3-24-190/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-190

Haldusasi

medTrans Baltic OÜ kaebus Terviseameti 08.11.2023

otsuse nr 6.4-4/23/55 ja 20.12.2023 vaideotsuse nr 6.4-

6/23/7813-3 tühistamise ning vastustaja kohustamise

nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja medTrans Baltic OÜ (registrikood 16622850),

volitatud esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Vastustaja Terviseamet, volitatud esindaja Agne Ojassaar

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada medTrans Baltic OÜ kaebus.

2. Tühistada Terviseameti 08.11.2023 otsus nr 6.4-4/23/55 ja 20.12.2023 vaideotsus nr

6.4-6/23/7813-3 ning kohustada Terviseametit lahendama medTrans Baltic OÜ taotlus

tegevusloa saamiseks kiirabiteenuse osutamiseks hiljemalt 60 päeva jooksul käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates.

3. Mõista Terviseametilt medTrans Baltic OÜ kasuks välja menetluskulud 2610 eurot

(ilma käibemaksuta). Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.08.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

3-24-190

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. medTrans Baltic OÜ esitas 15.01.2023 Terviseametile taotluse tegevusloa saamiseks

kiirabiteenuse osutamiseks.

2. Terviseameti 08.11.2023 otsusega nr 6.4-4/23/55 keelduti medTrans Baltic OÜ-le

tegevusloa väljastamisest kiirabiteenuse osutamiseks. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult

järgmised.

Tegevusluba väljastatakse tervikteenuse osutamiseks. Taotleja on oma selgitustes kirjeldanud

teenust üritustel meditsiinilist julgestust pakutava teenusena. Üritustel meditsiinilise

julgestuse pakkumine ei ole käsitletav tervishoiuteenusena. Esitatud taotluse ja lisatud

dokumentidest nähtuvalt ei osuta medTrans Baltic OÜ kiirabiteenust tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse (TTKS) § 16 lg 1 mõistes (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse

(MSÜS) § 18 lg 1; TTKS § 16 lg 1, § 17 lg-d 1, 3, 4 ja 11; MSÜS § 25 lg 1 p 2).

3. medTrans Baltic OÜ esitas Terviseameti 08.11.2023 otsusele nr 6.4-4/23/55 vaide, mis

jäeti Terviseameti 20.12.2023 vaideotsusega nr 6.4-6/23/7813-3 rahuldamata. Vaideotsuse

põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Terviseamet on vaide esitajale korduvalt nii kirjalikult kui suuliselt selgitanud, et erinevate

ürituste ja sündmuste nn meditsiiniliseks julgestamiseks ning meditsiinilise transpordi

osutamiseks ei ole vajalik omada kiirabi tegevusluba. Meditsiinilise transpordi osutamine ei

ole tervishoiuteenus. Terviseamet jätab arvestamata vaide esitaja etteheite, mille kohaselt

oleks Terviseamet pidanud enne keelduva otsuse tegemist andma vaide esitajale võimaluse

esitada Tervisekassaga sõlmitud haldusleping. Terviseamet korraldab kiirabi osutamist ning

omab täpset ülevaadet sellest, missuguste ettevõtetega on Tervisekassa halduslepingud

sõlminud. medTrans Baltic OÜ ei ole Tervisekassaga halduslepingut sõlminud. Seega ei ole

võimalik ka seda Terviseametile esitada.

Kiirabi on tervishoiuteenus, mida on võimalik osutada üksnes häirekeskuselt saadud

väljasõidukorralduse või muul viisil saadud teabe alusel. Kiirabi osutamine peab toimuma

Tervisekassaga sõlmitud halduslepingus kokkulepitud tingimustel ning lähtudes erinevates

õigusaktides sätestatud nõuetest.

Vaide esitaja ei ole kirjeldanud, kuidas, kus ja kellele plaanib hakata kiirabi osutama. Seega ei

ole õige vaide esitaja väide, mille kohaselt on ta Terviseametile kirjeldanud detailselt oma

planeeritavat tegevust sh patsiendi teekonda. Vaide esitaja kodulehe põhjal tegeleb vaide

esitaja ürituste meditsiinilise julgestusega ning patsientide transpordiga nii Eesti piires kui ka

välismaal. Seega osutab vaide esitaja taotluses näidatud kiirabiautoga transporditeenust, mitte

ei ole soetanud autot eesmärgiga osutada kiirabi, milleks tal tegevusluba puudub. Vaide

esitaja on Terviseametile kinnitanud, et tal puudub vajadus kiirabibaasi ruumide järele, kuna

teenust osutatakse vaid erinevatel üritustel meditsiinilist julgestust pakkudes.

4. medTrans Baltic OÜ esitas 22.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Terviseameti

08.11.2023 otsuse nr 6.4-4/23/55 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(10)

3-24-190

5. Kaebaja leiab, et vaidlusalune 08.11.2023 otsus on õigusvastane.

5.1. Vaidlusaluse otsuse aluseks on MSÜS § 25 lg 1 p 2, mis on üldine norm ega ole piisav

keelduva lahendi tegemiseks. Tegevusloa kontrollieseme sätestab täpsemalt TTKS § 42, kuid

keelduvas otsuses ei ole sellele normile tuginetud ega seda vajalikul moel sisustatud.

Asjakohane võiks olla TTKS § 42 p 3. Keelduva otsuse p-s 2.3 on viidatud TTKS § 17 lg-le

3, mille kohaselt peavad kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastama kiirabibrigaadi arvule ja

teenuse osutajal peab olema tagatud vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite,

ravimite ja preparaatide tagavara ööpäevaringne kättesaadavus ning varu vähemalt 3

tööpäevaks. Keelduvas otsuses ei ole täpsemalt põhjendatud ega selgitatud, mil moel kaebaja

kiirabibrigaadi koosseis ja varustus ei vasta seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Vastustaja on

alles lõplikes seisukohtades asunud põhjendama, et tervise- ja tööministri 18.12.2018 määrus

nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ (edaspidi määrus nr 65)

§ 6 lg 7, et kiirabibrigaadi pidaja tagab töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe

kiirabibrigaadi varustuse ulatuses, mistõttu peab tagama vähemalt ühe kiirabiauto

lisavarustusena. Terviseamet heidab ette, et kaebaja on tegevusloa taotlemisel kinnitanud

ainult ühe kiirabiauto olemasolu.

5.2. Vastustaja ei ole tegevusloa kontrolliesemena käsitlenud lisakiirabiauto olemasolu, sellist

nõuet ei ole menetluse jooksul kaebajale esitatud ja seda ei ole käsitletud taotluse puudusena.

Kaebajal oli juba välisriigis välja vaadatud 3 lisakiirabiautot, et need tegevusloa saamisel

omandada. Kui Terviseamet oleks seadnud nende sõidukite olemasolu tegevusloa saamise

eelduseks, oleks kaebaja saanud need sõidukid omandada ka enne tegevusloa andmise

otsustamist.

5.3. Kaebaja on 02.06.2023 kirjas mh märkinud, et tegevuseks vajalikud seadmed on olemas

ning lisas manusena ka 777ARX varustuse nimekirja. Kaebaja on 05.06.2023 kirjaga saatnud

kiirabiauto varustuse nimekirja, täitnud tabelid nõuete kohta ja lisanud andmed ravimite ning

preparaatide kohta. Vastuseks Terviseameti 27.06.2023 kirjale on kaebaja vastanud

10.07.2023 kirjaga, sh saadetud vajalik leping; kaebaja viitas kirja lõpus, et juhul, kui midagi

on vaja veel lisada või täiendada, siis andku Terviseamet sellest kaebajale teada. Terviseamet

enam kaebaja 10.07.2023 kirjale ei reageerinud, millest kaebaja järeldas, et kontrolliesemega

seonduvaid küsimusi või etteheiteid enam ei ole.

5.4. Kaebaja on andnud teada, millised on teenuse osutamiseks vajaminevad ravimid ja

preparaadid. Samuti on kaebaja andnud juba 02.06.2023 kirjas teada, et ravimeid ja preparaate

ei ole võimalik enne tegevusloa saamist hankida. Terviseamet ei näinud selles probleemi. Ka

keelduvat haldusakti ei ole põhjendatud ravimite puudumisega. Vajalike retseptiravimite

soetamine on võimalik alles peale tegevusloa saamist ja meditsiinipersonali töölevõtmist, kes

saavad ligi nii tervise infosüsteemile kui õigusele soetada retseptiravimeid. Kaebajal ei ole

õigust hetkel retseptiravimeid osta.

5.5. Vastustaja heidab ette, et kaebajal ei ole halduslepingut Tervisekassaga. Selline nõue ei

kuulu TTKS § 42 tegevusloa kontrolliesemesse. Lisaks ei sõlmi Tervisekassa lepingut enne

tegevusloa saamist.

5.6. Vastustaja on jätnud täielikult tähelepanuta kirjavahetuse kaebajaga, eriti perioodil mai-

juuli 2023 toimunud kirjavahetus kaebajaga. Kaebaja on esitanud nende kirjade juurde

hulganisti andmeid ja dokumente, mis olid just vajalikud kiirabibrigaadi varustuse nõuete

täitmiseks, sh on kaebaja 10.07.2023 e-kirjas kinnitanud selgesõnaliselt, et kaebaja taotleb

tegevusluba õebrigaadile.

5.7. Kaebaja on kõrvaldanud taotluse puudused Terviseameti antud juhiste järgi, mis puudutas

kiirabiteenuse tegevusloa taotlemist (vt Terviseameti 27.06.2023 kiri). Vastustaja on võtnud

kaebaja taotluse menetlusse peale seda, kui kaebaja on esitanud kõik nõutud dokumendid ja

3(10)

3-24-190

kinnitanud, et taotlus on esitatud kiirabiteenuse tegevusloa saamiseks. Samas on vastustaja

kodulehel avaldatud haldusmenetluse kohta juhis, mille kohaselt võetakse kiirabiteenuse

tegevusloa taotlus menetlusse alles pärast seda, kui taotleja on esitanud kõik nõutavad

dokumendid. Juhul kui Terviseamet asunuks seisukohale, et kaebaja soovib tegeleda vaid

julgestusteenusega, siis ei oleks saanud kaebaja taotlust menetlusse võtta. Terviseamet on

kinnitanud oma 21.06.2023 kirjaga, et nad on asunud menetlema tegevusloa taotlust

tervishoiuteenuse osutamiseks ehk kiirabiteenuse osutamiseks.

5.8. Terviseamet ei ole andnud menetluse käigus tähtaega nende puuduste kõrvaldamiseks,

millele on tuginetud kohtumenetluses (ravimid, lisasõiduk, haldusleping). Sellega on

vastustaja eiranud enda menetlusreegleid või ei ole neid momente pidanud menetluses

puuduseks.

5.9. Vastustaja väidab, et kaebaja ei ole suutnud selgitada, kuidas ja kellele ta loa saamise

korral kiirabiteenust osutab, kuidas patsient temani jõuab, kas tal on olemas kiirabibaas,

missuguses piirkonnas ta teenust osutab, kuidas on võimalik väikesearvulise personaliga

tagada ööpäevaringne teenuseosutamine jne. Kaebaja hinnangul on tegemist otsitud

põhjendustega. Taotluse kontrollimisel selgitas kaebaja neid momente ja Terviseamet jäi

selgitustega rahule. Vastustaja ei viidanud kuidagi, et kaebaja selgitustes oleks puudusi.

Samuti ei soovinud vastustaja teostada kohapealset kontrolli. Kaebaja oli valmis näitama

kiirabiautot koos varustusega, tegutsemise ruume, tutvustama töötajate kandidaat jne.

5.10.

Vastustaja viitab, et kaebaja kodulehelt nähtuvalt on tegemist ettevõttega, mis tegeleb

ürituste meditsiinilise julgestusega ning patsientide transpordiga nii Eesti piires kui ka

välismaal. Kaebaja on ka kohtuistungil kinnitanud, et ei ole julgestusalal ega ka patsientide

transpordi alal tegutsenud. Kaebaja sooviks on hakata osutama kiirabiteenust. Kuna kaebaja ei

ole saanud tegevust alustada, ei ole veel tehtud parandusi kodulehel (tegemist on OÜ-lt

Medtrans omandatud domeeni ja koduleheküljega).

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

6.1. Kaebaja osutatav teenus ei ole tervishoiuteenus (kiirabi). Vastustaja on keeldunud

kaebajale kiirabi osutamiseks põhjusel, et teenus, mida kaebaja soovib osutama hakata, ei ole

kiirabi TTKS § 16 lg 1 tähenduses. Kiirabi osutamise tegevusluba väljastatakse üksnes kiirabi

osutamiseks, mitte patsientide transportimiseks, ürituste julgestamiseks vmt.

6.2. Loakohustuse ülesanne on võimaldada majandushaldusasutusel majandustegevuse üle

eelnevalt sisulist järelevalvet teostada, st eesmärk on tagada enne majandustegevusega

alustamist isiku sobivus ja majandustegevuse esemeline sobivus, selleks et kaitsta teisi

õigushüvesid (MSÜS eelnõu seletuskiri, lk 42). Kiirabibrigaadi pidaja on hädaolukorra

seaduse (HOS) § 36 lg-s 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja (TTKS § 17 lg 11). Elutähtsaks

on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab

vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist (HOS

§ 2 lg 4). Kahtlust ei ole selles, et kiirabiteenus on äärmiselt oluline teenus nii ühiskonna

toimimise kui iga üksikisiku elu ja tervise seisukohalt. Tegevusloa väljastamisel kiirabi

osutamiseks tuleb Terviseametil eelnevalt sisuliselt kontrollida, kas isik ja tema tegevus on

teenuse osutamiseks sobivad.

6.3. Kaebaja on nii taotluses kui ka hilisemas kirjavahetuses vastustajaga selgitanud, et

tegeleb ja soovib edaspidi tegeleda ürituste meditsiinilise julgestamise ning patsientide

transpordiga, mitte kiirabi osutamisega TTKS § 16 lg 1 tähenduses (vt kaebaja 15.01.2023

teatis, 22.03.2023 e-kiri). Kaebaja ei ole ka ise oma tegevust kiirabi osutamiseks pidanud.

