Legislator Case Law & Legislation
2-24-9536/9 AI generated

2-24-9536/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-24-9536/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada E.S. Invest OÜ lepingulise esindaja, K.K. ja M-l:.K. poolt 24.07.2024 Kostjad tasuvad solidaarselt hagejale kogu nõude katteks 4670 eurot, mis koosneb:

Legislator headnote

AI generated

2-24-9536/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Kinnitada E.S. Invest OÜ lepingulise esindaja, K.K. ja M-l:.K. poolt 24.07.2024 Kostjad tasuvad solidaarselt hagejale kogu nõude katteks 4670 eurot, mis koosneb:

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

i

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Tsiviilasja number

2-24-9536

Määruse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2024, Pärnu

Tsiviilasi

E.S. Invest OÜ hagiavaldus K.K. ja M-l:.K. vastu

ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega,

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E.S. Invest OÜ (rg-kood 14193178; asukoht:

XXX-i) lepinguline esindaja Priit Pööbo (e-post:

xxxxxxxxxxx);

Kostjad:

1. K.K. (ik XXX; elukoht: Xxxxxxxxxxx)

2. M-l:.K. (ik XXX, elukoht: Xxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada E.S. Invest OÜ lepingulise esindaja, K.K. ja M-l:.K. poolt 24.07.2024

allkirjastatud ning kohtule edastatud kompromiss järgmise sisuga:

1.1. Kostjad tasuvad solidaarselt hagejale kogu nõude katteks 4670 eurot, mis koosneb:

põhinõue 3745 eurot, riigilõiv 385 (pool riigilõivust 315 + tagamise riigilõiv 70) eurot,

õigusabikulud 540 eurot.

1.2. Kostjad tasuvad solidaarselt käesoleva kokkuleppe p. 1.1 toodud summa 3

maksena:

10.08.2024 – 2000 €

10.09.2024 – 2000 €

10.10.2024 – 670 €

1.3. Kostja märgib asjakohasele maksekorraldusele selgitusena: kompromissi täitmine

ts. asjas nr 2-24-9536.

1.4. Tähtaegselt tasumata jätmisel kohustub kostja tasumata summadelt maksma

hagejale viivitusintressi VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodu kolmekordse määraga

päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.

1.5. Käesoleva kompromissi maksegraafikus kokku lepitud ükskõik millise osamakse

tasumisega hilinemisel rohkem kui 15 päeva, loetakse kõikide osamaksete

maksetähtpäev saabunuks.

1.6. Hageja ja kostja kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi allkirjastamist ja

nõuetekohast täitmist kostja poolt, ei oma pooled teineteise suhtes nõudeid ega

Tsiviilasi nr 2-24-9536

pretensioone, millised on tõusetunud käesolevast tsiviilasjast.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 20.06.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-9536 kohaldatud hagi

tagamise abinõu, millisega kohaldati vara aresti ja seati M-l:.K. (K.K., isikukood XXX) ja

K.K. (K.K., isikukood XXX) ühisomandisse kuuluvale kinnistule asukohaga Xxxxxxxxxxx

(kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxxxxxxxxx), käsutamise keelumärge E.S. Invest OÜ

(registrikood 14193178) kasuks, jõusse kompromissi täitmist tagava abinõuna kuni

kompromissi täitmiseni.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-9536.

4. Kompromissilepingu välised menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate

menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

5. Määruse jõustumisel tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 315

eurot, mis kanda E.S. Invest OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX.

6. Määruse jõustumisel tagastada E.S. Invest OÜ-le menetluses tasutud tagatis 415,75

eurot, mis kanda E.S. Invest OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX.

EDASIKAEBAMISE KORD

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled välistasid

määruse peale edasikaebamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja

lg 3 teine lause).

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on E.S. Invest OÜ (hageja) hagi K.K. (kostja I) ja M-l:.K. (kostja II)

vastu ühisvara jagamiseks. Asjaolude kohaselt tegi Pärnu Maakohus tsiviilasjas 2-24-114123 otsuse,

millisega mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja 7745 eurot, sh põhivõlg 7500 eurot. Kohtuotsuse

täitmiseks on algatatud täitemenetlus 175/2024/1239. kohtutäitur on 17.06.2024 koostanud täitmise

võimatuse akti, kuna kostjal I puudub lahusvara, mille arvelt kohustust täita. Kostjale I kuulub

ühisvarana Xxxxxxxxxxx kinnistu. Kostja II on koos kostjaga I Xxxxxxxxxxx kinnistu ühisomanikud.

2. Pooled esitasid kohtule 24.07.2024 kinnitamiseks kompromissi ning avaldanud, et kostja on tasunud

kohtutäituri arvelduskontole 4000 eurot. Kompromissitingimuste kohaselt kostjad tasuvad solidaarselt

hagejale kogu nõude katteks 4670 eurot, mis koosneb: põhinõue 3745 eurot, riigilõiv 385 (pool

riigilõivust 315 + tagamise riigilõiv 70) eurot, õigusabikulud 540 eurot. Kostjad tasuvad solidaarselt

käesoleva kokkuleppe p.2.1 toodud summa 3 maksena: 10.08.2024 – 2000€, 10.09.2024 – 2000€,

10.10.2024 – 670€. Kostjad märgivad asjakohasele maksekorraldusele selgitusena: kompromissi

täitmine ts. asjas nr 2-24-9536. Tähtaegselt tasumata jätmisel kohustub kostja tasumata summadelt

maksma hagejale viivitusintressi VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodu kolmekordse määraga päevas iga

tasumisega viivitatud päeva eest. Käesoleva kompromissi maksegraafikus kokku lepitud ükskõik

millise osamakse tasumisega hilinemisel rohkem kui 15 päeva, loetakse kõikide osamaksete

maksetähtpäev saabunuks. Hageja ja kostjad kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi

allkirjastamist ja nõuetekohast täitmist kostja poolt, ei oma pooled teineteise suhtes nõudeid ega

pretensioone, millised on tõusetunud käesolevast tsiviilasjast. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis

sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, see tähendab, et kui kohus on

poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t.

jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga

lahendatakse hagiga esitatud nõue (TsMS § 432, § 457). Pooled on kokku leppinud, et nimetamata

poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole

menetluses tasutud riigilõivu ehk 315 euro tagastamist ning palub vastava summa kanda hageja E.S.

Invest OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX. Hageja kohtulik keelumärge jääb kostja varale

Tsiviilasi nr 2-24-9536

kuni kostja kohustuse kohase täitmiseni ehk keelumärge jääb tagama hageja nõude täitmist. Hageja

palub kohtul tagastada hageja tasutud hagi tagamise tagatis (TsMS § 391 lg 1 p 1) summas 415,75

eurot hageja E.S. Invest OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXX, mille osas kostjad kinnitavad, et

loobuvad vastuväite esitamisest. Pooled paluvad Maakohtul kinnitada kompromissileping määrusega,

millega ühtlasi lõpetada asja menetlus hagiavalduse kõikides nõuetes kostja vastu ilma kohtuistungit

pidamata (TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430 lg 1 ja lg 2 ning § 431 lg 1). Pooled kinnitavad, et loobuvad

tuginedes TsMS § 630 lg.-le 2 kompromisslepingut kinnitava ja käesolevas asjas menetlust lõpetava

määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust

tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 206 lg 2 ja § 430 lg 1

sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

Kohus kinnitab kompromissi määrusega ning lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et kohus kinnitab ainult kompromissi

tingimused. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud kinnitused ja menetluslikud

taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus resolutsiooniga ei kinnita.

Kompromissi kinnitav määrus järgib kompromissi numeratsiooni selle erisusega, et tulenevalt

resolutsiooni enda nummerdusest algab kompromissi numbriline järjestus numbriga 1.1, mistõttu

kohus muudab kompromisslepingu p-s 2.2 viite p-ks 1.1.

Seoses kompromissi punkt 2.4. sõnastusega kohus selgitab, et kehtiva kokkuleppe viivise arvestus

määruse tegemisel on järgmine: VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr on määrusel tegemisel

12,25% aastas, selle kolmekordne määr on 36,75% aastas. 2024 aastal on 366 kalendripäeva, seega

viivise määr päevas on: 12,25% aastas x 3 = 36,75% aastas / 366 kalendripäevaga = 0,10%.

4. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles

öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda

ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus

sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja

menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab

pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Pooled on kinnitanud, et on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest,

mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja

vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui kostja vabatahtlikult

käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest

tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel.

5. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte kokkuleppel tasuvad kostjad hageja

menetluskuludest pool riigilõivust summa 385 eurot ja õigusabikulud 540 eurot. Kohus jätab

kompromissilepingu välised menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt

kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja

materjalid. Kuna kohus jätab kompromissilepingu välised menetluskulud poolte endi kanda, puudub

asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

6. Kostjad on allkirjastanud kokkuleppe, mille punkt 4.1. kohaselt jääb kohtulik keelumärge kostja

varale kuni kostja kohustuse kohase täitmiseni. TsMS § 445 lg 2 sätestab, kui kohus lõpetab menetluse

Tsiviilasi nr 2-24-9536

kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist

tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja kompromissilepingu pooled

ei taotle abinõu tühistamist. Pooled ei ole hagi tagamiseks kinnistule seatud keelumärke tühistamist

taotlenud. Kohus jätab kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse.

7. Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja

lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses

tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus

hagiavalduselt 18.06.2024 riigilõivu 420 eurot ja 25.06.2024 riigilõivu 210 eurot. Kuna pooled

sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejatele tagastada hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivust pool, see on 315 eurot ja kanda kompromissis märgitud hageja arvelduskontole.

8. Hageja on tasunud 19.06.2024 hagi tagamisel tagatist 415,75 eurot. TsMS § 195 lg 1 sätestab, et kui

tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud

kohus tagatise selle andja avalduse alusel või omal algatusel. Enne määruse tegemist küsib kohus

tagatise tagastamise kohta arvamuse poolelt, kelle kasuks on tagatis antud (TsMS § 195 lg 2). Kostjad

on punktis 4.2. kinnitanud, et loobuvad hageja poolt tasutud tagatise tagastamisele vastuväite

esitamisest. Kuna asjas ei esine TsMS § 391 lg-s 1 sätestatud aluseid kahjunõude esitamiseks, kohus

rahuldab taotluse ja tagastab hageja poolt tasutud tagatise hageja poolt märgitud kontole.

9. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on

välistanud kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik