3-24-857/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.07.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-857

Haldusasi

X. X kaebus tühistada Eesti Töötukassa 15.12.2023

tegevuskava, mille kohaselt on X. Xl järgmine töötukassasse

pöördumine 11.01.2024 töötukassa esinduses, tühistada

Eesti Töötukassa 23.01.2024 otsus nr TA24-0013810,

millega lõpetati X. Xl töötuna arvelolek seisuga 14.01.2024

ning tühistada Eesti Töötukassa 19.02.2024 vaideotsus nr 20

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – X. X

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamise vorm

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta kaebaja taotlus kaebuse nõude muutmiseks rahuldamata.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16.08.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X võeti Eesti Töötukassa 09.10.2019 otsusega nr TA19-0114335 töötuna arvele alates

09.10.2019 (vastustaja vastuse lisa 1 ja 2, dtl 306-307).

Eesti Töötukassa koostas 15.12.2023 tegevuskava, mille kohaselt on X. Xl järgmine

töötukassasse pöördumine 11.01.2024 töötukassa esinduses (dtl 304-305).

X. X esitas 08.01.2024 töötukassale vaide, millega taotles 15.12.2023 koostatud tegevuskava

muutmist tegevuskavas märgitud vastuvõtule pöördumise viisi osas (vastustaja vastuse lisa 3,

dtl 299-302).

Eesti Töötukassa 23.01.2024 otsusega nr TA24-0013810 lõpetati X. X töötuna arvelolek

seisuga 14.01.2024 (dtl 268-269).

X. X esitas töötukassale 24.01.2024 ja 26.01.2024 vaide täienduse, millega taotles sisuliselt

Eesti Töötukassa 23.01.2024 otsuse nr TA24-0013810 kehtetuks tunnistamist ja töötuna

arveloleku ennistamist (vastustaja vastuse lisa 4 ja 5 dtl 274-278).

Eesti Töötukassa 19.02.2024 vaideotsusega nr 20 jäeti X. X vaie rahuldamata (dtl 106-111).

2. 20.03.2024 (koos 04.04.2024 ja 08.04.2024 kaebuse täpsustusega) saabus Tallinna

Halduskohtule X. X kaebus Eesti Töötukassa vastu järgmiste nõuetega: 1) tühistada Eesti

Töötukassa 15.12.2023 tegevuskava, mille kohaselt on X. Xl järgmine töötukassasse

pöördumine 11.01.2024 töötukassa esinduses; 2) tühistada Eesti Töötukassa

23.01.2024 otsus nr TA24-0013810, millega lõpetati X. Xl töötuna arvelolek seisuga

14.01.2024; 3) tühistada Eesti Töötukassa 19.02.2024 vaideotsus nr 20.

3. 08.04.2024 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 17.06.2024 määrusega määras

kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebaja palub kaebuse kokkuvõtvalt rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebaja leiab, et ta ei pea käima töötukassas kohapealsel nõustamisel, sest kogu suhtlus

toimub interneti vahendusel. Elektrooniline suhtlus on kaebajale mugavam ja säästab tema

aega. TTTS § 31 lg 4 kohaselt võib töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel

põhjendatud juhul leppida individuaalses tööotsimiskavas kokku telefoni teel või infosüsteemi

kaudu. 4.2. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole esitanud selliseid tõendeid, millest nähtuks, et

kaebaja peab minema töötukassasse kohapeale uue kokkuleppe sõlmimiseks. Kaebaja leiab, et

kõik asjad saab digitaalselt edastada (ja digitaalselt allkirjastada). Kaebaja on aja jooksul

läbinud kõik erinevad nõustamise viisid. Isiklik ilmumine töötukassasse ei taga töökohta.

4.3. Kaebaja leiab veel, et vastustaja on rikkunud PS § 11 ja 12. Samuti ei ole

kaebajaga kokkulepet sõlmitud, et ta peaks minema kohapeale. Kokkulepe eeldab

kahepoolset nõusolekut. Antud juhul esitati kaebajale ultimaatum. Kaebaja viitab

veel nõustaja Y. Y käitumisele märkides, et viimane laimas esmalt kaebajat ning

samuti ei vastandud kaebaja küsimustele kirjalikult. Kaebaja märgib, et ei usu, et

oleks saanud oma küsimustele vastused ka kohapealsel kokkusaamisel suuliselt.

4.4. Kaebaja toob välja, et esitas esimese vastuväite tegevuskavas ette nähtud

isiklikule ilmumisele tähtaegselt so 19.12.2023. Seega ei ole õige vastustaja

seisukoht, et kaebaja ei esitanud seda õigeaegselt.

