2-23-130619/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-23-130619

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuli 2024, Tallinn

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus K. A.

vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

386,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja

Ahto Järvela

Kostja: K. A. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

kirjalik (liht)menetlus

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus K. A. vastu osaliselt.

Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ intressinõue ja võla sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue. Jätta osaliselt rahuldamata hageja põhivõla ja viivise nõue.

2. Mõista K. A.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 186,15 eurot.

3. Mõista K. A.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (186,15 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.04.2023 kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

4. Jätta menetluskuludest 59% kostja kanda ja 41% hageja kanda.

5. Mõista K. A.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 188,80 eurot.

Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

2-23-130619

2/6

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus

võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 07.10.2022 järelmaksulepingu nr L89010076427,

07.10.2022 järelmaksulepingu nr L89010078221 ja 12.10.2022 järelmaksulepingu nr

L89010123532. Kostja soetas esimese lepingu alusel kauba maksumusega 56,99 eurot, teise

lepingu alusel kauba maksumusega 64,38 eurot ja kolmanda lepingu alusel kauba maksumusega

72,30 eurot. Kokku sai kostja krediiti 193,67 eurot. Kostja kohustus kaupade eest tasuma kokku

lepitud maksegraafikute alusel.

2. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 0,15 eurot, mis on arvestatud kolmanda

lepingu põhivõla katteks.

3. Kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi. Esialgne võlausaldaja ütles 25.04.2023

avaldusega lepingud üles. Krediidiandja loovutas nõude hagejale, nõude loovutamisest on

kostjat teavitatud 26.04.2023.

4. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla tasumist summas 193,52 eurot, intressi 30,75 eurot,

võla sissenõudmise kulusid 90 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivist 24,26 eurot ning viivist 25% põhivõlalt alates 26.10.2023.

5. Kohus toimetas hagi kostjale kättetoimetamisportaali vahendusel 20.01.2024 kätte. Kostja

hagile ei vastanud.

6. Maakohus selgitas menetlusosalistele kohalduvat õigust ning tegi 06.05.2024 hagejale

ettepaneku selgitada ja tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjale

krediidi väljastamisel (järelmaksu võimaldamisel).

7. Hagiavalduse ja hageja 21.05.2024 selgituse kohaselt lähtus krediidiandja lepingu

sõlmimisel kostja taotlusest. Hageja esitas nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus

peaks asuma seisukohale, et kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kostja on teinud tagasimakseid summas 0,15 eurot. Seega

alternatiivselt nõuab hageja põhivõla tasumist 193,52 eurot ning viivist alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast (s.o alates 26.04.2023) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

2-23-130619

3/6

8. Maakohus andis 04.07.2024 menetlusosalistele võimaluse esitada lõplikud seisukohad,

menetlusosalised seda õigust ei kasutanud.

9. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust

140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja lepingulise esindaja kulust 676 eurot.

Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist alates

lahendi jõustumisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 186,15 eurot

ning viivise seadusjärgses määras alates 26.04.2023. Kostjale krediidi andmisel

(järelmaksude võimaldamisel) rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole

hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.

11. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 07.10.2022 järelmaksulepingu nr L89010076427 (dtl

30-35), 07.10.2022 järelmaksulepingu nr L89010078221 (dtl 36-40) ja 12.10.2022

järelmaksulepingu nr L89010123532 (dtl 42-46). Kostja soetas esimese lepingu alusel kauba

maksumusega 56,99 eurot, teise lepingu alusel kauba maksumusega 64,38 eurot ja kolmanda

lepingu alusel kauba maksumusega 72,30 eurot. Kokku sai kostja krediiti 193,67 eurot.

Lepingute eritingimuste p 4 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt kokku lepitud

maksegraafikutele.

12. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest

isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

13. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%

(kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele).

14. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks järelmaksulepingute

sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%.

15. Kostjale antud esimese järelmaksu krediidi kulukuse määr oli laenulepingu

personaalsete tingimuste kohaselt 45,78% aastas (dtl 30), teise järelmaksu oma 46,87% (dtl 36)

ja kolmanda oma 45,97% (dtl 42). Sarnased tulemused annab Finantsinspektsiooni hallatav

minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et

krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingute sõlmimise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

16. Hageja väitel on kostja teinud tagasimakseid 0,15 eurot (dtl 105). Hageja nõuab

esmajärjekorras

põhivõla

tasumist

summas

193,52

eurot,

intressi

30,75

eurot,

sissenõudmiskulusid 90 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud

viivist 24,26 eurot viivist alates 26.10.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni 25% põhivõlalt

aastas.

17. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

18. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi

2-23-130619

4/6

tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS

§ 4034 lg 13).

19. Kohus selgitas 06.05.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub,

et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada.

20. Hagiavalduses esitatud selgitusest ja hageja 21.05.2024 seisukohast ilmneb, et lepingute

sõlmimise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. 20.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlustest ja tegi päringu

maksehäireregistrisse. Krediidiandja võttis otsustuse tegemisel aluseks kostja väite, mille

kohaselt on ta keskmine igakuine sissetulek 900 eurot ja igakuised kohustused piirduvad

250 euroga. Krediidiandja veendus selles, et kostjal maksehäired puudusid.

20.2. Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

20.3. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema

teised

varalised

kohustused

ning

muud

hinnatavad

regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub,

et krediidiandja ei kontrollinud taotleja sissetulekute suurust ega teinud kindlaks

tema kohustuste suurust.

20.4. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse

korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg

4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi taotleja

kohustuste suuruse kohta.

20.5. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS §

4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse

määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS

§ 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

2-23-130619

5/6

21. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

22. Hageja esitas 21.05.2024 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt on kostja teinud

tagasimakseid kokku 0,15 eurot. Kui kohus asub seisukohale, et kostjale järelmaksude

võimaldamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, nõuab hageja põhivõla

tasumist summas 193,52 eurot ning viivist seadusjärgses määras alates 26.04.2023 (lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast).

23. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on teinud rohkem tagasimakseid

kui 0,15 eurot. Esimese järelmaksulepingu väljavõtte kohaselt on kostja tasunud 2,17 eurot

(esimese lepingu esimese osamakse intress, dtl 34). Teise lepingu väljavõtte kohaselt on

kostja tasunud 2,61 eurot (teise lepingu esimese osamakse intress, dtl 40). Kolmanda

lepingu väljavõtte kohaselt on kostja tasunud 2,74 eurot, millest 0,15 eurot on arvestatud

põhivõla katteks ja 2,59 eurot on kolmanda lepingu esimese osamakse intress (dtl 46).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik need maksed lugeda

tehtuks põhivõla katteks (seadusjärgne intressimäär lepingute sõlmimise ja maksete

tegemise ajal oli 0% ning võlausaldajal ei ole VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt õigust nõuda

muid tasusid).

24. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevaheliste lepingute alusel kostjalt välja

tasumata põhivõla 193,67 – 2,17 – 2,61 – 2,74 = 186,15 eurot.

25. Kuna kostja on tasunud vaid iga lepingu esimese makse, oli lepingu ülesütlemine esialgse

võlausaldaja poolt 25.04.2023 avaldusega õigustatud. Kostja oli selleks ajaks viivituses

rohkem kui kolme lepingujärgse osamakse tasumisega (iga lepingu alusel). Maakohus

rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel. Kostjal

tuleb tasuda hagejale viivist põhivõlalt (186,15 eurot) alates 26.04.2023 VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

26. Ülejäänud osas jääb hageja nõue vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

27. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning

seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

28. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla tasumist 193,52 eurot, intressi 30,75 eurot, võla sissenõudmise kulusid 90 eurot,

hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 24,26 eurot ning

viivist 25% põhivõlalt alates 26.10.2023. Maakohus mõistab kostjalt välja põhivõla 186,15

eurot ja viivise seadusjärgses määras.

29. Nõude rahuldamise ulatus on 59%, arvestuse aluseks olev tehe on järgmine: 186,15 / 314,27

* 100% = 59%. Seega jäävad menetluskulud 59% ulatuses kostja kanda ning 41% ulatuses

hageja kanda.

30. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 836 eurot

(riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, lepingulise esindaja kulu 676

eurot).

2-23-130619

6/6

31. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (140 eurot).

32. Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis on TsMS §

4842 alusel põhjendatud.

33. Hageja lepingulise esindaja kulu on 676 eurot ning menetluses tehtud toimingud on

järgmised

(dtl

91):

alusdokumentidega

tutvumine

ja

analüüs,

hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide

esitamine kohtule ajalise arvestusega 4 tundi, tunnitasuga 169 eurot (käibemaksuta, hageja

ei taotle käibemaksu hüvitamist).

34. Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud, kuid neile kulunud

aeg ülemäärane. Asi ei olnud õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest mahukas. Hagi alus

ei ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja

tavaline tegevus. Maakohus vähendab hagiavalduse koostamise (ja sellega kaasnenud

toimingute) eest hüvitamisele kuuluvat ajakulu kahe tunnini (TsMS § 175 lg 1).

35. Lisaks vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev

asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas

ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu

hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja

lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 2 * 80 = 160 euro ulatuses (TsMS § 175 lg

1). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab menetluskuludelt

arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada. Seetõttu mõistab maakohus

õigusabikulu kostjalt välja ilma käibemaksuta.

36. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 140 + 20 + 160 = 320 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 59% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,59

* 320 = 188,80 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja

ei mõista.

37. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik