1-24-3712/4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-23-7139

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2024, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-24-3712 (23730000251) Kohtunik Elina Elkind Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 19. juuni 2024. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik, määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta XX esindaja vandeadvokaat Tambet Laasiku kaebus rahuldamata ja Riigiprokuratuuri

19. juuni 2024. a määrus muutmata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 20. oktoobril 2023 kuriteokaebuse kriminaalmenetluse alustamiseks T.K suhtes KarS §

280 lg 2, § 209 lg 1 või § 213 lg 1 tunnustel. Kuriteokaebuse kohaselt esitas T.K kahes tsiviilasjas võltsitud tõendeid eesmärgiga mõjutada kohut ja saavutada endale soodsate lahendite tegemine seoses XX ja T.K ühise lapse kasuks elatise väljamõistmise ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõuetega.

2. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 1. novembri 2023 teatisega kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel alustamata. Prokuratuuri hinnangul ei vasta kuriteoteates kirjeldatud ühelegi kuriteokoosseisule.

3. XX vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate Riigiprokuratuuris, taotledes kriminaalmenetluse alustamist KarS § 280 tunnustel.

4. Riigiprokuratuur jättis 20. novembri 2023. a määrusega kaebuse läbi vaatamata leides, et XX ei ole kannatanu, mistõttu ei ole tal KrMS § 207 lg 2 kohaselt kaebeõigust.

5. XX vaidlustas Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus, taotledes määruse tühistamist ja prokuratuuri kohustamist T.K suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 280 lg 2 või § 344 lg

1 ja § 345 lg 1 tunnustel.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. detsembri 2023. a määrusega kaebuse rahuldamata.

1-23-7139

2(5)

7. Ringkonnakohtu määruse peale esitas XX esindaja kaebuse Riigikohtule, taotledes selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kohustada Riigiprokuratuuri kriminaalmenetlust alustama.

8. Riigikohus rahuldas 23. aprilli 2024. a määrusega XX esindaja kaebuse osaliselt, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2023. a määruse ning saatis XX kaebuse Riigiprokuratuuri 20. novembri 2023. a määruse peale menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

9. Riigikohus leidis, et kõnealuses asjas ei olnud üksnes kuriteokaebuse põhjal ilmselge, et XX õigushüvesid väidetava kuriteoga ei kahjustatud. Järelikult ei oleks Riigiprokuratuur tohtinud kaebust kaebeõiguse puudumise argumendil läbi vaatamata jätta, vaid pidanuks selles esitatud väiteid sisuliselt hindama, lähtudes sealjuures legaliteedipõhimõttest. Seega on Riigiprokuratuur kaebust läbi vaatamata jättes ja ringkonnakohus selle peale esitatud kaebust rahuldamata jättes rikkunud oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.

10. Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2024. a määrusega tühistati Riigiprokuratuuri 20. novembri 2023. a määrus ning kohustati Riigiprokuratuuri läbi vaatama XX poolt Põhja Ringkonnaprokuratuuri

1. novembri 2023. a menetluse alustamata jätmise teatise peale esitatud kaebust. Ringkonnakohus rõhutas, et kuivõrd ei ole ilmselge, et XX õigushüvesid kuriteoteates kirjeldatud asjaoludel ei kahjustatud, tuleb Riigiprokuratuuril hinnata kaebuses esitatud väiteid sisuliselt ning anda hinnang ka kuriteoteates kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt teistele võimalikele süüteokoosseisudele, eeskätt KarS § 344 ja § 345. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS

11. Riigiprokuratuur jättis 19. juuni 2024. a määrusega XX esindaja kaebuse rahuldamata. Riigiprokuratuuri seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

12. Põhja ringkonnaprokuratuur analüüsis lisaks kuriteokaebuses märgitud KarS § 280 lg-le 2, § 209 lg-le 1 ja 213 lg-le 1 ka §-des 344 ja 345 sätestatud kuriteokoosseise. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses taotleti kriminaalmenetluse alustamist vaid KarS § 280 lg 2 tunnustel seoses kohtule esitatud e-kirja episoodis. Eeltoodust järeldas Riigiprokuratuur, et kaebaja nõustus ringkonnaprokuratuuriga, et KarS § 344 ja § 345 kuriteotunnustele vastavaid tegusid ei ole toime pandud. Seega ei pidanud Riigiprokuratuur vajalikuks neid kuriteokoosseise oma 20. novembri 2023. a määruses enam käsitleda, võttes seisukoha kaebaja viidatud KarS § 280 osas. Riigiprokuratuur on käsitlenud kaebuse läbi vaatamata jätmise määruses ka Riigikohtu viidatud kuriteokoosseise ehk KarS § 344 ja § 345. Kaebuse läbi vaatamata jätmine tähendab sisuliste motiivide esitamata jätmist, mitte seda, et kui Riigiprokuratuur tuvastaks kriminaalmenetluse alustamise vajaduse, jäetakse see tegemata vaid kaebajal kaebeõiguse puudumise tõttu. Käesoleval juhul on ringkonnaprokuratuur KarS §-de 344 ja

345 osas motiveeritud seisukoha esitanud ja juhul, kui Riigiprokuratuur ei oleks sellega nõustunud, oleks kriminaalmenetlust alustatud. Kuna Riigikohus on kohustanud Riigiprokuratuuri kaebust veelkord KarS § 344 ja § 345 osas sisuliselt lahendama, lisab Riigiprokuratuur täiendavalt järgmist. Kaebuses toodud põhjendustele tuginedes ei ole võimalik käsitleda kõnealust e-kirja võltsitud dokumendina. Asjaolu, mille kohaselt e-postiaadressi 8 kuud hiljem enam polnud, ei anna alust käsitada sellelt aadressilt varem saadetud kirja (kirju) võltsitutena. Samuti ei saa e-kirja sisust järeldada, et selle saatja oleks ennast psühholoogina esitlenud. Tegemist on pigem tuttavaga, kes

1-23-7139

3(5) vastab T.K küsimusele. Kohtule esitatud taotluses märgitu puhul, mille kohaselt on tegemist perekonna probleemidega tegelenud psühholoogiga, on tegemist taotluse koostaja tõlgendustega. Samuti ei muuda e-kirja võltsituks asjaolu, et selle saatja (eeldatavalt) R.P ei ole Eesti Psühholoogide Liidu liikmete nimekirjas, seejuures ei ole kirja saatja end psühholoogina esitlenud. Lisaks on psühholoogiline nõustamine oluliselt laiemalt määratletav, kui meditsiiniteenusena nõustamine. Psühholoogiline nõustamine võib seisneda mh sõbrale/tuttavale raskel hetkel toeks olemises ja soovituste andmises edasiseks käitumiseks.Eelmärgitud põhjustel ei ilmne kõnealuse e-kirjaga seonduvalt dokumendi võltsimisele viitavaid asjaolusid, ei tõusetu küsimust ka võltsitud dokumendi kasutamises. Täiendavalt, KrMS § 6 näeb ette, et menetluse alustamine on kohustuslik kuriteo asjaolude ilmnemisel ja juhul, kui ei esine kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid, või asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise. KrMS § 199 lg 1 p 1 nimetab esimese menetlust välistava asjaoluna kriminaalmenetluse aluse puudumise, nähes ette, et kui kuriteo asjaolud ei ole sedastatavad, ei või kriminaalmenetlust alustada. Praegusel juhul nõustub riigiprokurör ringkonnaprokuratuuriga, et kuriteole (-tegudele) viitav teave puudub. KAEBUS RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSELEXX vaidlustas Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus, taotledes määruse tühistamist. Kaebuse kohaselt ei ole Riigiprokuratuur järginud ringkonnakohtu juhiseid ning on jätnud käsitlemata KarS §-des 344 ja 345 sätestatud koosseisud. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

16. Riigiprokuratuuri väide, justkui tähendaks kaebuse läbi vaatamata jätmine sisuliste motiivide esitamata jätmist, on vale. Riigiprokuratuur ei käsitlenud KarS § 344 ja § 345 koosseise oma

20. novembri 2023. a kaebuse läbi vaatamata jätmise määruses ega ka nüüd, 19. juuni 2024. a kaebuse rahuldamata jätmise määruses. Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei tähenda sisuliste motiivide esitamata jätmist, vaid seda, et kaebust ei lahendata sisuliselt ning käsitletakse ainult kaebeõiguse küsimust.

17. Riigiprokuratuur esitas oma tõlgenduse kaebuses kirjeldatud e-kirja kohta, jättes sealjuures analüüsimata KarS § 280, § 344 ja § 345 koosseisud. Riigiprokuratuur on asunud esitama oletusi, mille kohta kriminaalmenetluses tõendeid kogutud ei ole. Riigiprokuratuuri väite kohta, et epostiaadressi võib luua määratlemata ajaperioodiks, kasvõi ühe e-kirja saatmiseks, ühtegi tõendit kogutud ei ole, mistõttu on tõendamata, et käesoleval juhul nii toimitud oleks. Samuti ei ole kontrollitud võimalust, et T.K võis selle e-postiaadressi luua ja sellelt e-kirja saata just selleks, et saada menetluses endale soodsat tõendit kannatanu vastu. Seda, et e-kirja saatja esitleb ennast psühholoogina, saab järeldada e-kirja domeeni nimest – psyh.ee. Lisaks väideti taotluse tekstis, millega e-kiri tõendina tsiviilasjas esitati, et tegemist on perekonna probleemidega tegelenud psühholoogiga. Tähtsust ei ole sellel, kas R.P on psühholoog või mitte. Asjaoluga, et R.P ei ole Eesti Psühholoogide Liidu liikmete nimekirjas, soovib kannatanu täiendavalt põhistada kahtlust, et R.Pa nimelist psühholoogi ei ole olemas. Riigiprokuratuur on seega jätnud kannatanu poolt esitatud peamised probleemid tähelepanuta, s.o kas selline e-kiri on üldse saadetud ja kas selle e-kirja saatis R.P või lõi kohtule esitamise eesmärgil T.K.

18. Riigiprokuratuur on jätnud võtmata seisukoha kannatanu esitatud tõendite osas, mille kohaselt ei ole sellist e-posti aadressi kunagi olemas olnudki. Seega ei ole ka sellist e-kirja kunagi olemas olnud ning T.K on selle järgi teinud, st võltsinud. Millisel viisil T.K seda tegi, tuleb kriminaalmenetluses välja selgitada. Küsimata on R.P, kas ta on selle e-kirja saatnud, kontrollimata on domeenihaldurilt

1-23-7139

4(5) või e-postiteenuse pakkujalt, kas selline domeen ja e-postiaadress on olemas, kas need on varem olemas olnud ning kes on selle kasutajad.

19. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada isiku kasuks kohtuotsust tehes, mitte menetluse alustamise otsust langetades. Kannatanu on esile toonud asjaolud ja esitanud tõendid, mis annavad aluse arvata, et R.P ei ole sellist e-kirja koostanud ja saatnud. Menetleja ja prokuratuur ei ole neid asjaolusid kontrollinud, vaid menetlus on jäetud alustamata lihtsalt oletuste pinnalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatu ei too kaasa Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja prokuratuuri kohustamist kriminaalmenetluse alustamiseks.

21. Ringkonnakohus möönab, et Riigiprokuratuuri määrusest ei tulene, kas T.K poolt tsiviilkohtumenetluses esitatud e-kirja saab pidada selle tunnuste põhjal dokumendiks KarS § 344 ja § 345 mõttes ning jaatava vastuse korral, kas tegemist võib olla e-kirja kui dokumendi võltsimisega. Ringkonnakohus leiab, et muud argumendid (nt see, et e-postiaadressi võib luua määratlemata ajaperioodiks või kirja saatja R.P ei ole end psühholoogina esitlenud) puudutavad võimalikku dokumendi võltsimist, kuid on asjassepuutumatud juhul, kui on tuvastamata, kas kõnealune e-kiri vastab KarS § 344 sätestatud dokumendi nõuetele või mitte. Küll aga viitab Riigiprokuratuur Põhja Ringkonnaprokuratuuri 1. novembri 2023. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates esitatud seisukohtadele ning märgib, et kui Riigiprokuratuur ei oleks nende põhjendustega nõustunud, oleks Riigiprokuratuur kriminaalmenetlust alustanud, mistõttu tuleb Riigiprokuratuuri määruse osana käsitleda ka eelneva menetleja põhjendusi KarS §-de 344 ja 345 osas.

22. T.K esindaja esitas tsiviilkohtumenetluses tõendina e-kirja, milles väidetavalt perega tegelenud psühholoog R.P kirjeldas XX käitumist ja selgitas T.Kle, mis on T.K ja XX vahelist suhtlust kinnitavateks tõenditeks.

23. Nimetatud e-kirja puhul on tegemist dokumendiga TsMS § 272 lg 2 mõttes, mille kohaselt on dokumendid ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Käesoleval juhul on tegemist isikliku kirjaga, mille T.K esindaja esitas tsiviilkohtumenetluses tõendina, eesmärgiga kirjeldada kohtule XX käitumist, mis nähtub väidetavalt perega tegelenud psühholoogi poolt T.Kle edastatud e-kirjast. Küll aga selleks, et oleks täidetud dokumendi mõiste karistusseadustiku mõttes, peab see olema mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid, sellest peab selguma selle väljaandja ning selle alusel peab olema võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest (vt RKKKo nr 1-16- 5757, p-d 12-13).

24. Ringkonnakohus nendib, et isegi kui eeldada, et asjakohase kirja lõi T.K, ei saa seda pidada dokumendiks KarS § 344 ja § 345 tähenduses. Dokument peab olema sellisena käsitatav sõltumata tähendusest, mida omistab sellele (kohtumenetluses) tõendi esitaja. Praegusel juhul on tegemist ekirjaga, mis on väidetavalt saadetud aadressilt xx aadressile xx. Kiri on allkirjastatud „Parimaga R“. Kirja sisus esitatakse mingeid asjaolusid ja antakse nendega seoses nõu, kuidas käituda. Kiri ei ole digitaalselt allkirjastatud. Esmalt ei ole sellesisulise kirja pinnalt võimalik järeldada, et sellega tõendatakse tsiviilkohtumenetluses juriidilise tähtsusega asjaolusid ehk näiteks isa ja tütre või ema ja tütre vahelist suhtlust. Samuti ei ole võimalik sellise nõuandva kirja pinnalt omandada õigusi või vabaneda kohustustest – ka kuriteokaebusest ei selgu, milliseid õigusi või kohustusi peetakse silmas.

1-23-7139

5(5) Kirjast ei nähtu muu hulgas, et tegemist on (perekonnaga tegelenud) psühholoogiga ja nõu antakse vastavast ametialasest pädevusest lähtudes. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et T.K esindaja poolt tsiviilkohtumenetluses tõendina esitatud e-kirja puhul ei ole tegemist dokumendiga KarS § 344 mõttes. Kuivõrd ei ole täidetud KarS § 344 sätestatud süüteokoosseis, ei ole võimalik toime panna ka KarS § 345 sätestatud süütegu.

25. Riigikohus on 23. aprilli 2024. a määruses nr 1-23-7139 juba selgitanud, et KarS § 280 koosseisulisi tunnuseid kuriteoteates kirjeldatud asjaolud ei täida, kuivõrd kohus ei ole õigusemõistmise funktsiooni täites käsitatav haldusorganina (vt RKKK 16.04.2020, 1-19-8262/17, p 44). Seega jääb määruskaebuse etteheide KarS § 280 sätestatud kuriteokoosseisu analüüsimata jätmise kohta tagajärjetuks.

26. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 208 lg-test 1, 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 19. juuni 2024. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus lisab täiendavalt, et tsiviilkohtumenetluses esitatud dokumendi ehtsust on võimalik vaidlustada TsMS § 277 sätestatud korras. TsMS § 277 lg 4 teise lause kohaselt võib kohus dokumendi võltsituse kontrollimiseks määrata ekspertiisi või välja nõuda muud tõendid.

(allkirjastatud digitaalselt)