3-24-1856/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1856

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba paigutada

X kinnipidamiskeskusesse

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2024. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad SS ja

RL

Puudutatud isik – X, esindajad Liina-Riste Pappel ja

adv Kristina Ivanova

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 21. juuni 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1856 resolutsioon

muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu

määruse põhjendustele.

2. Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute (v.a menetlusosaliste esindajate)

nimed ja sünniajad tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (sünd. XX.XX.XXXX) esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 24.05.2022 taotluse

tähtajalise elamisloa saamiseks elama asumiseks Eesti kodanikust abikaasa Y (Y) juurde.

2. PPA keeldus 20.06.2024 otsusega nr 15.3-3.2/411-1 välismaalaste seaduse (VMS) § 124

lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel puudutatud isikule tähtajalise elamisloa andmisest. Isik esitas elamisloa

taotluse menetluses võltsitud Nigeeria Liitvabariigi passi (kehtivusega 24.03.2009–23.03.2014)

ja Saudi Araabia Kuningriigi juhiloa ning märkis taotlusesse, et ta on Saudi Araabia kodanik.

Hiljem väitis isik, et tal puudub kodakondsus ning ta ei ole Nigeeria kodanik. Valeandmeid on

3-24-1856

2(7)

isik esitanud ka oma nimekuju ja välismaal elavate pereliikmete kohta. Samuti ei maininud isik,

et talle oli viimati väljastatud Nigeeria pass kehtivusega 26.09.2011–25.09.2016. Puudutatud

isik on tuvastatud sõrmejälgede abil Nigeeria ja Saudi Araabia ametlike andmebaaside vastuste

alusel (Nigeeria vastuse kohaselt on isik sündinud Saudi Araabias, kuid tema päritoluriigiks on

märgitud Jigawa osariik; Saudi Araabia vastuse kohaselt isikut nende andmebaasides ei leidu).

Andmed taotleja isiku (sh kodakondsuse) ja lähedaste perekonnaliikmete kohta on elamisloa

menetluses oluline teave, et hinnata isiku tausta ja elamisloa andmise vastavust avalikule huvile

ning avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadustele (vt VMS § 13 lg 1). Arvestades esitatud

valeandmeid, ei näe PPA võimalust anda elamisluba mh erandina VMS § 125 lg 1 p 1 alusel.

Kuna elamisloa alusel väljastatakse isikule isikut tõendav dokument, mida kasutatakse paljude

toimingute tegemisel, siis on oluline, et see kajastaks õigeid andmeid. Seetõttu on isikuandmed

elamisloa menetluses olulise tähtsusega. Kuna taotleja on esitanud elamisloa menetluse raames

võltsitud dokumente ja valeandmeid, siis võib ta kujutada ohtu Eesti avalikule korrale. Võttes

arvesse menetluse käigus selgunud tegelikku kodakondsust, erinevaid nimekujusid eri riikides,

dokumentides ja andmebaasides, samuti muude valeandmete esitamist ning kaasaaitamis- ja

tõendamiskohustuse rikkumist (VMS §-d 18 ja 19), esineb isiku tausta ja mineviku osas olulisi

vasturääkivusi ja ebakõlasid ning PPA-l puudub teadmine, miks isik püüab seda varjata. Seega

ei ole PPA-l võimalik VMS § 13 sätestatud määras hinnata isiku tausta (vt ka VMS § 14 lg 2).

Isik viibib Eestis alates 15.12.2022 ebaseaduslikult ja ei ole pärast elamisloa taotluse esitamist

teinud midagi selleks, et seadustada enda Eestis viibimine.

Kuigi puudutatud isik on abielus Eesti kodanikuga ning neil on ühine laps (sünd.

XX.XX.XXXX) ning nad elavad koos Tallinnas, ei õigusta ka perekonnaõiguse riive isikule

elamisloa andmist, sest avalik huvi on ülekaalukam. Taotleja abikaasa pidi Hispaanias

02.12.2019 abielu sõlmides arvestama, et tegemist on kolmanda riigi kodanikuga, kes ei pruugi

saada elamisluba Eestis ega seaduslikku alust elada perekonnaga Euroopas (abielu sõlmimise

ajal oli Hispaanias pooleli menetlus isiku 30.08.2016 rahvusvahelise kaitse taotluse osas, mis

lükati 12.03.2020 otsusega tagasi). Taotleja abikaasa oli või pidi olema teadlik isiku taustast ja

kodakondsusest ning tal tuli arvestada võimalusega, et võib tekkida vajadus elada pereelu

mõnes teises riigis või teisel kujul. Asjaolu, et Hispaania andis isikule ajutiselt seadusliku

viibimisaluse, ei kohusta PPA-d tegema sama (mh ei ole PPA-le teada, millist teavet isik

Hispaanias esitas või mille alusel ta tuvastati). Elamisloa andmisest keeldumisega ei kaasne

isiku abikaasa ja lapse kohustust Eestist lahkuda, sest nad on Eesti kodanikud. Taotlejal ei ole

Eestis vara ega muid majanduslikke ja sotsiaalseid sidemeid.

3. PPA tegi puudutatud isikule 20.06.2024 ettekirjutuse nr 1052275577 lahkuda Eestist

Nigeeriasse (sundtäidetav alates 20.06.2024) ja kohaldas Schengeni sissesõidukeeldu 5 aastaks.

Isiku puhul esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-de 2, 3 ja 9

kohane põgenemise oht. Isik on varem viibinud üle 5 aasta ebaseaduslikult Suurbritannias ning

ta on püüdnud taotleda rahvusvahelist kaitset ka Norras ja Rootsis, kuigi samal ajal oli pooleli

tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus Hispaanias. Kuigi isikul on alaealine laps, pidi ta

arvestama võimalusega, et tema viibimine Euroopa Liidus ei pruugi muutuda seaduslikuks.

Isikul on enda sõnul kaks alaealist last ka Suurbritannias, kust ta lahkus 2015. a-l Nigeeriasse,

kuid pärast Euroopasse naasmist ei ole ta teinud katseid perekonnaga ühineda. PPA hinnangul

on tegemist ebasoovitava ja ebausaldusväärse välismaalasega. Isik viibib Eestis ebaseaduslikult

alates 15.12.2022 ning tal puudub reisidokument (ei ole Nigeeria saatkonnast passi taotlenud).

Väljasaatmise perspektiivi ei mõjuta asjaolu, et isik ei soovi Eestist lahkuda. Isik on ka väitnud,

et ta ei soovi ennast siduda Eestiga, vaid pigem sooviks elada Rootsis.

4. PPA pidas puudutatud isiku VSS § 15 lg 1 alusel 20.06.2024 tema elukoha juures kinni,

alustas toimingutega isiku väljasaatmiseks ja toimetas isiku kinnipidamiskeskusesse (KPK).

3-24-1856

3(7)

5. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 21.06.2024 taotluse anda VSS § 23 lg 1 p-de 1–3

alusel luba paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kaheks kuuks. Isik sisenes Schengeni alale

viimati Marokost 2015. a-l vahendajate abil paadiga ja taotles Hispaanias rahvusvahelist kaitset.

Enne menetluse lõppu lahkus isik kahel korral Hispaaniast (Norrasse ja Rootsi). Isik saabus

Eestisse 20.03.2022, omades Hispaania väljastatud EL-i kodaniku pereliikme elamisluba, mis

kehtis kuni 14.12.2022. Alates sellest ajast on isik viibinud Eestis ebaseaduslikult. Isikule ei

laiene ka VMS §-st 130 tulenev õigus jääda elamisloa menetluse ajaks Eestisse, sest tegemist

ei ole elamisloa pikendamisega. Kinnipidamine on vajalik isiku dokumenteerimiseks ning tema

väljasaatmise tagamiseks. Vabaduses viibides puuduks isikul ajend aidata kaasa väljasaatmise

korraldamisele (seda on isik juba oma käitumisega tõendanud). Samuti on alust arvata, et isik

hakkaks väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Esineb VSS § 68 p 2 kohane põgenemisoht,

sest isik esitas elamisloa taotlemisel valeandmeid ja võltsitud dokumendi. Põgenemisoht on

tuvastatav ka VSS § 68 p 6 järgi, sest isiku käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita. Isik on korduvalt väitnud, et ei tahtnudki Hispaanias, Norras ja Rootsis

rahvusvahelist kaitset, vaid soovis üksnes seadustada enda viibimist EL-s. Isiku ütlused on

vastuolulised ja ta ei ole usaldusväärne. Isik ei soovi Eestist ja Schengeni alalt lahkuda ning on

varemgi enne menetluse lõppu lahkunud mõnda teise riiki. Isikul puudub kehtiv reisidokument

ja ta ei ole alustanud selle taotlemist (st ei täida kaasaaitamiskohustust – VSS § 23 lg 1 p-d 2 ja

3). Põgenemisohu esinemisel ei ole VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed tõhusad.

Isiku perekonnaelu riive ei muuda asjaoludest tulenevalt kinnipidamist ebaproportsionaalseks,

sest perekonna planeerimine toimus ajal, kui isikul puudus alus arvata, et ta saab Euroopa Liitu

jääda. Kinnipidamine ei ole vastuolus ka isiku tervise kaitse või turvalisuse kaalutlustega.

6. Puudutatud isik selgitas Tallinna Halduskohtu 21.06.2024 istungil, et tal puudub hetkel

kodakondsus ning tema sünniriigiks on Saudi Araabia.

7. Tallinna Halduskohus jättis 21.06.2024 määrusega PPA taotluse rahuldamata ning

kohustas puudutatud isiku viivitamata vabastama. Arvestades, et puudutatud isik elab püsivalt

Tallinnas koos abikaasa ja lapsega ning isik on 24.05.2022 alanud haldusmenetluses korduvalt

osalenud küsitlustel (07.11.2023, 25.01.2024), ei saa põgenemise ohtu pidada põhjendatuks.

Kuigi isik esitas haldusmenetluses võltsitud Nigeeria passi, ei ole see niivõrd kaalukas asjaolu,

arvestades, et isik on praeguseks viibinud Eestis üle kahe aasta. Isikul on kavatsus vaidlustada

tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus ning selle menetluse raames saab täpsemalt

hinnata võltsitud passi esitamise põhjuseid. PPA ei ole kohtule esitanud lahkumisettekirjutust,

millest saab järeldada, et sellist haldusakti ei ole koostatud. Kuna PPA väitel on isikule viimati

väljastatud Nigeeria pass, on PPA-l võimalik teha välisriigiga koostööd kehtiva reisidokumendi

saamiseks juhul, kui on vaja lahkumisettekirjutust täita.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. PPA palub 28.06.2024 määruskaebuses (täiendatud 05.07.2024) tühistada halduskohtu

määrus ja uue määrusega PPA taotlus rahuldada. Halduskohus hindas tõendeid ebapiisavalt ja

see tõi kaasa ebaõige lahendi. Halduskohus ei ole arvestanud, et puudutatud isikul ei olnud lapse

sündimise ajal (XX.XX.XXXX) seaduslikku alust EL-s viibimiseks ning ka abielu sõlmimise

ajal (02.12.2019) oli rahvusvahelise kaitse menetlus Hispaanias pooleli. Seetõttu ei saa abikaasa

ja lapse olemasolule anda nii suurt kaalu, nagu seda tegi halduskohus. Isiku perekonnaelu riivet

on hinnatud ka elamisloa andmisest keeldumise raames, kuid PPA leidis, et avalik huvi kaalub

üles puudutatud isiku õiguse elada perekonnaelu Eestis. Puudutatud isiku ebakindla staatusega

ja valmisolekuga elada perekonnaelu vajaduse korral muus riigis või vormis, pidi arvestama ka

tema abikaasa. PPA taotlusele oli lisatud kohe sundtäidetav 20.06.2024 lahkumisettekirjutus,

mille halduskohus jättis täiesti tähelepanuta. Ka ettekirjutuse tegemisel arvestati mh puudutatud

3-24-1856

4(7)

isiku pereriivega. Arvestades, et isik ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust ja esineb põgenemise

oht, ei ole välistatud, et isik hoiab lahkumiskohustuse täitmisest kõrvale või põgeneb Eestist, et

vältida lahkumisettekirjutuse sundtäitmist. Puudutatud isik esitas elamisloa menetluses oluliste

asjaolude kohta võltsitud dokumente ja valeandmeid, mis kinnitab, et teda ei saa usaldada. Isik

on viibinud Schengeni alal alates 2015. aastast (saabudes EL-i smugeldajate vahendusel), kuid

ei ole seniajani enda viibimist seadustanud (sh kuritarvitas rahvusvahelise kaitse menetlust) ega

endale reisidokumenti taotlenud. Ebaseaduslik ränne on olnud isiku teadlik ja tahtlik käitumine.

Halduskohus tugines taotlust rahuldamata jättes vaid abikaasa ja lapse olemasolule, jättes kõik

muud asjaolud tähelepanuta.

Pärast KPK-st vabastamist kohaldas PPA 26.06.2024 otsusega nr 1052275577 puudutatud

isikule VSS § 10 lg 2 p-des 1–5 sätestatud järelevalvemeetmeid. Puudutatud isik peab ilmuma

PPA-sse registreerimisele iga nädala teisipäeval ja reedel kell 10.00. Isik ilmus registreerimisele

02.07.2024 ja 05.07.2024, kuid on keeldunud registreerimislehele allkirja andmisest. Isikule on

09.07.2024 määratud kokkusaamine tagasisaatmisnõustajaga.

9. X palub 05.07.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud

vastustaja kanda. Puudutatud isik omas Hispaania elamisluba, mis kehtis kuni 14.12.2022. Isik

esitas PPA-le elamisloa taotluse 24.05.2022, mille kohta lubati teha otsus hiljemalt 24.08.2022,

kuid seejärel lükati tähtaega kahe kuu kaupa edasi kuni 20.06.2024 otsuse tegemiseni.

Menetluse käigus on puudutatud isiku elamisluba aegunud. Isiku kinnipidamiseks ei ole alust.

Puudub põhjus eeldada, et isik võiks väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida, samas kui ta osales

aktiivselt ligemale kaks aastat kestnud elamisloa menetluses. Ainus kord, kui isik

menetlustoimingule ei ilmunud, oli 20.06.2024, kuid talle ei sobinud PPA poolt ebapiisava

etteteatamisega pakutud aeg, mida PPA ei nõustunud ka muutma. Isik on mh järginud tema

suhtes 26.06.2024 kohaldatud rangeid järelevalvemeetmeid. PPA on sisustanud põgenemisohtu

liiga kergekäeliselt. Jääb arusaamatuks, kuhu peaks puudutatud isik põgenema. Ta elab Eestis

koos perega juba kaks aastat ning on kogu aeg lapsega kodus. Kuna abikaasa käib tööl, siis ei

saa isik pikemalt kodust eemal viibida. Isikul puudub kehtiv reisidokument ja kõik kehtetud

dokumendid on PPA poolt ära võetud. Seega ei ole isikul võimalik reisida kuhugi, kus oleks

tarvis enda isikut tõendada. See piirab isiku liikumisvabadust juba iseenesest oluliselt. PPA ei

ole ka välja toonud, millisesse riiki võiks puudutatud isik tahta põgeneda või millest on

järeldatav tema soov asuda ennast riigisiseselt varjama. Kinnipidamine ainult isikut tõendava

dokumendi puudumise tõttu ei ole proportsionaalne, arvestades tekkivat väga intensiivset riivet

pere- ja eraelu puutumatusele. PPA on juba kohaldanud rangeid järelevalvemeetmeid ja andnud

isikule suunise hankida uus isikut tõendav dokument, mis on keeruline ning võtab paratamatult

aega. Registreerimistele ilmumisega on isik näidanud, et teda saab usaldada ja kinnipidamisega

taotletav eesmärk on piisavalt tõhusalt saavutatav ka leebemate meetmetega.

PPA on määruskaebuses põhjendanud kinnipidamise vajadust puudutatud isikust lähtuva ohuga

avalikule korrale, kuid ei ole seda sisuliselt põhjendanud. Õige ei ole tugineda ka seadusliku

viibimisaluse puudumisele, sest Hispaania elamisluba aegus elamisloa menetlusega viivitamise

tõttu (vt VMS §-d 33 ja 34). Põhjendamatu olnuks lahkuda enne elamisloa taotluse lahendamist

ning seejuures ei saanudki isik Eestist lahkuda, sest tal puudusid isikut tõendavad dokumendid.

Passi saamine on isiku jaoks väga keeruline, sest ta ei ole Nigeeria kodanik ja tema sünniriigi

Saudi Araabia registrites puuduvad tema kohta andmed. Isik on PPA-le selgitanud, et ta taotles

Saudi Araabiast lahkumiseks ostetud Nigeeria passi ning andis selleks oma sõrmejäljed, mis on

ka ilmselt põhjuseks, miks ta kanti Nigeeria registrisse. Isik ei ole Nigeerias sündinud ning elas

seal üksnes ajutiselt aastatel 2011–2013. Temale ei ole kunagi väljastatud tõelist Nigeeria passi

ega muud dokumenti, mis on passi väljastamiseks vajalik. Sellel põhjusel on temale Nigeeria

passi väljastamisest keeldutud. Kuna puudutatud isik lahkus Saudi Araabiast 2006. a-l ning riigi

3-24-1856

5(7)

digitaliseerimine toimus palju aastaid hiljem, puuduvadki Saudi Araabial tema kohta andmed.

Pole arusaadav, kuidas seondub elamisloa taotluse menetlusega asjaolu, kas isik on taotlenud

või saanud rahvusvahelist kaitset või elamisluba teistes riikides. Sellest ei saa järeldada, et isik

kujutab endast ohtu avalikule korrale. Isik on aktiivselt püüdnud Eestis viibimist seadustada ja

saada isikut tõendavat dokumenti, et elada Eestis täisväärtuslikku elu.

Puudutatud isik ei ole esitanud PPA-le valeandmeid. Ebaselgus on tekkinud ilmselt menetlejate

rohkuse ja isiku nime keerukuse tõttu. Teistsugusest nimekujust ei saa automaatselt järeldada

valeandmete esitamist. Isik selgitas PPA-le, et tema vanaisa on pärit Lääne-Aafrikast hausa

hõimust ning saabus Saudi Araabiasse lapsena koos isaga ja sellest saadik on pere elanud Saudi

Araabias. Isiku andmed peaksid olema Saudi Araabia elanike registris, kuid päritolu tõttu ei ole

ta ametlikult Saudi Araabia kodanik. Isikul on olnud kolm Nigeeria passi, mis on kõik ostetud

ja kehtetud. Kahte passi ei ole isikul alles ja ühe allesoleva esitas ta PPA-le põhjusel, et temalt

nõuti kõiki dokumente, mitte eesmärgiga esitada võltsitud dokumente või valeandmeid. PPA

on ebaõigesti järeldanud, et puudutatud isik on tegelikult Nigeeria kodanik.

Ebaõige on ka seisukoht, et Y arvestas abiellumise ja lapse saamise ajal sellega, et pere ei saa

jätkata oma elu Eestis või Hispaanias. Puudutatud isiku tuvastamisega ei olnud Hispaania

ametivõimudel mingit probleemi ja talle väljastati elamisluba. Pere ei kolinud Eestisse põhjusel,

et neil poleks olnud võimalik Hispaanias edasi elada, vaid seetõttu, et puudutatud isiku abikaasa

isa suri ja ema vajas abi pereettevõtte juhtimisel. Lisaks soovisid nad elada abikaasa kodukohas,

et lapsel oleks võimalik veeta aega oma vanaemaga. Väljasaatmine ja 5-aastane sissesõidukeeld

on ebaproportsionaalsed meetmed.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Puudutatud isik on 01.07.2024 esitatud kaebusega haldusasjas nr 3-24-1946 vaidlustanud

nii PPA 20.06.2024 otsuse nr 15.3-3.2/411-1 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise kohta,

PPA 20.06.2024 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052275577 kui ka PPA 26.06.2024

otsuse järelevalvemeetmete kohaldamiseks nr 1052275577. Kaebaja taotles ühtlasi 20.06.2024

lahkumisettekirjutuse ja 26.06.2024 otsuse kehtivuse peatamist kuni kohtumenetluse lõpuni.

Tallinna Halduskohus peatas 03.07.2024 määrusega ajutiselt 20.06.2024 lahkumisettekirjutuse

sundtäitmise kuni 17.07.2024. Praeguses asjas esitatud PPA 21.06.2024 taotluse lahendamist

silmas pidades omab eeskätt tähtsust, et haldusasjas nr 3-24-1946 ei ole lahkumisettekirjutuse

kehtivust peatatud. Asjaolu, et halduskohus on peatanud lahkumisettekirjutuse sundtäitmise, ei

tingi vältimatult PPA taotluse rahuldamata jätmist, sest see ei välista sundtäitmise tagamiseks

toimuvat kinnipidamist (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 21).

11. VSS § 23 lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu

loal kinni pidada ja kuni kaheks kuuks KPK-sse paigutada siis, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse

läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine on eelkõige lubatud

juhul, kui esineb isiku põgenemise oht (p 1), isik ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või isikul

puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). VSS

§ 23 lg 11 kohaselt annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks, kui VSS § 10 lg-s 2

sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab

olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ja kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil

arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

12. PPA tugines 21.06.2024 taotluses kinnipidamise alustena VSS § 23 lg 1 p-dele 1–3 ning

seostas järeldust puudutatud isiku põgenemise ohust VSS § 68 p-des 2 ja 6 toodud asjaoludega.

3-24-1856

6(7)

VSS § 68 p-st 2 tulenevalt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on esitanud

valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise,

Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. VSS § 68

p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on mh PPA-le teada andnud

või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu järeldamiseks vältimatult

esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid isikut ja juhtumit

iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 20; 12.04.2024

määrus nr 3-23-2204, p 19).

13. Ringkonnakohtu hinnangul on VSS § 23 lg 1 p 1 alusel kinnipidamise taotlemisel PPA

iseenesest põhjendatult viidanud nii VSS § 68 p-le 2 kui ka p-le 6. Olenemata sellest, kas ja mil

määral saab puudutatud isikule ette heita tähtajalise elamisloa taotluse menetluses erinevate

nimekujude kasutamist või võltsitud dokumentide esitamist (seda tuleb täpsemalt analüüsida

haldusasjas nr 3-24-1946), nähtub PPA 20.06.2024 otsusest, et isik väitis elamisloa taotlemisel,

et on Saudi Araabia kodanik, mida ei kinnita ükski tõend. Samuti on isik jätkuvalt seisukohal,

et ta ei ole Nigeeria kodanik, vaid kodakondsuseta isik, kuid PPA kogutud tõendid kinnitavad,

et tegemist on siiski Nigeeria kodanikuga (mh on PPA 11.07.2024 haldusasjas nr 3-24-1946

esitanud Kiievis asuva Nigeeria saatkonna väljastatud 11.07.2024 ajutise reisidokumendi, mis

kinnitab, et isik on Nigeeria kodanik ja saab kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda). Seega

esitas puudutatud isik elamisloa menetluses valeandmeid vähemasti enda kodakondsuse kohta

ning järelikult on VSS § 68 p-le 2 tuginemine asjakohane. Isik on 20.06.2024 kinnipidamisel

toimunud küsitlusel (vt protokolli lk 4) selgelt välistanud tagasipöördumise Nigeeriasse, sest ta

ei pea seda enda riigiks. Seetõttu on täidetud ka VSS § 68 p-le 6 tuginemise eeldused. Isiku

Eestist põgenemise ohtu ei ole alust pidada täiesti olematuks, sest kuigi ta ei lahkunud Eestist

pikka aega väldanud elamisloa taotluse menetluse ajal (24.05.2022–20.06.2024), on isik varem

siiski korduvalt viibinud seadusliku aluseta mitmetes EL-i liikmesriikides ning pärast elamisloa

taotluse rahuldamata jätmist võib tema motivatsioon Eestisse jääda ja PPA-ga koostööd teha

olla senisest märkimisväärselt madalam. Kuigi PPA ei ole selgelt välja toonud, millisesse riiki

võiks isik tõenäoliselt põgeneda, on puudutatud isik näiteks 07.11.2023 küsitlusel (vt protokolli

lk 7–8) väitnud, et ta ei plaaninud Eestisse tulla ja sooviks tegelikult elada Rootsis.

14. Seoses PPA taotlusega isiku kinnipidamiseks VSS § 23 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel tuleb esmalt

märkida, et kuivõrd VSS § 23 lg 1 p-le 3 tuginemine eeldab muu hulgas, et isik ei aita kaasa

enda väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele (vrd Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr

3-3-1-24-17, p 11), siis peab VSS § 23 lg 1 p-s 2 märgitud kaasaaitamiskohustuse rikkumine

seonduma mõne teise kohustuse (VSS § 264 lg 1 p-d 1, 2 või 4) mittetäitmisega, kusjuures see

peab olema taotluses piisavalt konkreetselt piiritletud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2022

määrus nr 3-22-1388, p 13 ja seal viidatud varasem praktika). VSS § 23 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel

isiku kinnipidamiseks peab kaasaaitamiskohustuse rikkumine olema juba toimunud. Vaidlust

ei ole selles, et puudutatud isikul ei ole kehtivat reisidokumenti ja ta ei ole väga pika aja jooksul

teinud midagi selleks, et endale dokumenti saada (isik on keeldunud pöördumast nii Nigeeria

kui ka Saudi Araabia saatkondade poole enda dokumenteerimiseks). Samas eeldab kohustus

aidata kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele, et PPA on teinud eelnevalt

isikule ettekirjutuse Eestist lahkuda (vt VSS § 5 ja § 73 lg 2), mistõttu ei saa VSS § 23 lg 1 p 3

kohaldamist tingida asjaolu, et isik ei ole endale reisidokumenti hankinud juba enne tema suhtes

väljasaatmismenetluse alustamist. Küll võib kaasaaitamiskohustuse rikkumine olla praeguseks

siiski toimunud. Nimelt on puudutatud isik vastuses määruskaebusele märkinud, et PPA on

andnud talle suunise hankida reisidokument. Ehkki isik ei väida, et ta ei kavatsegi seda suunist

järgida, vaid selgitas üksnes, et see on keeruline ja võtab paratamatult aega, puuduvad andmed,

et isik oleks astunud mingeid reaalseid samme, et asuda ennast dokumenteerima. Dokumendi

3-24-1856

7(7)

lähiajal taotlemine on ka vähetõenäoline, sest vastusest määruskaebusele nähtub, et isik ei pea

jätkuvalt ennast Nigeeria kodanikuks ja samas viitab, et ka Saudi Araabial puuduvad tema kohta

andmed. Seega võib kinnipidamiseks esineda VSS § 23 lg 1 p-s 3 toodud alus, kuid põhjusel,

et PPA ei ole selgitanud, kuidas on puudutatud isik väljasaatmismenetluses rikkunud VSS § 264

lg 1 p-des 1, 2 või 4 sätestatud kohustusi, ei saa kinnipidamise aluseks olla VSS § 23 lg 1 p 2.

15. Eeltoodule vaatamata, kuigi puudutatud isiku kinnipidamiseks võivad esineda VSS § 23

lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud alused, ei oleks kinnipidamine ringkonnakohtu hinnangul asjaoludest

tulenevalt proportsionaalne (vt VSS § 23 lg 11). Kinnipidamine saaks olla õigustatud üksnes

juhul, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmed ei oleks tõhusad, kuid PPA

põhjendused praegusel juhul selles ei veena. Samuti ei saa isiku põgenemise ohtu pidada väga

suureks, arvestades, et ta on selgitanud, et kuna abikaasa käib tööl, siis hoolitseb puudutatud

isik suure osa ajast nende ühise lapse eest. Pole põhjust eeldada, et isik sooviks oma perekonna

juurest lahkuda. Lapse vanust (4-aastane) arvestades kaasneks isiku kinnipidamisega oluline

perekonnapõhiõiguse riive ning seda ei muuda olematuks see, et puudutatud isiku ebakindlast

staatusest tulenevalt pidid isik ja tema abikaasa abiellumise ning lapse saamise ajal arvestama,

et neil ei pruugi olla võimalik jätkata perekonnaelu enda valitud riigis. Asjakohane ei ole PPA

argument, et perekonnaelu riivet on hinnatud isiku elamisloa taotluse lahendamisel, sest isegi

kui kahtlused, mille alusel PPA hindas isiku avalikku korda ohustavaks, võisid olla piisavad

elamisloa andmisest keeldumiseks, ei saa pelgalt ebaselged kahtlused olla aluseks isiku KPK-s

kinnipidamiseks. Seejuures ei ole PPA ka lahkumisettekirjutuses vabatahtliku täitmise tähtaega

määramata jätmisel tuginenud VSS § 72 lg 2 p-le 4, vaid üksnes VSS § 72 lg 2 p-dele 1 ja 3.

Puudutatud isikul on Eestis olemas püsiv elukoht ja vähemasti kohtule esitatud andmete põhjal

on isik järginud ka tema suhtes PPA 26.06.2024 otsusega kohaldatud VSS § 10 lg 2 p-des 1–5

sätestatud järelevalvemeetmeid.

16. Eelneva põhjal jääb PPA määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.06.2024

määruse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

17. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et 21.06.2024 taotluse rahuldamata jätmine ei võta

PPA-lt õigust esitada oluliste asjaolude muutumise korral halduskohtule uus taotlus puudutatud

isiku paigutamiseks KPK-sse. Näiteks juhul, kui puudutatud isik mõjuva põhjuseta eirab tema

suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid.

18. Kuna määrus kajastab puudutatud isiku eraelulisi andmeid, tuleb määruse avaldamisel

asendada füüsiliste isikute (v.a menetlusosaliste esindajate) nimed ja sünniajad tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

19. Kuna ringkonnakohus ei ole enne haldusasja menetlust lõpetava määruse peale esitatud

määruskaebuse lahendamist andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamiseks, võib puudutatud isik HKMS § 210 lg 42 kohaselt esitada sellised

dokumendid ringkonnakohtule koos taotlusega menetluskulude kohta täiendava määruse

tegemiseks 10 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates. Kui puudutatud

isik jätab menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid eeltoodud tähtaja jooksul esitamata,

jäävad võimalikud menetluskulud määruskaebuse menetluses HKMS § 109 lg 1 alusel tema

enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)