3-24-1710/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

16.07.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-1710

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.06.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.06.2024. a määruse peale

läbivaatamatult.

3. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X.-i nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS

§ 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 06.03.2024 (registreeritud 11.03.2024) Tartu Vanglale kahju hüvitamise

taotluse, milles ta taotles hüvitist selle eest, et ta kaotas vangla süül hambad, olemasolevad

proteesid ei sobi, tal on pidevalt valud, ta ei saa normaalselt hingata, rääkida, süüa ja juua

ning ta riskib söömisel ja joomisel lämbumisega. Lisaks on tema välimus muutunud. Ta peab

ametnikele ravimite võtmisel näitama, et tabletid on alla neelatud, ja seepärast ametnikud

näevad, et tal puuduvad hambad ja see teeb talle liiga. Ta nõuab vanglalt implantaatide

paigaldamist ja 75 000 eurot.

2. Tartu Vangla jättis 14.05.2024. a otsusega nr 1-13/24/205-2 X.X.-i kahju hüvitamise

taotluse läbi vaatamata. Vangla asus seisukohale, et kahjunõue on varem lahendatud vangla

14.03.2024. a otsusega nr 1-13/24/98-2. Vangla osutas, et kahjunõude lisas olev soov alumiste

hammaste parandamiseks on sisuliselt tervishoiuteenuse osutamise taotlus, mida ei lahendata

kahju hüvitamise nõude menetluses, vaid tuleb esitada vastuvõtul hambaarstile.

3. X.X. esitas 05.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega ta taotles Tartu Vanglalt

06.03.2024. a kahjunõude ja 14.05.2024. a otsuse väljanõudmist. Veel soovis ta advokaati ja

taotles riigilõivust vabastamist ning tunnistajate ülekuulamist ja tõendite hindamist, et

kindlaks teha, kes on tema tervise kahjustamises ja välimuse muutumises süüdi.

4. Tartu Halduskohus tagastas 11.06.2024. a määrusega kaebaja kaebuse (resolutsiooni p

1); jättis kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata (resolutsiooni p 2); jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata

(resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused:

1) Praeguses asjas esitatud nõue ja nõude alus kattub haldusasjas nr 3-23-1674 esitatud kahju

hüvitamise nõude ja nõude alusega, mistõttu on praeguses asjas esitatud korduv kaebus. Kuigi

kohus tagastas kaebuse haldusasjas nr 3-23-1674, ei ole määruskaebuse esitamise tähtpäev

veel saabunud, lõplik lahend ei ole jõustunud ning kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik

esitada määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.05.2024. a määruse peale. Tagastatud nõude saab

lugeda menetluses olevaks seni, kuni kaebaja saab määruse peale esitada määruskaebuse.

Kohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel.

Kaebuse tagastamise tõttu puudus vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust.

2) Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud enda õigusi

kohtumenetluses kaitsta, seega ei ole riigi õigusabi andmine riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7

lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud. Ka ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine põhjendatud RÕS §

7 lg 1 p 5 alusel.

5. X.X. esitas 30.06.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

11.06.2024. a määruse peale. Kaebaja ei nõustu, et tegemist on korduva kaebusega. Kaebaja

palus anda talle advokaat, kuna ta ei saa ise hakkama. Kaebaja väitel tuleb korraldada istung.

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 01.07.2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse käiguta ja

andis kaebajale tähtaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhistatud taotluse

esitamiseks.

7. X.X. märkis 09.07.2024. a vastuses, et ta ei kujuta ette, mis on kaebuse sisu, kuna ta

paigutati ümber 19.04. ja 04.07.2024 ning selle käigus võeti ära suurem osa pabereid. Kaebaja

palub teavitada teda, millest on kaebuse sisu asjas nr 3-24-1144. Kaebaja märgib, et

28.06.2024 oli reede ning uued valvurid nõuavad kirjade esitamist kl 19 ja reedel, kuid

registreerivad need ikka pühapäeval. Kaebaja väitel ei mõjuta menetlust reedel või

pühapäeval saadetud kiri ning ta palub sellega arvestada ja asja menetleda. Kaebaja palub

anda talle advokaat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja määruskaebuse osas (I) ja seejärel

kaebaja riigi õigusabi taotluse osas (II).

I

9. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes ja arvestades kaebaja

09.07.2024. a vastuses märgitut, tõlgendab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuse

esitamise tähtaja ennistamist.

10. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva

jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Kohtute infosüsteemi

(KIS) andmetest nähtuvalt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 11.06.2024. a määruse kätte

13.06.2024. Seega oli määruskaebuse esitamise viimane päev 28.06.2024. Kaebaja esitas

määruskaebuse 30.06.2024. HKMS § 68 lg 4 kohaselt vanglas või muus kinnises asutuses

viibiva isiku avaldus loetakse õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele

asutusele. Kuigi kaebaja on määruskaebuse lõpus kuupäevana märkinud 29.06.2024, nähtub

määruskaebust sisaldanud ümbrikult nii kaebaja enda poolt kui ka vanglaametniku poolt kirja

vanglale üleandmise kuupäevana 30.06.2024. Järelikult on määruskaebus esitatud 2-päevase

hilinemisega.

11. HKMS § 207 lg 1 lause 3 kohaselt määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti. HKMS § 181 lg 3 kohaselt kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast

apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja

ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses

märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Seega peab HKMS §

71 lg 1 järgi olema kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Näitlik loetelu võimalikest

mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja

möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt

sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm 24.01.2007,

3-2-1-148-06, p 12). Kaebetähtaja ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui ka

subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Subjektiivse

asjaoluna on kohtupraktikas peetud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu

isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutatud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine

olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse

algatamise kord, s.h tähtajad (RKHKm 16.01.2009, 3-3-1-75-08, p 17).

12. Kaebaja põhjendas 09.07.2024. a vastuses määruskaebuse esitamise tähtaja

möödalaskmist asjaoludega, et uues üksuses on uued valvurid, kes nõuavad kirja üleandmist

kl 19, kuigi senimaani sai seda teha kl 21 ning et valvurid registreerivad ka reedel üle antud

kirja pühapäeval. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelmärgitu selliseks põhjuseks, mis oleks

saanud takistada kaebajal määruskaebust ringkonnakohtule tähtaegselt esitada. Vaidlustatud

halduskohtu määruses on edasikaebamise kord selgelt ja üheselt mõistetavalt välja toodud.

Ühtlasi nähtub KIS-i andmetest, et kaebaja on esitanud ka varasemalt kaebusi erinevatele

kohtutele. Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodut arvestades järeldada kaebaja teadlikkust

kaebetähtaegadest. Seega ei saa kaebajat pidada halduskohtumenetluses kogenematuks

isikuks, vaid saab eeldada, et tal on piisavalt teada halduskohtu määruse vaidlustamise kord ja

tähtaeg.

13. Määruskaebusel on kaebaja märkinud kuupäevana 29.06.2024. Kaebaja määruskaebusel

märgitud kuupäev ei ole määrav, vaid määrav on kuupäev, millal on kiri vanglale üle antud

(HKMS § 68 lg 4). Kaebaja määruskaebuse puhul on selleks kuupäevaks 30.06.2024. Mõjuv

põhjus HKMS § 71 lg 1 mõttes eeldab, et takistus ei olnud kaebajale ettenähtav.

Kaebetähtajad on perioodid, mille jooksul isik peab otsustama kaebuse esitamise ning

vajaduse korral ka seda lähtuvalt talle teadaolevatest oludest ette planeerima. Kaebaja

väidetest nähtuvalt oli talle teada, mis kellani vanglas kinnipeetavalt kirju vastu võetakse,

mistõttu ta pidi sellega määruskaebuse esitamisel arvestama. Seejuures juhib ringkonnakohus

tähelepanu asjaolule, et ka määruskaebusele märgitud kuupäeva 29.06.2024 silmas pidades on

määruskaebus esitatud hilinenult. Samas on kaebaja omakäeliselt märkinud ümbrikule

kuupäevana 30.06.2024, mis kattub vanglaametniku poolt märgitud kuupäevaga. Eeltoodut

arvestades ei ole asjas tuvastamist leidnud, et kaebaja andis määruskaebuse vanglale üle

reedel, 28.06.2024, kuid see registreeriti vanglaametniku poolt pühapäeval 30.06.2024. Seega

ei oma asjas tähtsust kaebaja selgitus, millal vanglaametnikud kirjad registreerivad.

Analoogiliselt ei kuuluks ennistamisele vabaduses viibiva isiku kaebuse esitamise tähtaeg

olukorras, kus tal oli ette teada, et tal ei ole kaebetähtaja viimasel päeval ligipääsu internetile

või transpordivõimalust postiasutusse. Kaebaja väidetust ei ilmne, et määruskaebuse esitamise

tähtaja kestel oleksid esinenud asjaolud, mis takistanuks tal määruskaebuse õigeaegset

esitamist.

14. Kuna kaebaja andis kirja vanglale üle 30.06.2024 ning puuduvad mõjuvad põhjused, mis

tooksid kaasa määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise, siis jätab ringkonnakohus kaebaja

taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

15. Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, siis tagastab

ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamatult HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1 ning § 187 lg 2

ja lg 3 p 2 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et

määruskaebust ei ole esitatud.

16. Kaebaja palus määruskaebuses korraldada istung. Ringkonnakohus tõlgendab seda

taotlusena kohtuistungi korraldamiseks määruskaebuse läbivaatamisel. HKMS § 210 lg 4

lause 1 näeb ette, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea

vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kuna ringkonnakohus tagastab kaebaja määruskaebuse,

siis jätab ringkonnakohus taotluse kohtuistungi korraldamiseks tähelepanuta.

17. Kaebaja soovib 09.07.2024. a vastuses teavet, millest on kaebuse sisu haldusasjas nr

3-24-1144. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja saab soovi korral küsida teavet Riigikohtult,

kuhu kaebaja on esitanud määruskaebuse.

18. Kaebaja terviseandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel

asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

II

19. Kaebaja palub 09.07.2024. a vastuses anda talle advokaat. Ringkonnakohus käsitleb

kaebaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on RÕS § 4 lg 3

p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.

20. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse

õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi

vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi

õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes

niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta

õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on

toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on

riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui

taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta,

kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine

tungivat avalikku huvi.

21. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud

alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja

aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja

erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi.

Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja

edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on

võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja ise nii kaebuse

halduskohtule kui ka määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud

dokumendid ise. X.X.-ile riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et

halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat

vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest

tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja

võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab

omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku

abi.

22. Ringkonnakohtule ei nähtu kaebaja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, et

asjas esineks tungiv avalik huvi. Eeltoodut arvestades ei ole riigi õigusabi andmine lubatud ka

RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel.

23. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi

õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7

lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)