Soov osutada kiirabiteenust tekkis kaebajal alles pärast Terviseameti selgitusi, mille kohaselt

on patsientide meditsiiniline transport ja kiirabi osutamine erinevad teenused ning patsientide

transpordiks kiirabi tegevusluba ei väljastata. Lisaks on kaebaja põhjendanud vajadust kiirabi

4(10)

3-24-190

tegevusloa järele sooviga osaleda pakkumistel kiirabiteenuse pakkujatena, mis viitab sellele,

et kuigi kaebaja ei osuta ega saa osutada kiirabi, tahab ta tegevusloa abil jätta muljet, et tema

näol on tegemist kiirabibrigaadi pidajaga. Oluline on silmas pidada, et kaebaja teenus

tegevusloa menetluse käigus ei muutunud. Kaebaja ei suutnud Terviseametile selgitada,

kuidas ja kellele ta loa saamise korral kiirabiteenust osutab, kuidas patsient temani jõuab, kas

tal on olemas kiirabibaas, missuguses piirkonnas ta teenust osutab, kuidas on võimalik

väikesearvulise personaliga tagada ööpäevaringne teenuseosutamine jmt.

6.4. Kaebajal ei ole võimalik kiirabi osutada (TTKS § 17 lg-d 1 ja 4, § 19 lg-d 1 ja 3). Kiirabi

on selgelt seotud häirekeskuse ja Tervisekassa rahastusega. Mingil muul viisil kiirabi

osutamist õigusaktid ette ei näe. Kaebajal ei ole sõlmitud Tervisekassaga halduslepingut

(kiirabi rahastamise lepingut). Seega ei ole kaebajal võimalik kiirabi seaduses ettenähtud

tingimustel osutada. Kaebaja võib nii käesoleval hetkel kui edaspidi osutada teenuseid

patsientide transportimiseks, arsti visiidil saatmiseks, meditsiiniliseks julgestamiseks jms.

Selliste teenuste osutamiseks ei ole vajalik omada kiirabi tegevusluba ja Terviseameti keelduv

otsus ei mõjuta mitte kuidagi kaebaja senist tegevust ega selle jätkamist.

6.5. Kaebaja kiirabibrigaadi koosseis ja varustus ei vasta TTKS-i alusel kehtestatud nõuetele

(TTKS § 42 p 3; määrus nr 65 § 6 lg-d 1 ja 7). Kiirabibrigaadi pidaja, kellel on 1-3

kiirabibrigaadi, peab tagama vähemalt ühe kiirabiauto lisavarustusena. Kaebaja on tegevusloa

taotlemisel kinnitanud ainult ühe kiirabiauto olemasolu. Samuti puuduvad kaebajal määruse

nr 65 lisas 3 nimetatud ravimid. Seega ei ole kaebaja puhul tegevusloa kontrollieseme nõuded

ka kiirabibrigaadi varustuse osas täidetud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada, kuivõrd vaidlusalused haldusaktid on oluliste

põhjendamispuudustega, samuti on materiaalõigust ebaõigesti kohaldatud.

8. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

keeldunud kaebajale kiirabiteenuse tegevusloa väljastamisest.

9. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). Haldusakt peab olema selge ja üheselt

mõistetav (HMS § 55 lg 1). Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine

peab olema kirjalikult põhjendatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendus esitatakse

haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud

(HMS § 56 lg 1 lause 2). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline

ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2).

10. Vaidlusaluse otsuse õiguslikeks alusteks on MSÜS § 25 lg 1 p 2, § 18 lg 1, TTKS § 16 lg

1, § 17 lg-d 1, 3, 4 ja 11. Seejuures on keeldumist põhjendatud asjaoluga, et kaebaja ei osuta

kiirabiteenust TTKS § 16 lg 1 tähenduses, kuivõrd taotleja on oma selgitustes kirjeldanud

teenust üritustel meditsiinilist julgestust pakutava teenusena; üritustel meditsiinilise julgestuse

pakkumine ei ole vastustaja hinnangul tervishoiuteenus (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 52).

11. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega

asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6). Käesoleval juhul on

vastustaja ekslikult ja meelevaldselt järeldanud, et kaebaja ei taotlenud kiirabiteenuse

tegevusluba. Selgelt tuleb eristada, mis on taotleja tegelik tahe ning taotluse sisulist

nõuetelevastavust õigusaktidele hindamaks, kas taotletud tegevusluba saab taotlejale

väljastada. Asja materjalidest on üheselt selge, et kaebaja on soovinud kiirabiteenuse

tegevusluba. See nähtub nii taotlusest endast (dtl 156), kaebaja 26.04.2023 e-kirjast (dtl 12),

5(10)

3-24-190

05.06.2023 e-kirjast ja selle lisadest (dtl-d 39, 47). Ka vaidlusaluse otsuse p-s 1.1. on selgelt

sätestatud, et kaebaja esitas 15.01.2023 Terviseametile taotluse kiirabiteenuse tegevusloa

saamiseks (dtl 52). Järelikult ei saa olla vaidlust selles, et kaebaja tegelik tahe oli saada

tegevusluba kiirabiteenuse osutamiseks.

12. On ilmselge, et kiirabiteenuse tegevusloata ei saa kaebaja kiirabiteenust osutada ning

vastupidi, kui kaebaja oleks kiirabiteenuse osutaja, siis puuduks vajadus kiirabiteenuse

tegevusloa taotlemiseks. Seetõttu on asjakohatu vastustaja seisukoht 26.02.2024

menetlusdokumendis, et kaebaja ei ole ka ise oma tegevust kiirabi osutamiseks pidanud (dtl

236). Asjaolu, et kaebaja soovib jätkata praegust tegevust, ei ole tegevusloa keeldumise

aluseks. Seejuures ei ole vaidlust, et kaebaja ei soovi tegeleda kiirabiteenuse osutamisega

samaaegselt tegevusalal, mille seadus välistab (TTKS § 18 lg 2).

13. Vaidlusalune keeldumine tugineb üksnes argumendile, et kaebaja ei osuta kiirabiteenust

TTKS § 16 lg 1 mõistes (dtl 52). Tegemist on äärmiselt asjakohatu põhjendusega. Seaduses

sätestatud juhul peab ettevõtjal enne tegevusalal majandustegevuse alustamist olema

tegevusluba (edaspidi loakohustus) (MSÜS § 16 lg 1). Selliseks eriseaduseks, kust tuleneb

kaebajale loakohustus on TTKS, mille § 40 lg 1 punkti 2 kohaselt peab olema tegevusluba

kiirabi osutamiseks. Ettevõtja võib loakohustusega majandustegevust alustada arvates

tegevusloa andmisest, tegevusloal märgitud tingimuse saabumisel või tegevusloal märgitud

ajast, kui viimane on hilisem (MSÜS § 16 lg 4). TTKS § 40 lg 3 kohaselt annab tegevusluba

õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloas märgitud tegevuskohas. See tähendab, et

kaebajal puudus õiguslik alus ilma kiirabiteenuse tegevusloata vastavat teenust osutada,

mistõttu ei saa see olla keeldumise aluseks. Sellist keeldumise alust ei sätesta ka õigusaktid.

14. Vastavalt MSÜS § 25 lg 1 punktile 2 keeldub majandushaldusasutus tegevusloa

andmisest, kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa

kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele. Vaidlusaluses otsuses on viidatud

TTKS § 16 lg-le 1. Nimetatud norm sätestab kiirabi mõiste. Samuti on viidatud TTKS § 17

lg-tele 1, 3, 4 ja 11. Tulenevalt TTKS § 17 lg-st 1 osutab kiirabi kiirabibrigaad häirekeskuselt

saadud väljasõidukorralduse või muul viisil saadud teabe alusel. Sama sätte lõike 3 kohaselt

kehtestab valdkonna eest vastutav minister: 1) TTKS alusel rahastatavate kiirabibrigaadide

arvu; 3) kiirabibrigaadi tööjuhendi; 4) kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, sh

kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele esitatavad nõuded; 5) kiirabi koostöö ja vastastikuse

tasaarveldamise korra perearstidega. Tulenevalt TTKS § 17 lg-st 4 osutatakse kiirabi TTKS-s

ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetest lähtudes ning TTKS § 172 lg 1 alusel sõlmitud

halduslepingus kokkulepitud tingimustel. Vaidlusalusest 08.11.2023 otsusest ei selgu,

millisele kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele kaebaja ei vasta. Seetõttu on

tegemist oluliste põhjendamispuudustega haldusaktiga, mistõttu on see õigusvastane.

15. Kaebaja on õigesti märkinud, et vaidlusaluses otsuses ei ole täpsemalt sisustatud

kontrolliesemesse kuuluvaid nõudeid, millele kaebaja ei vasta. Pelgalt õigusnormide sisu

kajastamine ei vasta HMS § 56 lg-s 2 toodud põhjendamisstandardile – haldusaktis peavad

olema loogiliselt seotud faktilised asjaolud õigusnormi eeldustega ning selgelt nähtuma

järeldused, kas õigusnormi eeldused on täidetud ning kaasneb selles kirjeldatud tagajärg.

Käesoleval juhul vaidlusalune haldusakt sellele nõudele ei vasta. Seejuures ei ole tegemist

pelgalt vorminõude rikkumisega, vaid see on mõjutanud otsust ka sisuliselt (HMS § 58).

16. Veelgi enam, vaidlusaluses korralduses pole üldse tuginetud TTKS §-le 42, mis sätestab

tegevusloa kontrolliese. Vastavalt TTKS § 42 punktile 3 antakse tegevusluba, kui kiirabi

osutamiseks kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastavad TTKS alusel kehtestatud nõuetele.

Vaidlusalusest otsusest ei selgu, millistele TTKS § 42 p-s 3 nimetatud nõuetele kaebaja ei

vasta.

6(10)

3-24-190

17. Arvestades aga, et vaidlusaluses otsuses on viidatud TTKS § 17 lg-le 3, siis võib seda

mõista viisil, et vastustaja hinnangul ei vasta kiirabibrigaadi koosseis ja varustus määruse nr

65 nõuetele.

18. Asja materjalist nähtub, et kaebaja on 10.07.2023 e-kirjas selgitanud vastustajale, et

taotleb tegevusluba õebrigaadile (dtl 56). Vaidlusaluses otsuses ega vaideotsuses nimetatud e-

kirjas toodud teavet kajastatud ega arvesse võetud ei ole, mistõttu on vastustaja jätnud arvesse

võtmata olulised asjaolud ning rikkunud sellega uurimispõhimõtet (HMS § 6).

19. Tulenevalt määruse nr 65 § 3 lg-st 1 jaotatakse kiirabibrigaadid reanimobiili-, arsti- ja

õendusbrigaadiks. Kiirabibrigaad on 3-liikmeline. Õebrigaadi juht peab olema: 1) erakorralise

meditsiini õde; 2) intensiivõenduse õde või 3) õde, kellel on vähemalt 2-aastane töökogemus

õena, sellest vähemalt 1-aastane töökogemus kiirabibrigaadi teise liikmena, ning kes on

saanud vähemalt 240-tunnise kiirabibrigaadi juhi täienduskoolituse Terviseametis

kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus (määrus nr 65 § 3 lg 4).

Määruse nr 65 § 3 lg-tes 5 ja 6 on sätestatud, kes võivad olla brigaadi teiseks ja kolmandaks

liikmeks. Kiirabibrigaadi liikme oskused peavad vastama määruse nr 65 lisas 1 kehtestatud

nõuetele (määrus nr 65 § 3 lg 7). Vaidlusaluses otsuses ei ole konkreetselt välja toodud,

millistele nõuetele kiirabibrigaad ja varustus ei vasta. Selliseid põhjendusi ei ole toodud ka

vaideotsuses. Küll aga on vaideotsuses leitud, et kaebaja ei ole kirjeldanud, kuidas, kus ja

kellele plaanib hakata kiirabi osutama. Samas ei ole vaideotsuses ühelegi õiguslikule alusele

viidatud, kust tuleneks keeldumiseks alus, kui taotleja ei ole kirjeldanud kuidas, kus ja kellele

plaanib kiirabi osutama hakata.

20. Samas eelnev kinnitab, et vastustaja on jätnud tähelepanuta kaebaja esitatud selgitused ja

täiendavad dokumendid, sh 29.05.2023 esitatud varustuse nimekirja, 05.06.2023 esitatud

dokumendid (tegevuseks vajalike ravimite ja preparaatide loetelu (dtl 40), tegevuseks vajalike

meditsiiniseadmete, tarvikute ja vahendite loetelu (dtl 44), sotsiaalministri 25.01.2002

määruse nr 25 lisa 1 „Nõuded kiirabiteenuse osutamiseks“ (dtl 47)), 10.07.2023 e-kirjas

toodud põhjendused kiirabiteenuse osutamisest (dtl 56) ning leping tervise infosüsteemi

liidestuse kohta (dtl 220). Vaidlusalustes otsustes ei ole ühtegi neist dokumentidest ega

selgitusest arvesse võetud (isegi mitte viidatud neile), mistõttu on asjakohatu vaideotsuses

märgitu, et kaebaja ei ole kirjeldanud kuidas, kus ja kellele plaanib hakata kiirabi osutama.

21. MSÜS § 19 lg 2 kohaselt esitab tegevusloa taotluses ettevõtja järgmised andmed: 1)

MSÜS § 15 lg 1 punktides 1-4 ja p-s 7 nimetatud andmed; 2) MSÜS § 15 lg-tes 2-5 nimetatud

andmed asjaomaste tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete olemasolu korral; 3) kui

ettevõtja soovib, et talle antava tegevusloa kehtivusaega piiratakse võrreldes seaduses

ettenähtuga, siis tegevusloa soovitud kehtivusaeg; 4) ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise

kava, kui ettevõtja on selle esitamiseks MSÜS alusel kohustatud; 5) kui ettevõtja soovib

tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuses, siis selle tütarettevõtja ärinimi, registrikood

ja asukoha aadress; 6) muud seaduses sätestatud andmed. Täiendavad nõuded taotluses

esitatud andmetele on sätestatud TTKS § 41 lg-s 2. Vastavalt TTKS § 41 lg-le 2 esitatakse

lisaks MSÜS-s sätestatud andmetele järgmised andmed: /…/ 2) nende tervishoiuteenuste

loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse; 3) tegevusloa taotlemisel

tervishoiutöötajate kirjalik nõusolek tegevusluba taotletava tervishoiuteenuse osutaja juurde

tööle asumiseks, välja arvatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise loa taotlemisel; 4)

/…/; 5) kiirabi osutamise loa taotlemisel kiirabibrigaadide arv, koosseis ja varustus /…/.

22. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on 10.07.2023 kirjeldanud tervishoiuteenust, mille

osutamiseks tegevusluba taotletaks (TTKS § 41 lg 2 p 2), edastanud vastustajale tegevusloa

taotlemisel tervishoiutöötajate kirjalikud nõusolekud (dtl-d 161-175) (TTKS § 41 lg 2 p 3),

05.06.2023 e-kirjaga on esitatud täidetud vorm „Nõuded kiirabiteenuse osutamiseks“, kus on

7(10)

3-24-190

märgitud kiirabibrigaadide arv 1, ettevõtte nimi medTrans Baltic OÜ ning tegevuskoht Harju

maakond, Eesti ja märgitud ka ühe kiirabibrigaadi tööks vajalikud ruumid ja nende

minimaalne pindala (dtl-d 210-212). Kaebaja on täiendavalt 10.07.2023 e-kirjas selgitatud, et

taotletakse tegevusluba õebrigaadile ning kirjeldanud teenuse osutamist (dtl 219).

23. Arusaamatu on vastustaja seisukoht, et teenus, mida kaebaja soovib osutama hakata, ei

ole kiirabi TTKS § 16 lg 1 tähenduses. Vastavalt TTKS § 16 lg-le 1 on kiirabi ambulatoorne

tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks

ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse. Samas on vastustaja

seisukohad vastuolulised. Ühest küljest leiab vastustaja, et kaebaja soovib osutada julgestust

ja patsientide meditsiinilist transporti. Teisalt on vaidlusaluses otsuses viidatud kiirabibrigaadi

koosseisule, ehk asutud osaliselt analüüsima kiirabiteenuse tegevusloa kontrollieseme

täidetust. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Veelgi enam, kaebaja on

asjakohaselt välja toonud, et vastustaja on jätnud tähelepanuta olulised asjaolud, sh

kirjavahetuse kaebajaga. Kuigi kohtuistungil on vastustaja kinnitanud, et arvestas taotluse

lahendamisel kaebaja 10.07.2023 e-kirjaga, ei ole vaidlusaluses otsuses ega vaideotsuses

sellele viidatud. Seetõttu on tegemist paljasõnalise väitega. Kohus võib küll erandkorras

arvestada kohtumenetluses esitatud põhjendusi, siiski ei ole praegusel juhul kohus veendunud,

et nendest ka vaidlusaluse haldusakti andmisel tegelikult lähtuti (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-

1-29-12, p 20). Ennetamaks aga edasisi vaidlusi analüüsib kohus alljärgnevalt ka tegevusloa

kontrollieseme täidetust.

24. Alusetu on vastustaja seisukoht, justkui kaebajal peaks olema esitada tegevusloa

taotlemisel kohe haldusleping Tervisekassaga. Sellist nõuet ei tulene MSÜS § 19 lg-st 2 ega

TTKS § 42 lg-st 2. Alusetu on vastustaja järeldus, et kuivõrd halduslepingut kaebajal ei ole,

siis on tal võimatu ka osutada kiirabiteenust seaduses ettenähtud tingimustel. Kiirabiteenuse

osutamine ei ole võimalik enne tegevusloa omamist. Samuti ei saa tegevusloa omaja asuda

teenust osutama koheselt tegevusloa väljastamisel, kuivõrd kiirabi rahastamiseks sõlmivad

Tervisekassa ja kiirabibrigaadi pidaja halduslepingu (TTKS § 172 lg 1) ning kiirabibrigaadi

pidaja valikuks korraldab Tervisekassa avaliku konkursi (TTKS § 173 lg 1). Seejuures ei pea

kiirabi rahastamise lepingut sõlmima kõikide kiirabibrigaadi pidajatega (TTKS § 172 lg 2).

See tähendab, et tegevusloa andmisest keeldumise aluseks ei saa olla asjaolu, et

halduslepingut Tervisekassaga sõlmitud ei ole. Selline seaduse tõlgendus oleks ka vastuolus

Euroopa Liidu õigusega, kuivõrd takistaks Euroopa Liidu piires teenuste vabaliikumist ning

asutamisvabadust. Ühes liikmesriigis seaduslikult tegutsevad juriidilised isikud Euroopa Liidu

toimimise lepingu (ELTL) artikli 54 tähenduses võivad: 1) tegeleda püsiva ja kestva

majandustegevusega teises liikmesriigis (asutamisvabadus, ELTL art 49), või 2) pakkuda ja

osutada teenuseid ajutiselt teistes liikmesriikides, jäädes ise oma päritoluriiki (teenuste

osutamise vabadus, ELTL art 56). Kaebaja kodulehelt nähtuvalt tegeletakse nii Eesti piires

kui ka välismaal.

25. Olukorras, kus Tervisekassa sõlmib halduslepingu üksnes kiirabiteenuse tegevusloa

omajaga ning Terviseamet kui tegevusloa väljastaja tõlgendab TTKS § 16 lg-t 1 viisil, et

tegevusluba saab taotleda üksnes isik, kellel on kehtiv haldusleping Tervisekassaga, välistaks

uutel teenusepakkujatel turule sisenemast. Meelevaldne on kohaldada tegevusloa taotlejale

samu rangeid nõudeid, kui teenuse osutajale, kuivõrd faktiliselt ei oleks tegevusloa taotlejal

võimalik neid nõudeid täita (kasvõi nt retseptiravimite ostmine või halduslepingu sõlmimine

Tervisekassaga). See ei ole olnud kindlasti seadusandja mõte.

26. Vastuses kaebusele on vastustaja selgitanud, et ka juhul, kui kaebaja osutatav teenus

oleks vastanud teenusele, mida kiirabi osutamise tegevusloa alt on võimalik osutada, oleks

tulnud tegevusloa andmisest keelduda järgmistel põhjustel: 1) kaebajal puudusid ravimid, mis

on kiirabi osutamise eelduseks; 2) kaebajal puudub vajalik personal, et tagada ööpäevaringne

8(10)

3-24-190

kiirabi osutamine ning 3) kaebajal on taotluses näidatud üks kiirabiauto. Seejuures ei ole ka

vastuses kaebusele viidatud õiguslikku alust, kust tuleneb vastav nõue, kuid 26.06.2024

menetlusdokumendis on vastustaja viidanud määruse nr 65 § 6 lg-tele 1 ja 7 (dtl 237).

27. Vastavalt määruse nr 65 § 6 lg-le 1 on kiirabibrigaadi varustus kiirabiauto,

meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja muud preparaadid. Vastavalt sama

paragrahvi lõikele 7 kui kiirabibrigaadi pidajal on kuni kolm kiirabibrigaadi, tagab ta

töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses.

28. Vaidlust ei ole sellest, et kaebaja on esitanud tõendid ühe kiirabiauto olemasolust. Samuti

ei ole vaidlust selles, et kaebaja on taotlenud tegevusluba ühele kiirabibrigaadile, mitte kuni

kolmele, mistõttu määruse nr 65 § 6 lg 7 asjakohane ei ole. Määruse nr 65 § 6 lõike 3 kohaselt

on kiirabibrigaadi tegevuseks vajalike meditsiiniseadmete, tarvikute ja vahendite loetelu

esitatud määruse nr 65 lisas 2 ning vajalike ravimite ja preparaatide loetelu on esitatud

määruse nr 65 lisas 3. Keelelisest tõlgendusest lähtudes reguleerib viidatud norm, milline

varustus (meditsiiniseadmed, tarvikud, vahendid, ravimid ja preparaadid) peavad olema

tegevusloa omajal tegevuse alustamise hetkeks, mitte tegevusloa taotlemise hetkeks. Ühtlasi

TTKS § 41 lg 2 p-st 3 tulenevalt piisav tervishoiutöötajate kirjalikust nõusolekust, millise

nõude on kaebaja ka täitnud. Ebamõistlik oleks nõuda töölepingute esitamist haldusmenetluse

ajal, arvestades, et vastustaja on käesoleval juhul taotlust menetlenud 11 kuud, kuigi seaduses

on sätestatud 60-päevane tähtaeg (TTKS § 41 lg 1). Sellist käitumist ei saa pidada ka hea

halduse tavaga kooskõlas olevaks, kui vastustaja nõuab erinevate dokumentide ja selgituste

esitamist, kuid lõpliku haldusakti andmisel isegi ei viita neile.

29. Aga ka juhul, kui vastustaja hinnangul esineb vajadus tegevusloas nt lisakohustuste

seadmiseks, siis saaks sätestada tegevusloa kõrvaltingimustega. Kõrvaltingimusena saaks

sätestada nt, et tegevuse alustamise hetkeks peavad olema olemas määruse nr 65 lisas 3

toodud vajalike ravimite ja preparaatide olemasolu. Kaebaja on asjakohaselt haldusmenetluses

selgitanud, et ta ei saa retseptiravimeid osta, kui tal kiirabiteenuse tegevusluba puudub (dtl

196). Vastustaja ei ole esitanud põhjendusi ega selgitusi kaebaja toodule, mistõttu on jäetud

olulised asjaolud arvestamata ning nii vaidlusalune otsus kui ka vaideotsus on oluliste

põhjendamispuudustega.

30. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vaidlusalused haldusaktid on õigusvastased ning need

tuleb tühistada. Seetõttu puudub vajadus analüüsida kaebaja muid argumente (seoses

halduspraktikast irdumise ja haldusmenetluse läbiviimisega).

31. Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude. Arvestades, et vaidlusalused otsused kuuluvad

tühistamisele, siis uueneb haldusmenetlus ning vastustajal tuleb uuesti lahendada kaebaja

taotlus kiirabi tegevusloa saamiseks. Seejuures tuleb taotlus lahendada 60 päeva jooksul alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest (TTKS § 41 lg 1) ning arvestada käesolevas otsuses

väljatoodud põhjendusi, sh, et kaebaja on taotlenud kiirabiteenuse (õebrigaad) tegevusluba,

kiirabibrigaadide arv on 1, tegevuskoht on Harjumaa, olemas on üks kiirabiauto ning

personali nõusolekud. Seejuures on võimalik haldusakt (tegevusluba) anda ka

kõrvaltingimusega (vt HMS § 53 lg 1 p-d 2-3 ning lg 2 p 2).

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja

kanda. Kaebaja on taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskulu summas 2610 eurot (ilma

käibemaksuta), millest riigilõiv on 20 eurot ja õigusabikulud 2590 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja põhjendatud kuluga, mistõttu mõistab kohus

vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 2610 eurot.

9(10)

3-24-190

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)