4-24-1439/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-24-1439

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg

18. juuni 2024. a

Väärteoasja number

4-24-1439

Kohtunik

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Margot Nigol

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku Egon Raasilla kaebus Tartu

Vangla

26.04.2024. a otsusele väärteoasjas nr 650023000148

Kohtuväline menetleja

Tartu Vangla (registrikood 70006056, Turu 56, Tartu,

tel 750 0806; e-post: tartu.vangla@just.ee);

Kohtuvälise

menetleja

esindaja:

Kaisa

Uusen,

kaisa.uusen@just.ee

Menetlusalune isik

EGON

RAASILD

(isikukood:

39507136537; viibimiskoht: Tartu Vangla)

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Vangla 26.04.2024. a otsus väärteoasjas nr 650023000148 muutmata ja Egon

Raasilla kaebus rahuldamata.

Edastada kohtuotsus Egon Raasillale ning kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 26.04.2024. a otsusega väärteoasjas nr 650023000148 karistati Egon

Raasilda karistusseadustiku (KarS) § 275 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o

100 eurot.

Otsusest nähtuvalt Egon Raasild, olles kinni peetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas,

helistas 15.12.2023 kella 12:00 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone 3. eluosakonna

kambrist nr 1099 kambriterminaliga valveruumi ning ütles ametiülesandeid täitvale valvur

A.-E. R.’ile, et „ah käi putsi“. Samuti nimetas E. Raasild valvurit korduvalt „munniks“ ja

„värdjaks“, solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. Eeltooduga pani Egon Raasild

toime KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja

solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega.

2. Tartu Maakohtusse saabus 26.04.2024 menetlusaluse isiku Egon Raasilla kaebus Tartu

Vangla 26.04.2024. a otsusele. Kaebuse esitaja sõnul tuli talle üllatusena, kui teda kutsuti

27.03.2024 Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonda seoses vanglateenistuja solvamisega.

Kaebaja arvas, et teda kutsuti sinna hoopis seoses sellega, et ta tegi valvurite kohta

kuriteoteate, kuivõrd viimased mõnitasid, solvasid ja alandasid kaebajat. Kaebaja sõnul tegi

tunnistaja A.E. R. tema kohta ettekande alles siis, kui sai teada, et Egon Raasild on tema kohta

esitanud kuriteoteate. Oluline on ka asjaolu, et tunnistaja sõnul toimus sündmus kella 12

paiku kuid tegelikult toimus juhtum varem. Asi leidis aset siis, kui kaebaja oli küsinud

helistamist ja tema kontaktisik oli selle taotluse kinnitanud ja helistamiseks loa andnud.

Valvurid aga telefoni Egon Raasillale ei võimaldanud ning solvasid teda korduvalt. Kaebaja

tegi juhtunu kohta ka kahjunõude, kus Tartu Vangla jättis küll rahalise hüvitise taotluse

rahuldamata, kuid tunnistas, et valvurite käitumine oli õigusvastane ja vabandas. Eeltoodust

tulenevalt palub Egon Raasild Tartu Vangla otsuse väärteoasjas nr 650023000148 tühistada

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna asjas puuduvad väärteo

tunnused.

3. Tartu Maakohtu 04.06.2024. a määrusega võeti Egon Raasilla kaebus menetlusse.

Kaebust arutati avalikul kohtuistungil 11.06.2024.

KOHTU SEISUKOHT

4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga, kuulanud ära Egon Raasilla ja

kohtuvälise menetleja seisukohad ning tunnistaja, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus

tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Vangla 26.04.2024. a otsus väärteoasjas nr 650023000148

muutmata.

6. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse Egon Raasillale ette seda, et tema olles

kinni peetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, helistas 15.12.2023 kella 12.00 paiku

Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone 3. eluosakonna kambrist nr 1099 kambriterminaliga

valveruumi ning ütles ametiülesandeid täitvale valvur A.-E. R.’ile, et „ah käi putsi“.

Samuti nimetas Egon Raasild valvurit korduvalt „munniks“ ja „värdjaks“, solvates

sellega vanglaametniku au ja väärikust. Väärtegu on kvalifitseeritud KarS § 275 lg 1

järgi.

7. Väärtegu on tõendatud tunnistaja A.-E. R. ütlustega ning tunnistaja poolt

15.12.2023 koostatud ettekandega nr 2-23-5753.

8. Esmalt hindab kohus, kas KarS § 275 lg 1 koosseis on täidetud. KarS § 275 lg 1

objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses

tema ametikohustuste täitmisega. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks

korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist kui õiguskorra kaitse üht vormi

(vangistusseadus § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt

vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate

suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks KarS § 275 lg 1 tähenduses.

Lisaks tuleb KarS § 275 lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas

menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning

kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (RKKK 3-1-1-31-16 p

10).

