3-22-287/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

12.07.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-287

Haldusasi

OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) pankrotihaldur

Martin Krupi kaebus Tallinna linna vastu alusetult saadu

tagastamise ja intressi nõudes, alternatiivselt kahju

hüvitamise nõudes ühes viivisenõudega

Menetlusosalised

Kaebaja – Osaühingu MRP Linna Liinid (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Krupp, esindaja vandeadvokaat

Marit Toom

Vastustaja – Tallinna linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.04.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) pankrotihaldur

Martin Krupi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Halduskohtu 01.04.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid

täiendada määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 01.04.2024 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 6, § 124 lg 3, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn ja OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) sõlmisid riigihanke tulemusena 31.10.2014

sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu (ATL), millega määrati kindlaks vedaja kohustus

korraldada ajavahemikus 01.04.2015 kuni 31.03.2022 tasu eest avalikku liinivedu tellija

3-22-287

2(9)

määratud Tallinna ühtse piletisüsteemi bussiliinidel tellija tellitud mahus ja lepingus toodud

tingimustel. ATL p 10.1 nägi ette, et kõik lepingust tulenevad erimeelsused püütakse lahendada

läbirääkimiste teel ja juhul kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse erimeelsused Eesti

Vabariigi seadustes ettenähtud korras Harju Maakohtus. OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis)

maksis 31.10.2014 ja 04.11.2014 Tallinna linnale deposiiti kokku 700 000 eurot.

2. Tallinna Transpordiamet edastas 24.01.2019 OÜ-le MRP Linna Liinid (pankrotis) avalduse,

millega ütles ATL p 8.3 alusel lepingu alates 01.02.2019 üles ja keeldus ATL p-s 6.13 sätestatud

ettemakse tasumisest ajavahemiku eest, mis algab 01.02.2019. Tallinna Transpordiametile oli

14.01.2019 selgunud, et OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) busside liisinguandjad on temaga

sõlmitud liisingulepingud üles öelnud. Vastuseks järelepärimisele teatas OÜ MRP Linna Liinid

(pankrotis) 16.01.2019 kirjas, et tal ei ole õnnestunud jõuda liisinguandjatega kokkuleppele ja

palus ATL alates 01.02.2019 lõpetada. 23.01.2019 kirjas kordas ta, et bussidest ilmajäämise tõttu

pole tal võimalik täita lepingust tulenevaid kohustusi. Linn luges neid kirju teadeteks selle kohta,

et vedaja lõpetab alates 01.02.2019 ATL-i täitmise. Avalike liinide teenindamata jätmisel rikub

vedaja mh ATL p-des 1.1, 3.2.2 ja 3.2.4 sätestatut, mis on ATL p-i 8.3 ja võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 116 lg 2 kohaselt käsitatav lepingu olulise rikkumisena. Tegemist on lepingu sedavõrd olulise

rikkumisega, et selle tõttu ei või vedaja mõistlikult eeldada lepingu jätkamist. VÕS § 117 lg 1

annab neil asjaoludel aluse lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist.

ATL p 8.3 võimaldab sellises olukorras nõuda tellijal leppetrahvi 500 000 eurot.

3. Tallinna Transpordiamet saatis 05.02.2019 OÜ-le MRP Linna Liinid (pankrotis) leppetrahvi

nõude, milles nõudis ATL p 8.3 alusel leppetrahvi 500 000 eurot, tasaarvestas selle OÜ MRP

Linna Liinid (pankrotis) antud tagatise tagastamise nõudega ning keeldus tagatise tagastamisest

täies ulatuses (st leppetrahvi summale vastavas osas ning ulatuses, mis ületab leppetrahvi). Linn

oli OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) lepingu rikkumise tõttu sunnitud alates 01.02.2019 tellima

sõitjateveo avaliku teenindamise teenust teiselt vedajalt, mis tähendas linna jaoks teenuse

märkimisväärset kallinemist. Teenuse maksumuse vahe on käsitatav linna kahjuna. Kahju

esialgseks suuruseks on vähemalt 6 579 517 eurot. Osas, milles tagatis tekkinud kahju ei kata,

esitab linn kahju lõpliku suuruse selgumisel kahjunõude.

4. OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) esitas 13.02.2019 Harju Maakohtule hagi Tallinna linna

vastu rahalise kohustuse ja viivise nõudes, paludes linnalt välja mõista deposiidi 700 000 eurot,

2019. a jaanuari eest saamata jäänud tasu 26 418,93 eurot ja viivise. Harju Maakohus jättis

07.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-2378 hagi läbi vaatamata, sest tegemist on halduskohtu

pädevusse kuuluva vaidlusega (määrus jõustus 23.10.2019).

5. OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) loovutas 11.11.2019 TartEst OÜ-le kõik ATL-st tulenevad

nõuded. TartEst OÜ loovutas 29.11.2019 samad nõuded edasi OÜ-le Pro Fiksum, kes esitas

13.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks tagastada deposiiti

makstud 700 000 eurot koos viivisega (haldusasi nr 3-19-2347). Tallinna Halduskohus jättis

01.07.2020 määrusega OÜ Pro Fiksum tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas

haldusasja menetluse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.09.2020 määrusega OÜ Pro Fiksum

määruskaebuse rahuldamata (määrus jõustus 19.01.2021).

6. 11.09.2020 määrusega tsiviilasjas 2-19-1413 kuulutati välja OÜ MRP Linna Liinid pankrot ja

nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp. Viitega sellele, et polnud üheselt selge, kas 11.11.2019

ja 29.11.2019 nõuete loovutused on kehtivad, siis juhuks, kui need on kehtivad, loovutas OÜ Pro

Fiksum 31.01.2022 nõuded OÜ-le MRP Linna Liinid (pankrotis) tagasi.

7. OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) pankrotihaldur M. Krupp esitas 04.02.2022 Tallinna

Halduskohtule kaebuse Tallinna linna vastu 700 000 euro suuruse kahju hüvitamise ja viivise

nõudes. Kaebaja esitas 14.04.2022 kaebuse täienduse, milles taotles kaebuse nõuete muutmist

3-22-287

3(9)

selliselt, et kohus võtaks lisaks juba esitatud kahju hüvitamise nõudele menetlusse alusetu

rikastumise nõude riigivastutuse seaduse (RVastS) § 22 lg 1 ja § 24 lg 2 alusel, samuti

intressinõude RVastS § 23 p 1 alusel. Kaebuse täiendusest nähtub, et kaebaja soovib esitada

alternatiivnõude selliselt, et esimeseks alternatiiviks oleks alusetult saadu tagastamise nõue ja

teiseks alternatiiviks kahju hüvitamise nõue.

8. Tallinna linn esitas 09.05.2022 vastuse kaebusele, milles taotles mh menetluse lõpetamist

kaebetähtaja ületamise tõttu või alternatiivselt seetõttu, et esitatud on korduv kaebus.

Kaebuses esimese alternatiivina esitatud alusetu rikastumise nõue (kohustamiskaebus) ei ole

tähtaegne. Vastustaja keeldus kaebaja nõutava summa tagastamisest selge sõnaga 05.02.2019

kirjas. Haldusasjas nr 3-19-2347 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2020 määruse p-s 15 on

tuvastatud, et kohustamisnõue tuli esitada halduskohtule 30 päeva jooksul, arvates 05.02.2019

kirja kättesaamisest. Toimikust ei selgu, millal täpselt OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) Tallinna

linna 05.02.2019 kirja kätte sai, aga see pidi toimuma enne 13.02.2019, kui OÜ MRP Linna

Liinid (pankrotis) esitas hagiavalduse maakohtule. Seetõttu luges ringkonnakohus 05.02.2019

kirjast teadasaamise ajaks 13.02.2019. Kaebaja pöördus halduskohtusse 13.12.2019, s.o rohkem

kui 30 päeva pärast kirjast teada saamist. Jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et OÜ MRP

Linna Liinid (pankrotis) ei ole 05.02.2019 keeldumise osas tähtaegselt esitanud kohustamis- ega

tühistamiskaebust. Arvestades haldusasjas nr 3-19-2347 tuvastatut, ei saa kohustamiskaebus olla

tähtaegne. Tallinna Halduskohus märkis samas asjas 01.07.2020 määruses, et linna keeldumine

nähtus selgesti 05.02.2019 kirjast, seega oli linna otsustus teada ning kaebajal või tema

õiguseelnejal tulnuks õigeaegselt astuda samme oma õiguste kaitseks. Tallinna linn on vastuseks

kaebaja 31.01.2022 kirjale selgitanud, et kaebaja taotlus on juba varasema haldusaktiga

lahendatud ning see muutmisele ei kuulu. Seega saab pidada 05.02.2019 kirja haldusaktiks,

millega lahendati väidetavast alusetust rikastumisest tulenev nõue RVastS § 24 lg 1 tähenduses.

Kuna kaebaja ei vaidlustanud seda 30 päeva jooksul, ei ole kohustamiskaebus tähtaegne ning

menetlus tuleb selle nõude osas lõpetada.

Ka kahju hüvitamise nõude osas on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kaebaja selgitused

on vastuolulised. Kaebaja nõutab erinevatel õiguslikel alustel ühe ja sama summa (tagatise)

tagastamist. Kuna vastustaja keeldus tagatise tagastamisest 05.02.2019 kirjaga, keeldus ta sama

kirjaga ka raha tagastamisest kahjuhüvitisena ning kaebaja pidanuks RVastS § 18 lg 2 alusel

pöörduma hüvitamisnõudega kohtusse 30 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Sõltumata

selles, kas kaebus on tähtaegne, on tegemist korduva kaebusega HKMS § 43 tähenduses. Kaebaja

ei eita, et tema õigusjärglane on kohustamiskaebusega haldusasjas nr 3-19-2347 kohtu poole

pöördunud ning jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et kaebus ei olnud tähtaegne. Ka

kahjunõude osas on tegemist korduva kaebusega, kuna kaebaja nõudis sama raha tagastamist

haldusasjas nr 3-19-2347.

9. Tallinna Halduskohus luges 28.11.2022 määrusega kaebuse nõueteks alusetult saadu

tagastamise nõude (RVastS § 22 lg 1) ja intressi tasumise nõude (RVastS § 23 p 1) ning

alternatiivnõudeks kahju hüvitamise nõude ühes viivisenõudega ning jättis rahuldamata Tallinna

linna taotlused menetluse lõpetamiseks.

Kohtud on haldusasjas nr 3-19-2347 lugenud kohustamisnõude hilinenult esitatuks, aga piirdusid

seejuures üksnes 05.02.2019 kirjaga seonduva tühistamis- ja kohustamisnõude tähtaegsuse

hindamisega HKMS § 46 lg-te 1 ja 2 alusel. Kohtud käsitasid linna 05.02.2019 leppetrahvi nõuet

haldusaktina, mida kaebajal tulnuks vaidlustada, kuid ei analüüsinud kaebetähtaega seoses

alusetu rikastumise nõudega. Asjakohastele RVastS sätetele ei ole tuginetud ka kohtumäärustes.

Ebaõige on vastustaja arvamus, et linna 05.02.2019 kirja näol on tegemist RVastS § 24 lg-s 1

sätestatud haldusaktiga. Tallinna linn esitas selle kirjaga OÜ-le MRP Linna Liinid (pankrotis)

500 000 euro suuruse leppetrahvi nõude ning sama kirjaga tasaarvestas OÜ MRP Linna Liinid

3-22-287

4(9)

(pankrotis) tagatise tagastamise nõude oma leppetrahvi nõude ja kahjunõudega. Tegemist oli

linna ühepoolse tegevusega lepingu lõpetamisel, kaebaja ei olnud linnale esitanud RVastS § 22

kohaselt alusetust rikastumisest tulenevat nõuet. Küll aga saab RVastS §-i 22 alusel esitatavaks

nõudeavalduseks pidada kaebaja 31.01.2022 esitatud taotlust, mille esitamisele kehtib RVastS §

24 lg 2 kohaselt kolmeaastane tähtaeg, arvates päevast, millal õigustatud isik sai või pidi nõudest

teada saama. Kui lugeda, et kaebaja pidi nõudest teada saama vastustaja 05.02.2019 kirjaga, on

31.01.2022 nõue esitatud tähtaegselt. Lisaks linnale esitatud taotlusele pöördus kaebaja kohtusse

04.02.2022, seega on ka nõue kohtusse esitatud tähtaegselt. Esialgses kaebuses esitas kaebaja

küll ainult kahju hüvitamise nõude, kuid täiendas kaebust hiljem alusetu rikastumise nõudega,

seega tuleb alusetu rikastumise nõue lugeda tähtaegseks HKMS § 49 lg 1 kohaselt.

Ka kahju hüvitamise nõue on esitatud tähtaegselt (RVastS § 17 lg 1). Kuivõrd kaebaja ei olnud

esitanud linnale kahju hüvitamise nõuet, ei saa linna 05.02.2019 kirja pidada taotluse kohta

tehtud haldusaktiks RVastS § 18 kohaselt, mida kaebaja pidanuks sama paragrahvi lg-s 2

tulenevalt vaidlustama halduskohtus 30 päeva jooksul. Küll tuleb asuda seisukohale, et kaebaja

sai kahju tekitamisest teada hiljemalt linna 05.02.2019 kirja järel, millest alates hakkas kulgema

ka kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg. Kaebus kahju hüvitamise nõudes on esitatud

kohtule 04.02.2022, seega tähtaegselt. Ka 10.07.2022 määruses haldusasjas nr 3-19-2347 on

halduskohus eristanud kaebuses esitatud nõuet kahju hüvitamise nõudest ning nentinud, et kui

tegemist oleks kahju hüvitamise nõudega, oleks kaebus tähtaegne (vt määruse p 26). Praeguses

kaebuses esitatud nõuded erinevad haldusasjas nr 3-19-2347 esitatud nõuetest, seega ei ole tegu

korduva kaebusega.

10. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.03.2023 määrusega rahuldamata Tallinna linna

määruskaebuse ning muutmata Tallinna Halduskohtu 28.11.2022 määruse osas, millega jäeti

rahuldamata vastustaja taotlus lõpetada menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus nõustus kaebaja ja halduskohtuga, et vastustaja ei ole 05.02.2019 kirjaga

lahendanud OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) esitatud alusetust rikastumisest tulenevat nõuet

ega kahju hüvitamise nõuet. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et OÜ MRP Linna Liinid

(pankrotis) oleks enne 05.02.2019 Tallinna linnale sellekohaseid taotluseid esitanud või üleüldse

nõudnud tasutud tagatise tagastamist. Seda ei nähtu ka 05.02.2019 kirja sisust. Tallinna

Transpordiameti 05.02.2019 kirjas on osutatud 24.01.2019 OÜ-le MRP Linna Liinid (pankrotis)

esitatud lepingu ülesütlemise avaldusele ning OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) poolsele lepingu

olulisele rikkumisele tulenevalt liinide teenindamise lõpetamisest, mida arvestades nõuti OÜ-lt

MRP Linna Liinid (pankrotis) leppetrahvi ja jäeti OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) tasutud

tagatis täies ulatuses tagastamata, tasaarvestades selle linna leppetrahvi nõude ja kahjunõudega.

Nimetatud kirjast ei ilmne, et Tallinna linn oleks sellega lahendanud OÜ MRP Linna Liinid

(pankrotis) taotlust deposiiti tasutud tagatise tagastamiseks. Seetõttu ei ole alust ka väita, et linn

oleks selle kirjaga lahendanud sellesama tagatisega seotud alusetust rikastumisest tulenevat või

kahju hüvitamise nõuet. Järelikult ei pidanud kaebaja nende nõuetega kohtusse pöörduma 30

päeva jooksul 05.02.2019 kirja kättesaamisest alates (HKMS § 46 lg 2 ja RVastS § 18 lg 2).

Kahju hüvitamise nõudele kohaldub 30-päevane kaebetähtaeg juhul, kui kaebaja on enne

kohtusse pöördumist esitanud kahju hüvitamise nõude haldusorganile ning haldusorgan on jätnud

selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata (nt Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16,

p 12). Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja esitatud alusetu rikastumise nõue ja alternatiivne

kahju hüvitamise nõue on esitatud tähtaegselt. Kuna asjaolust, et Tallinna linn ei tagasta OÜ-le

MRP Linna Liinid (pankrotis) makstud tagatist, sai OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) teada

Tallinna linna 05.02.2019 kirjast, võib 05.02.2019 kirjast teadasaamise hetke pidada ka ajaks,

mil kaebaja sai teada avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest tulenevast nõudest või

kahju tekkimisest. Kaebaja esitas vastustajale taotluse tagastada alusetult saadud 700 000 eurot

31.01.2022, järelikult RVastS § 24 lg-s 2 sätestatud 3-aastast kaebetähtaega järgides. Kaebaja

3-22-287

5(9)

esitas sellega seoses korduvad pöördumised 09.03.2022 ja 29.03.2022 ning vastustaja lahendas

taotluse 06.05.2022. Kuna kaebaja esitas praeguses asjas esialgse kaebuse halduskohtusse

04.02.2022, on ta seega nimetatud nõudega pöördunud kohtusse tähtaegselt (HKMS § 49 lg 1).

Tallinna linn esitas Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2023 määruse peale määruskaebuse, mille

Riigikohus jättis 05.09.2023 määrusega menetlusse võtmata.

11. OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) pankrotihaldur M. Krupp esitas Tallinna Halduskohtule

28.12.2022 kaebuse täienduse, soovides täiendada kaebust 05.02.2019 leppetrahvi nõudmise

otsuse tühistamise nõudega. Alternatiivselt on leppetrahvi nõue tühine või õigusvastane ja tuleb

tühistada. Kaebaja taotles vajadusel kaebetähtaja ennistamist.

12. Tallinna linn palus 05.10.2023 seisukohas jätta kaebaja 28.12.2022 taotlused kaebuse

täiendamiseks ja kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Tegemist on korduva kaebusega,

kaebus ei ole tähtaegne ja kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus.

13. Tallinna Halduskohus jättis 01.04.2024 määrusega rahuldamata kaebaja 28.12.2022

taotluse kaebuse täiendamiseks (resolutsiooni p 1), luges OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis)

28.12.2022 kaebuse täienduse mittetähtaegselt esitatuks (resolutsiooni p 2) ja jättis kaebetähtaja

ennistamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3).

