2-23-16306/22 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuli 2024, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-16306

Tsiviilasi

R.J. ja H.J. hagi J.J. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Tsiviilasja hind

3600 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja I R.J.

(isikukood xxxxxxxxxxx; aadress

x.xxxxxxxxxxxx, xx-x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx

xxxxxxxx)

Hageja II H.J.

(isikukood xxxxxxxxxxx; aadress

x.xxxxxxxxxxxx, xx-x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx

xxxxxxxx)

Hagejate seaduslik esindaja T.J. (isikukood xxxxxxxxxxx;

aadress x.xxxxxxxxxxxx, xx-x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx,

xxxxx xxxxxxxx; e-post xxxx.xxxx@xxxxx.xxx)

Kostja J.J. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xx,

xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx; e-

post xxxx.xxxx@xxxxx.xxx )

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.J. (J.) ja H.J. (J.) hagi osaliselt ning muuta Tartu Maakohtu 31.05.2017

kohtumäärusega tsiviilasjas 2-16-17944 väljamõistetud elatist R.J. ja H.J. osas, muus

osas jääb nimetatud määrus kehtima.

2. Lõpetada T.J.lt R.J.le ja H.J.le elatise arvestamine 31.05.2017. a kohtumääruse järgi

tsiviilasjas nr 2-16-17944 alates 1. jaanuarist 2024.

3. Mõista J.J.lt (J.) välja R.J. kasuks elatis perioodi 01. jaanuar 2024 – 15. juuli 2024

eest kokku summas 585 eurot.

4. Mõista J.J.lt välja R.J. kasuks alates 16. juulist 2024 kuni R.J. täisealiseks saamiseni,

s.o kuni xx.xx.xxxx elatis 110 eurot kuus.

5. Mõista J.J.lt välja H.J. kasuks elatis perioodi 01. jaanuar 2024 – 15. juuli 2024 eest

kokku summas 585 eurot.

6. Mõista J.J.lt välja H.J. kasuks alates 16. juulist 2024 kuni H.J. täisealiseks saamiseni,

s.o kuni xx.xx.xxxx elatis 110 eurot kuus.

7. Määrata, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis

hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Elatis tuleb tasuda T.J. arveldusarvele

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega: „elatis H.le ja R.le“.

8. Jätta rahuldamata hagejate nõue punktides 3-6 väljamõistetud elatist ületavas osas.

9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

10. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. R.J. ja H.J. esitasid 17.11.2023 hagiavalduse J.J. vastu elatise nõudes.

1.1 Hagiavalduse kohaselt hageja H.J. elab xga püsivalt alates mai kuust 2022.a. H.J. elas x

juures ka ajavahemikul 09.2020-26.02.2021.a. Hageja R.J. elab xga alates novembrist 2023.a.

Kostja saab mh jätkuvalt suurpere toetust enda arvele, kuigi alates 05.2022. ei ole õigustatud

seda saama. Hagejaid ülal pidava xga x peretoetust ei jaga. Maist 2022.a -kuni novembrini

2023.a ehk viimased 18 kuud oli J.J. ülalpidamisel kaks last; alates 11.2023.a- üks laps.

1.2 Hagejad paluvad kohtult muuta varasem kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-17944 ning välja

mõista J.J.lt R.J. kasuks igakuine elatis 200 eurot kuus, alates novembrist 2023.a kuni

täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a. Välja mõista J.J.lt H.J. kasuks igakuine elatis 200 eurot

kuus, alates 01.novembrist 2023.a kuni täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a. Välja mõista J.J.lt

tagasiulatuvalt H.J. ülalpidamise kohustuse mittetäitmisega tekitatud kahju (ajavahemik:

11.2022-11.2023.a.: (12k x 200) ühekordse summana 2 400 eurot, kohustusega kanda see T.J.

arvele.

2. Hagejad muutsid oma nõuet 30.01.2024 loobudes elatise nõudest tagasiulatuvas osas ning

muutes elatise suurust selliselt, et J.J. peaks tasuma H.J.le igakuist elatist 250 eurot alates

01.01.2024 kuni H.J. täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx ning R.J.le igakuist elatist

150 eurot alates 01.01.2024 kuni R.J. täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx.

3. Kostja hagiavaldusega ei nõustunud, leides, et hagejate nõue on liiga suur arvestades seda,

et laste x pidi samadele lastele tasuma 110 eurot kuus elatist. Ühtlasi leiab kostja, et arvestada

tuleb ka sellega, milline on mõlema vanema majanduslik võimekus. Laste x on parem

majanduslik võimekus, ta töötab xx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxx. Tema sissetulek

peaks olema kostja hinnangul keskmine Eesti palk u 1500 eurot. Talle kuulub lisaks x-toaline

korter x.xxxxxxxxxxxx, xx-x, xxxxx xxxx,. Talle kuuluvad veel 2 sõiduautot: x ja x x.

2(7)

Laste x ehk kostja on majanduslikult palju raskemas seisus kui laste x. Kostja on xxxxxxx

xxxxxxxxxx ja see annab aluse elatise vähendamiseks. Kostjale kuulub korter xxxxxxx xx,

xxxxxxxxx xxxx. Seal elab kostja lastega ning see on kostja ja laste kodu. Kodu müüa pole

võimalik, et hagejate nõudeid täita. Kostjal on veel sõiduauto x x (xxxx), mida kasutab

igapäevaselt laste transportimiseks.

Lisaks on kostja enda ülalpidamisel x alaealist last – poolte ühine laps R. J. ning xx.xx.xxxx

sündinud laps. Kostja on oma sissetulekutena avaldanud töövõimehüvitise 350 eurot kuus,

lastetoetused 200 eurot kuus ning suurpere toetuse 450 eurot kuus, kokku 1000 eurot kuus.

Lisaks hakkab kostja saama vanemahüvitist umbes 1068 eurot kuus (bruto), kuid

vanemahüvitise perioodil väheneb töövõimehüvitise toetus.

4. Kohus on käesolevas menetluses ära kuulanud menetlusosalised kompromissi saavutamise

eesmärgil, samuti on kohus ära kuulanud hagejad. Hagejad avaldasid, et elavad xga ning

soovivad ka edaspidi igapäevaselt elada x juures (pooltel on kehtiv kohtumäärus, mille alusel

määrati kindlaks laste x ja laste vaheline suhtluskord ning pooleli olev kohtumenetlus, kus

laste x soovib laste viibimis- ja elukoha ning haridusküsimustes saada ainuhooldusõigust).

Kumbki hageja ei olnud nõus minema elama x juurde ei alaliselt ega jagatud elukohana.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid, on seisukohal, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab

kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

7. Hagi on esitatud alaealiste laste x vastu elatise väljamõistmise nõudes kokku 400 eurot

kuus. Seega kuuluvad kohaldamisele perekonnaseaduse (PKS) alaealisele lapsele elatise

andmist reguleerivad sätted.

PKS §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt

ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem

täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega

koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

8. Kohus tuvastas rahavastikuregistri alusel, et kostja J.J. on alaealiste laste R.J. ja H.J. x,

kellel on ülaltoodud sätete alusel põlvnemissuhtest tulenevalt kohustus pidada oma alaealisi

lapsi üleval.

Hagejate seaduslik esindaja (x) T.J. on kohtule kinnitanud, et kostja (laste x) nendega koos ei

ela ning kostja ei ole kohtule ka vastupidist väitnud. Asja arutamisel on selgunud, et pooltel

on kokku x ühist last, kellest x on veel alaealised. Laste elukohaks oli kostja elukoht ning

laste x oli lastega suhtluskord. Reaalne olukord tänaseks on aga selline, et poolte ühistest

alaealistest lastest kaks elavad xga ning üks xga. Varasema kohtulahendi (tsiviilasi nr 2-16-

17944) alusel oli laste x kohustatud kõigile alaealistele tasuma 110 eurot kuus. Arvestades

käesolevat muutunud olukorda peaks laste x tasuma elatist ühele alaealisele, kes elab kostjaga

ning kostja tasuma elatist kahele alaealisele, kes käesolevas menetluses on hagejad. Hagejate

seaduslik esindaja ei ole maksnud elatist kostja juures elavale lapsele ning kostja ei ole

maksnud elatist hagejatele.

3(7)

9. Elatise nõue on esitatud alates 01.01.2024 (30.01.2024 hagi muutmise alusel). Pooled

vaidlevad aga selle üle, kui suur peaks väljamõistetav elatis olema ning kas kostja on

võimeline nõutavas määras elatist tasuma.

10. Alates 01.01.2022. a kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni § 101 lg 1 kohaselt ei või

igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud

summa. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus võib elatise välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS §

101 lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse

järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5

kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps viibib

kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse

elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7

kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes.

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui

kolm aastat.

Elatise täpse summa arvestamiseks PKS § 101 toodud nõuetest lähtuvalt on võimalik kasutada

Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud elatiskalkulaatorit.

11. Käesoleval juhul soovivad hagejad elatise väljamõistmist kindla summana (väiksemas

summas, kui PKS § 101 kohaselt arvutatav miinimumelatis), so R.J.le 150 eurot kuus ning

H.J.le 250 eurot kuus. Kostja on avaldanud, et sellises määras ei ole ta võimeline elatist

tasuma. Tulenevalt eeltoodust peab kohus hindama, kas esineb alus elatise vähendamiseks.

12. Kostja J.J. toetub asjaolule, et tal on xxxxxxx xxxxxxxx ning xx.xx.xxxx sündinud

lapsega kodune. Osalise töövõime tõttu on ka peale lapsehoolduspuhkuse lõppemist

tööleidmine raskendatud. Ta oli seetõttu töötu ka lapseootuse ajal (menetluse kestel). Kostja

sissetulekuks on hetkel töövõimetoetus 350 eurot kuus, lastetoetus 260 eurot kuus (uue lapse

sünni järel 360 eurot kuus) ning suurpere toetus 450 eurot kuus, kokku 1060 eurot. Lisaks

hakkab kostja saama vanemahüvitist umbes 1000 eurot kuus (bruto), s.o ca 900 eurot

netosummas.

Kohus selgitab lastetoetuste osas veel, et kostja on ilmselt arvestanud vaid kahe viimase lapse

lastetoetustega ja nii saanud lastetoetuste summaks edaspidi 200 eurot. Õige lastetoetuse

summa kolme lapse puhul on 260 eurot ning nelja lapse puhul 360 eurot. Kohus mõistab, et

kostjal on plaan kanda hagejate lastetoetused otse hagejate kontole, kuid kohus selgitab, et

selliseid makseid ei saa arvestada elatise tasumisena. Laste x on nõudnud elatise tasumist

enda arvelduskontole, mis on ka mõistlik, kui tema peab lapsi ülal pidama. Lisaks, vanemate

finantsilisi võimalusi arvestades taskuraha 80 eurot tundub kohtule ebamõistlikult suur.

Muuna ei saaks aga selliseid ülekandeid õiguslikult arvestada.

Kostja on avaldanud, et seoses vanemahüvitise maksmisega võib väheneda makstav

töövõimetoetus. Kohus leiab, et kostjale määratav vanemahüvitis ei ole piisav, et tingida

töövõimetoetuse vähenemine. Selleks annab töövõimetoetuste seaduse (TVTS) § 13 lg 3 järgi

aluse xxxxxxxxxxxxxxx arvestamise kuule eelnenud kalendrikuul saadud brutosissetulek, mis

ületab 90-kordset päevamäära (alates 01.04.2024 1851,30 eurot). Sissetulekuks loetakse ka

töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, xxxxxxx xxxxxxxx hüvitis ja tööandja makstav

haigushüvitis (TVTS § 13 lg 5 viimane lause). Seega puuduvad kohtu hinnangul kostjal hetkel

4(7)

püsivad sissetulekud, mis saaks tingida töövõimetoetuse vähendamise TVTS § 13 lg 3 järgi.

Kostja on esitanud oma pangakonto väljavõtte (dtl 124-168), mille kohaselt on kostja

püsikuludeks elekter 100-170 eurot kuus, Elisa Eesti AS arve summas 95 eurot kuus, AS TV

Play Baltics 25-30 eurot kuus, Telia Eesti AS 12 eurot kuus, kindlustus 18 eurot kuus, prügi 7-

8 eurot kuus, sõidukikindlustus 30-97 eurot kuus, kokku keskmiselt 335 eurot kuus. Lisaks

eelnevale sõidu, toidu-, hügieeni-, rõiva- ja ravikulud. Kostjal on ka laenukohustused

keskmiselt 850 eurot kuus.

Seega on kostja püsikulud olnud menetluse ajal suuremad, kui tema sissetulekud (tulud ca

1000 eurot kuus, püsikulud toidu-, sõidu-, hügieeni-, rõiva- ja ravikulusid arvestamata

vähemalt 1185 eurot).

13. PKS § 102 lg 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt

oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras,

peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud

elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

14. Kohtu hinnangul ei ole kostja võimeline tasuma hagejatele elatist 400 eurot kuus. Kohus

leiab, et esinevad mõjuvad põhjused kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks alla

PKS § 101 alusel arvutatava miinimummäära ja alla hagejate poolt nõutava.

14.1 Arvestada tuleb kõigepealt kostja osalist töövõimet, mis ei võimalda tal teenida

sissetulekut töövõimeliste isikutega samaväärselt. J.J. on selgitanud, et on menetluse ajal

olnud töötu ja ei ole saanud sissetulekut teenida oma osalise töövõime ning raseduse tõttu.

14.2 Ka peab kohus arvestama asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last, kellest

üks sündis xx.xx.xxxx. Kohus peab elatise väljamõistmisel arvestama, et kostja teine laps ei

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

14.3 Edasi tuleb arvestada kostja J.J. igakuised püsikulusid ning sissetulekuid (sh

vanemahüvitist, mille saamise õigus tekkis kostjal alates 12.07.2024 – dtl 224). Kohus on

teinud tõendite alusel kindlaks, et menetluse ajal on J.J. igakuised kohustused olnud

suuremad, kui tema sissetulekud (vt punkt 12 ülal). J.J.l tekib aga alates 12.07.2024 õigus

vanemahüvitisele ca 1000 eurot kuus. Seega, kui kostja jääb saama suurperetoetust ja kõigi

enda alaealiste laste eest lastetoetusi, siis suureneb tema sissetulek ca 1960 euroni kuus.

Kostja püsikulud olid ca 1185 eurot, lisaks hindab kohus, et kostja ja temaga elavate alaealiste

laste toidukulud on vähemalt 500 eurot kuus, transpordikulud ca 100 eurot kuus (kostja elab

maal) ja muud kulud ca 100 eurot kuus. Kostja nooremal lapsel on eeldatavalt samuti teine

vanem, kes tema suhtes on kohustatud ülalpidamist täitma. Ka on kostja nooremal lapsel

jätkuvalt õigus elatisele laste isalt T.J.lt summas 110 eurot kuus.

Kokkuvõtteks, alates xxxxxxx saamisest peaks kostjal olema võimalik (eeldusel, et jätkub

suurperetoetuse saamine) elatist tasuda kummalegi lapsele 110 eurot kuus.

14.4 Kohus leiab, et laste vajadusi on hagejate esindaja kirjeldanud suhteliselt mõistlikult,

paraku ei võimalda lapse ema sissetulekud tema seisundist ja ka nooremate laste

ülalpidamiskohustusest tulenevalt kanda hagejate ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses, kui

kohus eelnevas punktis välja arvestas.

14.5 Ühtlasi juhib kohus poolte tähelepanu asjaolule, et hagejate isa maksis (pidi maksma)

neile elatist 110 eurot kuus kui lapsed elasid ema juures. Järelikult peaks sarnases määras

elatise maksmine katma hagejate kulud. Sellekohase lahendi tegemisest on küll möödas

5(7)

aastaid ning elukallidus on kahtlemata tõusnud, kuid kohus leiab siiski, et 110-eurone

igakuine elatis kummalegi hagejale kujutab endast ka täna mõistlikku kompromissi hagejate

õiguste ning kostja võimaluste vahel.

15. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu

elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.

16. Samas ei saa kohus nõustuda samas määras elatise väljamõistmisega alates 01.01.2024

kuni kohtuotsuse tegemiseni. Nimetatud perioodil oli kostja sissetulekuks vaid

töövõimehüvitis, lisaks sai kostja peretoetusi ning nende arvelt ei olnud võimalik katta isegi

kostja pere püsikulusid, nagu kohus eelpool tuvastas. See ei tähenda aga, et lastel ei oleks

üldse õigust elatist saada. Kohus leiab, et hagejatel peaks olema vähemalt õigus saada xlt

elatist ulatuses, milles riik tasus nende eest xle lastetoetust (80 eurot lapse kohta) ning

osaliselt suurpere-toetuse arvelt. Kokku leiab kohus, et perioodi 01.01.2024 kuni 15.07.2024

on kostjalt mõistlik kummalegi hagejale mõista välja elatis 90 eurot kuus ehk kummalegi

hagejale vastava perioodi eest 585 eurot.

17. Kohus selgitab pooltele, et kohtulahend tuleb täita 30 päeva jooksul arvates selle

jõustumisest (TsMS § 461 lg 2). Kohus soovitab aga pooltel leppida kokku mõistlikus

graafikus menetluse ajal tasumata elatise tasumiseks, vältimaks täiendavaid kulusid seoses

täitemenetlusega.

18. Kohus määrab ka hagejate taotlusel, et kuna hagejad on faktiliselt asunud elama x juurde,

tuleb alates 01.01.2024 lõpetada ka hagejatele elatise arvestamine T.J.lt. Kohus saab poolte

täitemenetluse lubamatuks tunnistamise menetluses tehtud kompromissist aru, et varasema

elatise küsimused on pooled selle kompromissiga lahendanud ning täitemenetluse lõpetanud.

19. Kohus selgitab lisaks, et käesolev lahend on edasiulatuvalt tehtud lähtudes eeldusest, et

laste xle laekuvad kõigi tema alaealiste laste lastetoetused, peretoetus ning ta saab xxxxxxxx.

Kui need asjaolud muutuvad, ei pruugi kostja olla võimeline samas ulatuses elatist tasuma.

Kohus selgitab pooltele, et asjaolude muutumisel on kummalgi poolel õigus pöörduda

kohtusse elatise suuruse muutmise nõudega, s.t vastavalt elatise vähendamiseks või

suurendamiseks.

20. Kohus on asja lahendamisel kaalunud kõiki poolte väiteid ning tõendeid, mis omavad

käesoleva asja lahendamisel tähendust. Asjas õiguslikku ega sisulist tähendust mitteomavad

väited ja tõendid jätab kohus asja lahendamisel kõrvale.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

21. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

22. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt eeltoodust jätab

kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

23. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

6(7)

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

7(7)