2-24-9785/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Määruse avalikult tegemise aeg

ja koht

22. juuli 2024, Pärnu Maakohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-24-9785

Tsiviilasi

A K maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: A K (ik XXX; elukoht XXX)

Usaldusisik: pankrotihaldur Andrus Õnnik (ph. tunnistus

nr 36/22.06.2004 OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10,

Pärnu linn, tel 443 1313, e-post pinker@hot.ee

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A K maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja A K (isikukood XXX) pankrot 22. juuli 2024 kell 11.30 ja algatada A K

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada A K pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10,

Pärnu linn, tel 4431313, e-post pinker@hot.ee pankrotihalduri tunnistus nr 36). Pankrotihalduril

koostada ja esitada kohtule hiljemalt 05.08.2024 võlgniku vara- ja võlanimekiri.

4. Määrata A K (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 07.08.2024 kell 9.30

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, III korrus, saal nr 4). Pankrotihaldur osaleb

võlausaldajate esimesel koosolekul virtuaalselt.

5. Kohustada võlgnik A K (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus-

või kutsetegevuse kohta 07.08.2024 kell 9.30 Pärnu Maakohtusse (aadressil Rüütli tn 19, Pärnu

linn, III korrus, saal 4). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada

tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab A K kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 22. juuliks, esimene aruanne esitada 22. juuliks 2025.

2-24-9785

2 (7)

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankroti algatamise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele

oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise

tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. A K võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses

märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on

mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja

taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab

selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse

pärast

õigeaegselt

esitatud

tunnustatud

nõuete

rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Jätta menetluskulud võlgniku A K kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku

tasu hüvitamiseks.

13. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1120 eurot, millele lisandub

käibemaks 246,40 eurot, so kokku 1366,40 eurot, millest 300 eurot ja lisanduv käibemaks 66

eurot mõista välja usaldusisiku kasuks võlgnikult pankrotivara arvelt ning 820 eurot ja

lisanduv käibemaks 180,40 eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi

vahenditest. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto EEXX

SEB Pangas) mille kaudu haldur tegutseb.

14. Võlgnik A K on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg 1, 2).

15. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise

üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem

kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

Edasikaebamise kord

2-24-9785

3 (7)

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte

toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A K (avaldaja, võlgnik) esitas 25.06.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse,

milles palub pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

1.1. Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline ja tal on kaks ülalpeetavat. Esitatud varanimekirja

kohaselt võlgnikul vara ei ole. Võlgnikul on märkinud kohustused viieteistkümne võlausaldaja ees

(Bigbank AS, Multitude bank, Säästukaart pluss, Omaraha, Holm Bank AS, LHV pank AS, Raha

24, Inbank AS, Esto AS, Bondora AS, Moneyzen, IPF Digital AS, Coop Finants AS, Modena, TF

Bank AB) kogusummas vähemalt 31 784,14 eurot. Ühegi nõude osas ei ole kohtu- ega

täitemenetlusi algatatud. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu umbes 1000 eurot (muutuv),

peretoetus 240 eurot ja elatis 80 eurot, väljaminekud kuus on 1092 eurot.

1.2. Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et peale vanemahüvitise lõppemist sõlmis

võlgnik esimese laenulepingu, mida kasutas jooksvate elamiskulude katteks. Laenulepingut täitis

töötasust ja sai kenasti hakkama. Väiksem laps oli tihti haige ja võlgnik viibis ka tihedalt haiguslehe.

Kuna olukord elukaaslasega halvenes, kolis võlgnik lastega üürikorterisse. Võlgnik otsustas välja

võtta oma II samba rahad ja tasus vanad laenulepingud. Pärast elukaaslasega leppimist, kolis võlgnik

tagasi ja võttis elukaaslase survel uusi laene, et korrastada aeda ja tasuda eelnevaid lepinguid.

Detsembris 2023 viskas elukaaslane võlgniku koos lastega tänavale. Kuna võlgnik pidi elama asuma

üürikorterisse, ei olnud võlgnik enam võimeline tasuma korrektselt laenulepinguid.

2. Kohus 28.06.2024 määrusega võttis võlgniku avalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks

pankrotihalduri Andrus Õnniku.

3. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 17.07.2024 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu,

mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgnik A K pankrot ning algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus järgmiste asjaolude põhjal:

3.1. Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused

kolmeteistkümne võlausaldaja ees kokku 28 696,07 eurot (sh põhiosa võlg 26 121,06 eurot ja

kõrvalnõuded 2575,01 eurot). Võlausaldajad ei ole võlgnikuga lepinguid üles öelnud, kuid 1-2 kuu

maksed ja kõrvalnõuded, kokku ca 3000 euro ulatuses on muutunud sissenõutavaks.

3.2. Maksu- ja Tolliameti teatel on võlgniku deklareeritud tulu keskmiselt kuus 2021 aastal 1158

eurot, 2022 aastal 886 eurot, 2023 aastal 982 eurot ja 2024 aastal 1009 eurot. Konto väljavõtete

põhjal on võlgnik tasunud laenumakseid jaanuaris 2022 kokku 430 eurot, jaanuaris 2023 kokku 825

eurot ja jaanuaris 2024 kokku 1060 eurot. Märgitust tulenevalt 2022 jaanuaris tasus võlgnik

laenumakseteks ca 50% sissetulekuks, siis jaanuaris 2023 juba 84% sissetulekust ja jaanuaris 2024

ületasid laenumaksed tema sissetulekut. Võetud laene kasutas võlgnik lihtsalt tarbimiseks ja

varasemate kohustuste tasumiseks.

3.3. A Kl ei ole turuväärtust omavat vara, tema sissetulekuks ühes kuus on töötasu keskmiselt 1000

eurot ja peretoetus 240 eurot. Ta kasvatab üksinda kahte alaealist last. Ühe lapse suhtes on tal

ainuhooldusõigus ja elatise saamise võimalus puudub.

3.4. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes, kuna tal puuduvad

vara ja vahendid sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. A K maksejõuetuse peamiseks

põhjuseks on maksevõimet ületavate kiirlaenude võtmine igapäevaseks tarbimiseks ja varasemate

laenude tasumiseks. A K oli muutunud maksejõuetuseks hiljemalt 2023 alguseks, kui tema

2-24-9785

4 (7)

igakuised laenumaksed moodustasid sissetulekust 84% ning laenumaksetest jäi üle igapäevaste

kulude katmiseks 157 eurot.

3.5. Usaldusisik jõudis järeldusele, et tuleb välja kuulutada A K´i pankrotimenetlus ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada A K’le pankrotihaldur (oma nõusoleku on A.

Õnnik selleks andnud).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et võlgniku A K maksejõuetusavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Pankroti väljakuulutamine

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu,

kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata

füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb

usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või

kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus

põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

6. Võlgnik A K on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 28 696,07 euro ulatuses, umbes 3000 euro

ulatuses on kohustused muutunud sissenõutavaks. Kõik kohustused on tagamata. Võlgnikul ei ole

sellist sissetulekut ja vara, mille arvelt on võimalik võlausaldajate nõudeid tasuda. Võlgniku

igakuised laenumaksed ületavad võlgniku sissetulekut. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et

A K maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on oma maksevõimet ületavate laenude võtmine. Kohus

loeb tuvastatuks, et A K on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Alusesid

pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas hetkeseisuga ei esine.

7. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus

pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti

(PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva

seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse

võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti

(PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku

§-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli

kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

8. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest.

Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks

nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FIMS § 46 lg 1 esimese

lause kohaselt.

9. Kohus kuulutab võlgniku A K pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku

ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku

toimumise aja halduriga kooskõlastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada

2-24-9785

5 (7)

võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate

esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7

kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada

ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

10. FIMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse. A K on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Andmeid kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu

kohta asjas ei esine. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

11. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. Kohtule ei ole esitatud võlgniku vastuväiteid sellele, et haldur

täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik

on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

12. FIMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 22.07.2025, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

13. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:

−

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

−

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

−

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

−

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FIMS § 49).

−

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

14. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

2-24-9785

6 (7)

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

15. FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise

lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu

ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Vastavalt FIMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

16. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

17. Usaldusisik on välja toonud, et ülesannete täitmiseks on kulunud 12,5 tundi, mis arvestusega

130 eurot tund teeb koos käibemaksuga tasu suuruseks 1982,50 eurot. Kuna võlgnikul puuduvad

vahendid usaldusiski tasu maksmiseks, palub usaldusisik kinnitada usaldusisiku tasu summas 1120

eurot, millele lisandub käibemaks 246,40 eurot (kokku 1366,40 eurot), millest 820 eurot, millele

lisandub käibemaks 180,40 eurot (kokku 1000,40 eurot) hüvitada riigi vahenditest ja 300 eurot,

millele lisandub käibemaks 66 eurot (kokku 366 eurot) hüvitada pankrotivara arvelt.

18. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on

kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.

19. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid

võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks). 2024 on kuutasu alammääraks 820 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse

avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning

tulenevalt FIMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid,

kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

20. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on

Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ (registrikood 10016048) käibemaksukohustuslane (number

EE100121575). Kuna tasu määratakse büroole ning Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ on

2-24-9785

7 (7)

käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi

22 protsenti (KMS § 15 lg 1).

21. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt taotletavat

tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 820

eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi

vahenditest ning ülejäänud tasu pankrotivara arvelt. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb summad välja

maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Andrus

Õnniku Õigusbüroo.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik