3-24-1928/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-24-1928

Määruse kuupäev

23. juuli 2024

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses meditsiiniõe tegevusega 13. juunil 2024 ning

ohjeldusmeetmete kasutamisega 14.–17. juunil 2024

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Võtta asja materjalide juurde X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku

13. märts kuni 12. juuli 2024 kohta.

3. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

4. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

5. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 , § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas 24. juunil 2024 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse

(registreeritud vanglas nr-ga 3-24/2-2/5606), milles taotles mittevaralise kahju hüvitamist

summas 10 000 eurot seoses tema suhtes ohjeldusmeetmete kasutamisega 14.-17. juunil 2024

tema saatmisel haiglasse, haiglas viibimise ajal ja saatmisel vanglasse ning seoses vangla

meditsiiniõe tegevusega 13. juunil 2024. X täiendas taotlust 28. juuni 2024. a pöördumistega nr

3-24/2-2/5972 ja nr 3-24/2-2/5973 ning 5. juuli 2024. a pöördumisega nr 3-24/2-2/6334.

3-24-1928

2. X esitas 13. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 10 000 eurot seoses tema 24. juuni 2024. a kahju hüvitamise taotluses

nimetatud asjaoludega. Kaebaja väitel on kaebus lubatav, sest vangla üksuse juht teatas talle 12.

juulil 2024, et tema kahju hüvitamise taotlus jäetakse rahuldamata. Vastasel juhul tuleb kohtul

tunnistada VangS § 11 lg 8 põhiseadusvastaseks, sest see säte piirab ebaproportsionaalselt

kaebaja õigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse.

Kaebuse kohaselt on kaebaja varem taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist ning ta jääb

selle taotluse juurde. Kaebaja soovib, et ta saaks hüvitise kätte 22. augustil 2024, kui ta

vangistusest vabaneb.

3. Viru Vangla edastas 15. juulil 2024 vastuseks kohtunõudele X kahju hüvitamise taotluse nr

3-24/2-2/5606 koos täiendustega ning kinnitas, et kohtule vastamise seisuga ei ole vangla kahju

hüvitamise taotlust lahendanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kaebaja on esitanud kohtule hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4), milles taotleb Viru

Vanglalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses vangla meditsiiniõe tegevusega 13.

juunil 2024 ning ohjeldusmeetmete kasutamisega 14.–17. juunil 2024 tema saatmisel haiglasse,

haiglas viibimise ajal ja saatmisel vanglasse. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ja

kohtule esitatud kaebuse nõue ja alus kattuvad.

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

6. Kaebaja esitatud hüvitamiskaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Nimetatud normi kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole

pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

6.1. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kohus selgitab, et vastavalt VangS § 11 lg-le 8 on kinnipeetaval vangla tekitatud

kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt

esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning

vangla on taotluse tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata.

Viru Vangla teavitas 15. juulil 2024 kohut, et kaebaja 24. juuni 2024. a kahju hüvitamise

taotlus on vangla menetluses ja selle kohta ei ole otsust tehtud.

RVastS § 18 lg 1 kohaselt tuleb vanglal kahjunõue lahendada kahe kuu jooksul selle

nõuetekohasest esitamisest arvates. Praeguseks pole RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaeg veel

möödunud. Kui kaebaja esitas taotluse nõuetekohaselt, saabub taotluse lahendamise tähtpäev

24. augustil 2024. Seega on kaebaja pöördunud kohtu poole ennatlikult, sest on jätnud

kohustuslikus kohtueelses menetluses tema 24. juuni 2024. a taotluse kohta tehtava lahendi ära

ootamata. Seda seisukohta ei väära kaebaja väide, et vangla üksuse juhi teatel jätab vangla tema

3-24-1928

kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. VangS § 11 lg 8 ei sea halduskohtusse pöördumise

õiguse tekkimist sõltuvusse sellisest teavitusest.

