3-24-1518/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuli 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1518

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba X suhtes

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. mai 2024. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja LS

Puudutatud isik – X

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. mai 2024. a määrus

haldusasjas nr 3-24-1518 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 21.05.2024 taotluse anda

maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-de 1 ja 3, § 131 ning § 1361 lg 1 alusel luba

arestida Xle kuuluvad panga- ja hoiukontod (sh tulevikus avatavad panga- ja hoiukontod)

summas 238 890,24 eurot ning seada kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge selliselt, et

Xl on keelatud käsutada temale kuuluvat 1/2 kaasomandi osa XXX asuvast XXX kinnisasjast

(registriosa nr XXXXXXXX).

Maksuhaldur nõuab sisse Q OÜ (varasem ärinimi F OÜ) maksuvõlga, mis on 17.05.2024

seisuga 238 890,24 eurot (sh põhivõlg 162 201,76 eurot ja intress 76 688,48 eurot). Q OÜ-l on

tasumata MTA 27.04.2022 maksuotsusega nr 12.2-3/056375-7 määratud 30 900,31 eurot, MTA

16.02.2023 maksuotsusega nr 12.2-3/057972-32 määratud 54 388,14 eurot ja MTA 02.05.2023

maksuotsusega nr 12.2-3/059505-12 määratud 37 623,18 eurot. Need maksukohustused on

tekkinud maksustamisperioodidel 2021. a jaanuar kuni juuli, 2021. a november kuni 2022. a

jaanuar ning 2022. a mai kuni august. Samuti on äriühingul tasumata maksustamisperioodidel

3-24-1518

2(7)

2022. a märts kuni 2023. a juuli deklareeritud maksukohustused kokku 39 290,13 eurot. Q OÜ

ainus juhatuse liige ajavahemikul 21.03.2017 – 15.08.2023 oli X. MTA alustab taotluse

esitamisega X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust (MKS § 40 lg 1, §

96 lg 1), mille tulemusel võib X solidaarselt vastutada Q OÜ maksukohustuste eest kokku

238 890,24 eurot. Kõigi maksuotsuste puhul esines sama muster: Q OÜ jättis esitamata nõutud

teabe ja raamatupidamise algdokumendid, äriühing teostas ettevõtlusega mitteseotud

väljamakseid nii enda juhatuse liikmele kui ka temaga seotud äriühingule U OÜ

(likvideerimisel) ning tehingute toimumine ei leidnud kinnitust, mis välistas sisendkäibemaksu

mahaarvamise. X poolt äriühingu majandustegevuse sel viisil korraldamine ei saanud olla

juhuslik, vaid ettekavatsetud käitumine. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et X rikkus MKS §-s

8 sätestatud kohustusi vähemalt raskest hooletusest ning X tegevuse ja Q OÜ maksuvõla

tekkimise vahel on põhjuslik seos.

Q OÜ deklareeris 2022. a märtsist kuni 2023. a juulini käibemaksu ning tööjõumakse ja

makseid 39 290,13 eurot, kuid ei ole neid tasunud ega taotlenud selles osas ka ajatamist.

Viimane laekumine ettemaksukontole toimus 11.10.2022 ning sedagi MTA korralduse alusel.

Samas kandsid Q OÜ tehingupartnerid 2022. a juunist kuni augustini X isiklikule pangakontole

123 306,20 eurot. Seetõttu on põhjendatud kahtlus, et Q OÜ jättis deklareeritud

maksukohustused teadlikult tasumata. Maksvõla tekkepõhjuste kohta tuleb vastutusmenetluses

koguda täiendavaid tõendeid. Ainsa juhatuse liikmena oli X vastutav äriühingu kohustuste

täitmise eest ning tal oli täielik ülevaade äriühingu majandustegevusest (sh tegid Q OÜ ja tema

tehingupartnerid väljamakseid Xle ning Q OÜ tegi väidetavaid tehinguid Xga seotud

äriühinguga). X pahatahtlikku suhtumist äriühingu maksukohustuste täitmisesse iseloomustab

seegi, et pärast maksuvõlgade tekkimist võõrandati äriühing Cle, kes on seotud 43 probleemse

äriühinguga. Q OÜ ei oma vara maksukohustuste täitmiseks.

MTA-l on põhjendatud kahtlus, et vastutusotsuse sundtäitmine võib pärast selle väljastamist

osutuda raskeks või võimatuks. Xle ei deklareerita regulaarselt väljamakseid (töötasu,

dividend). Viimati deklareeris töötasu Q OÜ 2023. a juulis 1212 eurot. Xl on alates 01.09.2023

kehtiv tööleping OÜ-s Z ning juhtimis- või kontrollorgani liikme leping U OÜ-ga ja D OÜ-ga.

X on juhatuse liige, osanik või tegelik kasusaaja OÜ-des Z, D, U, O, J. X on abielus ja tal on

kaks ülalpeetavat. X varasemat käitumist arvestades esineb kahtlus, et isik võib enda tegelikku

sissetulekut varjata. Vastutusotsusega võimalikult määratava maksukohustuse suuruse,

ülalpeetavate arvu ja deklareeritud sissetulekute põhjal on ilmne, et tõenäoliselt esineb

tulevikus vajadus vastutusotsust sundtäita. Maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse

pikkust arvestades, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute

sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Kõige varasemad maksukohustused

seonduvad 2021. a aprilli TSD-ga, mille esitamise ja tasumise tähtpäev oli 10.05.2021. Seega

aegub maksusumma määramine 5-aastast tähtaega arvestades kõige varem 10.05.2026. Q OÜ

maksuvõlga ei ole kustutatud ja selle sissenõudmine äriühingult ei ole andnud tulemust. MTA

arestitoimingute tulemusel vähenes maksuvõlg üksnes 21 771,22 euro võrra (viimane

laekumine toimus 11.10.2022). Q OÜ-le on tehtud äriregistrist kustutamise hoiatus ja äriühing

on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud 17.08.2023. Äriühingul puudub registervara

ja majandustegevus, millest saadava tulu arvelt maksukohustusi täita.

Xle kuulub 1/2 XXX asuvast XXX kinnisasjast ning tema kaasomandi osa on koormatud

kohtuliku hüpoteegiga (10 000 eurot) ja omanikuhüpoteegiga (20 000 eurot). Maa-ameti

tehingute andmebaasi kohaselt oli Lääneranna vallas maatulundusmaa keskmine müügihind

2023. aastal 5226,74 eurot/ha. XXX kinnistu suurus on 11 889 m2, mistõttu ei ületa X

kaasomandi osa väärtus ilmselt ca 2700 eurot. Xle kuulub 1991. aastal registreeritud BMW

325i, mis võib osutuda väheväärtuslikuks ning on täitemenetluses raskesti realiseeritav.

3-24-1518

3(7)

Seetõttu ei ole sõidukile käsutamise keelumärke seadmine põhjendatud. Xl on

väärtpaberikonto, kuid kontol ei ole väärtpabereid. Kuna X vara hinnanguline väärtus ei vasta

ligilähedaseltki sissenõutava maksukohustuse suurusele, on otstarbekas seada käsutuskeeld X

kaasomandi osale kinnisasjast (kinnistu väärtust arvestades ei oleks kohtuliku hüpoteegi

seadmine põhjendatud ja samuti on tegemist maatulundusmaaga, mitte isiku koduga).

Keelumärge ei piira teise kaasomaniku õigusi kinnistu käsutamisel. MTA taotleb lisaks luba

arestida X arveldus- ja hoiukontod (sh tulevikus avatavad) kõigis krediidiasutustes 238 890,24

euro ulatuses. See võimaldaks nõuda isikult sisse vähemalt osa planeeritava vastutusotsusega

määratavast maksukohustusest. Riive intensiivsust maandab MKS § 131 lg 3. MTA lõpetab

MKS § 1361 lg 2 p 3 järgi täitetoimingud, kui X esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122

kohase tagatise, mis katab nõude ja sundtäitmise kulud. Tagatissumma deposiiti kandmisel

tuleb deposiiti kanda 238 890,24 eurot.

2. Tallinna Halduskohus andis 22.05.2024 määrusega MTA-le loa taotleda Eesti

Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke seadmist X

kaasomandi osale kinnisasjast registriosa numbriga XXXXXXX (asukohaga XXX, XXX) ning

aresti seadmist X (sh tulevikus avatavatele) panga- ja hoiukontodele kõikides Eesti

krediidiasutustes kokku 238 890,24 euro ulatuses. MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg 2

nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud. Maksuhaldur algatas 21.05.2024 taotlusega X

suhtes maksumenetluse, mis on suunatud MKS §-de 40 ja 96 kohase vastutusotsuse

koostamisele. Taotluse esitamine võibki olla esimene menetlustoiming vastutusmenetluses

(Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12). Q OÜ-l on tasumata 27.04.2022,

16.02.2023 ja 02.05.2023 maksuotsustega määratud maksukohustused kokku 122 911,63 eurot

ning maksustamisperioodidel 2022. a märts kuni 2023. a juuli deklareeritud maksukohustused

kokku 39 290,13 eurot. Maksukohustused tekkisid ja jäid tasumata X juhatuse liikmeks oleku

ajal ning seejuures oli Xl taotlusest nähtuvalt täielik ülevaade äriühingu majandustegevuse

korraldamisest (sh tegid Q OÜ ja tema tehingupartnerid väljamakseid Xle ning Q OÜ tegi

väidetavaid tehinguid U OÜ-ga (likvideerimisel), mille juhatuse liikmeks oli samuti X). Pärast

maksuvõlgade tekkimist võõrandati äriühing isikule, kes on seotud veel mitmekümne

kustutamishoiatusi ja maksuvõlgasid omava äriühinguga. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et Q

OÜ maksuvõla tekkimise põhjustas X tegevus.

Taotluses toodud asjaoludel võib X pidada Q OÜ maksukohustuste täitmata jätmise eest

vastutavaks isikuks, kes võib solidaarselt äriühinguga vastutada kokku 238 890,24 euro suuruse

maksuvõla tasumise eest (sh maksuotsustega määratud põhivõlg 122 911,63 eurot;

deklareeritud, kuid tasumata maksukohustused 39 290,13 eurot; intressivõlg 76 688,48 eurot).

Vastutusotsuse tegemine ei ole välistatud ega ilmselgelt võimatu. Arestitoimingute tulemusena

vähenes Q OÜ maksuvõlg üksnes 21 771,22 euro võrra ja viimane laekumine toimus

11.10.2022. Q OÜ-l puudub registervara ning tegemist ei ole tegutseva ettevõttega. Äriühingu

õigusvõime ei ole lõppenud ja maksusumma määramine ei ole aegunud. Xle ei deklareerita

töötasu väljamakseid (viimati deklareeris Q OÜ väljamakseid 2023. a juulis 1212 eurot). Samas

on Xl kehtiv tööleping OÜ-s Z (juhatuse liige, osanik, tegelik kasusaaja) ning juhtimis- või

kontrollorgani liikme leping U OÜ-ga (kustutamisel) ja D OÜ-ga (juhatuse liige, tegelik

kasusaaja). X on lisaks O OÜ otsene kasusaaja ning juhatuse liige, osanik ja tegelik kasusaaja

J OÜ-s. X on abielus ja tal on kaks ülalpeetavat. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et isik võib

enda sissetulekuid varjata. Kuna X deklareeritud sissetulek on vastutusotsusega määratava

kohustuse täitmiseks ebapiisav, esineb tulevikus tõenäoliselt vajadus vastutusotsust sundtäita.

Arvestades X käitumist äriühingu juhatuse liikmena maksumaksja kohustuse täitmata jätmisel,

on võimalik, et isik võib hakata enda suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel oma

vara võõrandama või rahavoogusid mujale suunama. Sel juhul võib tekkida olukord, kus

vastutusotsuse hilisem sundtäitmine ei ole enam võimalik. Selle vältimiseks tuleb anda

3-24-1518

4(7)

maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist.

MTA taotletud täitetoimingute valik on põhjendatud. X kaasomandi osa XXX kinnisasjast

väärtuseks on hinnanguliselt 2700 eurot ning kinnisasi on juba koormatud erinevate

hüpoteekidega. Tegemist ei ole X koduga, vaid maatulundusmaaga. Käsutuskeeld ei takista

kinnisasja kasutamist ega piira isikut rohkem, kui on vaja võimaliku vastutusotsuse täitmiseks.

Seetõttu saab keelumärke kinnistusraamatusse kandmist pidada proportsionaalseks. Kohus

nõustub MTA põhjendustega, miks ei ole otstarbekas seada käsutamise keelumärget Xle

kuuluvale sõidukile. Kuivõrd X registervara hinnanguline väärtus ei kata tõenäoliselt

määratavat maksukohustust, siis on põhjendatud ka tema pangakontode arestimine. See on üks

enim koormavaid täitetoiminguid ja mõjutab oluliselt inimese elukorraldust. Samas juhul, kui

isiku muu vara ei kata määratavat maksukohustust ning maksuhaldur on usutavalt põhjendanud

kahtlust, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, ei saa pangakonto arestimist pidada ebaproportsionaalseks.

Põhjendatud on ka hoiukonto(de) arestimine. MTA on ära näidanud, et Xl puudub piisav

sissetulek maksukohustuse koheseks tasumiseks ning maksukohustust ei taga ka olemasolev

registervara. Füüsilise isiku puhul ei kuulu igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära

suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta ning vajadusel on MTA

nõusolekul võimalik arestitud pangakontolt täita ka muid kohustusi (MKS § 131 lg-d 3 ja 4).

Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui X esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase

tagatise, mille väärtus katab nii võimaliku maksunõude kui ka võimalikud sundtäitmise kulud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. X palub 14.06.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 22.05.2024 määrus ja uue

määrusega jätta MTA taotlus rahuldamata. Täitetoimingud ei ole põhjendatud ja on

ebamõistlikult koormavad. Kohus andis loa pangakonto arestimiseks suuremas ulatuses, kui

määruskaebuse esitajale saab ette heita. X volitused Q OÜ juhatuse liikmena lõppesid

15.08.2023 ja selleks ajaks oli väidetav maksuvõlg mitte suurem kui 122 911,63 eurot. Asjaolu,

et äriühing on 2022. a märtsist kuni 2023. a juulini deklareerinud makse 39 290,13 eurot, ei

kujuta endast rikkumist, mis saaks tingida X suhtes vastutusotsuse koostamise.

Deklaratsioonide esitamise kohustus on täidetud ja asjaolu, et äriühingul puudus deklareeritud

maksukohustuste täitmiseks raha, ei ole ette heidetav Xle, sest maksukohustuslaseks oli

äriühing. Seega ei saa maksumenetluse tulemusel määratav kohustus ületada 122 911,63 eurot.

Maksuvõla suurenemine ajal, mil X ei olnud enam juhatuse liige (nt 19.12.2023 seisuga

225 144,76 eurot) kinnitab, et see on tingitud uue juhatuse liikme tegevusest või tegevusetusest.

Õige ei ole ka intressinõude arvutuskäik, sest äriühingu uus juhatus pidanuks alates 15.08.2023

astuma samme maksukohustuste täitmiseks (nt taotlema ajatamist vm). Seetõttu ei saa pidada

põhjendatuks deklareerinud maksukohustustelt intressi arvestamist, sest puudub põhjuslik seos

X tegevusega. MTA taotluses toodud asjaolud on lisaks ebatäpsed. MTA 27.04.2022

maksuotsuse tegemisel jäeti kõik X väited arvestamata. Samuti on X isiklikku arvelduskontot

kasutanud ainult äriühingu huvides, et täita selle kohustused tehingupartnerite ees. Kõik

ülekanded on olnud seotud ettevõtlusega ning seda on selgitatud ka maksuhaldurile.

Täiendavalt on X äriühingu nimel korduvalt taotlenud maksuvõla tasumise ajatamist.

Määruskaebuse esitaja palub kontrollida MTA taotluses esitatud asjaolude õigsust ja teha uus

määrus, mis vastaks seadusele ning ei kahjustaks ülemääraselt X huve.

4. MTA palub 01.07.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu

määrus muutmata. Kohtumäärusega lubatud täitetoimingud ei koorma puudutatud isikut

ülemääraselt, sest XXX kinnistu ei ole tema elukoht ning pangakontode arestimise korral

3-24-1518

5(7)

jäetakse seaduses ettenähtud ulatuses raha vabaks kasutamiseks, samuti on maksuhalduri loal

võimalik täita arestitud kontolt muid kohustusi. Kontode arestimist ei ole lubatud suuremas

ulatuses, kui on Xle võimalik määrata kavandatava vastutusotsusega. Kui X viis juhatuse

liikmena äriühingust raha välja ja muutis äriühingu rahatuks, siis on ta rikkunud MKS § 8 lg-s

1 sätestatud tagamis- ja tasumiskohustust, sest deklareeritud maksusummasid ei saanud selle

tõttu tasuda. Määruskaebuse esitaja vastutab ka intressi eest, mis on arvestatud pärast tema

juhatuse liikme kohustuste lõppemist (MKS § 115 lg 1; nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2023

otsus nr 3-21-2902, p 17). See, et MTA on varasemates maksu- ja vaidemenetlustes leidnud, et

X vastuväited ei anna alust jätta maksukohustused määramata, ei saa kuidagi mõjutada

kohtumääruse õiguspärasust. Äriühing ei täitnud maksumenetlustes kaasaaitamiskohustust ning

ei esitanud maksuhaldurile ühtegi dokumenti, mis tõendaks väljamaksete seotust ettevõtlusega.

Praeguses asjas ei oma mingit tähtsust, kas X esitas taotlusi maksuvõlgade ajatamiseks või

mitte. MTA taotluses on üksnes märgitud, et äriühing ei ole esitanud ühtegi ajatamistaotlust

deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustuste osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. MKS § 1361 kohaldamise tingimusteks on, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise

õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning

kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava

haldusakti sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks (nt Riigikohtu 05.04.2017

määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Maksuhaldur alustas

21.05.2024 taotlusega X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. MKS §

1361 lg 1 alusel esitatava taotluse aluseks olev kahtlus võib maksuhalduril olla tekkinud mh

äriühingu maksumenetluse põhjal (nt Riigikohtu 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 9).

6. MKS § 1361 alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate

toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal juba enne maksukontrolli

lõppemist, mistõttu ei saa ega peagi maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja

kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste

asjaolude tõendatuse suhtes ning taotluse lahendamisel ei hinda ka kohus üksikasjalikult, kas

vastutusotsuse tegemise sisulised eeldused on täidetud ja kas vastutusotsus oleks õiguspärane.

Halduskohus kontrollib üksnes seda, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja

tõenäoline, sh kas esinevad vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt maksusumma

määramise aegumistähtaeg on möödunud, maksuvõlg on lõppenud või juhatuse liikme tahtluse

või raske hooletuse tuvastamine on ebatõenäoline – vt Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-

1672, p 18). Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt

pangakonto või ettemaksukonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine

olema siiski tõenäoline. Seega ei analüüsi ringkonnakohus, kas Q OÜ maksuvõla tekkimine ja

täitmata jätmine võis olla tingitud objektiivsetest asjaoludest, mitte puudutatud isiku tahtlikust

või raskelt hooletust tegevusest, vaid hindab üksnes seda, kas MTA taotluses ja selle lisades

kajastatud asjaolude pinnalt tuleb pidada vastutusotsuse koostamist võimatuks või

ebatõenäoliseks.

7. Määruskaebuses on esmajoones leitud, et X suhtes vastutusotsuse koostamine saab olla

võimalik maksimaalselt 122 911,63 euro ulatuses. Nimetatud summa vastab MTA 27.04.2022,

16.02.2023 ja 02.05.2023 maksuotsustega Q OÜ-le tasumiseks määratud maksukohustustele

(s.o 30 900,31 + 54 388,14 + 37 623,18 eurot). Määruskaebuse esitaja arvates ei saa X vastutada

Q OÜ poolt 2022. a märtsist kuni 2023. a juulini deklareeritud maksukohustuste (39 290,13

eurot) tasumata jätmise ning kõigilt tasumata jäänud maksukohustustelt arvestatud intressi

(76 688,48 eurot) eest, sest ta ei olnud alates 15.08.2023 enam Q OÜ juhatuse liige. Sellega ei

3-24-1518

6(7)

saa nõustuda. Maksukohustusi ei pea seaduses sätestatud tähtpäevaks üksnes deklareerima, vaid

need tuleb ühtlasi täita. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel (MKS § 8 lg 1 ls

2). Seetõttu ei saa ainuüksi äriühingu deklareeritud maksukohustuste pikaajalisest täitmata

jätmisest veel järeldada, et juhatuse liige on vähemalt raskest hooletusest rikkunud MKS §-s 8

nimetatud kohustusi ja võib seega MKS § 40 lg 1 alusel vastutada tekkinud maksuvõla eest

solidaarselt

maksukohustuslasega.

Samas

ei

olegi

maksuhaldur

lähtunud

üksnes

maksukohustuste tasumata jätmisest, vaid toonud välja, et osaliselt samal perioodil, kui

äriühing jättis täitmata deklareeritud maksukohustused, kandsid Q OÜ tehingupartnerid X

isiklikule pangakontole 123 306,20 eurot, samuti on X teinud Q OÜ juhatuse liikmena

tegelikult mittetoimunud tehinguid endaga seotud äriühinguga. Kui maksumenetluses leiab

tuvastamist, et äriühingu suutmatus täita oma maksukohustusi oli tingitud X poolt äriühingust

raha väljaviimisest, siis on tõenäoline, et määruskaebuse esitaja vastutab maksukohustuste eest

solidaarselt maksukohustuslasega (st Q OÜ-ga). MTA taotluses esitatust lähtudes ei saa pidada

ilmselgelt põhjendamatuks maksuhalduri kahtlust, et X kui Q OÜ kohustuste täitmise eest

vastutav isik jättis äriühingu deklareeritud maksukohustused teadlikult tasumata. Lõplikud

seisukohad tuleb kujundada maksumenetluse käigus (sh kontrollida puudutatud isiku väiteid

isikliku pangakonto kasutamisest ainult ettevõtluse huvides). Kui määruskaebuse esitaja

möönab, et talle võib olla ette heidetav äriühingu põhivõlg, siis on tõenäoline ka tema vastutus

intressivõla eest. Endiselt juhatuse liikmelt võib vastutusotsusega nõuda intressi tasumist aja

eest, kui ta ei ole enam juhatuse liige ja põhivõla tekkimise on kaasa toonud tema MKS § 40 lg

1 tingimustele vastav kohustuste rikkumine. See lähtub põhjusliku seose ahelast, kus isiku

tegevusest tulenev tagajärg võib kesta edasi ka pärast tema juhatuse liikme volituste lõppemist

(vt Riigikohtu 19.04.2022 otsus nr 3-20-1213, p 15; 16.10.2019 määrus nr 3-19-269, p 9).

8. Vastutusotsuse adressaadil on vastutusotsuse vaidlustamisel võimalik esitada vastuväited

mh äriühingu maksuvõla kujunemisele, mis on kindlaks tehtud varasemas kontrollimenetluses

ja mille puhul on vastutusotsuses tuginetud üksnes varasema maksukontrolli tulemustele (nt

Riigikohtu 20.02.2018 otsus nr 3-15-706, p 14.2). Vastutusotsuses võib viidata maksuotsuses

tuvastatud asjaoludele või seal esitatud tõenditele, kuid vajaduse korral tuleb koguda ka uusi

tõendeid (nt Riigikohtu 18.01.2023 otsus nr 3-19-2430, p 14). Seega on Xl võimalik esitada

vastutusotsuse raames kõik oma vastuväited äriühingule varem koostatud maksuotsuste suhtes.

9. Määruskaebuses ei ole esitatud vastuväiteid sellele, et Q OÜ maksukohustusi ei ole

õnnestunud äriühingult sisse nõuda (MKS § 96 lg 5) ning puudutatud isik ei ole väitnud ka

vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude (MKS § 96 lg 6) esinemist. Seetõttu ei pea

ringkonnakohus otstarbekaks neid küsimusi eraldi käsitleda, vaid nõustub selles osas MTA

taotluse ja halduskohtu määruse põhjendustega (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

10. MKS § 1361 alusel täitetoiminguks loa andmine on prognoosotsus ka sellest aspektist, et

puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus (nt Riigikohtu 18.06.2013

määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22), mistõttu sättes

märgitud kahtlus täitmise hilisemast raskendatusest ei eelda seda, et isik oleks juba astunud

konkreetseid samme selleks, et takistada võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist,

vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette

selliste võimaluste ärahoidmiseks. Eelkõige annavad selliseks kahtluseks alust tõendid, mis

viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on

varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on

põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus

nr 3-3-1-16-12, p 10.4).

3-24-1518

7(7)

11. MTA taotluses on veenvalt põhjendatud, et X varasem tegevus Q OÜ majandustegevuse

ja maksude tasumise korraldamisel ning pärast maksuvõlgade tekkimist äriühingu

võõrandamine nn likvideerijale tekitab tõsise kahtluse, et puudutatud isik võib asuda kõrvale

hoidma võimaliku vastutusotsusega määratava rahalise kohustuse täitmisest. X suhtes

rakendatud täitetoiminguid ei ole alust pidada ebaproportsionaalseteks. Kuigi üldjuhul ei saa

pidada põhjendatuks ega vajalikuks maksuhalduri nõude tagamiseks keelata kinnisasja

käsutamist, vaid eelistada tuleks kohtuliku hüpoteegi seadmist, võtab ringkonnakohus arvesse,

et praegusel juhul on XXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) osas teise 1/2 kaasomaniku

mõttelise osa käsutamine juba 07.09.2021 keelatud MTA kasuks ning hinnanguliselt 2700 euro

väärtusega X 1/2 mõtteline osa kinnistust on koormatud I järjekohal asuva hüpoteegiga (20 000

eurot) X enda kasuks. Kuna Xle kuuluva registervara väärtus ei kataks tõenäoliselt määratavat

maksukohustust, siis on puudutatud isiku pangakontode arestimine põhjendatud. Pangakontode

arestimine on üldjuhul isiku õigusi väga intensiivselt piirav meede, olenemata sellest, et

füüsilise isiku puhul ei kuulu MKS § 131 lg 3 järgi arestimisele igakuiselt ühe kuupalga

alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta ning

samuti on MTA loal võimalik arestitud pangakontolt täita ka muid kohustusi (MKS § 131 lg

4). Samas ei deklareerita Xle regulaarselt töötasu ega dividendide väljamakseid ning on alust

kahelda, et isik varjab enda tegelikke sissetulekuid. Seega ei ole praegusel juhul tegemist

olukorraga, kus regulaarselt pangakontole laekuvat töötasu arvestades lükkaks täitmist tagavate

toimingute sooritamata jätmine maksusumma tasumist üksnes edasi, vaid on põhjust arvata, et

nn eeltäitetoiminguid rakendamata võib maksusumma jääda suure tõenäosusega üldse

tasumata. Puudutatud isikul on soovi korral võimalik anda maksuhaldurile 21.05.2024 taotluses

märgitud tingimustele vastav tagatis, mille esitamise korral tuleb maksuhalduril täitetoiming

viivitamata lõpetada (MKS § 1361 lg 3).

12. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.05.2024

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)