2-23-15055/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht 16.07.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-15055

Kohtuasi

Tamme Inkasso OÜ hagi SL Systems OÜ ja X vastu

võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.04.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Tamme Inkasso OÜ (registrikood 12623462),

lepinguline esindaja Priit Pööbo

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X 17.06.2024 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 30.04.2024 otsuse peale

tsiviilasjas nr 2-23-15055 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda. Tamme Inkasso OÜ-l ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-15055

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tamme Inkasso OÜ (hageja) esitas 24.10.2023 Harju Maakohtule hagi SL Systems OÜ

(kostja I) ja X (kostja II) vastu (täiendatud 07.12.2023), paludes kostjalt I ja kostjalt II

solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 7197,86 eurot; intress 669,30 eurot;

viivis 2707,83 eurot, kuid kostalt II mitte rohkem kui 1985,75 eurot; viivis määraga 0,09%

päevas põhinõude (7197,86 eurot) tasumata osalt alates 25.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni,

kuid kostja I poolt kohustuse täitmata jätmisel kostjalt II mitte rohkem kui viivis määraga

0,066% päevas.

2. Hagiavalduse kohaselt on Berger Financial Group OÜ (laenuandja) ja kostja I (põhivõlgnik,

laenusaaja) vahel 24.07.2019 sõlmitud laenuleping nr 24072019/3, mille alusel laenuandja

laenas põhivõlgnikule 10 000 eurot. Lepingu p 1.4 kohaselt oli põhivõlgnikul kohustus laen

laenuandjale lõplikult tagastada tähtajaks 24.07.2023. Lisaks leppisid pooled lepingu p-s 1.5

kokku, et laenu kasutamise eest tasub põhivõlgnik intressi 32,60% aastas. Laenulepingu

sõlmimise tasuks leppisid pooled lepingu p-s 1.2 kokku 200 eurot. Laenu tagastamisega

viivitamisel kohustus põhivõlgnik lepingu p 3.8 järgi tasuma viivitusintressi intressimääraga

0,09 % päevas tähtajaks tasumata summast.

3. 27.10.2021 koostatud ja hiljemalt 09.11.2021 sõlmitud laenulepingu lisa 1 kohaselt muutsid

pooled lepingu tingimusi selliselt, et lepingu p 1.4 kohaselt kohustub laenusaaja tagastama

laenu summas 7997,60 eurot laenuandjale hiljemalt 10.10.2026 vastavalt lisas 1 toodud

maksegraafikule ning p 1.5.1 kohaselt tasub laenusaaja laenu kasutamise eest intressi 24%

laenusumma tagastamata põhiosalt aastas.

4. Põhivõlgnik ei ole laenulepingust tulenevat kohustust täitnud nõuetekohaselt. Vastavalt

lepingu p-le 3.3.1 esitas laenuandja 17.08.2022 kostjale I laenulepingu ülesütlemise teatise,

andes lepingu täitmiseks täiendava tähtaja 14 päeva (tähtajaks 31.08.2022), kuid kostja I

lepingut täitma ei asunud, mistõttu lõppes poolte vahel sõlmitud laenuleping laenuandja poolse

erakorralise lepingu ülesütlemisega. Seega muutusid kõik osamaksed sissenõutavaks pärast

laenulepingu ülesütlemist alates 01.09.2022.

5. Põhivõlgniku poolt kohustuse täitmist käendas kostja II kui põhivõlgniku seaduslik esindaja

24.07.2019 sõlmitud käenduslepingu nr 24072019/3 alusel. Käenduslepingu p 1 kohaselt

käendab kostja II laenuandja ees laenuandja ja laenusaaja vahel 24.07.2019 sõlmitud

laenulepingust, millega laenatakse laenusaajale põhisummana 10 000 eurot, tulenevate kõigi

nõuete täielikku täitmist, kui laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud

ning laenusaaja on jätnud need täitmata. Käenduslepingu p 2.1 järgi on käendaja vastutuse

rahaline maksimumsumma 20 000 eurot.

6. 27.10.2021 sõlmisid laenuandja ja kostja II käenduslepingu lisa, mille kohaselt kostja II

käendab laenuandja ees laenuandja ja laenusaaja vahel 24.07.2019 sõlmitud laenulepingust

ning 27.10.2021 sõlmitud laenulepingu lisast, millega laenatakse laenusaajale põhisummana

7997,60 eurot, tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui laenulepingust tulenevate

kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning laenusaaja on jätnud need täitmata. Vastavalt

käenduslepingu lisale kohustus käendaja tasuma kohustuste täitmisega viivitamisel viivist

määras 0,066% päevas viivitatud summast.

2-23-15055

7. Laenuandja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale 01.09.2022,

millest on kostjaid teavitatud. Laenulepingust tulenev põhinõue on täitmata summas 7197,86

eurot ning intressid summas 669,30 eurot. Kostja I ja kostja II vastutavad laenulepingust

tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest solidaarselt. Alates lepingu ülesütlemisest

01.09.2022 kuni hagi esitamiseni 24.10.2023 tuleb põhinõudelt tasuda viivist summas 2707,83

eurot. Kostjal II tuleb tasuda viivitusintresse solidaarselt kostjaga I alates lepingu

ülesütlemisest 01.09.2022 kuni hagi esitamiseni 24.10.2023 summas 1985,75 eurot.

Kostjate vastuväited

8. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja on venitanud nõude esitamisega kostjate vastu, mis

on võimaldanud hagejal nõuda kunstlikult viivist. Hageja pole võtnud kostjatega kompromissi

sõlmimiseks ühendust. Hagejal peaks olema võimekus ise end esindada ja seetõttu pole hageja

õigusabiarved põhjendatud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Harju Maakohus rahuldas 30.04.2024 otsusega hagi ja mõistis kostjalt I ja kostjalt II

solidaarselt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 7197,86 eurot, intressi 669,30 eurot ning

viivise 2707,83 eurot, kuid kostjalt II mitte rohkem kui 1985,75 eurot. Maakohus mõistis

kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja hageja kasuks viivise määraga 0,09% päevas põhinõude

(7197,86 eurot) tasumata osalt alates 25.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kostja I poolt

kohustuse täitmata jätmisel kostjalt II mitte rohkem kui viivis määraga 0,066% päevas.

Maakohus märkis, et kostja II kohustus hageja nõude täitmisel ei ole suurem kui 14 000 eurot.

Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostja I ja kostja II kanda ning mõistis kostjatelt

solidaarselt välja hageja kasuks menetluskulud 1239,40 eurot ja viivise.

10. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: laenuandja ja kostja I sõlmisid 24.07.2019

laenulepingu, mille alusel laenuandja andis kostjale I laenu 10 000 eurot; laenuandja ja kostja II

sõlmisid 24.07.2019 kostja I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks

käenduslepingu; laenuandja ja kostja I sõlmisid 27.10.2021 laenulepingu lisa 1; laenuandja ja

kostja II sõlmisid 27.10.2021 kostja I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks

käenduslepingu; kostja I ei tasunud alates 10.04.2021 laenuandjale graafikujärgseid makseid;

laenuandja esitas 17.08.2022 kostjale I laenulepingu ülesütlemise avalduse, milles andis

kostjale I täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (31.08.2022); laenuleping lõppes laenuandja

ülesütlemisavaldusega lepingu p 3.3.1 alusel; laenuandja loovutas oma nõude kostja I vastu

01.09.2022 hagejale; kostja II on kostja I juhatuse liige ja tegelik kasusaaja.

11. Kõik laenusaaja kohustused muutusid sissenõutavaks alates 01.09.2022. Kuivõrd kostjad ei

ole vastu vaielnud, et kostja I on laenu saanud ja see on tagastamata, siis ei ole vaidlust selles,

et kostja I vastu sissenõutavaks muutunud põhinõue on 7197,86 eurot.

12. Laenulepingu p 1.5 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenult intressi 32,6% aastas

igakuiselt maksegraafiku alusel. Kostjad on lepingus kokkulepitud intressi aktsepteerinud,

mistõttu puudub alus pidada intressimäära põhjendamatuks ning hageja intressinõue summas

669,30 eurot on õiguslikult põhjendatud.

13. Laenulepingu p 3.8 kohaselt on kokkulepitud viivisemääraks 0,09% tasumata summalt

päevas. Tasumata põhivõlgnevuselt on põhjendatud arvestada viivist laenulepingu lõppemisest

kuni hagiavalduse esitamiseni 418 päeva eest summas 2707,83 eurot.

2-23-15055

14. Tulenevalt käenduslepingust vastutab kostja II hageja ees täies ulatuses solidaarselt

laenusaajaga ja tagab kõiki hageja nõudeid laenusaaja vastu, mis tekivad või võivad tekkida

laenulepingu alusel. Käenduslepingu p-s 2.1 on laenuandja ja kostja II kokku leppinud, et

laenuandjal on õigus esitada nõue kostja II vastu kui laenusaaja ei täida laenulepingust

tulenevaid kohustusi. Käendajale lepingust tulenev kohustus ei sõltu sellest, kas võlausaldaja

on esitanud põhivõlgnikule nõude laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, esitanud

põhivõlgniku vastu hagi või teinud põhivõlgniku suhtes muu toimingu. Samuti ei sõltu

käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Kuna käenduslepingu p 2.6

kohaselt kohustub kostja II tasuma käenduskohustuse täitmisega viivitamisel viivist 0,066%

tasumisele kuuluvast summast päevas, siis vastutab kostja II viivise tasumisel 1985,75 euro

ulatuses.

15. Hageja taotlusel tuleb kostjatel tasuda viivist kokkulepitud määras alates 25.10.2023 kuni

põhinõude kohase täitmiseni.

16. Käenduslepingu p 2.1 kohaselt on kostja II vastutuse maksimumsumma 14 000 eurot.

Apellatsioonkaebus

17. Kostja II esitas apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 30.04.2024 otsuse peale.

18. Kostja II

palub

lõpetada

tsiviilasja

menetlus,

et

ta

saaks

esitada

nõude

maksejõuetusmenetlusse tsiviilasjas nr 2-23-12250.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

20. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebusest tuginetakse osutuksid tõendatuks (RKTKm 06.05.2021, 2-18-18193,

p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse

väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

21. Praegusel juhul ei nõustu kostja II maakohtu otsusega vaid seetõttu, et kostja II soovib

nõude lisamist oma maksejõuetusmenetlusse (tsiviilasi nr 2-23-12250). Kolleegiumi hinnangul

ei anna kostja soov esitada hageja nõuet läbivaatamiseks tsiviilasjas nr 2-23-12250 alust

apellatsioonkaebust rahuldada.

22. Maakohus tuvastas ja apellatsioonkaebuses ei ole kostja II vaidlustanud, et kostja II

vastutab käendajana kostja I kui põhivõlgniku täitmata kohustuste eest otsuses märgitud

summades.

23. Kostja II soov, et hageja nõue oleks lisatud kostja II maksejõuetusavalduse alusel alustatud

menetlusse ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust

õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Tsiviilasjas nr 2-23-12250

on Tartu Maakohus 01.09.2023 kohtumäärusega kostja II kui võlgniku 28.08.2023

maksejõuetusavalduse alusel algatanud kostja II võlgade ümberkujundamise menetluse.

Asjaolust, et tsiviilasjas nr 2-23-12250 on algatatud kostja II ülejäänud võlgade

2-23-15055

ümberkujundamise menetlus, ei tulene maakohtule keeldu vaadata läbi võlausaldaja 24.10.2023

esitatud hagi võlgniku vastu nõude osas, mis ei ole esitatud ega kinnitatud võlgade

ümberkujundamiskavas teises tsiviilasjas. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 32

lg 1 sätestab, et ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust nõude alusel,

mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. Tsiviilasjas nr 2-23-12250 ei ole aga kinnitatud

kostja II kui võlgniku võlgade ümberkujundamiskava. Isegi kui tsiviilasjas 2-23-12250 oleks

kostja II võlgade ümberkujundamiskava kinnitatud, siis ei piira see võlausaldaja õigust esitada

kohtumenetluses nõuet, mida ümberkujundamiskavas ei ole nimetatud või tunnustatud

(FIMS § 32). Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. TsMS § 637

lg 1 p 6 säte kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb

kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil.

24. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Kuna hagejal ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

25. Kuigi kostja II ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud ka oma selgelt väljendatud taotlust

(TsMS § 633 lg 2 p 2) ega tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel seaduses sätestatud riigilõivu

(TsMS § 139 lg 2 ja § 137 lg 1), siis ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutulustel

kaebuse puuduseid kõrvaldada.

26. Kui

ringkonnakohus

keeldub

apellatsioonkaebust

menetlemast,

ei

toimeta

ta

TsMS § 638 lg 4

teise

lause

järgi

apellatsioonkaebust

vastustajale

kätte

ning

apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise

määrusega

tagastada.

Elektrooniliselt

esitatud

menetlusdokumente

ringkonnakohus

elektrooniliselt

ega

paberkandjal

ei

tagasta.

Ringkonnakohus

toimetab

määruse

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10

järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)