9. Vaidlust ei ole selles, et valvur A.-E. R. näol on tegemist avalikku korda kaitsva

võimuesindajaga KarS § 275 lg 1 tähenduses, kes täitis 15.12.2023 hommikupoolikul

oma ametikohustusi, vastates valveruumis kinnipeetav Egon Raasilla poolt

kambriterminali kaudu tehtud kõnele. Küll aga on küsimus selles, kas Egon Raasild

võimuesndajat ka solvas. 10. Tunnistaja ei mäleta täpset aega, mil sündmus aset leidis,

kuid see võis olla 15.12.2023 hommikupoolikul. Egon Raasild helistas kambrist

stentofoni kaudu valveruumi, nõudis tungivalt, et talle viidaks kohe valget paberit. Kui

tunnistaja vastas, et kohe ei saa talle paberit viia ning esimesel võimalusel Egon

Raasillale paber tuuakse, hakkas viimane valvuritele ütlema erinevaid ebatsensuurseid

sõnu. Tunnistaja mäletab, et Egon Raasild ütles talle „mine munni“ või „ah käi munni“.

Küll aga oli neid sõnu tegelikult palju rohkem ning tunnistaja enam kõiki ei mäleta. Mõne

tunni vältel helistas Egon Raasild pidevalt valveruumi, mõnitas ja solvas ametnikke ja

segas nende tööd. Tunnistaja poolt kohtuistungil öeldut kinnitab ka tema poolt

15.12.2023 koostatud ettekanne, millest nähtub, et 15.12.2023 umbes kella 12 paiku ei

olnud

Egon Raasild rahul sellega, et talle valget paberit ei toodud. Kinnipeetav lõhkus oma ust ja

helistas pidevalt valveruumi, häirides nii teisi kinnipeetavaid kui ka valvureid oma

käitumisega. Selgituse peale, et asjad nii ei käi, ütles Egon Raasild tunnistajale, et „ah käi

putsi“. 11. Egon Raasilla sõnul leidis intsident aset varem kui kell 12 – tema sõnul kell 9.40.

Tunnistaja möönis, et sündmus võis tõesti aset leida ka varem ning ettekande koostamise ajal

ta lihtsalt täpset kellaaega ei mäletanud ja märkis sinna „umbes kella 12 paiku“. Igal juhul

saab lugeda tuvastatuks, et sündmus toimus 15.12.2023 hommikupoolikul enne kella 12.

12. Egon Raasilla sõnul tema sel päeval valvureid ei solvanud. Egon Raasild oli

15.12.2023. a hommikul esitanud taotluse helistamiseks ja ta pidi kell 9 helistama

advokaadile ja juristile. Kui kell oli juba 9.40 saanud, helistas ta stentofonile ja küsis

valvuritelt, et millal tal helistada võimaldatakse. Selle peale olevat hoopis Egon Raasilla kohta

ebatsensuurseid sõnu öeldud ning tema helistamise õigusest keeldutud. Tol päeval Egon

Raasild helistada ei saanudki. Kaebaja palus valvuritelt kaks lehte valget paberit, et koostada

vanglale kuriteo teade ja kahjunõue. Egon Raasild tunnistas, et on selliseid sõnu, nagu

tunnistaja kirjeldas, viimasele küll öelnud, kuid mitte kõnesoleval päeval, s.o 15.12.2023.

XXX. XXX.

13. Oma kaebuses tõi Egon Raasild mh välja, et esitas Tartu Vanglale ka kahjunõude

seoses tunnistajapoolse solvamisega ning telefonikõne mitte võimaldamisega. Egon Raasilla

sõnul Tartu Vangla tunnistas, et valvurite käitumine oli õigusvastane ja Egon Raasilla ees

vabandati. Kohtuväline menetleja esitas kohtule Egon Raasilla poolt Tartu Vanglale esitatud

avalduse kahjunõudega (tl 26), Tartu Vangla 16.02.2024. a kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata jätmise (tl 27-30) ja e-kirja vahetused inspektor-kontaktisiku ja valvurite M. B. ja

A.E. R. vahel (tl 31-35). Esitatud dokumentidest nähtub, et 15.12.2023 oli

inspektorkontaktisik T. L. andnud Egon Raasillale helistamiseks loa, kuid kõneeristusest

selgub, et Egon Raasild sel päeval helistada ei saanud. Vangla tunnistab, et tegemist oli

ametnike töökorraldusliku eksimusega ning Egon Raasillale oleks pidanud tagama võimaluse

juristile, advokaadile, uurijatele ja prokurörile helistamiseks. Seega oli 15.12.2023

helistamise võimaluse andmata jätmine õigusvastane. Samas ei nähtu antud dokumendist, et

tõendamist oleks leidnud valvur A.-E. R. poolt Egon Raasilla solvamine või mõnitamine.

15.12.2023. a hommikuse loenduse, 16.12.2023. a õhtuse loenduse ega 17.12.2023. a

hommikuse loenduse kehakaamera salvestistelt ei nähtunud, et tunnistaja oleks Egon Raasilda

solvanud. Samuti ei leidnud kinnitust Egon Raasilla väide selle kohta, et ka teine, koos

tunnistajaga loendust teinud valvur M. B. teda solvanud oleks.

14. Kokkuvõtvalt loeb kohus Egon Raasilla poolt A.-E. R. öeldud solvangud tõendatuks.

Kuigi Egon Raasilla sõnul ta sel päeval (15.12.2023) tunnistajat ei solvanud, tunnistas ta, et

varasemalt on ta teda just selliste sõnadega kostitanud. Samas kinnitab solvamise aset leidmist

A.-E. R. poolt koostatud ettekanne, mille kohaselt leidis intsident aset

15.12.2023. Ettekanne toimunu kohta koostatakse üldreeglina esimesel võimalusel. Antud

juhul koostati see samal päeval.

15. Veel on vaja tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas A.-E. R. au ja

väärikust. Solvamine on määratlemata õigusmõiste, mille sisustajaks on kohtupraktika

(RKKK 3-1-1-3-05 p 7.1). Õiguskirjanduses on leitud, et solvamine on tegu, mis riivab

kannatanu n-ö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite

esitamisega, samuti teoga (nt isiku pihta sülitamine, keskmise sõrme näitamine). Solvamine

seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt välimuse või isikuomaduste

puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus

kritiseerimises, elukutse alavääristamises jne (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik.

Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 115 punkt 7).

16. Egon Raasilla poolt kasutatud sõnad on nende adressaadile mõistliku keskmise

kõrvaltvaataja aspektist solvavad. Väärteoasjas kogutud tõendite pinnalt on tuvastatav, et ka

A.-E. R. tundis ennast Egon Raasilla sõnade tõttu solvatuna. Tunnistaja sõnul peab

vanglaametnikul olema küll keskmisest paksem nahk, kuid mingist kohast jookseb ikkagi piir.

Tegu ei olnud ühekordse juhtumiga, vaid neid episoode on olnud mitmeid. Tunnistaja jaoks

oli Egon Raasilla öeldu au ja väärikust alandav ning solvav. Sellist solvamist ei suudaks

tunnistaja hinnangul lõputult keegi taluda.

17. Kohtu hinnangul on tunnistajal õigus, et keegi ei pea sellist käitumist lõputult taluma,

sh ka valvurid mitte. Tegelikult on ka Egon Raasild möönnud, et saab aru, et sellised sõnad

võivad tunnistajat solvata. Egon Raasild õõnestas oma lugupidamatu sõnakasutuse ja

käitumisega vanglaametniku autoriteeti. Asjaolu, et tunnistaja ei suuda enam kõiki täpseid

sõnu meenutada, ei tee Egon Raasilla tegu olematuks. On selge, et Egon Raasild sel päeval

vanglaametniku suhtes ebatsensuurseid sõnu kasutas ning sellega riivas ta A.-E. R. au ja

väärikust. Sellega on KarS § 275 lg 1 objektiivne teokoosseis täidetud.

18. KarS § 275 lg 1 näol on tegemist väärteokoosseisuga, mistõttu saab selle toime panna

nii ettevaatamatusest kui ka tahtlikult lähtuvalt KarS § 15 lg-st 3. Kohtu hinnangul pani Egon

Raasild väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses. Kasutatud

sõnadega näitas Egon Raasild üles oma meelsust valvurite tegevuse suhtes ning pidas

võimalikuks, et tema poolt kasutatud väljendid on vanglaametnikku solvavad. Seejuures ta

möönis seda, kuivõrd solvamine ei piirdunud ühe lause või väljendiga, vaid tegi seda

korduvalt.

19. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja

süüteo õigesti kvalifitseerinud.

20. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

21. KarS § 275 lg 1 sätestab, et avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest

seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või

arestiga. KarS § 47 lg 1 järgi on rahatrahvi kohaldamise alammääraks kolm trahviühikut.

Seega on karistuse keskmine määr 150 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusega on Egon

Raasillale määratud rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Seega on Egon Raasillale

määratud sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt väiksem karistus. Kohtu hinnangul on

kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1

tingimustele. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes ei

esine. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole ülemääraselt range, vaid põhjendatud,

asjakohase ja mõistlikus määras karistusega, mille eesmärgiks on mõjutada Egon Raasilda

edaspidi vangistuses korrektselt käituma ning hoiduma vanglaametnike solvamisest.

22. Alternatiivselt taotles Egon Raasild, et kohus määraks temale rahatrahvi asemel aresti.

Kohus selgitab, et tulenevalt VTMS § 132 punktist 2 ei ole maakohtul menetlusaluse isiku

kaebust lahendades võimalik teha kohtulahendit, mis raskendab menetlusaluse isiku olukorda.

Menetlusaluse isiku olukorra raskendamisega on mh tegemist juhul, kui kergem karistusliik

asendatakse raskemaga. Arest on raskeim väärtegude eest mõistetav põhikaristus. Seega ei ole

kohtul võimalik kohtuvälise menetleja otsust rahatrahvi osas tühistada ning määrata selle

asemel aresti.

23. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Tartu Vangla 26.04.2024. a otsuse väärteoasjas nr

650023000148 muutmata ja Egon Raasilla kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Vahing

Kohtunik