2-24-4341/31 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-4341

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2024. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

J M. hagi A. M. vastu elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

27. mai 2024.a.

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik

esindaja:

Hageja lepinguline

esindaja:

Kostja:

Kostja lepinguline

esindaja:

J M. (ik XXX, elukoht: XXX)

O. L. (ik XXX, elukoht: XXX)

Advokaat

Aleksei

Forstiman

(Advokaadibüroo Narlex, e-post:

aleksei.forstiman@narlex.com)

A. M. (ik XXX, elukoht: XXX; e-

post: XXX)

Vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev

(OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo,

Rakvere 5a, 41531 Jõhvi; e-post:

irina.gromtsev@gmail.com)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J M. hagi A. M. vastu elatise nõudes osaliselt.

2. Välja mõista A. M.lt elatis J M. kasuks perioodi eest 01.02.2024 – 31.03.2024.a. 69

(kuuskümmend üheksa) eurot 46 senti.

3. Elatisemakse perioodi 01.02.2024-31.03.2024.a. tuleb A. M.l tasuda O. L.

pangakontole selgitusega „elatis perioodi 01.02.2024-31.03.2024.a. eest“.

4. Välja mõista A. M.lt elatis alates 01.04.2024.a igakuise elatusrahana J M. kasuks

134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot 28 senti (sh baassumma 272,76 eurot, lisandub

3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud

pool lapsetoetust 40 eurot ja PKS § 101 lg 6 kohaselt viibib laps kohustatud vanema

juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus) kuni poja J M. täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.a

või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.

Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg

- tele 3 ja 4.

4. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda O. L. pangakontole selgitusega „elatis J

M.le“.

5. Elatist tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette.

6. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada A. M. poolt kohtumenetluse ajal tasutud

makseid (aprilli, mai, juuni ja juulikuu 2024 eest).

7. Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. 17.03.2024.a. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on A. M. J M. isa. Kostja

elab hagejast eraldi. Kostja ei tasu hagejale elatist, vaid kannab oma äranägemisel hageja

emale kuus ca 60 eurot kulude hüvitamiseks, kusjuures 2024.a. veebruari ja märtsi eest

laekumisi kostjalt ei ole. Kostja ignoreerib hageja ema nõuet tasuda elatist perekonnaseaduse

alusel arvestatud summas.

PKS § 101 kohaselt ei või igakuine elatis lapsele alates 01.04.2023 väiksem kui 260.33 eurot

kuus.

PKS § 108 alusel võib hageja nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamisest.

Kuna A. M. ei tasu elatist perekonnaseaduse alusel arvestatud summas, eeldab hageja, et

kostja keeldub ka edaspidi regulaarsest ülalpidamise andmisest.

Hageja nõuab ajavahemikul alates 01.02.2024 kuni 16.03.2024 ülalpidamise andmise

kohustuse rikkumise eest tekkinud kahju 394,96 euro hüvitamist. Viidatud summa arvestus on

järgmine: veebruar 2024: 260,33 eurot; märts 2024: 260,33/31 x 16 = 134.36 eurot 260,33 +

134,36 = 394,96 eurot.

Hageja nõuab elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, so alates 17.03.2023, igakuise

elatusrahana PKS § 101 järgi arvestatud määras (hagi esitamise hetkel 260,33 eurot) ja mis

muutub iga aasta 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause järgi).

Hageja palub määrata, et igakuised elatise maksed O. L. arvelduskontole selgitusega "Elatise

võlgnevus J M.le", samuti jooksvad elatise maksed hageja ema arvelduskontole selgitusega

"Elatis J M.le

Hageja leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuivõrd kostja ei ole hagejale elatist

tasunud ka pärast hagi esitamist tuginedes enamuses asjakohatutele, valedele ja tõendamata

väidetele, millega on muutnud menetluse kulukamaks.

2. 18.04.2024.a. esitatud seisukohas märgib hageja, et ei nõustu kostja vastuväidetega (v.a.

väited, mille osas on hageja omaksvõttu selgelt avaldanud).

Kostja esitas tõendamata väite hageja emaga kokkuleppe kohta, mis väidetavalt annaks

kostjale õiguse tasuda hageja emale hageja ülalpidamiseks mõned kümned eurod ja seda

hilinemisega. Hageja pöördus kohtusse, et nõuda kostjalt elatise seadusjärgset tasumist (st

tasumist järgneva kuu eest ette ning PKS § 101 märgitud suuruses). Hagiavalduse esitamise

hetkeks ehk 17.03.2024, ei olnud kostja ühtegi senti tasunud veel isegi 2024. veebruari eest.

Kostja vaidleb nõutava elatise suurusele vastu põhjusel, et väidetavalt viibib hageja kostja

juures keskmiselt 10 ööpäeva kuus. Kostja väide, et hageja viibib kostja juures keskmiselt 10

ööpäeva kuus, on vale ja tõendamata.

Pole vaidlust, et käesoleval hetkel suhtleb A. M. poja J M.ga Viru Maakohtu tsiviilasjas nr. 2-

22-19228 määratud suhtluskorra alusel (kohtumäärus ei ole jõustunud). Isegi jõustumata

määrusega määratud suhtluskorra alusel ei viibi hageja kostjaga 10 ööpäeva kuus. Hageja

viibib kostjaga oluliselt vähem (kuni 4 ööpäeva kuus). Hageja ema vaidlustas maakohtu

määrusega määratud suhtluskorra – just päevade arvu osas. Puudub jõustunud määrusega

kindlaksmääratud suhtluskord, mis võiks olla aluseks tulevase elatise suuruse määramiseks.

Valed on kostja väited tasumisele kuuluva elatise suuruse ja selle arvestuse kohta (et kostjal

on kohustus tasuda hagejale enne 01.04.2024 86,77 eurot ja alates 01.04.2024 95,90 eurot).

A. M. ei tasunud korrapäraselt elatist, vaid kandis üle oma äranägemisel ca 60 eurot kuus,

nimetas seda elatiseks ja kandis veel mingid eurod mõnikord kulude katmiseks. Seda ei saa

nimetada lapse korrapäraseks ülalpidamiseks. Vale on ka kostja väide, et hageja ei lõpetanud

ujumistrennide külastamist. Kostja on hea manipulaator, sest ta on teinud kõike ainult oma

huvides, et mitte toetada hagejat piisavalt – näiteks võttis lapse (hageja) koolist ilma

kokkuleppeta hageja emaga, hoidis last Sillamäe linnas ja dikteeris emale, et ema ei näe last

juhul, kui viimane ei nõustu kostja tingimustega lapse osas.

Kostja tegevuse vastu said hageja ja hageja ema kaitse ainult kohtumääruse abil esialgse

õiguskaitse korras, millega oli määratud ajutine suhtluskord. Kostja on ka keelanud hageja

emal siseneda nende ühisomandis olevasse majja, lubades vastutasuna mitte nõuda hageja

emalt majaga seotud laenu- kindlustusmaksete ja majandamiskulude tasumist, kuid hetkel

nõuab neid kohtuasjas ühisvara jagamiseks.

Hageja vanemate vahel ei olnud kokkulepet elatise maksmiseks nagu kostja väidab. Isegi kui

ema oli sunnitud millegagi nõustuma, ei puuduta see lapse (hageja) nõudeõigust elatise

saamiseks kostjalt. 2024.a jaanuaris palus hageja ema kostjalt elatise tasumist PKS § 101 lg 1

sätestatud määras, mistõttu on selge, et mingit kokkulepet elatise osas tol ajal ei eksisteerinud.

Kostja majanduslik seisund võimaldab tal maksta elatist PKS § 101 lg 1 alusel määratud

summas. Kostjal on olemas ressursid, mis võimaldasid tal osta hiljuti auto (väidetavalt tema

ema raha eest, kuid siiski auto omanik on kostja) ning elatise tasumiseks võiks kostja selle

auto ära müüa. Kostja palkab advokaadi kahes kohtuasjas. Kostja kannab kulutusi kohustuse

täitmiseks seoses majaga (millele viitab käesolevas asjas), mille osaliselt kavatseb pahauskselt

nõuda hageja emalt teises asjas, kuid ei luba hageja emal isegi majja siseneda. Kostja ei anna

lapsele korrapärast ülalpidamist ning ei toeta teda ka vahetult. Hageja ja hageja ema saavad

praegu psühhoterapeudi juures traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi kuna nad on

kostja ohvrid.

Hageja ei nõustunud kostja kompromissettepanekuga.

Hageja ei eita, et kostja on 26.03.2024 tasunud 86,77 eurot + 86,77 eurot. Seoses sellega saab

kostja esitada täitmise vastuväide, mis aga ei saa olla aluseks hagi vastavas osas rahuldamata

jätmiseks.

3. 19.07.2024.a. esitatud lõppseisukohtades jäi hageja oma nõude ja varasemate

seisukohtade juurde.

Pooled vaidlevad selle üle kui palju aga viibib hageja kostja juures ning seda arvestades kas

on täidetud eeldus elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel. Hageja on väitnud, et kostja

suhtleb lapsega kuni 4 ööpäeva kuus. Kostja ei ole tõendanud väidet, et ta suhtleb hagejaga

rohkem kui 4 ööpäeva kuus. 2024.a suvevaheajal kostja hagejaga ei suhtle – hageja väljendas

soovi veeta suveaega ema, õe ja sõpradega ning hageja on seetõttu kostjaga ööpäevase

suhtlemise vastu. Hageja seisukohta ei ole õnnestunud hetkeks kuidagi muuta, et ta kohtuks

isaga ööbimistega. Hageja suhtleb kostjaga telefoni teel ja vahel käis niisama kostja juures

mõneks hetkeks (kuni 15 minutit) nt vett juua. Kostja ei teinud midagi, et hageja jääks kostja

juurde kauemaks ajaks. Hageja käitumine on põhjendatud ilmselt endise kogemusega kui

kostja ei sisustanud hageja suveaega. Hageja soovib ema, sugulaste ja heade sõpradega nappi

suveaega veeta. Seetõttu tsiviilasjas nr 2-22-19228 27.11.2023.a. tehtud kostja ja hageja

suhtluskorda kindlaksmääravat määrust ei täideta hageja vastuseisu tõttu (kohtumäärus ei ole

jõustunud). Hageja vastuseis tsiviilasjas 2-22-19228 suveks määratud suhtluskorra suhtes on

tuvastatud ka psühholoogi E. K. 12.06.2024 vastuvõtul.

Täielikult on vale ja tõendamata kostja väide ööpäevade arvu kohta, millal hageja viibib

kostja juures ja seda ei saa arvestada jõustumata lahendi alusel. Kostja enda väidet PKS § 101

lg 6 kohaldamiseks pole tõendanud, mistõttu puuduvad eeldused PKS § 101 lg 6

kohaldamiseks. Vaatamata hageja viibimisele kostjaga keskmiselt mitte rohkem 4 ööpäeva

kuus (nii oli enne 2024.a suve, 2024.a suvel hageja ei suhtle kostjaga) teeb hageja ema pojale

kulutusi samamoodi nagu ajal, mil kostja ei suhtle hagejaga (peale toidu) - hageja ema ostab

riideid, tasub korteri majandamiskulud, kooli ja hageja huvitegevuse kulusid, sidekulusid,

vaba aja veetmise kulusid, annab hagejale sularahas taskuraha. Kostja viidatud kulu hagejale

ei kanna.

Hageja leiab, et kostja ei ole millegagi tõendanud väiteid, et hageja ema ei kanna pojale kulu

ajal, mil laps viibib isaga. Kostja ei ole esitanud kulusid, mida ta kandis hagejale vahetul

suhtlemisel elatise nõudmise perioodil.

KOSTJA VASTUVÄITED

4. Kostja tunnistab hagi osaliselt summas 86,77 eurot kuus alates hagi esitamisest.

Hagiavalduse kohaselt ei tasu kostja hagejale elatist, vaid oma äranägemisele kannab hageja

emale kuus ca 60 eurot kulude hüvitamiseks, kusjuures 2024.a veebruari ja märtsi eest

laekumisi kostjalt ei ole. Kostja ignoreerib hageja ema nõudeid, et kostja tasuks elatist

hagejale perekonnaseaduse alusel arvestatud summas.

A. M. ei ole nõus hageja seadusliku esindaja väidetega.

Alates suvest 2022.a on kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel vaidlus hagejaga

suhtluskorra osas. Viru Maakohtu 27.11.2023.a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-19228 on

kehtestanud hageja ja kostja suhtluskord, millest lähtuvalt viibib hageja kostja juures ca 10

ööpäevas kuus (sh koolivaheaegadel). Kuigi kohtumäärus ei ole veel jõustunud (hageja

seadusliku esindaja määruskaebus on Tartu Ringkonnakohtu menetluses) viibib hageja kostja

juures vastavalt Viru Maakohtu 27.11.2023 määrusega kehtestatud suhtluskorrale. Enne seda

kehtis Viru Maakohtu 17.02.2023 ja 06.06.2023 määrustega esialgse õiguskaitse korras lapse

ja kostja suhtluskord.

Seega elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda PKS § 101 lg 6 ja Viru Maakohtu.

27.11.2023.a kohtumäärusest.

Kostja arvates viibib hageja kostja juures keskmiselt 10 ööpäeva kuus (k.a. koolivaheajad).

PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga. Kostja arvutas elatise suuruse elatiskalkulaatori abil

(elatiskalkulaator (just.ee)). Sellest lähtuvalt peab kostja tasuma kuni 31.03.2024.a elatist

hageja ülalpidamiseks 86,77 eurot kuus, alates 01.04.2024.a summas 95,90 eurot kuus. Selles

ulatuses kostja tunnistab hagi.

Kostja märgib veebruari ja märtsi elatise kohta järgmist.

Poolte vahel eksisteeris olukord, millega hageja seaduslik esindaja oli nõus (kunagi ei palunud

tasuda elatist kalendrikuu eest ette), et kostja kannab elatise eelmise kuu eest üle kuu lõpus.

Seoses sellega pidi kostja tasuma elatise veebruari eest märtsi lõpus ja märtsi eest aprilli

lõpus. Kuna kostjale on hagiavalduses esitatud selles osas etteheide, siis kohustub kostja

edaspidi maksma elatist PKS § 100 lg 4 ettenähtud viisil. Käesolevaks ajaks ta kandis hageja

ema pangakontole elatise summas 86,77 eurot veebruari eest ja 86,77 eurot märtsi eest.

A. M. ei ole nõus väidetega, et ta kannab üle oma äranägemisel hageja emale kuus ca 60 eurot

kulude hüvitamiseks. Peale lahkuminekut (suvi 2022) püüdsid lapse vanemad kokku leppida

kostja ja poja suhtluskorras ja elatise maksmises. Hageja seaduslik esindaja seadis tingimused,

mille kohaselt lapse riided on täielikult dubleeritud (so ema juures käib laps ema poolt ostetud

riietes ja jalatsites, isa juures isa poolt ostetud riietes ja jalatsites), lapse huviringide ja kooli

toidukulud ning lapse sidekulud kannavad vanemad võrdselt. Hügieenitarvete ja ravimite

kulud kannab see vanem, kelle juures laps viibib.

Sellisel tingimustel toimisidki vanemate vahelised suhted seoses poja ülalpidamisega.

Hageja seaduslik esindaja esitas kostjale kviitungid, kostja hüvitas lapse emale pool

kviitungite summast. Kostja tasus lisaks elatisele algul 70 eurot kuus, pärast 60 eurot kuus

(peale seda, kui poeg lõpetas programmeerimise ja ujumistrennide külastamise). Elatise

suuruse tasumisel arvestas kostja ka asjaolu, et poeg viibib määratud aja jooksul tema juures

ja kostja peab poega üleval vahetult.

Kostja soovib juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et kuni 2024.a märtsini hageja seaduslik

esindaja, andes lapse üle kostjale, sundis last ümber riietuma isa poolt ostetud asjadesse. Kui

laps tuli ema juurde tagasi, siis laps riietus ümber ema poolt ostetud asjadesse. St nii ema kui

isa kandsid võrdselt kulutusi lapse riietele ja jalatsitele.

2024.a. märtsis lapse ema avaldas, et laps ei hakka rohkem kandma kostja poolt ostetud asju

ja tagastas need demonstratiivselt, avaldades, et ta hakkab ise ostma asju lapsele, et laps

kannaks sobivaid riideid. Suhtlemiskorra vaidlusest alates väitis lapse ema, et kostja ostetud

riided ei ole sobivad, ehkki kostja näitas riideid ka lastekaitse spetsialistile ja lastele määratud

advokaadile tsiviilasja nr 2-22-19228 raames. Mitte kellelgi ei olnud riietele etteheiteid, ainult

lapse emal. Samuti meeldisid riided ka lapsele endale. Kostja ostis pojale riided ja jalatsid

vähemalt aasta ette. 2024.a jaanuarikuus ostis kostja hagejale talvejope, mis on suurema

suurusega ja seda hageja võib kanda ka järgmisel talvel. Kostja leiab, et seda asjaolu tuleks ka

arvestada elatise suuruse määramisel.

A. M. materiaalne seisund on järgmine:

-

kostja töötab X OÜ-s kullerina, tema neto sissetulek on ca 1290 eurot kuus. Teisi

sissetulekuid kostjal ei ole.

-

Kinnisasi asukohaga XXX on tema ja hageja seadusliku esindaja ühisvara ning A. M.

kasutab kinnistut elukohana.

-

Kostjal on kaks sõiduautot; sõiduauto VW Passat, 2004. väljalaske aasta,

maksumusega 500 euro (kostja ja hageja seadusliku esindaja ühisvara); sõiduauto Kia

Sorento, väljalaske aasta 2006, on ostetud hiljuti, kuna ühisvarana olev auto VW Passat ei ole

kasutuskõlblik. Raha sõiduauto ostmiseks andis kostjale tema ema.

A. M. ja O. L. vahel on kohtus vaidlus ühisvara jagamise osas ja kostja tegelik materiaalne

olukord selgub peale ühisvara jagamist.

A. M. märgib, et käesoleval ajal kannab kostja üksi igakuiselt kulusid, mis on seotud tema ja

hageja seadusliku esindaja ühise kohustusega (pangalaenu tagasimaksed, 341,60 eurot kuus),

kinnistu kindlustusmaksed 19 eurot kuus, millest pool nõuab ta hageja seaduslikult esindajalt

ühisvara jagamise vaidluses. Samuti kannab kostja üksi ühisvarana oleva kinnistu hooldamise

kulusid, mis moodustavad ca 90 eurot kuus.

Kostja teeb hageja kompromissettepaneku, mille kohaselt nõustub tasuma poja ülalpidamiseks

alates hagiavalduse kohtule esitamisest elatist 100 eurot kuus. Kui hageja seaduslik esindaja ei

nõustu kostja kompromissiga, palub kostja lahendada hagi sisuliselt ja võtab hagi õigeks

summas 86,77 eurot kuus ja edasi (alates hagi esitamisest) summas 96,50 eurot kuus. Kuna

kostja on tasunud 26.03.2024.a elatist veebruari ja märtsi kuu eest, siis selles osas tuleb jätta

hagi rahuldamata.

Kostja arvab, et menetluskulud tuleb jagada vastavalt PKS § 164 lg 1, st jätta poolte endi

kanda.

5.

19.07.2024.a esitatud lõppseisukohtades jäi A. M. hagile esitatud vastuses toodud

seisukohade juurde.

Täiendavalt märgib kostja järgmist.

PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on põhjendatud tõlgendada

PKS § 101 lg-t 6 selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud

elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures

viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub

suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle

(Riigikohtu 22.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, punkt 14.7).

Viru Maakohtu 27.11.2023.a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-19928 on kehtestanud hageja ja

kostja suhtluskord, millest lähtuvalt viibib hageja kostja juures ca 10 ööpäevas kuus (sh

koolivaheaegadel). Kuigi kohtumäärus ei ole veel jõustunud (hageja seadusliku esindaja

määruskaebus on Tartu Ringkonnakohtu menetluses), kehtib vastavalt TsMS § 5622 lg-le 3

lapsega suhtlemist korraldav määrus ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata

alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud.

Kostja arvates ei oma tähtsust elatise arvutamisel asjaolu, et üks vanem tahtlikult ei täida

lapse ja lahuselava vanema suhtluskorra reguleerivat kohtumäärust. Igal juhul tuleb elatise

määramisel lähtuda ööpäeva arvust, mis nähtub suhtluskorra reguleerivast määrusest.

Kuna elatishagis nõutakse elatist alates veebruarist 2024.a., siis esitab kostja arvestuse lapse

viibimise kohta kostja juures aasta eest ajavahemikul veebruar 2024 - jaanuar 2025 (dtl 255-

258).

Kostja selgitab, et argipäevadel (millal laps kohtub isaga) ärkab laps kell 6.00, sööb ema

juures hommikusööki ja läheb kella 08.00-ks kooli. Laps sööb lõunasööki koolis. Kostja võtab

lapse koolist kell 15.00 ja annab emale üle kell 19.30. Laps sööb isa juures õhtuoodet ja

õhtusööki. Kell 20.30 läheb laps magama (ema kehtestatud režiim, mida ei rikuta isegi

nädalavahetusel ja koolivaheajal). Seega argipäevadel (vastavalt suhtluskorrale) veedab laps

4,5 tundi kostjaga ja 3 tundi emaga. Ülejäänud aja laps viibib koolis või magab. St nendel

päevadel veedab laps suurema osa ajast isaga, kui emaga. Seega kannab kostja nendel

päevadel lapse peale suuremaid kulutusi kui ema. Sellest tulenevalt leiab kostja, et neil päevil

veedab laps pool ajast koos ema ja poole isaga (st koos isaga veedab laps 0,5 ööpäeva).

Kostja arvestuse kohaselt viibib laps kostja juures suhtluskorra järgi kooli ajal 62 ööpäeva,

vaheaegadel 58 ööpäeva, mis teeb kokku 120 ööpäeva aastas.

120 päeva: 12 kuud = 10 päeva kuus

Kostja arvutas elatise suurust elatiskalkulaatori abil, sellest lähtuvalt peab kostja tasuma kuni

31.03.2024.a elatist hageja ülalpidamiseks 86,77 eurot kuus, alates 01.04.2024.a summas

95,90 eurot kuus. Selles ulatuses kostja tunnistab hagi.

Kostja maksis elatist hageja ülalpidamiseks 26.03.2024 - 86,77 eurot 2024.a veebruari eest,

26.03.2024 - 86.77 eurot märtsi eest, 24.04.2024 - 95,90 eurot aprilli eest (makse selgituses

oli ekslikult märgitud – elatis märtsi eest), 19.05.2024 - 95,90 eurot mai eest, 16.06.2024 -

95,90 eurot juuni eest ja 19.07.2024.a - 95,90 eurot juuli eest.

Kostja leiab, et täidab poja ülalpidamiskohustust korralikult ja seadusega kooskõlas.

Kokkuvõtvalt tunnistab kostja hagi osaliselt, st alates hagi esitamisest summas 86,77 eurot

kuus, alates 01.04.2024 summas 95,90 eurot kuus. Kuna kostja on tasunud 26.03.2024.a

elatist veebruari ja märtsi kuu eest, siis selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ning hinnanud asjas

kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub

rahuldamisele osaliselt.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud

perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.

8. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise

- ajavahemikul 01.02.2024 kuni 16.03.2024 ülalpidamise andmise kohustuse rikkumise eest

tekkinud kahju 394,96 eurot (lähtudes arvestusest: veebruar 2024: 260,33 eurot; märts 2024:

260,33/31 x 16 = 134.36 eurot 260,33 + 134,36 = 394,96 eurot).

- alates 17.03.2023 (so alates hagi esitamisest), igakuise elatusrahana PKS § 101 järgi

arvestatud määras (hagi esitamise hetkel 260,33 eurot).

9. PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus,

mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p

13 ja 3-2-1-33-11).

Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus

hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12

p 13).

Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei

ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul

lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-165-13 p 12).

Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid

kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-

15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras (PKS § 101 järgselt arvestatud määras), ei ole

nende vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik.

PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib

olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps.

Käesoleval juhul ei ole kostja menetluses PKS § 102 lg 2 asjaoludele tuginenud.

10. A. M. tunnistab hageja nõuet osaliselt.

Kostja on seisukohal, et kuni 31.03.2024.a pidi ta elatist hageja ülalpidamiseks tasuma 86,77

eurot kuus ning alates 01.04.2024.a tuleb tasuda summas 95,90 eurot kuus (kostja arvestus

esitatud dtl 51-52).

Kostja maksis elatist hageja ülalpidamiseks 26.03.2024 - 86,77 eurot 2024.a veebruari eest,

26.03.2024 - 86.77 eurot märtsi eest, 24.04.2024 - 95,90 eurot aprilli eest (makse selgituses

oli ekslikult märgitud – elatis märtsi eest), 19.05.2024 - 95,90 eurot mai eest, 16.06.2024 -

95,90 eurot juuni eest ja 19.07.2024.a - 95,90 eurot juuli eest (dtl 259).

Kuna kostja on tasunud 26.03.2024.a elatist veebruari ja märtsi kuu eest (mille väljamõistmist

nõuab hageja hagis kahjuna), palub kostja selles osas jätta hagi rahuldamata.

11. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis

ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel

aastal

indekseerimise

tulemusel

saadud

baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 lg 4) .

Vastavalt PKS § 101 lg 5 ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud

võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

12. Tuginedes menetluses kogutud andmetele, on kohus seisukohal, et kohustatud vanema

majanduslik seisund võimaldab tasuda elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras.

A. M. töötab X OÜ-s (dtl 14-16), tema igakuine töötasu on 1364,28 eurot (dtl 58-59). Maksu-

ja Tolliameti teatise kohaselt on A. M. ajavahemikus 01.05.2023-3004.2024.a. saanud tulu 15

581,24 eurot (dtl 191), so 1298,47 eurot kuus. A. M. ja O. L. ühisomandis on kinnisasi XXX

(dtl 60), mida kostja kasutab oma elukohana. Transpordiameti liiklusregistris on A. M.

registreeritud sõiduauto Volkswagen Passat Universal, reg nr XXX (ehitusaasta 2004) ja KIA

Sorento Universaal, reg nr XXX (ehitusaasta 2006, reg. tunnistus välja antud 18.03.2024.a.)

omanikuna (dtl 102-103).

Kostja pangakontolt nähtuvad püsikuluna kommunaalteenuste kõrval ka laenumaksed (dtl 60-

62) ja kinnisasja kindlustusmaksed (dtl 63), kuid kohtumenetluses on A. M. hagi O. L. vastu

ühisvara jagamise nõudes (tsiviilasi nr 2-24-1710).

O. L. sissetuleku moodustavad töötasu Kohtla-Järve Linnavalitsusest 1346,95 eurot,

töövõimetoetus 328,66 eurot, peretoetus 80 eurot (dtl 207 jj). Maksu-ja Tollameti teatise

kohaselt on O. L. ajavahemikus 01.05.2023-30.04.2024.a. saanud tulu 15 572,06 eurot (dtl

193), so keskmiselt 1297,67 eurot kuus (koos sotsiaaltoetustega 1706,33 eurot).

Transpordiameti Liiklusregistri andmetel sõidukeid O. L. nimele registreeritud ei ole.

Kinnistusraamatu andmetel on ühisomandis A. M.ga kinnisasi XXXA.

A. M. väited vanemate vahelise kokkuleppe kohta elatise maksmiseks ja lapse kulude

kandmiseks on paljasõnalised ja tõendamata.

Samas ei vaidle pooled selle üle, et lapsel on olemas dubleeritud garderoob mõlema vanema

juures. Üksikute kulude hüvitamised nähtuvad küll A. M. pangakonto väljavõttest (dtl 55, 114

jj; nt 23.06.2023 alimendid mai+laager 123, 50 eurot; 31.08.2023 kantseleikaubad Jle 47,48

eurot dtl 130), kuid regulaarsed maksed on vahemikus 50-86,77 eurot (seisuga märts 2024 dtl

55), viimased maksed 95.90 eurot (dtl 259), kuid regulaarset lapse muude kulude (peale

elatisemaksete) kandmist kontoväljavõttest ei nähtu. Eeltoodu ei kinnita kohtu hinnangul

vanemate väidetavat kokkulepet lapse ülalpidamis- ja muude kulude kandmiseks, vaid pigem

seda, et vanem osaleb lapse ülalpidamises oma äranägemise järgi.

13. Poolte vahel on vaidlus selles, kas PKS § 101 lg 6 sätestatut tuleb käesoleval juhul

elatise suuruse määramisel arvestada või mitte.

Vastavalt PKS § 101 lg 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga.

Riigikohus on seisukohal, et PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus

vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte

väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast

kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud

vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu 22.06.2022.a. otsus tsiviilasjas 2-19-

19160 p 14.7).

Viru Maakohtu 27.11.2023.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-22-19228 (dtl 29-33) määrati

kindlaks A. M. ja J M. suhtluskord.

Käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole maakohtu 27.11.2023.a. lahend jõustunud.

Pooled ei vaidle selle üle, et A. ja J M. suhtlus toimub vastavalt 27.11.2023.a. suhtluskorra

määrusele (dtl 72 II lõik), kuid hageja väitel ei ole ta määratud suhtluskorraga nõus osas, mis

puudutab suvist vaheaega (vt määruskaebus dtl 83-86) ning suvevaheajal määrust ei täideta

kuna ka hageja seaduslikul esindajal on plaanid.

TsMS § 562 1 lg 3 sätestab, et lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub

täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks

isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või

täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest.

Seega kuulub 27.11.2023.a suhtluskorra lahend täitmisele sõltumata selle jõustumisest ning

elatise suuruse arvestamisel on põhjendatud lähtuda PKS § 101 lg 6 kohaldamisel

suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist.

14. Pooled on erineval seisukohal, palju laps igas kuus keskmiselt isa juures viibib.

Hageja on seisukohal, et laps viibib isa juures kuus keskmiselt mitte üle 4 ööpäeva (isegi

arvestades 27.11.2023.a. määrust).

Kostja seevastu on seisukohal, et poeg viibib isa juures keskmiselt 10 ööpäeva kuus (arvestus

esitatud dtl 255-258).

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et käeoleval juhul tuleb elatise suuruse määramisel

arvestada ka PKS § 101 lg 6 (lapse isa juures viibitud aega), kuid ei nõustu ei hageja ega

kostja seisukohaga selles kui palju keskmiselt kuus (ühe aasta jooksul) J M. isa juures viibib.

Kohus võtab arvestuse aluseks 27.11.2023.a tsiviilasjas 2-22-19228 suhtluskorra

kindlaksmääramise määruse resolutsiooni p-d 2.1, 2.2, 2.5-2.7 ning ajavahemikul veebruar

2024 (hageja nõuab elatist 2024.a. veebruarist) - jaanuar 2025 (kaasaarvatud) kalendri järgi

kuupäevad (vt isaga veetmise kuupäevad kostja arvestuses dtl 255-258).

Kohus lähtub arvestamisel isaga reaalselt viibitud tundide arvust, ehk teisipäeval / neljapäeval

4,5 tundi; nädalavahetustel (27.11.2023.a määruse resolutsiooni p 2.1) 2 ööpäeva 0,5 tundi

(30 min).

Kohtu arvestuse kohaselt viibib J M. eespool viidatud ajavahemikul (aasta jooksul) kooli ajal

isa juures 41 ööpäeva ning koolivaheaegadel (sh suvevaheajal) 58 ööpäeva – kokku 99

ööpäeva, mis jagatuna 12 kuuga, viibib laps isa juures keskmiselt ca 8 ööpäeva kuus.

Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et argipäevadel, millal laps kohtub isaga (27.11.2023.a.

määruse resolutsiooni p 2.2) veedab laps 4,5 tundi isaga ja 3 tundi emaga, kuna muul ajal

viibib koolis või magab ning sellest tulenevalt leiab kostja, et laps veedab neil päevil koos

isaga 0,5 ööpäeva (pool ajast isaga, pool emaga).

15. Hagi on esitatud kohtule 17.03.2024.a.

Hageja soovib elatist

- tagasiulatuvalt ajavahemikul alates 01.02.2024 kuni 16.03.2024 ülalpidamise andmise

kohustuse rikkumise eest tekkinud kahjuna 394,96 eurot (veebruar 2024: 260,33 eurot; märts

2024: 260,33/31 x 16 = 134.36 eurot 260,33 + 134,36 = 394,96 eurot) ja

- alates 17.03.2024.a. PKS § 101 järgi arvestatud määras (hagi esitamise hetkel 260,33

eurot) mis muutub iga aasta 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust).

Alates 01.02.2024 kuni 31.03.2024 kujuneb PKS § 101 järgne elatis suurus järgmine:

- baassumma 249,78 eurot (PKS § 101 lg 3):

- baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4);

Keskmine brutopalk 2022. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot.

249,78 +50,55= 300,33

- PKS § 101 lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust kujuneb elatise suurus

300,33-40= 260,33 eurot

- PKS § 101 lg 6 – laps viibib kohustatud vanema juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus,

elatise suurus kujuneb 121,50 eurot (vt arvutuskäik otsuse lisa)

Alates 01.04.2024.a. kujuneb PKS § 101 järgi arvestatud elatise suurus järgmine:

- baassumma 272,76 eurot (PKS § 101 lg 3):

- baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4);

Keskmine brutopalk 2023. aastal oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot.

272,76 +54,96= 327,72

- PKS § 101 lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust kujuneb elatise suurus

327,72 – 40 = 287,72 eurot

- PKS § 101 lg 6 – laps viibib kohustatud vanema juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus,

elatise suurus kujuneb 134,28 eurot (vt arvutuskäik otsuse lisa)

Veebruari ja märtsi 2024.a. (01.02.2024-31.03.2024) eest pidi kostja tasuma elatist seega 2 x

121,50 = 243 eurot, sellest on tasunud 2 x 86,77 = 173,54 eurot; tasumata 243 -173,54 =

69,46 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostal tasuda PKS § 108 alusel hagejale

tagasiulatuvalt 69,46 eurot.

Alates 01.04.2024.a. tuleb A. M.l tasuda igakuiselt poja ülalpidamiseks 134,28 eurot.

Vastavalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada A. M. kohtumenetluse kestel teostatud elatise makseid

(24.04.2024 - 95,90 eurot aprilli eest (makse selgituses oli ekslikult märgitud – elatis märtsi

eest), 19.05.2024 - 95,90 eurot mai eest, 16.06.2024 - 95,90 eurot juuni eest ja 19.07.2024.a -

95,90 eurot juuli eest; dtl 259)

16. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse

ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.

Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis

kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei

suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt

suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb

lapse vajadusi tõendada).

Menetluskulude jaotus

17. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise

lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik