2-23-1781/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

12. juulil 2024.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-23-1781

Tsiviilasi

Osaühing SilkRoad hagi Tondi 55 Hotel OÜ vastu

töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 10 230 euro ja viivise

viivise saamiseks

Hagihind

11 622,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing SilkRoad (registrikood 11445780, asukoht

Kivila, Alavere küla, Anija vald, 74401 Harju maakond)

Hageja lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts (Aachen

Õigusabi OÜ, Tornimäe 7-44, 10145 Tallinn; e-post kaili-

helina.kolts@aachen.ee)

Kostja: Tondi 55 Hotel OÜ (registrikood 12513443, asukoht

Sõjakooli tee 3, 11316 Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus

(Advokaadibüroo Ruus & Veso, Kaupmehe 10-11, 10114

Tallinn; e-post taivo@ruusveso.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

10.06.2024.a

Kohtuistungil osalesid

Hageja seaduslik esindaja J. M.

Hageja lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata Osaühing SilkRoad hagi Tondi 55 Hotel OÜ vastu

töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 10 230 euro ja viivise saamiseks.

2. Jätta menetluskulud Osaühing SilkRoad kanda.

3. Välja mõista Osaühingult SilkRoad Tondi 55 Hotel OÜ kasuks menetluskulu

summas 6792 eurot.

4. Välja mõista Osaühingult SilkRoad Tondi 55 Hotel OÜ kasuks viivis protsendina

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (6792 eurot) menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Osaühing SilkRoad esitas Harju Maakohtule hagi Tondi 55 Hotel OÜ vastu

töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 10 500 euro ja viivise saamiseks.

2. Kohus on võtnud vastu 06.05.2024 vastu hageja poolt esitatud taotluse nõude

tagasivõtmiseks summas 270 eurot (dtl 252, 00:11:18-00:14:13).

Hageja täpsustas nõuet 10.06.2024 kohtuistungil, millise kohaselt palub kostjalt välja

mõista võlgnevus summas 10 230 eurot ja viivis (dtl 266, 00:01:43).

2.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled veebruaris 2022 suulise töövõtulepingu, mille

kohaselt kohustus hageja valmistama ja paigaldama trepi. Hageja esitas 22.02.2022 50%

osas ettemaksu arve MA220210, kokku 10 500 eurot, mis on tasutud ning peale trepi

paigaldust 22.11.2022, esitas 19.12.2022 järgmise 50% osas arve MA221275 summas

kokku 10 500 eurot, maksetähtajaga 22.12.2022, mis on käesoleva ajani tasumata.

2.2.

22.11.2022 andis hageja kostjale paigaldatud trepi üle. Kostja tellimuse järgi valmistati

ja paigaldati trepp. Kostja ei ole töid vaidlustanud.

2.3.

Hageja andis töö üle 22.11.2022.a ja esitas arve 19.12.2022.a, mille kohaselt oli arve

tasumiseks 3 päeva aega, mis kokku on mõistlik aeg. Tavaolukorras annab tellija

puudustest teada 2 nädala jooksul, seega on hageja käitunud äärmiselt heauskselt ja

usaldavalt, kuna kostja on asja vastu võtnud.

2.4.

Kostja ei ole välja toonud ühtegi puudust, mis on seoses hageja tehtud töödega. Kui

tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt töö

lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda. Kuna käesoleva ajani ei ole kostja välja toonud ühtegi

puudust hageja töös, ei saa lugeda, et hageja oleks lepingut rikkunud ning kostja ei ole

ka lepingust taganenud, VÕS § 188 lg 2 esimese lause järgi vabastab kehtiv lepingust

taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

2.5.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivised perioodi 23.12.2022-01.02.2023 eest summas

114,02 eurot.

2.6.

Kuna objekt on vana hoone, siis eeldada, et kõik on sirge ja samas mõõdus ei ole

võimalik. Hageja mõõtis objekti üle ning valmistas trepi vastavalt mõõtudele, millega oli

võimalik joonisel toodud trepp ehitada, et trepp hiljem ka tellitud asukohta sobituks ja

mahuks. Olukorras, kus kostja ei ole andnud joonist, millel on mõõtkava ning täpseid

detailide mõõtusid, on kohatu väita, et trepp on 4-6 cm külgseinast kaugemal. Ilmselge

on, mida teab iga vähegi elukogenu, et tellitud trepi külgkonstruktsioonid peavad olema

alt-üles sirged ning neid ei valmistata looklevana, iga trepiaste erineva laiusega. Kuna

kostja lisal 2 puudub mõõtkava, samuti ei ole kostja esitanud hagejale hoone/objekti

mõõtkava, siis on kostja nõue tuginedes lisadele 8-11 alusetu. Hageja nõustub, et

kostjale võib visuaalselt meeldida trepi täiendamine lisa detailidega, kuid trepi olemuselt

on see ebaoluline ja mitte vajalik.

2.7.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv ja

esindajakulu. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

3. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

3.1.

Kostja leiab, et ei rikkunud hagejaga sõlmitud lepingut. Pooltevahelist lepingut on

rikkunud hageja. Hageja paigaldatud trepidetailides esinevad võrreldes trepi joonisega

kostja jaoks olulised puudused ja kostja on neist puudustest hagejat teavitanud. Kostja

on kandnud hageja töös puuduste esinemise tõttu kahju. Kostja nõue hageja vastu on

pahauskne.

3.2.

Trepi joonise koostas ja edastas kostjale hageja 13.04.2022.a. Kostja soovide kohaselt

toimus üksnes joonise kohandamine ebaolulistes detailides. Kohtades, milles esinevad

puudused, joonist kostja initsiatiivil ja teadmisel ei muudetud. Hageja lubas teostada

tööd 2022.a maikuu lõpuks. Hageja saabus esimeste trepidetailidega Sõjakooli 3

objektile 2022.a augustis. Hageja valmistatud trepi detailide paigaldamisega alustamisel

selgus, et hageja on mõõtnud trepi laiuse valesti ja valmistanud vale mõõduga detaile.

Hageja eksimuste selgumise ajaks oli kostjal hoones ülejäänud ehitustööd juba valmimas

ja hotelli avamine (ja sellega kaasnevad tulud) planeeritud, seega ei olnud kostjal

võimalik uut treppi tellida. Hageja valmistas trepikonstruktsiooni, mis jäi trepi

asukohaks määratud ruumi keskele paigutatuna kummastki külgseinast ca 4-6 cm

kaugusele. Hageja valmistatud detailidest trepp oli hooneosa laiusest kokku ca 10cm

kitsam.

3.3.

Kuna trepp tuli kinnitada ruumi külgseinte külge ja pidi täitma kogu ruumi seinte

vahelise ala, oli trepi välisseina ja ruumi seina vahele vajalik paigaldada tühikuid täitvad

lamedad lisadetailid. Selliseid täitetükke oli arvestades trepi konstruktsiooni vaja 54 tk ja

kostja tellis need Ferrasto Laser OÜ-lt. Lisadetailide valmistamise eest esitas Ferresto

Laser OÜ 02.09.2022.a arve nr 30192 summas 546,91 eurot.

3.4.

Pärast Ferresto Laser OÜ-st tellitud lisadetailide abil trepi kandekonstruktsiooni

paigaldamist selgus, et hageja koostatud ja kostja kinnitatud joonisele ei vasta ka

trepiastmete pikkus. Hageja oli koostanud joonise, mille kohaselt oli kahe trepipoole

vahele kavandatud ca 110 cm pikkused trepiastmed ja nende vahele u 9 cm laiune

(92mm) trepi tugikonstruktsioon. Tegelikult oli hageja valmistanud aga kokku u 20 cm

kitsamad astmed (laius ca 102 cm) ja nende vahele hoopis ligi 30 cm laiuse

tugikonstruktsiooni, mille laius erinevatel trepimademetel mõõdetuna ka erineb.

3.5.

Hageja ei eitanud joonistele mittevastavate detailide valmistamist ja töömaale toomist.

Kostja oli hageja esindajaga pidevas telefoniühenduses ja sõnumivahetuses. Pooled ei

muutnud töövõtulepingut, hageja soovis sõlmitud lepingu täitmist (hoone tingimuste

järgi koostatud joonisele vastavat treppi).

3.6.

Veel 2022.a novembris selgus, et lisaks ebaõigete detailide valmistamisele takistas trepi

valmimist ka asjaolu, et selle ajani olid värvimata osad trepidetailid ja et hageja ei ole

selle teostamiseks võimeline. Vajalike detailide värvimise tellis kostja OÜ-lt Ossmet ja

tasus selle töö eest 09.11.2022.a arve nr 4657 summas 336 eurot.

3.7.

2022.a detsembris oli trepil võimalik liikumine, kuid trepp ei vastanud jätkuvalt

joonistele ja enamus detaile oli paigaldamise käigus kahjustada saanud või paigaldatud

joonisest erinevalt (arusaamatult, trepi ilmet kahjustavalt ja võimalikku ohtu tekitavalt).

Joonisest erinevate detailide paigaldamiseks või detailide paigaldamise joonisest

erineval viisil hageja põhjendusi ei esitanud.

3.8.

Hageja üritas detailide vigastusi objektil värvimisega parandada, kuid ebaõnnestus ka

selles, kuna tema töötajad ei osanud seda tööd. Trepi viimistluse tellis kostja

Hansaviimistluse OÜ-st ning tasus selle töö eest esitatud arve summas 3307,50 eurot.

3.9.

Trepi valmistamise ja paigaldamisega seotud probleemide tõttu viibis mitu kuud hoones

hotelli avamine, mis on tekitanud kostjale kahju saamata jäänud tuluna. Kuna hoonesse

paigaldatud trepp on tellitud trepist ja joonistel märgitust erinev, on siiani viibinud ka

Päästeametilt kooskõlastuse saamine. Kooskõlastuse mittesaamisel võib osutuda

vajalikuks kogu trepp hoonest eemaldada, utiliseerida ja tellida hoonesse uus trepp.

3.10.

Väide, et hageja andis kostjale töö üle 22.11.2022.a, on paljasõnaline. Hageja ei ole ei

22.11.2022.a ega ühelgi muul ajal kostjale kostja tellitud tööd üle andnud ega esitanud

selle väite kohta ka mitte ühtegi tõendit. Kuna hageja töötajad viibisid objektil suvalistel

aegadel, ei saanud nende ühestki lahkumisest järeldada trepi üleandmiseks esitamist.

3.11.

Pärast töömaale puudustega eseme jätmist selle eest arve esitamine ei tekita tellija

vastuvõtuviivitust, alusetu arve mittetasumine ei tekita tasumisega viivitamist.

3.12.

Põhinõude puudumise tõttu puudub hagejal kostja vastu ka viivisnõue.

3.13.

Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu.

Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. Kohus selgitas pooltele nende esitatud asjaolude põhjal õiguslikku olukorda 19.01.2024

kirjas (dtl 168-176). Samuti toimus asja arutamiseks kaks istungit (korraldav 06.05.2024,

dtl 251-253; ja kohtuistung 10.06.2024, dtl 265-273).

6. Poolte vahel pole vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping

kostja poolt trepi valmistamiseks ja paigaldamiseks Sõjakooli 3, Tallinn hoones. Vaidlus

puudub ka selles, et hageja mingi trepi valmistas ja objektile paigaldas (küll vaidlevad

pooled selle üle, kas trepp vastas lepingus kokkulepitule). Samuti puudub vaidlus selles, et

kostja ei ole allkirjastanud tööde (trepi) üleandmise vastuvõtmise akti ja ta on vaielnud

vastu tööde (trepi) vastuvõtmisele hageja pakutud kujul.

7. Kohus tuvastab järgmised asjaolud:

1)

Kostja tellis hagejalt metallist trepi valmistamise ja paigaldamise Sõjakooli 3, Tallinn

hoones rajatavasse hotelli.

2)

Trepi maksumuseks oli kokku lepitud 17 500 eurot, lisaks käibemaks ehk kokku 21 000

eurot.

3)

Hageja esitas trepi osas 22.02.2022 ettemaksu 50% trepi hinnast tasumiseks arve

MA220210 summas 10 500 eurot (koos käibemaksuga), mis on kostja poolt tasutud.

4)

22.02.2022 ettemaksuarvel nr MA220210 on selle selgituses kirjas: „Trepp, tondi

55+paigaldus, viimistlused ja piirded vastavalt joonisele, astmed sileplekk värvitud

painutatud ja järgivad joonist. koos piirete ja paigaldusega, Piirde katteplekk 1mm ja

trepi kande talad 160x50x5 ja vahemete talad 100x100x5“, maksumusega 17 500 eurot,

lisaks käibemaks 3500 eurot ehk kokku 21 000 eurot.

5)

Pooled pidasid trepi tellimiseks ning sisekujunduslike ja tehniliste lahenduste osas

kirjavahetust aprill-mai 2022 (dtl 33-37), trepi joonise koostas ja edastas kostjale hageja

13.04.2022.

6)

Kostja on võtnud omaks, et Sõjakooli 3, Tallinn hoone peasissekäigu juurde fuajeesse on

kostja poolt paigaldatud trepp (dtl 24, p 2.8), aga kostja väitel ei vasta see kokkulepitule

ja ta ei ole seda vastu võtnud.

7)

Kostja ei ole allkirjastanud tööde vastuvõtmise kohta akti ega seda kinnitanud vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

8)

Hageja on kostjale esitanud tasumiseks 19.12.2022 arve nr MA221275 trepi

kokkulepitud hinnast teise poole maksmiseks summas 10 500 eurot (koos

käibemaksuga), maksetähtajaga 22.12.2022 (dtl 14), mida kostja ei ole tasunud.

9)

Kostja on osundanud trepi puudustele ja arvele vastu vaielnud hagejale 10.01.2023

saadetud e-kirjas (dtl 15).

8. Pooled vaidlevad järgmiste peamiste asjaolude üle:

1)

Millistel tingimustel oli töövõtuleping sõlmitud, sh. millistele tingimustele pidi vastama

trepp.

2)

Kas hageja on teinud töövõtulepingule vastava töö ehk valmistanud ja paigaldanud

objektile lepingu tingimustele vastava trepi.

3)

Kas kostja tuleb lugeda tööd vastuvõtnuks ehk ta keeldub alusetult tööde (trepi)

vastuvõtmisest.

4)

Kas hageja tasunõue töövõtulepingust tulenevalt on muutunud sissenõutavaks. Kui jah,

siis mis kuupäeval.

9. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine

isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama

lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 1 kohaselt ei vasta töö muu hulgas

lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1); või kokkuleppe

puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja

mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult

tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks

seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (p 2).

9.1.

Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud,

et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt

kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks,

ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks

nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt

keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et

lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta

lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

9.2.

VÕS § 636 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja

valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda,

tuleb see tellijale üle anda. Kohus selgitas hagejale 19.01.2024 kirjas, et töövõtulepingu

sisu ja tingimused on hageja tõendamiskoormis (dtl 171, p 2.4), seega pidi hageja esile

tooma ja tõendama, millise trepi hageja tellis ja millise trepi kostja hagejale üle andis.

9.3.

VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada, et ta on

tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Kui on kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu, või

kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese

lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Seega tuleb tasunõude

sissenõutavuse hindamiseks esmalt tuvastada, kas töövõtja ja tellija vahelises

töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest.

Olenevalt sellest võivad tasunõude sissenõutavuse eeldusteks olla esiteks töö valmimine

ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö

vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5).

10. Vastuseks kohtu 19.01.2024 selgituskirjale asus hageja 14.02.2024 menetlusdokumendis

seisukohale, et „tellija on töö vastuvõtnud VÕS § 638 teise lause kohaselt, töövõtja on

tõendanud, et ta tegi töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning tellijal on olnud

mõistlik aeg tööd vastu võtta“ (dtl 186). Seega on hageja seisukohal, et pooltevahelise

lepingu järgi pidi ta töö kostjale üle andma. Kohus nõustub sellega, kuna sarnaste

töövõtulepingute kohaselt on tavapärane tööde üleandmine tellijale.

11. Kuna kohus eelmises punktis tuvastas, et hageja tasunõue pidi muutuma sissenõutavaks

töö üleandmisega, siis oli hageja kohustuseks tõendada kostja poolt töö vastuvõtmine või

vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5; § 638). Selleks, et kostjat saaks lugeda

tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab hageja tõendama, et ta tegi töö

valmis, see vastas lepingus kokkulepitule (VÕS § 641 lg 1), esitas selle kostjale

vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja, kuid kostja alusetult ei

võta tööd vastu. Kuna asjas puuduvad tõendid, et töö oleks kostja poolt vastu võetud, siis

peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning

töö lepingukohasuse tõendama hageja.

11.1.

Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on tahteavaldus TsÜS § 68 lg 1 mõttes, mis muutub

kehtivaks selle kättesaamisega TsÜS § 69 lg 1 järgi. Seega pidi hageja tõendama, millal

kostja sai kätte (teada) hageja tahtest tööde üle anda. Kohus selgitas 19.01.2024 kirjas

hagejale, et „välistatud ei ole, et selleks hageja tahteavalduse väljenduseks on näiteks

vaidlusalune maksmata arve, kuid hageja peab oma positsiooni ise selgelt esile tooma“.

Samuti pidi hageja esile tooma, mis kuupäeval ja kuidas ta vaidlusaluse arve kostjale üle

andis (dtl 171, p 2.3.7-2.3.8).

12. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud pooltevahelise töövõtulepingu

konkreetseid tingimusi, s.t. millise trepi hageja tellis ja millise trepi kostja hagejale üle

andis. Kohus osundab, et vaidlusaluses arves (dtl 14) ja tellimuse aluseks olevas

ettemaksuarves (dtl 9) on viide trepi joonistele. Pooled on pidanud kirjavahetust trepi

jooniste kooskõlastamise üle (dtl 33-37). Kostja on vaielnud trepi (töö) vastuvõtmisele

vastu põhjendusel, et see „ei ole valmistatud vastavalt trepi tootmisjoonisele, mille me

kooskõlastasime“ (dtl 15). Seega on kohtu arvates ilmne, et pooled kooskõlastasid trepi

joonised, vastavalt millele pidi hageja trepi valmistama ja paigaldama. Seega pidi trepp

vastama lepingus kokkulepitud omadustele (VÕS § 77 lg 1 1. ls ja VÕS § 641 lg 2 p 1

kriteerium). Hageja ei ole tõendanud, millised need kooskõlastatud joonised olid ja et

trepp vastab nendele joonistele. Hageja ei saa sellest tulenevalt antud juhul tugineda

väitele, et töö omaduste kohta kokkulepe puudus ning trepp sobib kasutamiseks trepina ja

vastab tavaliselt trepile esitatavatele nõuetele ja keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1 2.

ls ja § 641 lg 2 p 2 kriteerium).

13. Hageja ei ole tõendanud, et ta valmistas ja paigaldas pooltevahelise lepingu tingimustele

vastava trepi ning andis selle kostjale üle ja kostja keeldub alusetult seda vastu võtmast

ehk töö tuleb lugeda üle antuks kostjale, millega oleks hageja tasunõue muutunud

sissenõutavaks. Pooled küll ei vaidle selle üle, et mingi trepi on hageja paigaldanud, kuid

vaidluse korral vaid sellest ei piisa tasunõude sissenõutavaks muutumiseks. Hageja ei ole

tõendanud, et paigaldatud trepp vastab VÕS § 77 lg 1 1. ls ja VÕS § 641 lg 2 p 1

kriteeriumile ehk sellel on kokkulepitud omadused.

13.1.

Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja alusetult keeldub töid vastu võtmast ja need

tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Isegi, kui lähtuda kostja poolt dtl 33-37

esitatud trepi joonistest, ei ole hageja esitanud tõendeid, et paigaldatud trepp nendele ka

vastab. Tegemist on mitteõigusliku asjaoluga ja kohtul puudub pädevus seda hinnata ja

tuvastada hageja esitatud fotode alusel (dtl 10-13; 194-204).

13.2.

Kostja on esitanud arvamuse (dtl 222-237), milles teraskonstruktsioonide

projekteerimise, tootmise ja paigaldusega üle 16 aasta tegelenud A. V. analüüsis hageja

poolt teostatud töö vastavust nii joonisele kui ka muudele kehtivatele nõuetele ja

tuvastas, et see ei vasta kokkulepitud joonisele ja selle teraskonstruktsioon ei ole

vastavuses Eestis hoonete ehituses projekteerimisele esitatavate normidega.

Hageja vaidleb arvamusele vastu, leides, et puuduvad tõendid isiku pädevuse kohta

(diplomit, kutsetunnistust, MTR-i registreering) (dtl 240-241, p-d 2-3).

Kohus asub seisukohale, et A. V. 24.02.2024 hinnangut on võimalik asjatundja

arvamusena käesolevas asjas arvesse võtta. Isiku pädevus võib tuleneda ka pikaajalisest

valdkonnas töötamisest, mille osas on A. V. kinnitanud, et tal on kogemust 16 aastat.

Kuigi hariduse ja kutsetunnistuse kohta tõendeid esitatud ei ole, ei jäta kohus vaid

hageja formaalsete vastuväidete alusel tõendit arvestamata. Hageja ei ole sisuliselt

ühelegi hinnangus esitatud väitele või hinnangule tõendatud vastuväiteid esitanud ega

hinnangus toodud järeldusi ümber lükanud. Seega on kostja esitanud tõendi, et töö ei

vastanud lepingus kokkulepitud ja ka tavapäraselt sellisele trepile esitatavatele

tingimustele. Hageja vastupidist tõendanud ei ole.

13.3.

Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks 19.12.2022 arve kostjale kätte toimetanud varem kui

10.01.2023 e-kirjaga, millele kostja samal päeval vastas selle mitteaktsepteerimisega (dtl

15-16). Seega ei saa hageja poolt tööde üleandmiseks kostjale esitamist lugeda

nimetatud arve kuupäevast ega asuda seisukohale, et kuna kostja ei ole sellele varem

(enne 10.01.2023) vastuväiteid esitanud, siis tuleb ta lugeda tööd vastuvõtnuks. Hageja

ei ole ka esile toonud ega tõendanud, milline tööde vastuvõtmise kord (sh töö

ülevaatamise tähtaeg) pooltel kokku lepitud oli või milline see heast ehitustavast vms

tavapäraselt oleks.

14. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, millistele tingimustele

temalt tellitud trepp vastama pidi ega selle kohta, et hageja on teinud töövõtulepingule

vastava töö ehk valmistanud ja paigaldanud objektile lepingu tingimustele vastava trepi.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja tuleb lugeda tööd vastuvõtnuks ehk kostja keeldub

alusetult tööde (trepi) vastuvõtmisest. Kokkuvõtvalt ei ole hageja tõendanud, et tema

tasunõue töövõtulepingust tulenevalt (19.12.2022 kuupäevaga arve nr MA221275 summas

10 500 eurot, dtl 14) on muutunud sissenõutavaks.

14.1.

Kuna hageja põhinõue sissenõutavaks muutunud ei ole, ei ole põhjendatud ka hageja

viivise nõue ja ka see jääb rahuldamata.

14.2.

Hagi jääb tervikuna rahuldamata.

15. Kohtu hinnangul ei sisaldanud 10.06.2024 istungil üle kuulatud kaks tunnistajat asja

lahendamiseks asjakohast teavet. Kumbki neist ei olnud vahetult kursis hageja ja kostja

vaheliste kokkulepete ja nende täitmise käiguga, sest nende suhtlus oli toimunud vaid

kostja esindajaga ja kogu teave asja kohta pärines kostjalt. Tunnistajad ei olnud juures

hageja ja kostja vaheliste läbirääkimiste või vestluste juures. Seetõttu kohus neid lähemalt

ei käsitle.

15.1.

Samuti ei ole asja lahendamiseks oluline pooltevaheline vaidlus seoses hoone

tuleohutusnõuete ja Päästeameti kooskõlastusega. Hageja ei tõendanud lepingus

kokkulepitud tingimusi trepi valmistamiseks ja paigaldamiseks, mistõttu jääb hagi

rahuldamata juba sel põhjusel. Kohtul puudub seega vajadus analüüsida ja tuvastada, kas

trepile tulenesid mingid nõuded seoses tuleohutusega, kas need olid täidetud ja kelle

ülesandeks oli hankida Päästeameti kooskõlastus (ja kas seda üldse oli vaja).

15.2.

Seega muud kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid

hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis

ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

16. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 11 622,77 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

17. TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

18. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 6792,50 eurot (6502,50€+290€)

(dtl 258-259).

18.1.

Hageja leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud vaid

osaliselt. Praegune õigusvaidlus ei olnud keskmise keerukusega nagu väidab kostja

esindaja, asjaga seotud töömaht ei olnud erakordselt suur ega nõudnud mingit valdkonda

puudutavaid eriteadmisi. Ka ei olnud asjaolude ja tõendite maht asjas eriliselt suur.

Seetõttu ei saa pidada põhjendatuks menetluskulude hüvitamist kostjale suuremas

ulatuses kui 16,75 h ulatuses ning mitte enam kui 160 eurot töötunni eest käibemaksuta,

kokku 2680 eurot. Kostja esindaja tunnitasu määr on 200 eurot. Hageja vaidleb antud

tunnitasu määrale vastu ning leiab, et põhjendatud tunnitasu määraks on 160 eurot. (dtl

275-276).

18.2.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-21-1824 pidanud põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja

tunnitasu määraks 205,58 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei

ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid, et mis põhjustel kuulub kostja esindaja tunnitasu

määr vähendamisele. Vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu määr 200 eurot ei

ületa sarnase õigusteenuse turu hinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga.

18.3.

Kostja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on kokku 33,96 tundi. Hageja

leiab, et põhjendatud kostja esindaja ajakulu on antud vaidluse puhul 16,75 tundi.

18.3.1.

Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on põhjendatud ning vastab esitatud

menetlusdokumentide mahule ning vaidluse keerukusele. Kohus arvestab seejuures

asjaoluga, et antud vaidluses on toimunud mitmeid kohtuistugeid ja tunnistajate

ülekuulamine. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu

summas 6792 eurot (33,96 tundi x 200€).

19. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik