2-23-2638/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 18.07.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-2638

Kohtuasi

Türi valla (Türi Vallavalitsuse kaudu) avaldus alaealise

X kinnisesse lasteasutusse paigutamise pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18.04.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

Türi

vald

(Türi

Vallavalitsuse

kaudu,

registrikood 75033460)

Puudutatud isik (laps) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Anti Aasmaa

Puudutatud

isik

(lapse

isa)

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 18.04.2024 määrus muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebusega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda,

välja arvatud Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta

Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud

isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid

rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu

hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib

menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Türi vald (Türi Vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 09.04.2024 Pärnu Maakohtule

avalduse, milles palus pikendada X (laps) kinnise lasteasutuse teenusel viibimise aega ühe aasta

võrra. Asja materjalidest nähtuvalt rahuldas maakohus 11.04.2023 määrusega avaldaja

avalduse ja paigutas lapse kinnisesse lasteasutusse teenusele kuni vajaduse äralangemiseni,

kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks, s.o kuni 18.04.2024.

2. Avalduse kohaselt oli laps 15-aastane ning elas koos isa ja vennaga. Lapse ema suri 2016.

aastal. Lapsel oli aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoos ja määratud ravimid. Avalduse

esitamise hetkel viibis laps kinnise lasteasutuse teenusel Maarjamaa Hariduskolleegiumi

Valgejõe õppekeskuses ning õppis riikliku õppekava alusel 8. klassis. Avaldaja oli seisukohal,

et lapse käitumine on ohtlik tema enda elule, tervisele ja arengule. Laps tarvitas narkootikume

ja alkoholi ega mõistnud oma tegude tagajärgi. Talle selgitati korduvalt, et kinnise lasteasutuse

teenuselt väljumiseks peab ta näitama, et suudab kokkulepetest ja reeglitest kinni pidada, kuid

suurem osa kodukülastustest ei õnnestunud ja laps viibis mitmel korral öösel kodust eemal või

jooksus ja oli Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitav. Lapse heaolu tagamiseks oli vajalik

kinnise lasteasutuse teenuse pikendamine, et saaks jätkuda talle vajalike teenuste pakkumine

ning lapsevanema toetamine vanemlikes oskustes. Kuna laps õppis 8. klassis, esines ka oht, et

teenuselt väljudes jääb pooleli põhihariduse omandamine.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Maarjamaa Hariduskolleegium oli seisukohal, et laps vajas igapäevaelus järjepidevalt

kindlate piiride seadmist, eakohaste ja sotsiaalsete oskuste arendamist. Ta ei tulnud toime suurte

muutustega igapäevaelus ning vajas pidevat täiskasvanute tähelepanu. Lapsel esines

liigsöömise perioode, millega ta maandas oma ärevust ja rahutust, samuti esines ära jooksmise

mõtteid. Laps tõi jätkuvalt välja, et alkohol, narkootikumid ja tubakatooted on tema jaoks

olulisel kohal ja väljaspool kooli tarbiks ta neid edasi. Selleks, et hoida positiivseid muutusi ja

toetada lapse arengut, oli vajalik jätkata professionaalsete spetsialistide ja kodu koostööd. Ilma

jätkusuutliku tugisüsteemita oli suur tõenäosus, et riskikäitumine jätkub ja lapse haridustee

katkeb. Igapäevaelu toetamiseks oli vajalik, et perel oleks usaldusisik/tugiisik. Maarjamaa

Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskuses viibides said perekonda ja õpilast toetada MDFT

terapeut, sotsiaal- ja eripedagoog. Laps ei tulnud toime enda emotsioonide ja suurte muutustega

väljaspool õppekeskust. Samuti pidas ta oluliseks veeta aega sõpradega, kellega koos ta on

tarvitanud narkootikume ja alkoholi. Kodukülastustel viibides tarbis laps korduvalt narkootilisi

aineid ja alkoholi ja seadis oma käitumisega ohtu nii oma elu kui ka tervise.

4. Sotsiaalkindlustusamet toetas lapse kinnise lasteasutuse teenusel viibimise pikendamist.

Lapse käitumine seadis ohtu tema enda elu, tervise, arengu ning seda ohtu ei olnud võimalik

kõrvaldada mõne vähem piiravama alternatiivse teenusega kui kinnisesse lasteasutuse teenusele

paigutamisega. Paigutamine oli vajalik kasvatusliku järelevalve huvides, põhihariduse

omandamiseks ning suunamiseks seaduskuulekale teele, elimineerides võimalikud taandarengud

või negatiivsed ilmingud. Seni kohaldatud mõjutusvahendid ei andnud positiivseid tulemusi ning

alaealine jätkas õigusvastaste tegude toimepanemist. Laps vajas pidevat järelevalvet ja ranget

režiimi õigusrikkumiste ning agressiivsuse ja depressiooniga toimetulemiseks, mida tavakool ega

kodu talle pakkuda ei suutnud.

5. Lapsele määratud esindaja palus rahuldada avalduse ja paigutada laps kinnise lasteasutuse

teenusele, kuid peatada tema kinnisesse asutusse paigutamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 540 lg 1 alusel. Lapse käitumine ja suhtumine ühiskonda olid Maarjamaa

Hariduskolleegiumis õppides mõnevõrra paranenud, kuid ta vajas siiski tuge ja juhendamist.

Probleemid kodukülastustel viitasid asjaolule, et laps ei pruugi suuta vastu seista võimalikele

ahvatlustele, mis teda kontrolli ja järelevalve puudumisel ootaksid. Esindaja hinnangul olid

seaduses sätestatud eeldused avalduse rahuldamiseks täidetud, mida õigustas ennekõike

asjaolu, et rangemalt režiimilt vabamas keskkonnas esines tagasilangusi, kuid arvestada tuli ka

sellega, et inimesed saavutavad sotsiaalse küpsuse erineval ajal. Käesolevalt vajas laps

rangemat režiimi ja kontrolli, kuid ei olnud välistatud, et kasvades tekib tal rohkem

enesekriitikat ja oskust oma emotsioonidega toime tulla ja ahvatlustele vastu seista. Praegune

elukorraldus lõi esindaja hinnangul paremad tingimused tulevikus täiskasvanuna

toimetulemiseks. Kuivõrd laps soovis elada kodus ja käia koolis Türil, siis palus esindaja kohtul

kaaluda TsMS § 540 lg 1 kohaldamist ja lapsele kohustuste panemist.

6. Lapse isa leidis, et laps peaks proovima end kehtestada tavakoolis õppides, sest 15-aastasena

saab ta teha kooli kõrvalt tööd. Isa ei toetanud lapse kinnise lasteasutusse paigutamise

pikendamist.

7. Ärakuulamisel selgitas laps, et saab Türi Põhikoolis koolikohustuse täitmisega hakkama ega

pidanud kinnises lasteasutuses viibimist vajalikuks. Tema õppeedukus oli viimasel ajal

paranenud. Laps soovis lõpetada põhikooli ja õppida edasi kutsekoolis. Ta kinnitas, et tarvitas

kodukülastuste ajal alkoholi ja narkootikume, kuid väitis, et ei veeda praegu aega koos

sõpradega ega tee midagi keelatut. Laps tahtis olla kodus ja märkis, et Maarjamaa

Hariduskolleegiumi ettekirjutused olid tema jaoks liiga ranged. Samuti kinnitas, et tal on

piisavalt tahtejõudu, et enda antud lubadustest kinni pidada, s.o kodust mitte ära joosta ja täita

koolikohustust.

Maakohtu määrus

8. Maakohus rahuldas avalduse 18.04.2024 määrusega ja paigutas lapse kinnisesse

lasteasutusse kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks, s.o kuni

18.04.2025. Kohus tunnistas kohtumääruse täitmisele kuuluvaks määruse edastamisega

avaldajale. Menetluskulud jäid riigi kanda.

Maakohus viitas sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302 lg-tele 1 ja 2. Olles läbi vaadanud

asja materjalid, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ning kuulanud ära lapse ja isa, oli

kohus veendunud, et lapse lasteasutuse teenusel viibimist tuleb pikendada. Lapse käitumine on

olnud enda elu, tervist ja arengut ohtu seadev. Ta seadis end ohtu tubakatoodete, alkoholi ja

narkootikumide tarvitamisega. Eeltoodud toodete tarvitamist kinnitas ta kohtule ka ise. Samuti

ei pidanud laps kinni kokkulepetest, kuivõrd suur osa kodukülastustest on ebaõnnestunud, kuna

ta on mitmel korral öösel kodust eemal viibinud või jooksus olnud. Laps oli alates 22.03.2024

kodukülastusest jooksus ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitav. Asja materjalidest

nähtuvalt vajas ta pidevat järelevalvet ja ranget režiimi õigusrikkumiste ning agressiivsuse ja

depressiooniga toimetulekuks. Senine kinnise lasteasutuse teenusel viibimine ei andnud

soovitud positiivseid muutusi lapse käitumises ning ta ei olnud valmis naasma tavaellu. Samuti

ei olnud noore huvides õppeaasta lõpus haridusasutust vahetada.

Laps seadis oma käitumisega ohtu oma elu, tervise ja arengu ning kohtu arvates ei olnud seda

ohtu võimalik kõrvaldada mõne vähem piirava alternatiivse teenusega, kui kinnisesse

lasteasutusse teenusele paigutamisega. Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamine oli vajalik

tema kasvatusliku järelevalve huvides, põhihariduse omandamiseks ning suunamiseks

seaduskuulekale teele. Seni kohaldatud mõjutusvahendid ei andnud positiivseid tulemusi ja laps

jätkas õigusvastaste tegude toimepanemist. Kohus nõustus Sotsiaalkindlustusametiga, et kuna

kodukülastuste mitteõnnestumine ja mõnuainete tarvitamine oli läbiv probleem kogu teenusel

viibimise aja, siis suure tõenäosusega suureneks lapse riskikäitumine kinnisest lasteasutusest

väljudes. Määruse tegemise hetkel oli lapsel käsil 8. klassi lõpetamine ja kohtu hinnangul esines

oht, et tema kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmisel jääks tal põhikool lõpetamata. Seega

oli põhjendatud pikendada tema viibimist kinnises lasteasutuses ühe aasta võrra, et tagada

järelevalve igapäevaelus ja põhihariduse omandamine. Kuivõrd laps ei suutnud oma sõltuvus-

ja riskikäitumist kontrollida, ei pidanud kohus põhjendatuks ka kinnisesse asutusse paigutamise

peatamist TsMS § 540 lg 1 alusel.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Laps esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palus

maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega peatada tema kinnisesse asutusse

paigutamine. Kohus rikkus oluliselt menetlusõigust, jättes kohaldamata TsMS § 540 lg 1. Laps

avaldas veendumust, et suudab talle pandavaid kohustusi täita ning tal on piisavalt tahtejõudu,

et enda antud lubadustest kinni pidada, s.o kodust mitte ära joosta ja täita koolikohustust.

Kohtumäärus tugines prognoosotsustusele. Kuivõrd laps oli juba viibinud ühe aasta kinnise

lasteasutuse teenusel, oli võimalik tema suhtes rakendada leebemaid meetmeid.

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale ja lapse isale tähtaja sellele

vastamiseks.

11. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Lapse isa määruskaebuse osas seisukohta

ei esitanud.

12. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja määruskaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu

määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel neid ei korda.

14. SHS § 1302 lg 1 järgi paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse

käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda

ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Seega võib lapse paigutada

kinnisesse lasteasutusse, kui on täidetud kaks kriteeriumi, millest esimene puudutab lapse

käitumise ohtlikkust ning teine seda, et lapse käitumisest tulenevat ohtu ei ole võimalik

kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega.

15. Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamine on asjakohane meede, kui see aitab tagada lapse

heaolu, piirata tema kahjustavat käitumist ja saavutada teenusega taotletud eesmärke olukorras,

kus vähem piiravate meetmete rakendamine ei oleks tulemuslik (RKTKm 12.12.2018, 2-18-

5333, p 19).

16. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus SHS § 1302 lg-s 1 sätestatud tingimuste

kindakstegemisel õigesti materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus

kaalus kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, hindas põhjalikult kõiki tõendeid ja tegi

põhjendatult järelduse, et avaldus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtul puudub alus asuda

maakohtust erinevale seisukohale. Määruskaebemenetluses esitatud väited ei lükka ümber

maakohtu hinnangut.

17. Nõustuda tuleb Sotsiaalkindlustusameti seisukohaga, et lapse käitumine seab ohtu tema

enda elu, tervise ja arengu. Kodukülastustel viibides tarvitas laps korduvalt alkoholi ja

narkootilisi aineid. 22.03.2024 ei naasnud ta kodukülastuselt ja kuulutati Politsei- ja

Piirivalveameti poolt tagaotsitavaks. Samuti on laps jäänud politseile vahele purjus olles

varastatud sõidukit juhtides. Lapse eluviis ja tema riskikäitumine (alkoholi, tubakatoodete ja

narkootikumide tarvitamine, õigusrikkumiste toimepanek) seavad ohtu tema tervise ja arengu.

Õigusrikkumiste toimepanek seab ohtu ka teiste temaga kokkupuutuvate inimeste turvalisuse.

Seejuures on oluline, et lapse käitumine on olnud probleemne juba pikemat aega. Lapse

kinnisesse asutusse paigaldamise pikendamine on vajalik tema kasvatusliku järelevalve

huvides, põhihariduse omandamiseks ning suunamiseks seaduskuulekale teele. Laps vajab

pidevat järelevalvet ja ranget režiimi õigusrikkumiste ning agressiivsuse ja depressiooniga

toimetulemiseks, mille pakkumise võimekus tavakoolil ja kodul puudub. Seni kohaldatud

mõjutusvahendid ei ole andnud piisavalt positiivseid tulemusi, et jätta laps kinnisesse

lasteasutusse paigutamata. Seega on täidetud SHS § 1302 lg 1 kohaldamise esimene eeldus.

18. Ringkonnakohtu hinnangul on täidetud ka teine SHS § 1302 lg-st 1 tulenev tingimus – lapse

käitumisest tulenevat ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega.

Riigikohus on selgitanud, et kinnisesse lasteasutusse paigutamine on põhjendatud juhul, kui

kohus on veendunud, et laps ei soovi teha või ei ole võimeline tegema piisavalt koostööd muude

meetmete rakendamiseks (RKTKm 12.12.2018, 2-18-5333, p 19).

19. Asja materjalidest nähtuvalt ebaõnnestusid lapse kodukülastused kinnises lasteasutuses

viibimise ajal korduvalt, kuivõrd ta viibis mitmel korral öösel kodust eemal või oli jooksus ja

oli korduvalt Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitav. 04.07.2024 ärakuulamisel rääkis

laps, et jäi hiljuti purjus olles varastatud sõidukit juhtides politseile vahele, mistõttu algatati

tema suhtes kriminaalmenetlus. Samuti tekkis tal käesoleva aasta juuli alguses konflikt teise

poisiga, mis päädis kaklusega. Lapsele selgitati, et tal on võimalik näidata, et teenuse

pikendamine ei ole vajalik, kuid ringkonnakohtu hinnangul näitab lapse käitumine (kokkulepete

mittetäitmine, alkoholi tarbimine, õigusrikkumiste toimepanek), et ta ei ole võimeline tegema

piisavalt koostööd muude meetmete rakendamiseks.

20. Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamisel on oluline arvestada ka kinnisesse lasteasutusse

paigutamata jätmise tagajärgi. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine on põhjendatud, kui

paigutamata jätmisega kaasneks suurem kahju. Kohtul tuleb kaaluda, kuidas mõjutaks lapse elu

ja arengut see, kui teda kinnisesse lasteasutusse ei paigutataks (RKTKm 12.12.2018, 2-18-

5333, p-d 21 ja 28). Ringkonnakohus leiab, et kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmisega

kaasneks suurem kahju lapse tervisele ja arengule. Praegusel hetkel koju naastes on tõenäoline,

et lapse ohtlik ja ennasthävitav käitumine jätkub. Asja materjalidest nähtuvalt ei suudaks laps

ilmselt oma sõltuvus- ja riskikäitumist adekvaatselt kontrollida, kuivõrd tunnistas, et alkohol,

narkootikumid ja tubakatooted on tema jaoks olulisel kohal ja ta tarvitaks neid väljaspool kooli

edasi. Samuti esineks lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmisel risk, et tal jääb

põhiharidus omandamata. Kinnisesse lasteasutusse paigutamise pikendamine toetab antud juhul

lapse emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, saavutamaks püsivad

muutused, mis võimaldavad lapsel tulevikus tulla edukalt toime tavakeskkonnas oma elu,

tervist ja arengut kahjustava käitumiseta (SHS § 1301 lg 2).

21. Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused maakohtu määruse tühistamiseks ja lapse kinnisesse

lasteasutusse paigutamise peatamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata.

22. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 alusel menetlusosaliste endi

kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

23. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS §-st 543.

(allkirjastatud digitaalselt)