4.5. Vastustaja möönab, et töötajatel on probleeme kirjaliku väljendamisega. Seevastu

kaebaja ei ole rikkunud töötukassaga koostöö tegemise eeskirju. Vastustaja ei ole

selle kohta esitanud mingeid tõendeid. Kaebaja suudab ennast kirjalikult

arusaadavalt väljendada. Kaebaja on elektriposti teel kättesaadav.

4.6. Mis puudutab kaebajale välja kirjutatud ravimeid, siis kaebaja saab pidevat ravi ja

retseptid olid välja kirjutatud kolmeks kuuks. Kaebaja ootab meditsiinikomisjoni.

Kaebaja tervislik seisund on muutunud ja kaebaja saaks teha üksnes kaugtööd.

4.7. Kaebaja palub jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda.

4.8. Lisaks esitab kaebaja kohtule järgmised nõuded: „1. Jätta kostja, töötukassa

kanda kõik rahalised kulutused, minul tekkinud vajadusel pöörduda ükskõik

millisesse meditsiiniasutusse. Seoses sellega, et kostja lõpetas ebaseaduslikult

minu töötuna arveloleku ja jättis mind seega ravikindlustusest ilma.

2. Jätta kostja, töötukassa kanda kõik rahalised kulutused seoses meditsiinikomisjoniga,

mille toimumist ma ootan.

3. Kutsuda nõustaja Y. Y üles minu ees vabandama tema 15.12.2023 kirjalikus

dokumendis oleva ebaõige informatsiooni eest.

4. Osutades mulle psühholoogilist survet – ultimaatumi vormis suhtlemine (võrdse

kohtlemise seaduse rikkumine, diskrimineerimine), aga samuti kasutades informatiivset

ähvardamist, ajades mind ummikusse (ametiseisundi kuritarvitamine), kus konsultant kasutab

manipuleerimist, apelleerides sellega, et hakkan kaebusi kirjutama seni, kuni kohale ei tule.

Samuti minu poolt küsitavate selgituste ignoreerimine ja minu ummikusse jätmine (kõikide

minu põhjenduste tõkestamine). Kõikide nende nõustaja toimingute tõttu halvenes minu

tervis. Seoses moraalse ja emotsionaalse kahju tekitamisega, aga samuti minu psüühilise-

emotsionaalse seisundi halvenemisega konsultandi süül, palun nõuda Töötukassa konsultant

Y. Ylt materiaalse kompensatsiooni hüvitis summas 1000 eurot.“

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

5. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub kaebuse jätta rahuldamata.

5.1. Alates 01.01.2024 kehtiva tööturumeetmete seaduse (edaspidi TöMS) § 32 lg 1 kohaselt

kohaldatakse kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse

(edaspidi TTTS) § 6 alusel töötuna arvelevõetud isiku suhtes alates 2024. aasta 1. jaanuarist

tööturumeetmete seaduses sätestatut. Kuna kaebaja pöördumise aeg ja viis lepiti kokku

15.12.2023 tegevuskavas, mil kehtis TTTS, kohaldati selles osas TTTS sätteid. Kaebaja

pöördumise aeg oli 11.01.2024, mil kehtis TöMS, mistõttu kohaldati selles osas TöMS sätteid.

Kuni 31.12.2023 kehtinud TTTS § 31 lg 1 p 2 järgi on töötu kohustatud tulema isiklikult talle

määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule. TTTS § 7

lg 1 p 1 järgi teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu

vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui

töötu ei saanud tulla mõjuva põhjuse tõttu.

Alates 01.01.2024 kehtiva TöMS § 9 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on töötu eelkõige

kohustatud osalema tegevuskava koostamisel ja seda täitma, samuti osalema nõustamisel

temaga kokkulepitud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. TöMS § 9 lg 2

kohaselt võib nõustamine toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu,

telefoni teel või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja

võimalusi tööd leida.

Töötukassa võib nõustamise viisi tööotsingute vältel olenevalt vajadusest muuta.

TöMS § 12 lg 1 p 1 kohaselt lõpetatakse isiku töötuna arvelolek, kui töötu vähemalt üks kord

30 päeva jooksul ei osale nõustamisel, välja arvatud juhul, kui ta ei saanud osaleda mõjuva

põhjuse tõttu.

5.2. Kaebajaga 15.11.2023 e-töötukassa kaudu toimunud nõustamiskohtumise tulemusel

koostatud tegevuskava kokkuvõttes on nõustaja märkinud järgmist: Saadan teile uuesti ka

koostöö kokkulepped ning arvestage palun jaanuaris kohapeale pöördumisega, kuna 4 aasta

jooksul, sh üle aasta e-päevikul olles, ei ole viinud tulemuseni - takistuste kõrvaldamiseni ja

tööle asumiseni. Vastupidi, te olete ilma meid teavitamata eemaldanud enda telefoni numbri

ning ka tööd hakanud otsima veebi teel. Tegevuskava kohaselt määrati kaebajale järgmine

nõustamise aeg 15.12.2023 kell 10:15 e-töötukassa kaudu. Uus pöördumise aeg ja viis tehti

kaebajale teatavaks talle e-posti aadressile xxxxxxXXX@xxxx.xx saadetud tegevuskavas

(lisa 6, dtl 308-310). Kaebajale saadeti 15.11.2023 e-posti aadressile xxxxxxXXX@xxxx.xx

ka töötu koostöökokkulepe, milles on selgitatud töötu kohustusi arveloleku ajal, sh vajadust

teavitada töötukassat koheselt kõigist asjaoludest, mis takistavad kohutusi täita (sh ei saa tulla

vastuvõtule).

Kaebajaga 15.12.2023 e-Töötukassa kaudu toimunud nõustamiskohtumisel koostatud

tegevuskava kokkuvõttes on töötukassa nõustaja selgitanud kaebajale põhjuseid, miks on

vajalik läbi viia nõustamine töötukassas kohapeal ning märkinud järgmist: Te annate teada, et

teile ei sobi kohapeale pöördumine. Selgitan veelkord, et nõustamise viisi määrab nõustaja,

mitte klient. Jah, mul on võimaluse osaliselt kaugnõustamised määrata, arvestades

objektiivseid asjaolusid. Nt tervisest tulenevaid/ hetkel aktiivselt õppetöös osalemist jms. Teie

kustutasite enda telefoni numbri, te ei ole kohapeal nõustamisel osalenud alates veebruar

2020. Te ei täida tööotsimise märkmikku, ega too ka päevikus igakuiselt välja tööandjaid,

kuhu te kandideerisite. Teie kandideerimiste aktiivsus on aasta aastalt vähenenud, võrreldes

varasemate pöördumistega. Töötuna lasub teil kohustus otsida aktiivselt tööd. Te olete

töötuna arvel olnud järjest üle 4 aasta, st kauem kui 20 nädalat, mistõttu on muutunud ka

sobiva töö mõiste. Saate lähemalt ise tutvuda Tööturuteenuste ja -toetuste seadusega, sobiva

töö mõiste ja kandideerimine on lahti selgitatud §-is 12. Sama seaduse § 10 lg 5 alusel

kuulute te oma töötuna arvelolemise ajaga pikaajalise töötu riskirühma. Teile vastu tulles, on

nõustaja juba võimaldanud üle aasta täita e-päevikut, kuid selline lähenemine ei ole viinud

tulemuseni. Tööle asumist takistavad asjaolud ei kõrvaldatud ning te pole asunud tööle ega

olnud nõus laiendama enda töösoove. Seega, arvestades kogumis teie tegevuskava eesmärke,

takistusi ning madalat aktiivsust ning täitmaks töötukassa eesmärke, ei ole põhjendatud

pöördumise liigina: epäeviku täitmine. Mistõttu toimuvad teie pöördumised kuni uue

kokkuleppeni, ainult kohapeal. Teie olete arvel Tondi büroos, Karamelli 6. Tegevuskava

kohaselt on järgmine nõustamise aeg 11.01.2024 kell 14:15 töötukassa esinduses. Uus

pöördumise aeg ja viis tehti kaebajale teatavaks talle e-posti aadressile xxxxxxXXX@xxxx.xx

saadetud tegevuskavas. 15.12.2023 tegevuskava on kohtule esitatud kaebaja poolt.

Kaebaja saatis töötukassale 19.12.2023 kirja, milles märgib, et ta ei nõustu 15.12.2023

tegevuskavas märgitud nõustamise aja ja viisiga. Töötukassa esitas 22.12.2023 kaebajale

omapoolsed selgitused (Tallinna ja Harjumaa osakonna Tondi büroo juhtivkonsultandi J. N

kiri kaebajale): Eesti Töötukassa töö on reguleeritud Tööturuteenuste ja -toetuste seadusega

kuni 31.12.2023 (edaspidi TTTS) ning Tööturumeetmete seadusega alates 01.01.2024

(edaspidi TöMS). Selline seadus, mis kohustub Eesti kodanikku omama telefoninumbrit, tõesti

puudub. Samas seadus sätestab, et töötu on eelkõige kohustatud osalema nõustamisel temaga

kokkulepitud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul ning nõustamise viisi otsustab

töötukassa. Olete olnud pikaajaliselt töötu (alates 2019. aastast) ja kuulute seetõttu tööturul

riskirühma (TTTS § 10 lg 4 p 5, lg 5 p 7). Selle riskirühma puhul võib eeldada

töölerakendumise takistusi ja suuremat vajadust vahetu nõustamise ja juhendamise järele.

Vahetul nõustamisel on võimalik paremini vältida teineteisest möödarääkimist, küsimustele

ammendavalt vastata, sh esitada täpsustavaid küsimusi ja paluda täiendavaid selgitusi.

Samuti võimaldab see paremini hinnata töötu selgituste paikapidavust ja tööle asumise

valmisolekut, kaardistada tööle rakendumise takistusi ning otsida lahendusi. Nõustamise viisi

otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Lähtuvalt eeltoodust ei ole

edaspidi nõustamine e-töötukassa kaudu põhjendatud ning teie järgmine nõustamine toimub

Eesti Töötukassas kohapeal. Eesti Töötukassa eesmärk on tööealise elanikkonna võimalikult

kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine

tööturuteenuste osutamise kaudu. Ühiselt koostööd tehes leiab nõustaja Teie tööle aitamiseks

kõige sujuvama ja tulemuslikuma tee, koostöös Teiega. Eesti Töötukassa tegevused on

reguleeritud seadustega ja õigusaktidega. Kõik meie töötajad järgivad Eesti Vabariigis

kehtivaid seadusi. Tööd otsivate inimeste paremaks toetamiseks täiendab Eesti Töötukassa

pidevalt oma töötajate oskusi ja teadmisi nii nõustamise, klienditeeninduse kui tööturu

valdkonnas ning soovib väga, et kõik kliendid meie juurest positiivse enesetundega lahkuksid.

Kõik nõustajad töötavad ühtsetel põhimõtetel ning annavad endast parima, et klientide

tööotsinguid toetada. Palun pöörduge oma nõustaja poole Tondi büroosse 11.01.2024 kell

14:45! Usume koostöösse ja vastastikusesse lugupidamisse. Eeltoodud e-kiri on kaebaja poolt

kohtule esitatud.

Pöördumise meeldetuletused pealkirjaga Teade Töötukassalt saadeti enne 11.01.2024

pöördumist kaebaja e-postile xxxxxxXXX@xxxx.xx 15.12.2023, 05.01.2024, 09.01.2024 (vt

lisa pöördumiste logid,) milles sisaldus pöördumise aega ja viisi sisaldav informatsioon (lisad

7-9, dtl 311-313).

Kaebaja saatis töötukassa nõustajale 09.01.2024 e-kirja, milles kirjutab, et talle jääb

arusaamatuks vajadus tulla töötukassa nõustamisele kohapeale. Nimetatud kirjale vastas

nõustaja paludes tulla töötukassasse vastuvõtule 11.01.2024 kell 14:15 (lisa 10, dtl 314-318,

tõlked kaebaja 09.01.2024 kirjadest 368-371).

Eeltoodust tulenevalt esitas kaebaja vastustajale korduvalt omapoolseid seisukohti töötukassa

nõustamisele kohapeale tulemise osas, kuid sisuliselt märgib vaid, et soovib nõustamist ainult

e-töötukassa kaudu ega esita põhjendusi, miks tal ei ole võimalik töötukassasse kohapeale

tulla. Kuna kaebaja ei pöördunud ettenähtud ajal ja tal puudus mittepöördumiseks mõjuv

põhjus, siis lõpetati kaebaja töötuna arvelolek 23.01.2024 otsusega nr TA24-0013810 seoses

kord 30 päeva jooksul töötukassasse pöördumata jätmisega mõjuva põhjuseta, alates

14.01.2024. Nimetatud otsus on kaebaja poolt kaebusele lisatud.

5.3. Kaebaja on kaebuses sisuliselt seisukohal, et ta ei soovi töötukassas kohapeal nõustamisel

käia. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, mis põhjusel tal ei ole võimalik tulla töötukassale

kohapeale nõustamisele.

5.4. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 42 lg 1 ja 2 kohaselt on isik haldusorgani kutse peale

kohustatud ilmuma kutses märgitud ajal kutses ettenähtud kohta. Kui isikul ei ole mõjuval

põhjusel võimalik kutse peale ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama haldusorganile.

Ilmumata jätmise põhjuse mõjuvuse üle otsustab haldusorgan (töötukassa). Mõjuvaks

põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid määratud ajal ilmumist (nt

haigestumine). Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui pöördumine või ühenduse võtmine oli

küll raskendatud ja ebamugav, kuid siiski võimalik ning sõltus pigem isikust endast.

Kui isik ei saa määratud ajal või kord 30 päeva jooksul vastuvõtule tulla, peab ta sellest

koheselt teatama töötukassale (TTTS § 5 lg 1) ning üksnes juhul, kui pöördumata jätmiseks on

mõjuv põhjus, töötuna arvelolekut ei lõpetata. Mõjuvat põhjust peab isik töötukassale

tõendama ning töötukassal on õigus hinnata, kas töötu poolt esitatud pöördumata jätmise

põhjus lugeda mõjuvaks või mitte.

TTTS § 31 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt on töötu eelkõige kohustatud osalema individuaalse

tööotsimiskava (edaspidi ka tegevuskava) koostamisel ja seda täitma ning tulema isiklikult

talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul Eesti Töötukassasse vastuvõtule.

TTTS § 31 lg 4 sätestab, et Eesti Töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel võib

põhjendatud juhul individuaalses tööotsimiskavas kokku leppida telefoni teel või Eesti

Töötukassa infosüsteemi kaudu pöördumise.

Tegevuskava on töötukassa otsus (haldusakt), mille eesmärk on töötule töö leidmiseks ja tööle

asumiseks vajalike tegevuste kavandamine, mis lisaks muudele TTTS § 10 lg 2 andmetele,

sisaldab tegevuskava töötukassasse vastuvõtule tulemise aega, ning kui on kokku lepitud

isiklikult vastuvõtule tulemise asemel telefoni teel või Eesti Töötukassa infosüsteemi kaudu

pöördumine, siis pöördumise liiki ja aega (TTTS § 10 lg 2 p 7).

TöMS § 9 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on töötu eelkõige kohustatud osalema tegevuskava

koostamisel ja seda täitma, samuti osalema nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja viisil

vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. TöMS § 9 lg 2 kohaselt võib nõustamine toimuda

töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. Nõustamise

viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Töötukassa võib

nõustamise viisi tööotsingute vältel olenevalt vajadusest muuta.

Pöördumise aja ja viisi määrab töötukassa ning märgib selle töötule edastatavasse

tegevuskavasse. Kaebajale 15.12.2023 koostatud tegevuskavas oli töötukassa märkinud

pöördumise aja 11.01.2024 kell 14:15, nõustamisviisiks nõustamine töötukassa esinduses

kohapeal. Tööturuteenuse osutamise otsuse teeb töötukassa, st töötukassa valib iga kliendi

puhul talle sobivaima nõustamisviisi, mis vastaks kõige paremini kliendi vajadustele ja

olukorrale. Nõustamisviisi valikul arvestab töötukassa, kas isik on valmis valitud

suhtlemiskanalit kasutama ja saab kaugnõustamisest kasu, muuhulgas lähtub töötukassa

kliendi suutlikkusest iseseisvalt tööd leida ja tema tööotsingu hetkeseisust (kas inimesel on

konkreetne ja asjakohane plaan töö leidmiseks, kas ta otsib aktiivselt tööd või on hõivatud

mõne tööle minekut ettevalmistava tegevuse või teenusega). Kokkulepitud nõustamise viisi ja

kanalit on võimalik muuta vastavalt isiku tööotsingute käigule.

Kaebaja ei ole vastustaja hinnangul esitanud selliseid selgitusi, mida võiks lugeda mõjuvaks

põhjuseks töötukassasse kohapeale mittepöördumisel. Asjaolu, et kaebaja ei soovi isiklikult

pöörduda töötukassa esindusse kohapeale, vaid soovib pöörduda e-Töötukassa kaudu, ei ole

mõjuvaks põhjuseks talle määratud ajal pöördumata jätmiseks. Kaebajal puudub subjektiivne

õigus nõuda nõustamist endale sobival viisil. Ka ei ole nõustamisviis asjaolu, milles tuleb

saavutada kokkulepe. Reeglina toimub nõustamine isiklikult töötukassa esinduses (TTTS § 31

lg 1 p 2, § 7 lg 1 p-d 1 ja 2). Töötukassa võib põhjendatud juhtudel leppida kokku nõustamise

telefoni teel või e-Töötukassa kaudu (TTTS § 31 lg 4–5). Eelkõige on tegemist juhtudega, mil

võib eeldada, et isik saab tööotsimisega iseseisvalt hakkama ja on töö otsimisel aktiivne ega

vaja juhendamist, samuti kui vastuvõtul osalemine on takistatud erivajaduse tõttu (vt

sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning tööturuteenuste ja

-toetuste seaduse muutmise seaduse (146 SE) seletuskiri, lk 17).

Kaebaja on olnud pikaajaliselt töötu (alates 09.10.2019) ja kuulub seetõttu tööturul riskirühma

(TTTS § 10 lg 4 p 5, lg 5 p 7). Selle riskirühma puhul võib eeldada töölerakendumise takistusi

ja suuremat vajadust vahetu nõustamise ja juhendamise järele. Vahetul nõustamisel on

võimalik paremini vältida teineteisest möödarääkimist, küsimustele ammendavalt vastata, sh

esitada täpsustavaid küsimusi ja paluda täiendavaid selgitusi (kaebajal oli töötukassale

tekkinud hulgaliselt küsimusi, mida saanuks kõige paremini lahendada vahetu suhtlemise

teel). Samuti võimaldab see paremini hinnata kaebaja selgituste paikapidavust ja tööle

asumise valmisolekut, kaardistada tööle rakendumise takistusi ning otsida lahendusi. Kaebaja

ei ole töötukassa andmetel kohapeal nõustamisel osalenud alates veebruarist 2020. aastal.

Samuti kustutas kaebaja töötukassa infosüsteemis oma kontaktandmetest ka telefoninumbri,

mis ei ole küll kohustuslikuks, nagu ka kaebaja ise on märkinud, kuid aitas siiski teatud

juhtudel tagada kontakteerumist kaebajaga. Eelneva põhjal ei saa nõustamisviisi valikut

pidada õigusvastaseks.

Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd kaebajaga ei ole õnnestunud nõustamine kasutades telefoni

ning pöördumisi e-töötukassa kaudu, oli töötukassa hinnangul põhjendatud kutsuda kaebaja

11.01.2024 nõustamisele töötukassa esindusse kohapeale, millest tulenevalt puudub alus

koostatud 15.12.2023 tegevuskava muutmiseks pöördumise viisi osas.

Vastustaja hinnangul oli mittepöördumiste põhjuseks sisuliselt asjaolu, et tegevuskavas

määrati kaebajal pöördumiste viisiks töötukassas kohapeal, mitte e-Töötukassas nagu ta oli

soovinud. Kaebaja ei ole esitanud selliseid selgitusi, mida võiks lugeda mõjuvaks põhjuseks

talle määratud ajal töötukassa osakonda mittepöördumisel ja kord 30 päeva jooksul. Seetõttu

on kaebaja töötuna arvelolek 23.01.2024 otsusega nr TA24-0013810 lõpetatud seoses kord 30

päeva jooksul töötukassasse pöördumata jätmisega mõjuva põhjuseta, alates 14.01.2024.

Vastustaja selgitab, et kui isik ei pöördu 30 päeva järjest töötukassasse vastuvõtule, ei ole

töötukassal võimalik kontrollida, kas isik täidab töötuna arvelolekuga kaasnevat tööotsimise

nõuet. TTTS eelnõu (879 SE) juurde kuuluvas seletuskirjas on samuti selgitatud: Töötu enda

valmisolek tööle asuda ja iseseisva tööotsingu aktiivsus on olulised töö leidmisel ja

pikaajaliselt töötuks jäämise ennetamisel. Töötu põhikohustuseks on tööotsimiskava täitmine,

määratud ajal töötukassasse pöördumine, valmisolek sobiva töö vastuvõtmiseks ja tööle

asumiseks.

TöMS eelnõu (735 SE) juurde kuuluvas seletuskirjas märgitud: Eelnõu § 12 lõikes 1

sätestatud töötuna arveloleku lõpetamise alused on eelnõus samad, mis kehtivas seaduses.

Kokkulepitud (nõustamise) viisist kinnipidamine on oluline seetõttu, et üldjuhul kutsutakse

inimene kohapeale nõustamisele konkreetse põhjuse ja eesmärgi tõttu ning telefoninõustamine

ei tarvitse tema puhul soovitud tulemuseni viia.

5.5. Kaebaja ei esitanud vaidemenetluses ega ole esitanud käesolevas kohtuvaidluses selliseid

objektiivseid asjaolusid, mis õigustaks töötukassasse mittepöördumist. Kaebaja esindusse

kohapeale pöördumata jätmine oli tingitud temast endast ja oli tema enda teadlik valik.

Puudub vaidlus selle üle, et kaebaja polnud teadlik kohustusest pöörduda isiklikult

töötukassasse vastuvõtule. Kaebaja on kaebusele lisanud andmed temale määratud ravi

(ravimite) kohta (11.03.2024, 27.12.2023, 26.09.2023). Vastustaja märgib, et vaatamata

asjaolule, et kaebajale võivad nimetaud kuupäevadel olla määratud ravimid, ei ole ravimite

tarvitamine arvestatav 11.01.2024 kell 14:15 töötukassasse pöördumise mõjuva põhjusena

mille tõttu oleks töötukassasse kohalepale tulemine olnud sellel kuupäeval takistatud.

5.6. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda nõustamist või pöördumist endale sobival

viisil, sh e-Töötukassa kaudu või telefoni teel. Reeglina toimub nõustamine ikkagi isiklikult

töötukassa esinduses. Pöördumine kas telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava

infotehnoloogilise lahenduse kaudu isiklikult vastuvõtule tulemise asemel lepitakse kokku

individuaalses tööotsimiskavas ning see on erand üldisest reeglist. Nimetatud seisukohta on

väljendanud Tallinna Ringkonnakohus oma 13.04.2022 määruses haldusasjas 3-21-664

punktis 27. Samuti on nimetatud seisukohta kinnitanud halduskohus 08.12.2023 otsuses

haldusasjas 3- 22-1704, punktis 22.7 ja samuti ka halduskohus 17.05.2023 otsuses haldusasjas

3-22-2435, punktides 21-23.

5.7. Vastustaja palub kaebaja menetluskulud jätta tema end kanda.

KOHTU OTSUSED JA PÕHJENDUSED Taotluse lahendamine

6. Kohus selgitab esmalt kaebajale, et tema 23.06.2024 avaldust, milles kaebaja esitas kohtule

täiendavalt uued nõuded tuleb käsitleda kaebuse nõude muutmise taotlusena.

Kaebaja soovib esitada järgmised täiendavad nõuded (kirjapilt muutmata): „1. Jätta kostja,

töötukassa kanda kõik rahalised kulutused, minul tekkinud vajadusel pöörduda ükskõik

millisesse meditsiiniasutusse. Seoses sellega, et kostja lõpetas ebaseaduslikult minu töötuna

arveloleku ja jättis mind seega ravikindlustusest ilma.

2. Jätta kostja, töötukassa kanda kõik rahalised kulutused seoses meditsiinikomisjoniga,

mille toimumist ma ootan.

3. Kutsuda nõustaja Y. Y üles minu ees vabandama tema 15.12.2023 kirjalikus

dokumendis oleva ebaõige informatsiooni eest.

4. Osutades mulle psühholoogilist survet – ultimaatumi vormis suhtlemine (võrdse

kohtlemise seaduse rikkumine, diskrimineerimine), aga samuti kasutades informatiivset

ähvardamist, ajades mind ummikusse (ametiseisundi kuritarvitamine), kus konsultant kasutab

manipuleerimist, apelleerides sellega, et hakkan kaebusi kirjutama seni, kuni kohale ei tule.

Samuti minu poolt küsitavate selgituste ignoreerimine ja minu ummikusse jätmine (kõikide

minu põhjenduste tõkestamine). Kõikide nende nõustaja toimingute tõttu halvenes minu

tervis. Seoses moraalse ja emotsionaalse kahju tekitamisega, aga samuti minu psüühilise-

emotsionaalse seisundi halvenemisega konsultandi süül, palun nõuda Töötukassa konsultant

Y. Ylt materiaalse kompensatsiooni hüvitis summas 1000 eurot.“

HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja

möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning

kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja

kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

Kohus keeldub käesolevaga kaebuse nõude muutmisest, kuivõrd leiab, et nõude muutmine ei

ole esiteks otstarbekas ega kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, samuti ei ole nõuded

esitatud kujul menetletavad. Kahju hüvitamise nõuete ja kohustamisnõude esitamisel tuleks

uuendada asja arutamine ja anda esiteks kaebajale tähtaeg kaebuse korrastamiseks (esitatud

kujul ei ole vastavad nõuded menetletavad, tasuda tuleks ka riigilõiv) ning täiendavate

tõendite esitamiseks, samuti määrata vastustajale uued tähtajad kaebusele vastamiseks.

Olukorras, kus käesolevas asjas on kindlaks määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ning asjaolu, kas kaebajale on üldse kahju tekkinud vastustaja õigusvastase

tegevuse tulemusena (mis on kahju nõude esitamise eelduseks) sõltub otseselt ka käesolevas

asjas tehtava kohtulahendi lõpptulemusest, ei oleks see kooskõlas menetlusökonoomia

põhimõttega ega kaebuse eesmärgiga.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse nõude muutmiseks rahuldamata.

Kohtuotsus

7. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki

tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu

põhjendused on alljärgnevad.

8. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56

lg 2). Kohus leiab, et vaidlustatud Eesti Töötukassa 15.12.2023 tegevuskava, Eesti Töötukassa

23.01.2024 otsus nr TA24-0013810 ja 19.02.2024 vaideotsus nr 20 vastavad eeltoodud

nõuetele.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus

jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või

tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta

tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda

põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul

kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud tegevuskavas

(dtl 304-305), Eesti Töötukassa 23.01.2024 otsuses nr TA24-0013810 (dtl 268-269), millega

lõpetati kaebaja töötuna arvelolek seisuga 14.01.2024 ja selle suhtes tehtud vaideotsuses (dtl

106-111), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks

konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ülal). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat

menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel

vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida lühidalt

üksnes alljärgnevat.

9. TöMS § 32 lg 1 kohaselt kohaldatakse mh kuni 31.12.2023 kehtinud TTTS § 6 lg 1

alusel töötuna arvelevõetud isiku suhtes alates 01.01.2024 TöMS-s sätestatut. TöMS § 9 lg 1

p-st 2 tulenevalt on töötu mh kohustatud osalema nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja

viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. Kuigi TöMS § 9 lg 2 loetleb mitmeid

alternatiivseid nõustamise viise (sh infosüsteemi kaudu) ning kohustab seejuures arvestama

isiku soovide ja võimalustega, otsustab nõustamise viisi siiski töötukassa, kes võib varem

valitud viisi vajaduse korral ka muuta. Nõustamise viis märgitakse tegevuskavas (vt TöMS §

7 lg 3 kolmas lause). TöMS § 12 lg 1 p 1 kohaselt teeb töötukassa otsuse isiku töötuna

arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu vähemalt üks kord 30 päeva jooksul ei osale

nõustamisel, v.a juhul, kui ta ei saanud osaleda mõjuva põhjuse tõttu. Samasisulised nõuded

nägid ette varem kehtinud TTTS § 31 lg 1 p 2 ning lg-d 4 ja 5, § 7 lg 1 p 1 ja § 10 lg 2 p 7.

Kaebaja ei ole toonud esile mõjuvaid põhjuseid, miks ta ei ilmunud 11.01.2024 nõustamisele

töötukassa esindusse, vaid ta on esitanud üksnes põhimõttelised vastuväited isiklikult

töötukassasse tulemise nõudele. Kaebaja ei esitanud töötukassale mõjuvaid põhjuseid koos

tõenditega, miks ta ei saa kohtumisele ilmuda ja selle üle vaidlus puudub. Asjaolu, et kaebaja

soovis saada töötukassalt vastust oma küsimustele eeltoodut ei muuda. Kaebaja poolt kohtule

esitatud terviseandmetest ei nähtu samuti selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid

tegevuskavas ette nähtud kuupäeval takistanud kaebajat töötukassasse ilmumast. Seejuures

rõhutab kohus, et mõjuvast põhjusest tuleb teavitada töötukassat, kes siis peab hindama seda,

kas ta loeb põhjuse mõjuvaks või mitte. Antud juhul kaebaja selliseid andmeid töötukassale ei

esitanud vaid esitas üksnes põhimõttelise vastuseisu töötukassasse kohale minekule.

15.12.2023 tegevuskavast ja 19.02.2024 vaideotsusest nähtub, et Eesti Töötukassa on

asjakohaselt põhjendanud, miks kaebaja puhul ei ole infosüsteemi täitmine olnud tulemuslik

ja miks on eesmärkide saavutamiseks vajalik kohapealne nõustamine. 10. Arvestades

eeltoodut ja seda, et kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud töötukassa otsuste tegemisel

vastustaja poolt ja selle sisus selliseid rikkumisi, mis võiks kaasa tuua nende tühistamise, siis

leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohus selgitab, et kaebuse esitajal on TöMS § 8 kohaselt võimalus ennast uuesti töötuna

arvele võtta, kui ta järgib töötule kehtestatud nõudeid (sh laheneb sellisel juhul kaebaja

ravikindlustuse probleem).

11. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust menetluskulude

väljamõistmiseks. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv Kohtunik