Ei saa nõustuda, et tähtaja ennistamise põhjuse äralangemist tuleks lugeda alates 13.12.2022, mil

vastustaja esitas määruskaebuse 28.11.2022 määruse peale ning käsitles seal kaebaja hinnangul

esimest korda 05.02.2019 leppetrahvi nõuet haldusaktina. Kaebaja võõrandas nõude 11.11.2019

TartEst OÜ-le ja viimane loovutas omakorda 29.11.2019 nõude Pro Fiksum OÜ-le, kes esitas

13.12.2019 halduskohtule kohustamiskaebuse Tallinna linna vastu (haldusasi nr 3-19-2347).

Halduskohus luges kaebuse mittetähtaegseks ning lõpetas menetluse. OÜ Pro Fiksum esitas

määruskaebuse, mille ringkonnakohus jättis 11.09.2020 rahuldamata. Ringkonnakohus tuvastas,

et kaebaja täiendas 09.06.2020 asjas nr 3-19-2347 oma kaebust nõudega tühistada Tallinna linna

05.02.2019 kiri (HKMS § 37 lg 2 p 1), kuid see nõue oli esitatud tähtaega rikkudes, nagu ka

esialgne kohustamisnõue. Ringkonnakohus leidis, et kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus,

sest halduskohtusse oleks pidanud pöörduma hiljemalt 23.10.2019, mil jõustus Harju Maakohtu

07.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-2378 hagi läbi vaatamata jätmise kohta. Harju Maakohtu

määruse järgselt oli selge, et vaidlus tuleb lahendada halduskohtus ning langes ära mõjuv põhjus,

mis takistas kaebajal halduskohtusse pöördumast. Jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et

nõude omandanud OÜ Pro Fiksum ei pöördunud tühistamiskaebusega õigel ajal halduskohtusse.

Asjaolu, et haldusasjas nr 3-19-2347 oli menetlusosaliseks OÜ Pro Fiksum, mitte OÜ MRP Linna

Liinid (pankrotis), ei mõjuta eeltoodut, sest nõude loovutamisega läksid sellest tulenevad õigused

ja kohustused vaidlustamise osas üle nõude uuele omanikule, samamoodi pidi OÜ MRP Linna

Liinid OÜ (pankrotis) arvestama, et nõude tagasi loovutamisel kehtivad OÜ MRP Linna Liinid

(pankrotis) suhtes kõik varasemad nõude vaidlustamisega seotud õiguslikud tulemid. Alust

kaebetähtaega ennistada ei anna ka kaebaja väide, et talle ei olnud arusaadav, et tegemist on

haldusaktiga, kuivõrd sellel puudus vaidlustamisviide.

Tsiviilasjas nr 2-19-2378 oli hagejaks OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis). Harju Maakohtu

07.10.2019 määruse tegemise ja ka selle jõustumise ajal (23.10.2019) ei olnud OÜ MRP Linna

Liinid (pankrotis) veel nõuet loovutanud ja oli seega nõude omanik hetkel, kui kohustamis- ja

tühistamiskaebuse (sh kaebetähtaja ennistamise) tähtaeg saabus. Kaebajal on olnud nii

tsiviilasjas nr 2-19-2378 kui ka edaspidi esindajaks professionaalsed õigusteadmistega isikud,

kaebajale pidi juba tsiviilasjas nr 2-19-2378 menetlust lõpetava määruse jõustumise järgselt

olema selge, et pöörduda tuleb halduskohtusse, sh taotleda tähtaja ennistamist.

Kaebaja alternatiivseks nõudeks on tuvastada 05.02.2019 haldusakti tühisus. Ka selle nõude

esitamise tähtaeg on möödunud, sest HKMS § 46 lg 5 kohaselt võib tuvastamiskaebuse

haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest

3-22-287

6(9)

arvates. Alust tähtaja ennistamiseks eelpooltoodud põhjustel ei esine. Lisaks tuleb arvestada

HKMS § 45 lg-st 2 tulevate kaebeõiguse piirangutega tuvastamiskaebuse esitamisel. Kaebaja

pidanuks oma õiguste kaitsmiseks pöörduma õigeaegselt kohtusse tühistamisnõudega ja tähtaja

ületamine ei anna alust hilisemaks tuvastamiskaebuse esitamiseks. Puuduvad asjaolud, mis

tooksid kaasa leppetrahvi nõude tühisuse (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2).

Väär on kaebaja väide, et 05.02.2019 leppetrahvi nõue ei ole haldusakt ning seda tuleb käsitada

võlaõigusliku nõudekirjana. 05.12.2019 leppetrahvi nõue vastab HMS § 51 lg-s 1 sätestatud

haldusakti tunnustele, selles on välja toodud viited lepingu punktidele, millest tuleneb õigus

leppetrahvi arvestamiseks, ning nõutava leppetrahvi summa ja põhjendused, mis tingisid sellises

ulatuses leppetrahvi määramise. Kaebetähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata. Sisuliselt on

tegu korduva taotlusega, mis ei ole HKMS § 43 lg 1 p 2 järgi lubatav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

14. OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) pankrotihaldur M. Krupp palub määruskaebuses

tühistada Tallinna Halduskohtu 01.04.2024 määrus ja saata asi halduskohtule tagasi 28.12.2022

kaebuse täienduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Tallinna linna 05.02.2019 kiri sisaldab nelja erinevat teadet, toimingut või tahteavaldust: 1) linn

nõuab leppetrahvi; 2) linn nõuab kahju hüvitamist; 3) linn tasaarvestab deposiidi tagastamise

nõude oma leppetrahvi nõudega ja kahju hüvitamise nõudega; 4) linn keeldub deposiidi

tagastamisest.

Haldusaktina on nimetatud teadetest või tahteavaldustest seni käsitatud vaid linna lõppjäreldust

ehk deposiidi tagastamisest keeldumist, muid 05.02.2019 kirjas tehtud linna tahteavaldusi (st

neid, millega linn õigustas ja põhjendas deposiidi tagastamisest keeldumist) on seni käsitatud

võlaõiguslikena. Leppetrahvi nõue, kahju hüvitamise nõue ning tasaarvestus olid ka linna enda

arvates võlaõiguslikud toimingud ning omasid võlaõiguslikku tähendust. Leppetrahvi nõudele,

kahjunõudele ning tasaarvestusele ei omistatud seni haldusakti tähendust. Neid asjaolusid ei ole

halduskohus arvestanud. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebetähtaja ennistamise taotlust

on kohtud juba lahendanud. Haldusasjas nr 3-19-2347 on lahendatud vaid küsimust sellest, kas

tähtaegselt on vaidlustatud deposiidi tagastamisest keeldumist kui haldusakti. Ei saa eirata seda,

et linn ise on senini pidanud oma 05.02.2019 kirjas esitatud leppetrahvi nõuet võlaõiguslikuks,

mitte haldusaktiks. Ka linn ise on haldusakti tähenduse senini andnud vaid 05.02.2019 kirjas

sisalduvale lõppjäreldusele ehk deposiidi tagastamisest keeldumisele.

Õigusriigi põhimõtetega ei ole kooskõlas see, et haldusakti andja ei pea aru saama sellest, mis

osa tema kirjast on haldusakt, ei pea lisama asjaomaseid vaidlustamisviiteid ja põhjendusi ega

järgima vormistamisnõudeid, ei pea oma hilisemates seisukohtades selgelt väljendama, mis osa

tema kirjast on haldusakt, aga eraisik peab kõigest aru saama ning tegema vaidlustamiseks

tähtaegselt vajalikud toimingud.

Eirata ei saa ka seda, et kogu segadust ei oleks olnud ning kaebetähtaja ületamist ei oleks

toimunud, kui linn oleks algusest peale (st juba ATL-s) õigesti kajastanud seda, kuidas ja millal

tuleb tema tegevust vaidlustada. Kogu vastutus haldusorgani eksimuste ning eksitamiste eest

pannakse kaebajale. Õiguspärane ja õiglane lahendus saab olla vaid üks nendest variantidest:

- 05.02.2019 kirjast omistatakse haldusakti tähendus vaid kirja lõppjäreldusele, s.t deposiidi

tagastamisest keeldumisele (nagu seni on tehtud) ja kirjas sisalduvad muud linna tahteavaldused

(sh leppetrahvi nõue) omavad võlaõiguslikku tähendust. See omakorda tähendaks, et kaebaja

kahjunõude ning alusetu rikastumise nõude rahuldamise eelduseks ei ole eelnev leppetrahvi

nõude kui haldusakti tühistamine, vaid leppetrahvi nõude olemasolu saab hinnata praeguse

vaidluse käigus, nagu hinnatakse leppetrahvi nõude olemasolu võlaõiguslike vaidluste puhul;

3-22-287

7(9)

- kui leppetrahvi nõudele omistada tagantjärgi haldusakti tähendus, tuleb haldusakt selles osas

lugeda tühiseks või võimaldada kaebajal taotleda selle tühistamist, ennistades kaebetähtaja.

Kaebaja jääb selles osas oma 28.12.2022 kaebuse täienduses toodud seisukohtadele.

Asjaolu, et haldusorgan hakkab kolm aastat pärast alusetu ja olematu leppetrahvi nõude kohta

nõudekirja esitamist nimetama leppetrahvi nõuet haldusaktiks, ei saa muuta alusetut ja olematut

leppetrahvi nõuet kehtivaks. Üksnes see, et lepingulises suhtes antakse nõudele aastaid hiljem

haldusakti tähendus, ei saa tekitada kehtivat nõuet olukorras, kus võlaõiguslikult selline nõue ei

kehtiks. Selline ebaõiglane ja õigusvastane situatsioon ei saa kehtima jääda.

15. Tallinna linn ei esitanud vastust määruskaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus, millega kohus keeldus kaebuse muutmisest,

on lõppjäreldustes õige, kuid selle põhjendusi tuleb täiendada alljärgnevate põhjendustega.

Määrus tuleb tühistada kaebetähtaega puudutavas osas.

17. Riigikohtu praktika kohaselt on kaebuse täiendamine uue nõudega käsitatav kaebuse

muutmisena, mistõttu tuleb selle lubatavust hinnata kaebuse muutmise normistiku alusel (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 27.03.2015 määrus asjas nr 3-3-1-87-14, p 13, 22.11.2010 otsus

asjas nr 3-3-1-62-10, p 16).

18. HKMS § 49 lg 1 esimese lause kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet muuta kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni,

kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav. Juhul kui samade

poolte vahel on sama nõude kohta jõustunud kohtulahend, ei oleks sama nõude uuesti esitamine

lubatav (HKMS § 43 lg 1) ja sel põhjusel ei ole ka kaebuse muutmine lubatav (Riigikohtu haldus-

kolleegiumi 27.03.2015 määrus asjas nr 3-3-1-87-14, p 17.1). Seega tuleb asjas kõigepealt

kindlaks teha, kas kaebuse muutmise taotluses esitati korduv kaebus. Kui see on nii, siis pole

alust hinnata kaebetähtaja küsimust ega kaaluda menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise

tõttu.

19. Siinses asjas tuleb hinnata nõude kattuvust OÜ PRO FIKSUM nõudega haldusasjas nr 3-

19-2347. Kaebuse alus ja ese on sama, kuid erinevad on kaebajad. Mõlema haldusasja kaebajad

langevad siiski kokku, kuna nad on üksteise eriõigusjärglased (HKMS § 30). Kaebaja loovutas

11.11.2019 kõik ATL-st tulenevad nõuded TartEst OÜ-le. TartEst OÜ loovutas 29.11.2019

samad nõuded edasi OÜ-le PRO FIKSUM, kes loovutas need omakorda 31.01.2022 tagasi OÜ-

le MRP Linna Liinid (pankrotis). Õigusjärglane omandab õiguseellase õiguslikud positsioonid,

sh menetluslikud. HKMS § 177 lg 5 sätestab, et jõustunud kohtuotsus (põhimõte laieneb HKMS

§ 178 lg 3 järgi ka määrusele) kehtib ka isiku kohta, kes on saanud pärast kaebuse esitamist

menetlusosalise õigusjärglaseks. Kui õigusjärglus on tingitud eseme omandamisest, ei kehti otsus

õigusjärglase kohta, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal

kohtuotsusest või kaebuse esitamisest. Praegusel juhul ei ole kahtlust, et kaebaja oli nõude tagasi

loovutamise ajal teadlik linna vastu esitatud nõuetest.

20. Asjaolu, et pankrotihaldur osaleb pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 2 ja § 541 lg 1 kohaselt

pankrotivaraga seotud vaidlustes poolena pankrotivõlgniku asemel, ei tähenda, et pankrotivara

huvides halduri nimel esitatavatele nõuetele ei laieneks HKMS §-s 43 sätestatud korduva kaebuse

kohta käivad piirangud. Vastupidine tõlgendus rikuks oluliselt õiguskindluse põhimõtet, kuna

võimaldaks haldusaktide sisuliselt tähtajatut ning korduvat vaidlustamist. Kui pankrotivõlgniku

nõude kohta on enne tema pankroti väljakuulutamist jõustunud kohtulahend, saab pankrotihaldur

3-22-287

8(9)

pankrotivara huvides esitada kahju hüvitamise ja tagasivõtmise nõudeid, arvestades

pankrotiseaduses sätestatud tähtaegu.

21. OÜ PRO FIKSUM esitas haldusasjas nr 3-19-2347 09.06.2020 kaebuse täienduse, milles

palus tühistada Tallinna Transpordiameti 05.02.2019 kiri nr 1.-5/19/9-1, juhul kui kohus peab

seda haldusaktiks. Tallinna Halduskohus luges 01.07.2020 määrusega kaebuse esitatuks tähtaega

rikkudes ning jättis kaebetähtaja ennistamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis OÜ PRO FIKSUM

määruskaebuse 11.09.2020 määrusega rahuldamata ning Riigikohus jättis 19.01.2021 OÜ PRO

FIKSUM määruskaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et

haldusasjas nr 3-19-2347 taotleti 05.02.2019 kirja tühistamist üksnes osas, millega vastustaja

keeldus tagatise tagastamisest. Halduskohtu ja ringkonnakohtu määruste põhjendustest ei nähtu,

et kaebuses oli taotletud ja kohus oli menetlenud 05.02.2019 kirja (kui haldusakti) üksnes osalist

tühistamist. Ringkonnakohus märgib, et Tallinna Transpordiameti 05.02.2019 kiri nr 1.-5/19/9-

1 kandis pealkirja „Leppetrahvi nõue“ ning see tervikuna käsitles leppetrahvi nõudmist ja sellega

seotult tagatise tagastamata jätmist (linn arvas tagatise leppetrahvi katteks tasaarvestuse teel).

Kirjas oli resolutsioon märgitud paksus kirjas järgmiselt: „Arvestades eeltoodut Tallinna linn: 1.

nõuab käesolevaga lepingu punkti 8.3 alusel Osaühingult MRP Linna Liinid leppetrahvi summas

500 000 eurot. Tallinna linn tasaarvestab leppetrahvi nõude Osaühing MRP Linna Liinid antud

tagatise tagastamise nõudega; 2. keeldub Osaühing MRP Linna Liinid poolt tasutud tagatise

tagastamisest täies ulatuses (st leppetrahvi summale vastavas osas ning ulatuses, mis ületab

leppetrahvi).“ Kuna halduslepingust tuleneva leppetrahvi nõudmine (resolutsiooni p 1) oli

haldusakt, sai resolutsiooni p-s 2 tehtud otsustuse tühistamise nõue olla eesmärgipärane juhul,

kui ühtlasi tühistatakse resolutsiooni p 1. Vastasel korral jäänuks leppetrahvi nõue kui haldusakt

kehtima ja oleks olnud täitmiseks kohustuslik ning edasistes menetlustes mittevaidlustatav tema

võimalikule õigusvastasusele vaatamata (HMS §-d 60 ja 61). Kaebaja märkis oma 09.06.2020

kaebuse täienduses (p 14) ka ise, et esitab tühistamisnõude juhuks, kui kohtu hinnangul takistab

võimaliku haldusakti kehtima jäämine kohustamiskaebuse rahuldamist. Samuti märkis ta (p 13),

et Tallinna linna 05.02.2019 kirja sisuks on (eelkõige) leppetrahvi nõue ja Tallinna linna avaldus

vastastikuste nõuete tasaarvestuse kohta.

Eelnevast järeldub, et praeguses asjas kaebuse muutmise taotluses esitatud nõue on HKMS § 43

lg 1 p 2 mõttes korduv ja kaebuse muutmine polnud seega lubatav.

22. Tallinna Transpordiameti 05.02.2019 kirja tühisuse või õigusvastasuse tuvastamise nõuded

pole lubatavad. Juhul kui kirjas sisalduv haldusakt leppetrahvi nõudmise kohta on tühine, saab

halduskohus selle asjaolu kindlaks teha põhinõude (alusetu rikastumine ja kahju hüvitamine)

lahendamise raames (HKMS § 4 lg 4). Seetõttu puudub vajadus seda eraldi nõudena menetleda.

Samamoodi ei ole põhinõude lahendamiseks vajalik enne või eraldi tuvastada haldusakti

õigusvastasust (HKMS § 38 lg 4 ja § 45 lg 2). Haldusakti tühisuse ja õigusvastasuse tuvastamise

nõuded ei oleks seega lubatavad ning HKMS § 49 tulenevalt ei saa kaebust nendega täiendada.

23. Halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 on seega lõppjäreldustes õige. Ringkonnakohus

täiendab siiski selles osas määruse põhjendusi.

24. Kuivõrd kaebuse muutmine polnud lubatav, ei saanud halduskohus otsustada kaebetähtaja

ennistamise üle ja määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 tuleb seetõttu tühistada.

25. Ringkonnakohus märgib siiski, et isegi juhul kui eeldada, et nõuete loovutamine polnud

kehtiv ning OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) ja OÜ PRO FIKSUM vahel polnud õigusjärglust,

siis oleks 04.02.2022 esitatud kaebus vastustaja 05.02.2019 kirja peale ilmselgelt mittetähtaegne

ja puuduksid mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks, nagu on leidnud siinses asjas halduskohus

ning nagu on leidnud kohtud haldusasjas nr 3-19-2347. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et

halduslepingu alusel nõutavat leppetrahvi on kohtupraktikas haldusaktiks peetud juba alates

Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2019 otsusest asjas nr 3-17-1329 ja asjaolu, et vaidlusalune

3-22-287

9(9)

ATL on haldusleping, on üheselt selge alates Riigikohtu erikogu 20.04.2020 määrusest asjas nr

3-19-2347.

(allkirjastatud digitaalselt)