3-24-1529/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1529

Määruse kuupäev

23. juuli 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Sergei Matvejevi kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses sisseostude tegemise võimaluse

tagamata jätmisega

RESOLUTSIOON

1. Jätta Sergei Matvejevi riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.

2. Tagastada Sergei Matvejevi kaebus.

3. Jätta Sergei Matvejevi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

4. Jätta Sergei Matvejevi taotlus haldusasjade nr 3-24-1529 ja 3-24-1535 liitmiseks

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

119 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa

esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Matvejev (kaebaja) esitas 8. veebruaril 2024 Viru Vanglale taotluse kahju

hüvitamiseks seoses vangla kaupluse tegevusega. Kaebaja taotleb 1500 euro väljamõistmist.

Samuti palub kaebaja tühistada vanglal kauplusega leping või mitte nõuda kauba tellimise

eest transpordikulu. Kaebajal ei ole rahalisi vahendeid, sissetulekut ega tööd. Viru Vangla

jättis 15. aprilli 2024. a otsusega nr 6-16/24/22-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata. Viru Vangla kaupluses müüb kaupa eraõiguslik juriidiline isik Osaühing Makro

Trade Baltic ning kaebaja ja eelnimetatud äriühingu vahel on tekkinud eraõiguslik lepinguline

suhe. Lisaks selgitab vangla, et kaebaja ei ole e-poest teinud ühtegi tellimust ning kaebaja

keeldub vanglas majandustööd tegemast, mistõttu ei ole tal ka sissetulekut. Vangla ega

osaühing ei ole kaebajale kahju tekitanud. Ka väljaspool kinnipidamisasutusi rakendatakse

kaupade kohaletoimetamisel tasu. Kinnipeetavatele on tagatud kolm korda päevas

3-24-1529

toitlustamine. Kui kinnipeetaval puuduvad rahalised vahendid, siis tagab hügieenitarbed

vangla.

2. Kaebaja esitas 19. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema inimväärikuse alandamisega. Kaebaja ei nõustu

Viru Vangla 15. aprilli 2024. a otsusega nr 6-16/24/22-2, millega tema kahjunõue

rahuldamata jäeti. Vangla on põhjustanud kaebajale kannatusi, kuna ei ole taganud talle

sisseostude tegemise võimalust. Kaebajal on vähe rahalisi vahendeid. Ta teenib 6 eurot kuus

eesti keele õppimise eest ning koristajana makstakse talle töötasu 2 eurot kuus. Kuna kaebaja

peab tasuma kauba kättetoimetamise eest 5,08 eurot, siis ei ole tal võimalik kauplusest osta

midagi, mis maksab rohkem kui 1 euro. Kaebaja ei ole volitanud vanglat sõlmima tema nimel

Osaühinguga Makro Trade Baltic kommertslepingut, mis ei ole kaebaja jaoks kasulik. Vangla

peab tagama kinnipeetavale sisseostude tegemise võimaluse. Ta peab osaühinguga lepingu

lõpetama või siis reguleerima, et kauba kohaletoimetamise eest lisatasu ei võeta. Kuna vangla

ei ole eeltoodut teinud, siis peab ta kompenseerima kaebajale tema kannatused. Kaebaja

taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.

3. Viru Vangla esitas kohtule 27. mail 2024 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse

materjalid.

4. Tartu Halduskohus jättis 4. juuni 2024. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse vähese perspektiivikuse tõttu rahuldamata

(resolutsiooni p 2). Kohus jättis kaebuse käiguta, andis riigilõivu tasumiseks tähtaja ning

kohustas kaebajat esitama pärast riigilõivu tasumist selle kohta viivitamatult andmed

(resolutsiooni p-d 3 ja 4). Kui kaebaja nõuab vanglalt 1500 euro väljamõistmist, peab ta

tasuma riigilõivu summas 45 eurot. Kui ta soovib nõutava hüvitise suurust kohtumenetluses

korrigeerida, siis peab ta tasuma riigilõivu riigilõivuseaduse § 60 lg-s 2 sätestatud tingimustest

lähtudes.

5. Kaebaja esitas eelnimetatud määruse peale Tartu Ringkonnakohtule 12. juunil 2024

määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus tagastas 25. juuni 2024. a määrusega kaebaja

määruskaebuse. HKMS § 119 lg 1 alusel on ringkonnakohtu määrus lõplik.

6. Kaebaja esitas 7. juulil 2024 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palub teist korda

vabastada ta riigilõivu tasumisest, tuginedes Riigikohtu praktikale ja vangla õigusvastasele

tegevusele. Kaebaja soovitab kohtul tutvuda kriminaalasja nr 1-23-7120 ja haldusasja nr

3-24-1535 materjalidega. Viimati nimetatud haldusasi puudutab samuti sisseostude tegemisel

rakenduvat transpordikulu. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras keelata Osaühingul

Makro Trade Baltic võtta kauba kohaletoomise eest tasu 5,08 eurot. Samuti palub kaebaja

ühendada haldusasjad nr 3-24-1535 ja 3-24-1529, kuna need lahendavad ühte ja sama

probleemi.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kaebaja palub 7. juuli 2024. a avalduses vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.

HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu poolt

juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud

korduva avalduse, kui sama seadustik ei näe ette teisiti. Kuna kaebaja 19. mai 2024. a

menetlusabi taotlusega võrreldes ei ole asjaolud muutunud, siis on kaebaja esitanud 7. juulil

2024 kohtule korduva menetlusabi taotluse. Kohus on eelnimetatud taotluse juba 4. juuni

3-24-1529

2024. a määrusega sisuliselt lahendanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigilõivu

tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata.

8. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus

ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

8.1. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse

võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104

lg-d 1 ja 2). Tartu Halduskohus jättis 4. juuni 2024. a määruse resolutsiooni p-ga 2

rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas määruse

resolutsiooni p-ga 3 kaebuselt tasuma riigilõivu, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja 7 päeva

arvates määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest. Tartu Halduskohtu 4. juuni 2024. a määruse

resolutsiooni p 2 jõustus pärast määruskaebemenetlust 1. juulil 2024, mil ringkonnakohtu

määrus koos venekeelse tõlkega toimetati kaebajale kätte (HKMS § 119 lg 1 ja § 179 lg 3).

Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema 2. juulil 2024 ning möödus 8.

juulil 2024. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu

tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega

palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja

läbivaatamist.

8.2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Sergei Matvejevi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2

alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

9. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras keelata Osaühingul Makro Trade Baltic võtta

kauba kohaletoomise eest tasu 5,08 eurot. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib

kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis

määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib

esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse

õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks

peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kaebaja nõuab

käesolevas asjas esitatud kaebuses Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Esialgse õiguskaitse korras nõuab kaebaja aga transporditasu rakendamise keelamist. Seega

ületab esialgse õiguskaitse taotlus põhivaidluse eseme piirid. Kaebaja saavutaks esialgse

õiguskaitse rakendamisega eesmärgi, mida tal põhivaidluse tulemusel ei oleks võimalik

saavutada. Ühtlasi tagastab kohus käesoleva määrusega haldusasjas nr 3-24-1529 esitatud

kaebuse. Seega ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Kohus ei pea vajalikuks

käesolevas haldusasjas täiendavalt välja selgitada, kas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

esemega seonduvalt toimub teisi kohtu- või vaidemenetlusi, kuna kaebajal on võimalik

taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist vastava teise kohtumenetluse raames või esitada

kohtule vaidemenetluse toimumise ajal uus eraldiseisev esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebajal

on võimalik sellisel viisil oma õigusi tõhusalt kaitsta. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

10. Kaebaja palub liita haldusasjad nr 3-24-1529 ja 3-24-1535 ühte menetlusse. HKMS § 48

lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või

milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama

3-24-1529

vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks

võinud sama seadustiku § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste

ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kuna kohus tagastab

käesoleva määrusega haldusasjas nr 3-24-1529 esitatud hüvitamiskaebuse ning käesolevaks

ajaks on lõppenud ka menetlus haldusasjas nr 3-24-1535, milles kohus menetles teise Viru

Vangla kinnipeetava esialgse õiguskaitse taotlust seoses kauba kättetoimetamise tasuga, siis ei

ole haldusasjade liitmine põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse

rahuldamata.

11. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kaebajal on õigus väljendada

rahulolematust Viru Vangla tegevuse osas, kuid kohtule esitatavates avaldustes ei ole lubatud

väljendada end teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult, nagu kaebaja on seda 7. juuli

2024. a avalduses teinud. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi

heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada ning kirjalikus avalduses

end sündsusetult või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist

võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg-d 1 ja 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider