3-24-952/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuli 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-952

Haldusasi

X kaebus tühistada Tallinna Vangla 5. veebruari 2024. a

käskkiri nr 1-24/1-3/57 ja tunnistada õigusvastaseks 4.

aprilli 2024. a käskkiri nr 5-1/24/662

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. mai 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lugeda X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17. mai 2024. a määruse haldusasjas

nr 3-24-952 resolutsiooni punkti 1 peale esitatuks seaduses sätestatud tähtaega

rikkudes.

2. Jätta rahuldamata X taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

3. Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17. mai 2024. a määruse

haldusasjas nr 3-24-952 resolutsiooni punkti 1 peale läbivaatamatult selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 187 lg 7, § 203 lg 2, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla lubas 05.01.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/53 koos XX.XX.XXXX

sündinud lapsega avavanglas paikneva kinnipeetava X lühiajalisele väljasõidule vanemate

elukohta 11.01.2024 kell 8.30–19.30 eesmärgiga säilitada perega sotsiaalseid suhteid.

Käskkirjaga seati kõrvaltingimusena mh kohustus, et kinnipeetav helistab vanglasse kell 10.00.

2. Tallinna

Vangla

määras

05.02.2024

käskkirjaga

nr

1-24/1-3/57

Xle

distsiplinaarkaristuseks noomituse, sest kinnipeetav rikkus 11.01.2024 lühiajalisel väljasõidul

kohustust helistada vanglasse kell 10.00. Vanglaametnik helistas kell 10.22 kinnipeetava emale

ning sai kinnituse, et kinnipeetav viibib kodus ja kõik on korras. Kinnipeetav selgitas, et tal oli

3-24-952

2(5)

emotsionaalselt raske vestlus kodus oleva 5-aastase lapsega ja ta lihtsalt unustas kella vaadata.

Arvestades, et kinnipeetav tunnistab oma rikkumist ja kahetseb seda ning raskendavad asjaolud

puuduvad, on kohane määrata temale distsiplinaarkaristuseks noomitus.

3. X esitas 05.02.2024 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks 21.02.2024 vaide, mille Tallinna

Vangla jättis 21.03.2024 vaideotsusega nr 5-15/24/54-2 rahuldamata.

4. X esitas Tallinna Vanglale 04.03.2024 taotluse lühiajaliseks väljasõiduks vanemate

elukohta ajavahemikul 07.04.2024 kell 8.30 kuni 08.04.2024 kell 19.30 eesmärgiga suhelda

oma pere ja pojaga.

5. Tallinna Vangla jättis 04.04.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/662 X taotluse justiitsministri

30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 83 p-de 31 ja 4 alusel

rahuldamata. Kinnipeetava käitumine vanglas viibimise ajal on olnud rahuldav, tal on kaks

kehtivat distsiplinaarkaristust (06.07.2023 ja 05.02.2024 määratud noomitused), millest üks on

seotud tema esimese lühiajalise väljasõiduga. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust

lühiajalisele väljasõidule, vaid see on käsitatav soodustusena. Vanglaväliseks suhtlemiseks on

olemas ka muud võimalused.

6. X esitas 04.04.2024 käskkirja peale 18.04.2024 vaide, milles rõhutas, et lühiajaline

väljasõit on vajalik selleks, et tema teine laps saaks olla koos emaga ja vennaga, sest avavangla

osakonnas ei toimu pikaajalisi kokkusaamisi. Arvestatud ei ole mh asjaolu, et vaide esitaja

karistusaeg lõpeb 31.08.2024.

7. X esitas vanglale 04.04.2024 uue taotluse lühiajaliseks väljasõiduks 12.–13.05.2024

eesmärgiga säilitada sotsiaalseid suhteid oma perega. Tallinna Vangla 03.05.2024 käskkirjaga

nr 5-1/24/817 lubati X lühiajalisele väljasõidule vanemate alukohta ajavahemikul 12.05.2024

kell 8.30 kuni 13.05.2024 kell 19.30.

8. Y (endise nimega Y) esitas X volitatud esindajana Tallinna Halduskohtule 30.03.2024

kaebuse Tallinna Vangla 05.02.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/57 tühistamiseks. Y esitas kaebaja

nimel 11.04.2024 kaebuse täienduse, milles palus tunnistada Tallinna Vangla 04.04.2024

käskkiri nr 5-1/24/662 õigusvastaseks ning esialgse õiguskaitse korras keelata Tallinna Vanglal

kaebajale lühiajaliste väljasõitude piiramine ja anda kaebajale lühiajalise väljasõidu luba või

kohaldada kaebaja õiguste kaitseks muud tõhusat abinõu.

9. Tallinna Halduskohus kõrvaldas 26.04.2024 määrusega Y nõustaja ja esindajana

menetlusest ning kohustas kaebajat esitama ise põhjendustega kaebuse (sh kas kaebaja jääb seni

esitatud nõuete juurde) ja selgitused, kuidas 04.04.2024 käskkirja õigusvastasuse tuvastamine

aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Samuti kohustati kaebajat tasuma kaebuselt ja esialgse

õiguskaitse taotluselt riigilõivu. Tallinna Halduskohus juhtis 08.05.2024 kirjas täiendavalt

tähelepanu, et kui kaebaja peamiseks eesmärgiks oli see, et noomitus ei takistaks lühiajalisele

väljasõidule lubamist, siis võib ta olla oma eesmärgi juba saavutanud, sest Tallinna Vangla on

03.05.2024 käskkirjaga kaebaja lühiajalisele väljasõidule lubanud.

10. X märkis 13.05.2024 seisukohas, et taotleb Tallinna Vangla 05.02.2024 käskkirja

tühistamist ja 04.04.2024 käskkirja õigusvastasuse tuvastamist ning menetlusabi, sest kaebaja

on maksejõuetu. Kaebaja kinnitas, et jääb varasemalt esitatud nõuete juurde.

11. Tallinna Halduskohus tagastas 17.05.2024 määrusega kaebuse Tallinna Vangla

04.04.2024 käskkirja nr 5-1/24/662 õigusvastasuse tuvastamise nõudes (resolutsiooni p 1),

3-24-952

3(5)

võttis menetlusse kaebuse Tallinna Vangla 05.02.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/57 tühistamiseks

ning jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebus tuleb Tallinna Vangla 04.04.2024 käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõude osas

tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Halduskohtusse võib

pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1) ja tuvastamiskaebuse võib esitada

juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Kaebaja hinnangul

aitab tuvastamisnõue teda rehabiliteerida ja suunata vanglat õiguspärasele haldusmenetlusele.

Kuna taotletud väljasõidu aeg on möödunud, siis ei ole arusaadav, kuidas aitaks väljasõidule

mittelubamine kaebajat rehabiliteerida. Ka õigusvastasuse tuvastamise korral oleks keeldumine

kehtiv ja kaebaja konkreetne avaldus kindlal ajal väljasõidule saamiseks jäetud rahuldamata.

Tallinna Vangla on rahuldanud kaebaja 04.04.2024 taotluse väljasõiduks 12.–13.05.2024 ning

kaebaja sellel väljasõidul ka käis, mistõttu puudub tal kohtu hinnangul ka preventiivne huvi.

Kuna vangla on kaebaja juba lubanud väljasõidule, vaatamata kehtivale noomitusele, ei saa ka

eeldada, et vangla ei toimetaks tulevikus sarnaste taotluste korral haldusmenetlust õiguspäraselt

või kindlasti keeldub kaebajat väljasõidule lubamast. Kaebaja karistusaeg on peatselt lõppemas

(31.08.2024) ja vajaduse korral saab ta võimalikke tulevasi keeldumisi eraldi vaidlustada.

12. X palub 13.06.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus osas, millega

tagastati tema kaebus Tallinna Vangla 04.04.2024 käskkirja nr 5-1/24/662 õigusvastasuse

tuvastamiseks, ning saata kaebus selles osas halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamiseks peab kaebeõiguse puudumine olema selge ilma

kahtlusteta. Kaebajal on õigus esitada tuvastamiskaebus. Kaebaja on vaidlustanud vangla

haldusakti, millega ei lubatud kaebajale ja tema lapsele lühiajalist väljasõitu kaebaja teise lapse

juurde ning riivati seeläbi oluliselt kaebaja põhiõigust perekonnaelu kaitsele (põhiseaduse § 26;

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 8 lg 1). Haldusakti või toimingu

õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses. Vangla haldusakti või

tegevuse õigusvastaseks tunnistamine omaks kaebaja jaoks rehabiliteerivat mõju vähemalt sel

määral, et kaebaja teaks, et tema õigusi riivati õigusvastaselt. Tuvastamisnõude rahuldamisega

antakse ka vanglale selge signaal, et haldusmenetlus oli toimetatud vigadega ja õigusvastaselt.

Kaebajal puuduvad praeguses olukorras muud tõhusad õiguskaitsevahendid ning õiguslikku ja

faktilist olukorda arvestades ei saa kaebaja rehabiliteerivat huvi välistada.

Kaebaja palub ühtlasi ringkonnakohtul ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg. Kaebajal

puudub juriidiline haridus ja teadmised, kuidas koostada kohtule dokumente või kaebusi. Kuna

kohus kõrvaldas kaebaja volitatud esindaja või nõustaja menetlusest, siis oli kaebaja sunnitud

otsima konsultatsioone mujalt, mis ei ole kerge. Kaebaja hinnangul on lisaks tegemist olulise

vaidlusega. Kuivõrd viimane päev määruskaebuse esitamiseks oli 03.06.2024, siis on kaebaja

esitanud määruskaebuse ja ennistamistaotluse HKMS § 71 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul ning

tähtaja ennistamine on lubatav ja põhjendatud (nt Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-

08, p 17).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. HKMS § 203 lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus

ringkonnakohtule

kirjalikult

päeva

jooksul

määruse

määruskaebuse

esitajale

kättetoimetamisest arvates. HKMS § 207 lg 1 teise lause kohaselt kontrollib kohus, kas

määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud

seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Kohtute infosüsteemist

nähtuvalt on Tallinna Halduskohtu 17.05.2024 määrus kaebajale samal päeval kätte toimetatud

3-24-952

4(5)

ning viimane päev määruskaebuse esitamiseks oli 03.06.2024. Kuivõrd X esitas määruskaebuse

13.06.2024, siis on see esitatud pärast seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Kaebaja möönab

tähtaja ületamist ja on palunud määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistada.

14. HKMS § 181 lg 3 sätestab, et kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja

möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise HKMS §-s 71

sätestatut arvestades. See säte laieneb HKMS § 207 lg 1 alusel ka määruskaebuse menetlusele.

HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus möödalastud tähtaja menetlusosalise avalduse alusel,

kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg-st 3 tulenevalt

märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende

põhistus. Mõjuvaks põhjuseks saavad üldjuhul olla vaid objektiivsed asjaolud, mille tekkimist

ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist.

Asjaomane takistus peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning

vältimatu või ületamatu ning kestvalt takistama kaebeõiguse kasutamist ette nähtud ajal.

Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav,

kuid siiski võimalik (nt Riigikohtu 16.05.2011 määrus nr 3-2-1-40-11, p 18; 19.04.2006 määrus

nr 3-3-1-26-06, p 12). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt

hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse

hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus)

kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (Riigikohtu 11.05.2016

määrus nr 3-3-1-18-16, p 13; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Kohus ei pea tähtaja

ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate

põhjustena välja toonud (nt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00).

15. Kaebaja on põhjendanud määruskaebuse esitamisega hilinemist õigusliku kogenematuse

ning tema varasema esindaja või nõustaja Y kohtumenetlusest kõrvaldamisega. Kaebaja

põhjendused on ringkonnakohtu hinnangul selgelt otsitud. Y kõrvaldati haldusasja menetlusest

juba Tallinna Halduskohtu 26.04.2024 määrusega ehk peaaegu kuu aega enne 17.05.2024

määruse tegemist, mistõttu oli kaebajal küllaldaselt aega otsida vajaduse korral abi

menetlusdokumentide koostamiseks. Kuigi kaebajal ei ole õigusalast haridust ja tema kogemus

halduskohtumenetluses osalemisel on vähene, on kaebaja suutnud 13.05.2024 esitada kohtule

kaebuse täiendused ja vastuse kohtunõudele. Isegi kui tal tuli selleks kasutada kellegi abi, ei ole

alust arvata, et kaebaja ei oleks saanud tähtaegselt esitada ka määruskaebust. Selles, kas

halduskohtu määruse vaidlustamine on tema õiguste kaitseks vajalik või mitte, pidi kaebaja

jõudma selgusele seaduses sätestatud edasikaebetähtaja jooksul. Kaebajal ei olnud mõjuvaid

põhjuseid, mis takistanuks määruskaebuse õigeaegset esitamist. Asjaolu, et kaebaja hinnangul

on tegemist olulise vaidlusega, ei anna iseseisvat alust tähtaega ennistada. Kui tuvastamisnõude

menetlemine oli kaebaja jaoks oluline, pidanuks ta olema eriti hoolas, et esitada määruskaebus

tähtaegselt.

16. Eeltoodust tulenevalt on määruskaebus esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes ja

määruskaebuse esitamise tähtaega ei ole alust ennistada. Seetõttu tagastab ringkonnakohus X

määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 17.05.2024 määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 204

lg 1, § 207 lg 1, § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel läbivaatamatult selle esitajale. Määruskaebuse

tagastamise tõttu tuleb lugeda, et X ei ole Tallinna Halduskohtu 17.05.2024 määruse

resolutsiooni p 1 peale määruskaebust esitanud (HKMS § 43 lg 2).

17. Ringkonnakohus märgib siiski täiendavalt, et isegi kui määruskaebuse esitamise tähtaeg

tulnuks ennistada, ei oleks määruskaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus on põhjendatult

märkinud, et olukorras, kus pärast Tallinna Vangla 04.04.2024 käskkirja nr 5-1/24/662 andmist

on X tema 04.04.2024 taotluse alusel Tallinna Vangla 03.05.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/817

3-24-952

5(5)

lühiajalisele väljasõidule lubatud (sh rahuldati kaebaja taotlus tervikuna), ei ole põhjust arvata,

et varasema keeldumise õigusvastasuse tuvastamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

Preventiivse eesmärgiga tuvastamiskaebuse esitamine oleks põhjust aktsepteerida siis, kui

esineb reaalne oht, et haldusorgan võib ka edaspidi õigusvastaselt käituda, ja samas peaks

kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema

võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu 14.02.2023 otsus nr 3-19-2164, p 17). Tallinna

Vangla direktori 27.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/89 kinnitatud avavangla kodukorra p 14.1

kohaselt võib lühiajalist väljasõitu taotleda üks kord kuus ja taotlus tuleb esitada väljasõidule

eelneva kuu esimese viie tööpäeva jooksul. Olgugi, et kinnipeetaval ei pruugiks olla võimalik

tõhusalt vaidlustada keeldumist, mis tehakse teatavaks üksnes mõned päevad enne kavandatava

väljasõidu aega, ei ole siinsel juhul alust eeldada väidetavalt õigusvastase tegevuse kordumist.

Lisaks on halduskohus asjakohaselt viidanud, et kaebaja karistusaeg lõpeb 31.08.2024 ja isegi

kui tuvastamisnõue rahuldataks, ei jõustuks kohtuotsus tõenäoliselt enne kaebaja vangistusest

vabastamist.

18. Tuvastamiskaebuse menetlemine ei ole vajalik ka kaebaja rehabiliteerimise eesmärgil.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja viited rehabiliteerivale eesmärgile seostatavad eeskätt

küsimusega, kas kaebajale oli asjaoludest tulenevalt põhjust heita ette vanglasse helistamise

kohustuse süülist rikkumist 11.01.2024 toimunud lühiajalisel väljasõidul. Samas on Tallinna

Halduskohus võtnud 17.05.2024 määrusega menetlusse kaebuse Tallinna Vangla 05.02.2024

käskkirja nr 1-24/1-3/57 tühistamiseks. Kui tema kaebus rahuldatakse ja distsiplinaarkaristuse

määramise käskkiri tühistatakse, siis on kaebaja sisuliselt saavutanud ka enda rehabiliteerimise

eesmärgi. Kui kaebaja hinnangul tekitas Tallinna Vangla 04.04.2024 keeldumine lühiajalisele

väljasõidule lubamisest temale kahju, on tal võimalik esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus

ja pöörduda seejärel vajaduse korral hüvitamiskaebusega halduskohtusse (vt vangistusseaduse

§ 11 lg 8; HKMS § 45 lg 2 ja § 47 lg 1). Tuvastamiskaebus ei ole lubatav ainuüksi eesmärgiga

kontrollida haldusorgani tegevuse õiguspärasust, sõltumata kaebuse rahuldamise tõenäosusest.

Kokkuvõttes tagastas halduskohus kaebuse 04.04.2024 käskkirja õigusvastasuse tuvastamise

nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õigesti.

(allkirjastatud digitaalselt)