2-23-127357/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

25.07.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-127357

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu

krediidilepingust tulenevas nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 27.05.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ 25.06.2024 apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

1542,56 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad SR ja AJ

Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta hageja apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. TsMS § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Rahuldada hageja 04.07.2024 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks.

4. Harju Maakohtu 27.05.2024 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 06.07.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse X

(kostja) vastu 1381,08 € saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja asi anti üle hagimenetluses lahendamiseks

Harju Maakohule. Hageja esitas 18.09.2023 hagiavalduse, mida täpsustas 05.10.2023. Hageja

palus mõista kostjalt välja põhivõla 1163,93 €, intressi 45,15 €, sissenõudmiskulu 90 € ja

viivise. Hageja väitel sai kostja Inbank AS-lt (esialgne võlausaldaja) krediite, mis on osaliselt

tagastamata. Esialgne võlausaldaja loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale.

2. Kostja hagile ei vastanud.

3. Maakohus tegi 27.02.2024 määruse, millega andis hagejale tähtaja täienduste esitamiseks

kuni 19.03.2024. Maakohus tegi hagejale ettepaneku:

-

täpsustada ja tõendada, kas ja millal sai kostja kätte krediidilepingu ülesütlemise

avalduse;

-

täpsustada ja tõendada, millal anti krediit kostja kasutusse;

-

tuua esile ja tõendada, kas krediidivõimelisuse hindamiseks küsiti krediidilepingu

sõlmimisel kostja konto väljavõtet – kui ei, tuli hagejal tuua esile ja tõendada, millist

muud piisavat teavet koguti kostja krediidivõimelisuse, sh temal juba olemas olevate

kohustuste kohta;

-

esitada lepingujärgsete tagasimaksete ümberarvestus VÕS § 403⁴ lg 7 tähenduses;

-

tuua esile ja tõendada, milline kulu kaasnes iga väidetud sissenõudmistoiminguga.

4. Hageja kohtule hagi täiendusi ega vastuseid ei esitanud.

MAAKOHTU OTSUS

5. Maakohus jättis hagi 27.05.2024 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud

jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja otsustas, et rahaliselt kindlaks

määratavad kulud puuduvad.

Maakohus viitas VÕS § 402 lg-le 1 ja leidis, et hageja ei tõendanud hagiavalduses nimetatud

lepingute nr L89008366327, L89010046758 ja L89007437037 alusel kostjale laenu andmist.

Kohus selgitas 27.02.2024 määruses, et tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude rahuldamise

eeldus on mh, et krediit on antud tarbija kasutusse. Hageja vastanud ega tõendanud

krediidisummade kostja kasutusse andmist.

APELLATSIOONKAEBUS

6. Hageja esitas 25.06.2024 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja

saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

6.1. Hageja ei saanud õigeaegset tutvuda 27.02.2024 määrusega. Määrust ei toimetatud

pooltele kätte, vaid tehti e-toimikus nähtavaks. Maakohus rikkus TsMS § 306 lg 1, mille

kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et

saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt

tutvuda. Hagiavalduses oli märgitud hageja menetlusposti aadress jurist@julianus.ee. Seetõttu

ei olnud põhjendatud saata määrust hageja esindaja e-posti aadressile, mida hageja ega esindaja

käesolevas asjas kohtule ei avaldanud. Saates teavituse avaldatust erinevale e-posti aadressile,

ei saa kohus olla kindel, et teavitus jõuab õigeaegselt adressaadini. Nii saadetud teavituse saab

lugeda nõuetekohaselt edastatuks juhul, kui adressaat kinnitab kättesaamist või kui kohtule on

muude asjaolude põhjal ilmne, et adressaat on teate kätte saanud. Praegusel juhul sai hageja

27.02.2024 määruse kätte alles 31.05.2024, st pärast otsuse tegemist.

3 (4)

6.2. Lisaks esitas hageja 04.07.2024 kaebuse täienduse. Hageja avaldas, et ta ei ole saanud

teateid tähtaja määramisest või dokumendi nähtavaks tegemisest menetlusdokumentides

märgitud e-posti aadressil jurist@julianus.ee. Maakohus saatis 27.02.2024 määruse kohta teate

hageja esindaja -posti aadressidele XXX ja XXX.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse ja lahendab asja TsMS § 646 alusel

üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tühistatakse menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses ja asi saadetakse läbivaatamiseks esimese

astme kohtule (TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

8. Hageja esitas koos apellatsioonkaebuse täiendusega e-toimiku teate 27.02.2024 määruse

kohta. TsMS § 652 lg 3 p 2 ja § 238 lg 1 ls 1 alusel võtab ringkonnakohus esitatud dokumendi

asja juurde. Hageja ülejäänud taotlused jäävad maakohtu lahendada (vt järgnevas p 13).

9. Maakohtul ei olnud kohustust 20.02.2024 määrust hagejale kätte toimetada (TsMS § 306

lg 5, § 466 lg 1 ls 1). Määrus, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, edastatakse

menetlusosalisele kohtu valitud viisil (TsMS § 466 lg 1 ls 2, § 310 lg 1). Kui kohus teeb

määruse, millega täidab selgitamiskohustust ja annab hagejale tähtaja täiendavate selgituste ja

tõendite esitamiseks, mille esitamata jätmise tagajärjeks võib olla hagi rahuldamata jätmine,

tuleb kohtul valida määruse edastamiseks viis, mis eelduslikult tagab hagejale tegeliku

võimaluse määrusega tutvuda ning seeläbi saada teada kohtu selgitustest ja talle määratud

tähtajast (vt ka TlnRnKm 13.09.2021, 2-21-109802, p 10; TlnRnKm 13.10.2022, 2-22-5688,

p 9). Seadus ei keela kohtul toimetada sellist määrust hagejale kätte ka TsMS 6. osas sätestatud

korras, kusjuures kohus võib täiendavate selgituste ja tõendite esitamise tähtaja alguse seada

sõltuvaks määruse kättetoimetamisest.

10. Maakohtu 27.02.2024 määrus on samal kuupäeval hagejale ja tema lepingulisele esindajale

SR e-toimiku infosüsteemis nähtavaks tehtud. Hageja esitatud teatise kohaselt edastati teavitus

27.02.2024 määruse nähtavaks tegemise kohta SR e-postile XXX ja XXX (dtl 305–306). Asja

materjalidest ei nähtu, et hageja esindaja oleks teavituse või määruse kättesaamist kinnitanud.

Samuti ei nähtu, et maakohus oleks püüdnud hagejale määrust mõnel muul viisil edastada.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu valitud viis 27.02.2024 määruse edastamiseks ei olnud

praeguse asja asjaoludel sobiv, sest see ei taganud hagejale võimalust määrusega tegelikult

tutvuda. Nii rikkus maakohus eespool p-s 9 viidatud norme ja menetluspõhimõtet.

11.1. Üksnes määruse e-toimikus nähtavaks tegemisest selle edastamiseks ei piisa. Isikut tuleb

määruse nähtavaks tegemisest ka teavitada, sest vastasel juhul ei pruugi ta selle olemasolust

teada saada. Üldjuhul ei saa isikutelt eeldada, et nad regulaarselt e-toimikut kontrolliksid.

11.2. Kõnealuse määruse e-toimikus nähtavaks tegemise kohta saadeti teavitus hageja

lepingulise esindaja e-posti aadressile, mida esindaja ei olnud menetlusdokumendis kohtule

avaldanud. Üldjuhul tuleb menetlusdokumendi või teate edastamiseks kasutada neid

kontaktandmeid, mille menetlusosaline või tema esindaja on ise kohtule avaldanud. Asja

materjalidest nähtuvalt esitas hageja nii maksekäsu kiirmenetluse avalduses, hagiavalduses kui

ka hagi täpsustuses oma e-posti aadressina jurist@julianus.ee. Seetõttu polnud kohane edastada

teadet 27.02.2024 määruse kohta muule e-posti aadressile. Saates teavituse kohtule avaldatust

erinevale e-posti aadressile, ei saa kohus olla kindel, et teavitus tegelikult õigeaegselt

adressaadini jõuab. Nii saadetud teavituse saab lugeda nõuetekohaselt edastatuks juhul, kui

adressaat kinnitab kohtule teavituse kättesaamist või kui kohtule on muude asjaolude põhjal

ilmne, et adressaat on teate kätte saanud. Praegusel juhul selliseid asjaolusid asja materjalidest

ei nähtu. Hageja väitel avas ta 27.02.2024 määruse alles 31.05.2024, st pärast vaidlustatud

otsuse tegemist.

4 (4)

12. Käesolevas asjas hinnatud menetluslik olukord erineb tsiviilasjast nr 2-23-101511, milles

ringkonnakohus keeldus hageja kaebuse menetlusse võtmisest. Viidatud asjas valis maakohus

selgitava määruse edastamiseks samuti selle nähtavaks tegemise, st ei toimetanud määrust

hagejale kätte ja hageja väitel ei saanud ta seetõttu enne otsuse tegemist kohtu selgitustega

tutvuda. Küll aga saadeti viidatud asjas teavitus määruse nähtavaks tegemise kohta samal

e-posti aadressil, mille hageja ise kohtule avaldas. Kirjeldatud olukorras ei rikkunud maakohus

menetlusnorme sel viisil nagu käesolevas asjas (vrd TlnRnKm 01.07.2024, 2-23-101511,

p-d 21–23).

13. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetlusõigusi oluliselt rikutud asja lahendamisel

maakohtus, need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ja neid ei saa mõistlikult

kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Selline rikkumiste kogum vastab TsMS § 656 lg 1 p 1 ja 2

tunnustele, andes aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja uueks arutamiseks esimese astme

kohtule saatmiseks. Kuna maakohus ei ole sisuliselt viinud läbi eelmenetlust, siis on otstarbekas

saata asi uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis (vt nt RKTKo 12.10.2016, 3-2-1-92-16,

p 17). Eelmenetluses saab maakohus lahendada hageja kaebuses sisalduvad tõendite vastu-

võtmise taotlused.

14. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 ls 2).

15. Maakohus toimetas hagiavalduse ja vaidlustatud otsuse kostjale kätte väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Ringkonnakohtule ei ole teada, et kostjale saaks menetlusdokumente muul viisil

kätte toimetada. Seetõttu toimetatakse otsus kostjale kätte avalikult (TsMS § 317 lg 1 p 1).

(allkirjastatud digitaalselt)