6.2. Kohtu hinnangul ei ole VangS § 11 lg 8 ja HKMS § 47 lg 1 põhiseadusega vastuolus.

Põhiseaduse § 15 lg 1 esimene lause, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste

rikkumise korral kohtusse, ei välista vaidluse lahendamiseks kohustusliku kohtueelse korra

kehtestamist, tingimusel, et selline menetlus ei kesta ülemäära kaua ning isikul on võimalik

vaidlustada kohtueelse menetluse tulemit kohtus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr

3-22-1679/23, p 19).

Kaebajale on mõistliku aja jooksul kohtusse pöördumise õigus tagatud nii juhul, kui tema kahju

hüvitamise taotlus jäetakse rahuldamata, kui ka siis, kui vangla on taotluse lahendamisel

tegevusetu. Kui Viru Vangla jätab kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata või rahuldamata

või kui kaebaja ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib ta esitada kahju hüvitamise kaebuse

halduskohtule 30 päeva jooksul vangla otsuse kättetoimetamisest arvates. Juhul kui Viru

Vangla ei lahenda nõuetekohaselt esitatud kahju hüvitamise taotlust kahe kuu jooksul, siis on

kaebajal õigus pöörduda hüvitamiskaebusega kohtu poole 30 päeva jooksul nimetatud tähtaja

saabumisest arvates (RVastS § 18 lg 2).

7. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus X hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kaebaja taotleb kaebuses esialgse õiguskaitse kohaldamist, soovides, et kahju hüvitataks

hiljemalt 22. augustil 2024, mil ta vanglast vabastatakse.

8.1. Kuigi kohus tagastab praeguse määrusega kaebuse ning Viru Vangla vastusest nähtuvalt ei

ole kaebajal seoses kaebuses toodud asjaoludega pooleli vaidemenetlust, peab kohus kaebaja

õiguste tagamiseks vajalikuks esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaadata, seda enam, et kaebuse

tagastamise määrus kohe ei jõustu (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-88-16,

p 15).

8.2. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja ei ole kohtule sõnaselgelt riigilõivu tasumisest

vabastamise taotlust esitanud. Kuna kaebaja märkis kaebuses, et kahjunõue on seotud tervise

kahjustamisega ning seetõttu ta ei pea riigilõivu tasuma, peab kohus usutavaks, et kaebaja jättis

menetlusabi taotluse sõnastamata eksituse tõttu. Seepärast mõistab kohus, et kaebaja soovib

esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel menetlusabi. Kohus võtab menetlusabi taotluse

lahendamiseks haldusasja materjalide juurde väljavõtte kaebaja vanglasisesest

vabakasutuskontost ajavahemiku 13. märts kuni 12. juuli 2024 kohta (HKMS § 62 lg 2).

Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja puuduvad rahalised vahendid

riigilõivu tasumiseks (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas

nr 3-3-1-35-15). Arvestades ka menetlusökonoomiat, vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lg 1

p 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

8.3. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel

või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

3-24-1928

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus kaebajal.

Teisisõnu peab esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ähvardama kaebajat tagajärg, mille

kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske

(vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15).

Kaebaja on kaebuses osutanud varem esitatud esialgse õiguskaitse taotlusele, pidades

tõenäoliselt silmas 29. juuni 2024. a esialgse õiguskaitse taotlust haldusasjas nr 3-24-1928.

Tolles taotluses pidas kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist vajalikuks põhjusel, et vangla

on tema senised kahju hüvitamise taotlused rahuldamata jätnud. Kohtu hinnangul ei osuta

nimetatud asjaolu ega ükski muu kohtule teadaolev asjaolu esialgse õiguskaitse vajadusele –

kaebajat ei ähvarda seoses kahju hüvitamise nõude realiseerimisega kahjulik tagajärg. Kaebaja

vanglast vabastamine ei mõjuta tema 24. juuni 2024. a kahju hüvitamise taotluse lahendamist

ega takista kaebajal hiljem kohtule hüvitamiskaebuse esitamist.

8.4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 1 alusel

rahuldamata.

9. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen