2-21-14263/125 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 12. juuli 2024

Tsiviilasja number

2-21-14263

Tsiviilasi

Hagi hind

United Oil Teenused OÜ hagi OÜ Novus OIL (pankrotis)

haldur Ly Müürsoo, Farm Inkasso OÜ ja OÜ Evail Oil

(pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks Novus OIL OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluses

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

United Oil Teenused OÜ, rk 14515334, seaduslik esindaja

K. O.

Kostjad:

I Novus OIL OÜ (pankrotis) haldur Ly Müürsoo (kuni

17.03.2023 haldur Svetlana Pilden), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaidar Sultson

II Farm Inkasso OÜ, rk 11057977, lepinguline esindaja

Oliver Ennok

III EVAIL OIL OÜ (pankrotis), rk 10186796, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson

Asja läbivaatamise kuupäev viimane istung 10.06.2024 / suuline menetlus

Resolutsioon

1. Mitte rahuldada United Oil Teenused OÜ hagi OÜ Novus OIL (pankrotis) haldur

Ly Müürsoo, Farm Inkasso OÜ ja OÜ EVAIL OIL (pankrotis) vastu nõude

tunnustamiseks Novus OIL OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.

2. Jätta hageja enda ja kostjate menetluskulud hageja kanda. Määrata

menetluskulude rahaline suurus kindlaks TsMS § 177 lg 2 korras.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada otsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisele

järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD

1. 10.09.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt vaidlesid 10.08.2021 toimunud Novus OIL OÜ

(edaspidi Novus) nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vastu kostja I 633 712 euro

ulatuses, tunnistades nõuet 1133,75 euro ulatuses ning vaidles vastu 45 000 euro suurusele

pandiõigusele. Kostjad II ja III vaidlesid nõudele ja pandiõigusele täies ulatuses vastu.

01.09.2021 loovutas (I kd tlk 10) K. O. (edaspidi ka KO) temal Novuse vastu pankrotimenetluses

olevad nõuded hagejale.

xxxx sõlmisid Novus ja KO tähtajalise autorilepingu, mille alusel loovutas KO Novusele tema

loodud tehnilise lahendi ja eskiisprojekti varalised õigused emulsioonõli seadmete tootmiseks

kogu maailmas.

KO-le väljastati Eesti Patendiameti poolt kasuliku mudeli tunnistus EE 01295 Ul. Novus asus

KO tehnilise lahenduse ja eskiisprojekti alusel tootma emulsioonõli tootmise seadmeid NOEM

TECH 30, seadmetega emulsioonõli tootma ja seadmeid müüma, teenides sellelt olulist

majanduslikku tulu.

Autorilepingu p-de 3.1 ja 5.1 kohaselt kohustus Novus varaliste õiguste loovutamise eest tasuma

KO-le tähtajaliselt kuni 31.12.2020 autoritasu 6000 eurot (neto) kuus. Autorilepingu p 5.1

kohaselt oli tegemist tähtajalise lepinguga kestvusega kuni 31.12.2020.

Novus asus KO-le lepingu alusel autoritasu maksma alates märts 2015, kuid 31.12.2017 seisuga

oli väljamaksmata autoritasu võlgnevus kasvanud 80 000 euroni.

2017 aastal laenas KO Novusele pangaülekannetega 32 800 eurot, millest 30.01.2018 seisuga oli

tagastamata 20 800 eurot.

31.01.2018 sõlmisid Novus ja KO laenulepingu, millega fikseerisid 31.12.2018 seisuga Novuse

autoritasude võlgnevuse KO ees summas 80 000 eurot ja sellele lisaks eelnevalt antud laenude

tagastamata jäägi 30.01.2018 seisuga 20 800 eurot. Novuse võlgnevus KO ees oli laenulepingu

sõlmimisel seega kokku 108 000 eurot.

30.01.2018 sõlmitud laenuleping on VÕS § 30 lg 1 kohane võlatunnistus, millega võlgnik on

tunnistanud autoritasu võlgnevust summas 80 000 eurot ja muude laenude võlgnevust summas

20800 eurot. Järelikult ei ole kostjatel õigust tugineda võlgnevuse ega autoritasu maksmise

kohustuse puudumise vastuväidetele. Kostjatel oleks õigus tugineda võlgnevuse puudumisele

ainult siis, kui võlgnik oleks võlgnevuse 30.01.2018 laenulepingu sõlmimise järgselt KO-le

tasunud.

30.01.2018 laenulepinguga andis Novus KO-le laenu osaliseks tagatiseks AÕS § 282 lg 1

mõistes käsipandina sõiduki reg nr xxxx. Pandiese anti lepingu sõlmimisel KO valdusesse.

KO-le antud käsipandile konkureerivat pandiõigust ei ole keegi Novuse nõuete kaitsmise

koosolekul tunnustada palunud, seega puudub vaidlus ka pandiõiguse järjekorra üle.

Pandiese on 01.09.2021 nõude loovutamise lepingu sõlmimisel üle antud hagejale, seega on

käsipant kehtiv.

Laenulepingu p 3.3 kohaselt leppisid Novus ja KO laenu intressiks sümboolselt 1% tingimusel,

et Novus tasub laenu hiljemalt 31.12.2018. Vastukaaluks sümboolsele intressile leppisid Novus

ja KO kokku suhteliselt kõrge viivise- 0,5% päevas, et tagada laenu tähtaegne tasumine.

Arvestuse kohaselt oli pankroti väljakuulutamise ajaks kogunenud intress 991,23 eurot ja viivis

328 860 eurot. Kuna viivissumma 328 860 eurot ületab laenu põhisummat, siis üldjuhul on

põhjendatud selle vähendamine kuni põhisummani. Seetõttu nõuab hageja laenulepingu alusel

viivist summas 108 000 eurot.

Novus ei ole KO-le alates aprillist 2018 autoritasu maksnud. Novuse pankroti

väljakuulutamisega muutusid ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad autoritasu maksed

sissenõutavaks, seega oli Novusel pankroti väljakuulutamise seisuga maksmata autoritasu kokku

201 472 eurot. Tabelarvutusvea tõttu oli KO nõudeavalduses jäänud autoritasu makseperioodina

arvesse võtmata veebruar 2018, mistõttu oli väljamaksmisele kuuluv autoritasu summa ühe kuu

ehk 6000 euro võrra väiksem.

Autorilepingu p 3.2 alusel kohustus Novus maksma tasumata autoritasudelt viivist 0,1% päevas.

Pankroti väljakuulutamise seisuga oli kogunenud viivis 77 385,25 eurot.

Kokkuvõtvalt koosneb hageja nõue järgnevast: Laenuleping 31.01.2018 - põhivõlg 108 000

eurot, intress – 991 eurot, viivis 108 000 eurot. Autoritasu lepingu xxxx võlgnevus 201 472 eurot

ja viivis 77 385 eurot. Kokku 495 848 eurot.

Laenulepinguga on 45 000 euro ulatuses seatud käsipant sõidukile reg nr xxxx.

Kostja I on nõuete kaitsmise koosoleku protokollis märkinud, et ta vaidlustab nii xxxx autoritasu

lepingu kohased nõuded kui ka 31.01.2018 laenulepingust tulenevad nõuded, kuna autoritasu

võib käsitleda juhatuse liikme tasuna, mida Novuse majandusliku olukorra halvenemisel ei oleks

tohtinud edasi maksta. Lisaks, et Novus ei maksnud autoritasu välja siis, kui tal selleks

vahendeid oli.

Kostja I seisukohad ei ole õiguslikult põhjendatud, neist ei ole aru saada, millisel õiguslikul

alusel kostja I autoritasu lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust juhatuse liikme tasuks

ümber kvalifitseerib.

Ilmselgelt ei kuulu juhatuse liikme kohustuste või ülesannete hulka tehnilise lahenduse

leiutamine ja loomine. Autorilepingust tuleneva autoritasu maksmise kohustuse näol ei olnud

tegemist juhatuse liikme tasuga ja sellest lepingust ei tulnud juhatuse liikmele mingeid

igakuiseid ülesandeid.

Autoritasu tuli maksta alates 2015 aastast Novusele antud tehnilise lahenduse varaliste õiguste

kasutusõiguse eest. Tegemist oli tähtajalise lepinguga, mille alusel oli KO omapoolse kohustuse

juba 2015 aastal täitnud ja Novus kohustus saadud hüve eest kokkulepitud tähtajani 31.12.2020

maksma. AutÕS ei võimalda kohustatud isikul ühepoolselt tasu maksmise kokkuleppest

keelduda.

Asjaolu, et Novus ei täitnud lepingut korrektselt, ei muuda autoritasu maksmise kohustust

tühiseks. Kokkulepitud tasu maksmise kohustuse rikkumise kaudu kohustusest vabanemine oleks

vastuolus õiguse üldpõhimõtete ja hea tavaga.

Lisaks puudub Riigikohtu otsuse nr 2-19-5601 p 16.4 seisukoha kohaselt kostjatel õigus

vaidlustada 31.12.2018 deklaratiivse võlatunnistusena sõlmitud laenulepinguga kinnitatud

asjaolusid, milleks oli autoritasu maksmise kohustus, autoritasu võlgnevus summas 80 000 eurot

ja tagastamata laen summas 20 800 eurot.

17.01.2022 esitatud hagi täpsustuse kohaselt (III kd tlk 3) on hageja nõue:

1) tunnustada 45 000 eurost nõuet I järgu nõudena koos selle tagamiseks seatud 45 000 eurose

pandiõigusega sõidukile, reg. nr. xxxx,

2) tunnustada 436 382 eurost nõuet II järgu nõudena.

Kokku koosneb haginõue osistest: laenuleping 31.01.2018- 100 800 eurot, laenulepingu intress-

925 eurot, laenulepingu viivis- 100 800 eurot, autoritasu lepingu xxxx võlgnevus- 201 472 eurot,

autoritasu viivis- 77 385 eurot, kokku 481 382 eurot.

KOSTJA I- Novus OIL OÜ (pankrotis) haldur Ly Müürsoo- VASTUS

2. Kostja oma 14.10.2021 kirjalikus vastuses (I kd tlk 56 jj) hagi ei tunnista.

Pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldus ning hagiavalduses toodud nõuded omavahel ei ühti.

Pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse kohaselt koosneb nõue:

-

autorilepingust xxxx tulenevast nõudest- 195 472 eurot;

-

autorilepingust tuleneva nõude viivise nõudest - 71 971,09 eurot,

-

laenulepingu xxxx jäägist- 100 800 eurot,

-

laenulepingu intressi nõudest- 2 604 eurot,

-

laenulepingu viivisenõudest- 314 865,18 eurot;

-

23.01.2018 antud laenust summas 1000 eurot;

-

23.01.2018 laenu viivise nõudest 133,58 eurot.

Eespooltoodud nõuetest oli loovutatud nõue summas 7000 eurot, millest tulenevalt on nõude

kogusummaks 679 846,75 eurot.

Hagiavalduses paluti tunnustada nõuet, mis koosneb kokkuvõtvalt järgnevast (hagiavalduse p

21):

-

laenulepingust (31.01.2018) - 108 000 eurot;

-

laenulepingu intressist - 991 eurot;

-

laenulepingu viivisest- 108 000 eurot;

-

autoritasu lepingu xxxx võlgnevusest- 201 472 eurot;

-

autoritasu viivisenõudest- 77 385 eurot.

Kokku 495 848 eurot.

Parima ülevaate saamiseks kajastatakse need allpool olevas tabelis:

Nõude alus

Pankrotimenetluses esitatud

nõudeavalduse kohaselt

(eurodes)

Hagiavalduse kohaselt

(eurodes)

Autorileping xxxx

195 472

201 472

Autorilepingu viivis

71 971,09

77 385

Laenuleping xxxx

100 800

108 000

Laenulepingu intress

2 604

Laenulepingu viivis

314 865,18

108 000

23.01.2018 laen

1000

-

23.01.2018 laenu intress

133.58

-

Pankrotiseaduse (PankrS) § 107 järgi võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus

üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks

nõuete kaitsmise koosolekul. Antud juhul on hageja taotlenud autorilepingu järgse ning

laenulepingu põhinõude osas nõude tunnustamist võrreldes kaitsmiseks esitatuga suuremas

ulatuses.

Hagiavaldusele lisatud autorilepingu ning laenulepingu puhul on tegemist ebausaldusväärsete

tõenditega.

Autorileping ning laenuleping on allkirjastatud sama isiku, KO poolt, kes on ühtlasi Novuse

juhatuse liige, ehk siis tehingud on tehtud iseendaga.

Autorileping oli väidetavalt sõlmitud xxxx, kuigi kasuliku mudeli registreerimise kuupäevaks on

27.03.2015. Tõepoolest oli 2015 märtsi kuus deklareeritud KOle väljamakse (liik 50, renditulu,

sh. litsentsitasu) summas 6250 eurot, mis võiks nagu viidata nimetatud kokkuleppe olemasolule,

kuid ka enne märtsi ning ka pärast olid deklareeritud sama liiki (50) väljamaksed, kuid

väiksemas suurusjärgus või üldse puudusid. Sama olukord oli ka aastal 2016 ning 2017, 2018

aastal deklareeritud väljamaksed KOle puuduvad, kuigi hagiavalduse kohaselt ei saanud KO

autoritasu alates aprillist 2018 (lisatud arvestuse järgi aga alates märtsist 2018).

Hageja väidab, et seisuga 31.12.2017 jäi KOle välja maksmata autoritasust 80 000 eurot. Samuti

on viidatud sellele, et autorilepingu sõlmimine oli Novuse huvides, kuna kasulik mudel oli

kasutatud seadme NOEM TECH tootmisel. Samuti on lisatud arved, mille järgi müüs Novus

2015 aastal (juba 10.03.2015, st enne kasuliku mudeli registreerimist) Noem Techi hinnaga 326

666 eurot (ilma käibemaksuta) ning 2017 aastal on müüdud teine seade, hinnaga 315 000 eurot

(ilma käibemaksuta).

Autoritasu viie aasta eest pidi moodustama 360 000 eurot ehk rohkem kui pool müügitulust pidi

olema välja makstud autoritasuna. Selline tulemi jaotus ei saanuks tuua olulist majanduslikku

tulu, eriti olukorras, kus tegemist on spetsiifilise seadmega, mille vastu nõudlus ei olnud ka suur.

Kasuliku mudeli autor ning ühtlasi ka Novuse juhatuse liige pidi nimetatud olukorda ka ette

nägema veel väidetava lepingu sõlmimisel.

On kummaline, et esimese seadme müümisel ei ole Novuse juhatuse liige endale autoritasu

lepingujärgselt nõuetekohastes summades välja maksnud.

Muu tasu, sh. töötasu või juhatuse liikme tasu, ei olnud perioodil 2015 – 2018 KOle

deklareeritud.

See kogumis võib viidata nimetatud lepingu näilikkusele TsÜS § 89 lg 1 tähenduses, mille

eesmärgiks võis olla juhatuse liikme tasu väljamaksmine ilma sotsiaalmaksude tasumise

kohustuseta, millele haldur ka nõuete kaitsmise koosolekul osutas.

Juhul kui käsitleda aga väidetavat autori tasu juhatuse liikme tasustamisena, siis ÄS § 1801(3) lg

3 kohaselt kui osaühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud

või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks

osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib osaühing nõuda tasude ja muude hüvede

vähendamist. Sellisel juhul paistab KOle väljamakstud tasude ebaregulaarsus ning kõikumine ka

pärast autorilepingu «sõlmimist» olema loogiline.

Rõhutamist siiski väärib, et ka enne autoritasulepingu väidetavat sõlmimist oli KOle

väljamaksete puhul deklareeritud tasu liik 50 (renditulu või litsentsitasu), mis annab alust

järeldada, et tegemist võib olla ka tagantjärgi sõlmitud lepinguga.

Haldurile ning kohtule lisatud nn. autoritasu arvestused on erinevad ning välja toodud kuni

detsembrini 2020, tuginedes seejuures asjaolule, et autoriõigusseadus ei võimalda kohustatud

isikul ühepoolselt tasu maksmise kokkuleppest keelduda. Võttes arvesse, et mõlemal poolel oli

üks ja sama isik, ei olnuks, lepingu kehtivuse korral, olla raske seda teha poolte kokkuleppel.

Seda enam, et Novuse juhatuse liige, kes on ühtlasi ka autorilepingu järgi autor, kinnitas

pankrotimenetluse käigus, et muud püsikuludega lepingud olid ära lõpetatud seisuga jaanuar

2020, mis näitab vaid esialgse võlausaldaja pahausksust.

Nõude aluseks lisatud laenuleping oli väidetavalt sõlmitud 30.01.2018, mille järgi võlgneb

Novus KOle autoritasu 80 000 eurot, mille osas lepiti kokku laenuks ümbervormistamine ning

kokku võlgnevus koos varasemalt antud laenudega moodustas 30.01.2018 100 800 eurot, mida

Novus pidi kustutama hiljemalt 31.12.2018.

Selline võlgnevus ei olnud kajastatud 2017 majandusaasta aruandes (osapooltega seotud

tehinguna), mis oli kinnitatud juhatuse poolt 02.08.2018. Saldo seisuga 31.12.2017 moodustas 28

564 eurot.

Esitades kohtule filtreeritud panga väljavõtted, eksitab hageja kohut, kuna väljavõtte filtriks on

vaid laekumised. Haldur esitab SEB Pank 2017 aasta väljavõtte, mille kohaselt oli KOle

26.09.2017 saadud 10 000 eurost kohe tagastatud 9000 eurot.

Ülaltoodu alusel on ilmne, et nii autorileping kui laenuleping on koostatud tagantjärgi. Võttes

arvesse, et kõik konto väljavõtted on tehtud 22.08.2019, mil võlgniku vastu olid juba esitatud

pankrotiavaldus ning võlgnik on taotlenud saneerimismenetluse algatamist 19.06.2019, siis

võisid lepingud olla koostatud just sellel ajaperioodil. Lepingutes on kajastatud ebaõiged

andmed, mis ei ühti teiste raamatupidamislike dokumentidega ning ka saneerimisavaldusele

lisatud bilansiga. Seega on tegemist võltsimisega, mille eesmärgiks võis olla üksnes seotud

isikute soov osaleda võlausaldajana kas saneerimismenetluses või antud juhul ka

pankrotimenetluses ning mõjutada selle läbiviimist, mis ei ole aga kooskõlas heade kommetega.

Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel.

Käsipant ei saa tekkida tühise nõude tagamiseks. Kuna laenuleping on tühine, siis ka lepingusse

sisse kirjutatud pandiõigust ei teki.

KOSTJA II- Farm Inkasso OÜ- VASTUS

3. Kostja oma 29.12.2021 kirjalikus vastuses (II kd tlk 105 jj) hagi ei tunnista.

Hageja nõue on kunstlikult tekitatud ja fiktiivne.

KO esitas võlgniku pankrotimenetluses nõude summas 679 845,75 eurot, mis põhineb

autorilepingul (nr xxxx), mille alusel nõutakse võlgnikult autoritasu (195 472 eurot ning

lepingule lisanduvate viiviseid 71 971,09 eurot) ning samuti nö laenunõude, mis on tegelikkuses

samuti suures osas ümber vormistatud laenusuhteks samast autoritasulepingust tulenevalt.

Hageja esitatud nõude loovutamise lepingu alusel on hagejale loovutatud nõuded „ I järjekorra

kaitsmata nõue summas 45 000 eurot, tagatud käsipandiga sõiduautole reg nr xxxx“ ja „võlgniku

pankrotiprotsessis esitatud II järjekorra kaitsmata nõue summas 634 845,75 eurot“.

Hageja on nõude tunnustamise hagis esitanud 450 848 eurost nõuet II järjekoha nõudena ja 45

000 eurot I järjekoha nõudena, seega oluliselt väiksemas summas, kui esialgne nõue ja

loovutatud nõue.

Kostja hinnangul on nii autorilepingust tulenev nõue, kui nn laenulepingust tulenev nõue

alusetud ning tuleb jätta tunnustamata. Iseenesest on lubatud iga võlakohustuse ümber

vormistamine laenukohustuseks, kuid antud juhul on võlgniku kohustus fiktiivne ning seega

puudus ka võimalus olematut kohustust laenuks vormistada.

Tartu Ringkonnakohus on 12. jaanuar 2021 tsiviilasjas nr 2-19-7701 (pankrotimenetluses häälte

määramine) tehtud lahendis analüüsinud hageja nõudega seonduvaid asjaolusid ning jätnud

hagejale hääled määramata (määrati 680 hääle asemel 1 hääl). Ringkonnakohtu arvates andsid

selleks põhjust koosmõjus järgmised asjaolud. „K. O. poolt viidatud autoritasu lepingu esemeks

oleva kasuliku mudeli registreering on kaotanud kehtivuse, ebaselge on nõude suuruse

kujunemine, seda nii autoritasu kui selle laenuks ümbervormistamise summa osas. Autoritasu

ega laenu ei ole võlgniku aastaaruannetes kajastatud. Oluline on ka asjaolu, et K. O. on võlgniku

osanik ja juhatuse liige, kellel oli kontroll võlgniku majandustegevuse üle, kes omas ülevaadet

võlgniku dokumentatsioonist ning kes kasutas oma positsiooni iseendaga tehingute sõlmimiseks.

Käesolevas asjas on ka saneerimisnõustaja tutvunud samade dokumentidega ning leidnud, et

need on võltsitud. Ringkonnakohus leiab, et 23.01.2018 laenulepingust tulenev nõue annab aluse

määrata K. O.le 1 hääle.“

Hageja nõude osas esitatud dokumendid on vastuolulised või ebausutavad ja ülekaalukalt

viitavad sellele, et tegemist on kunstlikult loodud ja fiktiivse nõudega. Samale seisukohale on

jõudnud ka võlgniku pankrotihaldur, kes on samuti hageja nõude vaidlustanud.

Hageja on oma hagiavalduses märkinud, et „autorilepingu p-de 3.1 ja 5.1 kohaselt Novus

kohustus varaliste õiguste loovutamise eest tasuma KO-le tähtajaliselt kuni 31.12.2020 autoritasu

6000 eurot neto kuus. Autorilepingu p 5.1. kohaselt oli tegemist tähtajalise lepinguga kestvusega

kuni 31.12.2020.“ Samuti on hageja märkinud, et Novus kohustus autori tasu maksma saadud

hüve eest kuni 31.12.2020.

Kostja esitab Patendiameti väljatrüki kasuliku mudeli kohta, millest nähtub, et kasuliku mudeli

kehtivuse lõppemise kuupäev oli 27.03.2019. Juba ainuüksi nimetatust tulenevalt ei ole

põhjendatud hageja nõue kuni 31.12.2020 kuupäevani.

Hagis nimetatud autoritasust ja laenulepingust tulenevad kohustused peaksid olema kajastatud ka

võlgniku majandusaasta aruannetes, kuid võlgniku väidetav autoritasude suurus summas 80 000

eurot ei ole 2017.a. majandusaasta aruandes üldse kajastatud.

Pankrotimenetluses (tsiviilasjas nr 2-19-7701) on saneerimisnõustaja Tarmo Villman (kohtule

26.08.2019 ja 31.10.2019 esitatud menetlusdokumentides) leidnud, et võlgnik ega nõude algne

omanik KO ei ole antud nõude olemasolu tõendanud.

Saneerimisnõustaja on erapooletu kohtu poolt nimetatud isikuna juhtinud kohtu tähelepanu

asjaolule, et võlgnik on jätnud saneerimismenetluses antud nõude sisu tõendamata ning kuna

nõuet ei ole kajastatud varasemates majandusaasta aruannetes (2014, 2016), siis

saneerimisnõustaja hinnangul vastav nõue puudub. Nõue oli KO poolt esitatud, et nõude alusel

(koos Kvaliteetinkasso OÜ nõudega) moodustada enamus võlausaldajate nõuetest ja häältest

ning selle alusel vastu võtta saneerimiskava. Kohus nõustus saneerimisnõustaja taotlusega

võlgnikuga seotud nõuete puudumise osas ning lõpetas saneerimismenetluse.

Eelnimetatud saneerimisnõustaja dokumendist nähtub samuti, et KO on enda autoritasude nõude

loovutanud isikutele A. S., Best Blue Solutions OÜ ja OK Kuller. Seega tekib küsimus, kas KO

üldse omas nõuet, mille ta on enda nimel pankrotihaldurile esitanud. Puuduvad andmed ja

tõendid, et eelnimetatud isikud oleksid nõude KOle tagasi loovutanud.

KO on võlgniku juhatuse liikmena sõlminud endaga autoritasu lepingu ja samuti otsustanud

võlgnikku koormata viivisekohustustega enda kasuks. Eraldi menetluses tuleb uurida ja

analüüsida, miks juhatus on vastava tehingu teinud ning kohustusi tahtlikult kasvatanud, kui

samal ajal oli isikul võimalik leping ja kohustuste kasvamine lõpetada. Samuti võib tegemist olla

varjatud tehinguga näiteks juhatuse liikme tasustamiseks vms.

On küsitav, kas nimetatud kasulik mudel oli tegelikkuses üldse kasulik ja vajalik ning kas Novus

ka tegelikkuses kasutas nimetatud mudelit. Kostja on veendumusel, et vastav leping on

vormistatud üksnes selleks, et KOl oleks väidetav nõue varasemalt saneerimismenetluses ja nüüd

ka pankrotimenetluses.

Ekslik on hageja arvamus, et tema nõuet ei ole võimalik vaidlustada, kuna 30.01.2018

laenulepinguga on võlgnik tunnistanud autoritasu võlgnevust summas 80 000 eurot ja muude

laenude võlgnevust summas 20 800 eurot ja et järelikult ei ole kostjatel õigust tugineda

võlgnevuse ega autoritasu maksmise kohustuse puudumise vastuväidetele. Hageja leiab, et

30.01.2018 sõlmitud laenuleping on VÕS § 30 lg 1 kohane võlatunnitus ning tulenevalt

kohtupraktikast puudub hagejal vajadus esitada täiendavaid tõendeid enda nõude tõendamiseks.

Kostja märgib, et Riigikohus on asjas nr 3-2-1-124-14 just pankrotimenetluse erinorme

arvestanud ja asunud seisukohale, et arvestades pankrotimenetluse eesmärki – rahuldada

võlausaldajate põhjendatud nõuded võlgniku vara arvel võimalikult õiglaselt – ja pidades silmas

võlausaldajate ühiseid huve, tuleb võlausaldajal, kes deklaratiivsele võlatunnistusele tugineb,

selle aluseks olevate kohustuste olemasolu usutavaks muuta.

Selleks tuleb tal esile tuua võlatunnistuses märgitud kohustuse tekkimise asjaolud ja põhjendada

neid kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 235 märgituga selliselt, et

põhjenduse õigsust eeldades saaks tema väidet lugeda usutavaks. Riigikohus on rõhutanud

pankrotimenetluse eristaatust võlatunnistamise vaidlustamisel tõendamiskoormuse osas

24.03.2017 kohtuotsuses asjas nr 3-2-1-103-16, kus punktis 22 „kolleegium rõhutab, et

eelviidatud hea usu põhimõttest lähtuv tõendamiskoormise ümberpööramine võibki olla

põhjendatud peamiselt pankrotimenetluses, muul juhul aga väga erandlikel asjaoludel“.

Seega ei piisa pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks ainult lähikondse isikuga võlatunnistuse

sõlmimisest, vaid hageja kohustus on tõendada, et võlasuhtel on sisu ja alus ning hageja nõue on

tõendatud.

Hageja nõude aluseks olev leping on tühine.

Lepingu kooskõla heade kommetega tuleb hinnata lepingu sõlmimise aja seisuga. Tehing on

vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja

väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal.

Kostja leiab, et antud nõude aluseks olev tehing on vastuolus heade kommetega, kuna see eksib

ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse

üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. KO on sõlminud iseendaga lepingu autoritasu osas,

kuigi puuduvad tõendid, et antud autorilepingust tulenevalt on võlgnik üldse mingit teenust või

kasu saanud. Teadaolevalt ei ole lepingus märgitud eskiisprojekt ja tehniline lahendus õlide

tootmiseks leidnud majandustegevuses rakendust ning tegemist võib olla fiktiivse leiutisega.

Antud juhul on võlgniku lähikondne loonud ja tekitanud enda kasuks nö võlanõude, mille alusel

omada tekitatud õigusi võlgniku pankrotimenetluses. Ilmselgelt on antud nõude põhiline eesmärk

kaitsta pankrotimenetluses ainult võlgniku huve ning kahjustada teiste võlausaldajate huvisid.

Selline tehing ja leping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine.

KOSTJA III - EVAIL OIL OÜ (pankrotis) - VASTUS

4. Kostja oma 29.12.2021 kirjalikus vastuses (II kd tlk 174 jj) hagi ei tunnista.

Hageja on esitanud hagi põhinõude tunnustamiseks suuremas ulatuses kui KO poolt kaitsmiseks

esitatud nõudeavalduses.

Pankrotimenetluse nõudeavalduses esitatud nõuete koosseis erineb hagis esitatud nõuetest

järgnevalt. Kostja tugineb siinkohal halduri poolt käesolevas asjas esitatud vastuses olevale

tabelile.

Vastavalt tabelile on hageja taotlenud hagiavalduses 02. märtsi 2015 autorilepingust tuleneva

põhinõude tunnustamist 6000 eurot ja viivisenõude tunnustamist 5413,91 eurot suuremas

ulatuses ning 30. jaanuari 2018 laenulepingust tuleneva põhinõude tunnustamist 7200 eurot

suuremas ulatuses kui KO poolt võlgniku pankrotimenetluses eitatud nõudeavalduses. Kokku

taotleb hageja nõude tunnustamist 18 613,91 eurot suuremas ulatuses kui KO esitatud

nõudeavalduses.

PankrS § 107 alusel tuleb hageja nõue summas 18 613,91 eurot jätta tunnustamata ning vastavas

osas hagi rahuldamata.

Hagi aluseks olevad lepingud on tühised

Autorileping ja laenuleping on allkirjastatud ühe ja sama isiku, ehk KO poolt nii enda kui ka

võlgniku nimel viimase juhatuse liikmena.

Nõuete osas esitatud alusdokumendid on vastuolulised ja ebausutavad ning viitavad sellele, et

tegemist on kunstlikult ja tagantjärele loodud nõuetega. Kostja ühineb Farm Inkasso poolt Tartu

(kohtu märkus- vastuses ekslikult Tallinna) Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2021 määruses

tsiviilasjas nr 2-19-7701 käsitletuga, mille kohaselt on tuvastatud, et K. O. poolt võlgniku

pankrotimenetluses pankrotihaldurile esitatud dokumendid annavad aluse esimesel

võlausaldajate koosolekul K. O.le määrata üksnes 1 (ühe) hääle. Seejuures ei määranud

ringkonnakohus K. O.le ühtegi häält vaidlusaluse autorilepingu ja laenulepingu alusel. Kohus

määras K. O.le ainsa hääle 23. jaanuari 2018 laenulepingust tuleneva nõude eest, mille

tunnustamiseks ei ole hageja hagi esitanud.

Kostja nõustub ringkonnakohtu põhjendustega.

Nagu ringkonnakohus märkis, on võlgniku saneerimisnõustaja Tarmo Villman leidnud, et

vaidlusalused nõuded ei ole põhjendatud. Saneerimisnõustaja leidis, et KO (ja ka tema

eriõigusjärglaste) väidetav nõue ei ole õiguspärane, kuna esitatud nõuded tuginevad võltsitud

lepingutel, milleks on KO ja võlgniku vaheline leping, mille sõlmimise kuupäevana on

nimetatud 02. märts 2015 ja lepingut nimetatud kui „Autorileping nr xxxx“ ning KO ja võlgniku

vaheline leping, mille sõlmimise kuupäevana on nimetatud 30. jaanuari 2018 ja lepingut

nimetatud kui „Laenuleping nr xxxx.“ Sarnaselt kohtule tõi saneerimisnõustaja esile, et

autorilepingu nr xxxx esemena nimetatud kasuliku mudeli registreering (nimetus „Meetod

emulsiooniõli valmistamiseks“) on kaotanud kehtivuse. Kasuliku mudeli registreering kaotas

kehtivuse juba 27. märtsil 2019.

Autorilepingu nr xxxx ja laenulepingu nr xxxx võltsituse väidet kinnitab võlgniku 2017. a.

majandusaasta aruanne, millest ei nähtu 31. detsembri 2017 seisuga võlgnikule laenukohustuse

olemasolu KO ees. Seda olenemata hagiavalduse p-des 8 ja 9 esitatud väidetest, et 31. detsembri

2017 seisuga oli võlgnikul välja maksmata autoritasu võlgnevus KO ees 80 000 eurot ning lisaks

laenas KO 2017 võlgnikule 32 000 eurot, millest 30. jaanuari 2018 seisuga oli tagastamata 20

800 eurot. Saneerimisnõustaja leidis, et võlgniku poolt KOle autoritasude maksmine ei ole

tuvastatav ka võlgniku 2015. a. ja 2016. a. majandusaasta aruannetest.

Sarnaselt ringkonnakohtule ja saneerimisnõustajale ei ole ka kostjale arusaadav hageja poolt

tunnustamiseks esitatud nõuete kujunemine. Hagis esitatud väidete kohaselt asus võlgnik KOle

autorilepingu nr xxxx alusel autoritasu maksma alates 2015 märtsist ning hageja väidetel

kohustus võlgnik tasuma KOle varaliste õiguste loovutamise eest autoritasu 6000 eurot kuus

kuni 31. detsembrini 2021. Autorilepingu p 1.2 sätestab, et autor (KO) loovutab võlgnikule

autorilepingus märgitud varalised õigused teosele kogu maailmas viieks (5) aastaks arvates 02.

märtsist 2015 (vt hagiavalduse lisa 2). Seega oli autorilepingu kohaselt teose kasutusõiguse

tähtajaks 02. märts 2020. Autorilepingu p 3.1 kohaselt maksab võlgnik autorile tasu kuni teose

kasutusõiguse tähtaja lõpuni. Kuivõrd autorilepingu p 1.2 alusel oli kasutusõiguse tähtajaks 02.

märts 2020, puudus KO igal juhul autoritasu nõue perioodi eest 2020 aprill kuni 2020 detsember.

Hageja on arvestanud haginõuete hulka ka autoritasu nõuded pärast teose kasutusõiguse tähtaja

lõppu . Hageja esitatud autoritasu nõue vastava perioodi eest summas 54 000 eurot (9 x 6000

eurot) ja sellelt arvestatav viivisenõue on igal juhul alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

Samuti jääb arusaamatuks, kuidas on kujunenud laenulepingus nr xxxx fikseeritud väidetav

võlgnevus 80 000 eurot ja sellele lisanduv väidetav laenusumma 20 800 eurot. Hageja ei ole

laenulepingus fikseeritud autoritasu võlgnevuse kohta arvestust esitanud. Hagiavalduse p-s 19

esitatud väidete kohaselt ei ole võlgnik tasunud autoritasu alates 2018 aprillist. Kui hageja

väidete kohaselt oli autoritasu sellele eelneval perioodil võlgniku poolt tasutud, ei saanud 30.

jaanuari 2018 laenulepingu nr xxxx sõlmimise seisuga KOl võlgniku vastu autoritasu nõuet olla.

Seega ei saanud pooled vastavat nõuet ka laenusuhteks ümber kujundada.

Saneerimisnõustaja ülevaatest nähtub, et KO on autorilepingust nr xxxx tulenevad autoritasude

nõuded loovutanud järgmistele isikutele: A. S., Best Blue Solutions OÜ ja OK Kuller. Hageja ei

ole esitanud tõendeid, mis kinnitavad, et eelnimetatud isikud loovutasid nõude tagasi KOle.

Olukorras, kus autorilepingust nr xxxx tulenevad nõuded olid loovutatud kolmandatele isikutele,

ei saanud KO sama nõuet loovutada hagejale. Osas, milles KO on loovutanud autorilepingust nr

xxxx tulenevad nõuded kolmandatele isikutele, tuleb hagi jätta igal juhul rahuldamata.

Eelnev viitab üheselt, et nii autorileping kui ka laenuleping on koostatud tagantjärgi. Kostja

nõustub pankrotihalduri poolt 14. oktoobri 2021 menetlusdokumendis esitatud põhjendustega

lepingute tagantjärele sõlmimise osas. Lepingutes on kajastatud ebaõiged andmed, mis ei ühti

teiste raamatupidamislike dokumentidega ning saneerimisavaldusele lisatud bilansiga.

KO ja võlgniku poolt tagantjärgi lepingute sõlmimise eesmärgiks on soov osaleda võlgniku

võlausaldajana kas võlgniku saneerimismenetluses või pankrotimenetluses ning mõjutada

menetluste läbiviimist, välistades teiste võlausaldajate nõuete rahuldamise. Tehingu tegemise

motiiv ei ole kooskõlas heade kommetega TsÜS 86 lg 1 mõttes.

Alternatiivselt on autorilepingu ja laenulepingu puhul tegemist näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1

mõttes, kuivõrd pooled on üksnes soovinud jätta mulje tehingute olemasolust. TsÜS 89 lg 2

alusel on näilik tehing tühine.

TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise

tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Seega on hoopis võlgnikul KO vastu nõue alusetult saadud autoritasude

tagastamiseks VÕS § 1028 lg 1 alusel.

Kuivõrd 30. jaanuari 2018 laenuleping on heade kommete vastasuse (või alternatiivselt

näilikkuse) tõttu tühine, on asjakohatud hageja väited, et laenuleping on võlatunnistus VÕS § 30

lg 1 mõttes ja selle vaidlustamine on välistatud. Hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

Käsipant ei saa tekkida tühise nõude tagamiseks. Kuivõrd laenuleping on tühine, ei tekkinud ka

laenulepingus sätestatud pandiõigust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuste ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja

toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu

rahuldamisele.

6. Kostja EVAIL OIL OÜ (pankrotis) (edaspidi ka Evail) hagi nõude tunnustamiseks (tsiviilasi

nr 2-21-14212) jäeti Viru Maakohtu 15.08.2023 (jõustus edasikaebamata 05.09.2023) läbi

vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna menetluse käigus selgus, et hageja on esitanud

selgelt perspektiivitu nõude ja hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib uuesti kohtusse pöörduda.

Nõuete kaitsmise ajal kehtinud PankrS § 106 lg 1 hagi esitamiseks sätestatud tähtajast tulenevalt

Evailil seda võimalust enam siiski pole.

PankrS § 103 lg 8 (nõuete kaitsmise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt kui võlausaldaja nõue on

jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi

rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata.

Esitatud asjaoludel tuleb seega lugeda, et Evail ei ole PankrS § 103 lg 8 tollase redaktsiooni

tähenduses hagi esitanud ja seega tema vastuväiteid ei saa enam arvestada.

Selle kostja poolt käesoleva menetluse algusjärgus (ehk ajal kui veel ei olnud teada tsiviilasja 2-

21-14212 tulem) esitatud vastuväidetega analoogsed vastuväited on aga esitanud ka kostja Farm

Inkasso OÜ ja paljuski kokkulangevalt ka kostjaks olev võlgniku pankrotihaldur.

Eeltoodust tulenevalt ei mõjuta ühe kostja vastuväidete nn kõrvale jätmine asjale õigusliku

hinnangu andmist ja kohus üldjuhul ei erista alljärgnevas iga kostja vastuväidet ja seisukohti

ning kasutab üldist sõnastust „kostja“.

7. Hageja nõudeks on nõude tunnustamine Novuse pankrotimenetluses.

Nõuete tunnustamise üle tekkinud vaidluste rahuldamise kord on sätestatud PankrS § 106 lg 1,

mille kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat

pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel

kohus.

8. Kostjad on vaidlustanud nõude aluseks olevad autorilepingu (I kd tlk 13) ja laenulepingu (I kd

tlk 33) kehtivuse, mh laenusumma kujunemise. Kostjad leiavad, et tehingud on heade kommete

vastased, alternatiivselt näilikuna tühised ja et ka laenusuhte ümbervormistamine

võlatunnistuseks ei anna alust seda tunnustada.

8.1. Kohtupraktikas on leitud (RKTKo nr 3-2-1-95-11), et nõude tunnustamise üle peetava

vaidluse puhul on ka sel isikul (võlausaldajal), kes ei ole tehingu pool, õigus tugineda

vastuväitele, et see tehing on näilik. Vastasel korral ei oleks võlausaldajal võimalik oma õigusi

pankrotimenetluses võimalike kuritarvituste vastu kaitsta. Seega ei kehti nõude tunnustamise

hagi menetlemisel tavajuhtumi piirangud, mil võlaõigusliku lepingu tühisusele saab tugineda

vaid isik, kelle õigusi leping mõjutab, s.o üldjuhul vaid lepingupool ( RKTKo 13.02.2008 3-2-1-

140-07 p 13).

Eelviidatud lahendi alusel on õigustatud näilikkuse vastuväidet esitama kõik käesoleva

menetluse kostjad.

9. Kohtu arvates on ebaselge 01.09.2021 nõude loovutusleping (I kd tlk 10).

9.1. On kindlasti usaldusväärsust vähendav see asjaolu, et tehingu mõlemal poolel on sama isik-

loovutaja KO füüsilise isikuna ja sama isik ka nõuet omandava äriühingu seadusliku esindajana.

9.2. Edasi on lepingu p.1.1 loovutuse esemeks nimetatud I jrk nõudena 45 000 eurot, mis on

tagatud käsipandiga sõiduautole reg.nr xxxx ja II jrk nõudena 634 845,75 eurot. Ebaselgus

ilmneb sama lepingu punktis 3.1., kus kinnitatakse, et loovutatakse „nõue tervikuna, koos

käsipandi esemega sõiduauto reg.nr xxxx...“. Lause lõpp „… hinnaga 75% nõude kogusummast“

teeb küsitavaks, mida siiski loovutati. Kui kogu rahaline nõue on 45 000 + 634 845,75 = 679

845,75 eurot, siis leping p.3.1 sõnastusest tuleb aru saada niimoodi, et käsipandiks oleva

sõiduauto hind on 75% nõude kogusummast. Seega peaks auto väärtus olema 509 884 eurot.

9.3. Kohus on Transpordiameti kodulehe info kohaselt tuvastanud, et tegemist on PORSCHE

CAYENNE DIESEL marki autoga, mille esmane reg.kanne on tehtud 2013. Täna on Porche

autode kodulehel Cayenne kõige kallima mudeli hind uuena ca 219 000 eurot. Ei ole eluliselt

usutav, et 2013 väljalaskeaastaga auto väärtus oleks ka aastal 2021 olnud ca 509 tuhat eurot. See

muudab eluliselt ebausutavaks ka käsipandi regulatsiooni lepingus.

9.4. Käsipandiõigus on vallaspandiõiguse üks liik ja see nõuab pandipidaja valdust. Pandiõigust

ei teki, kui ei ole ega ka tulevikus ei saa tekkida nõuet, mille tagamiseks on pant seatud.

Käsipanti ei teki tühise nõude tagamiseks. Kui tühistatakse tehing, millest tagatav nõue tuleneb,

kaotab kehtivuse ka selle tagamiseks seatud käsipant.

9.5. Transpordiameti andmebaasis on kanded: auto kehtiv omanik on Novus; 26.06.2019 on

täitemenetluse alusel tehtud keelumärke kanne; 09.07.2020 on tehtud keelumärke kanne

pankrotiasja lahendi alusel.

Kuna käsipant liigub koos auto valdusega, siis seega ei saanud KO enam sellist auto käsipanti

ehk Novuse kui pankrotis oleva äriühingu varakogumise kuuluva esemega seotud

vallaspandiõigust 01.09.2021 loovutuslepinguga keelumärgete tõttu käsutada ehk loovutada auto

füüsilist valdust ja käsipanti kui varalist õigust.

9.6. Kostjad on saneerimisnõustaja T. V. seisukoha (II kd tlk 165-166) valguses tõstatanud

küsimuse, kas KO-l oli üldse nõuet, mida hagejale loovutada, sest väidetavalt oli KO

autorilepingust ja laenulepingust tulenevad nõuded loovutanud A. S.le, Best Blue Solutions OÜ-

le ja OK Kuller OÜ-le ja puuduvad andmed, et neid oleks talle tagasi loovutatud.

Kohus leiab, et kuivõrd mainitud isikutega sõlmitud loovutuslepingutest (III kd tlk 141-143) ei

nähtu sõnaselgelt identifitseerivalt seost, et KO oleks loovutanud justnimelt autorilepingu ja

teatud konkreetse kuupäevaga laenulepingu nõuded, siis tuleb eeldada, et KO 01.09.2021 oli

nõude loovutamisel siiski nende omanik.

9.7. Kui nõude loovutamine olekski ka kehtetu, mida kohus praegu ei väida, siis see iseenesest ei

muudaks loovutatud nõuet ennast kehtetuks, vaid pankrotimenetlusse taastuks üksnes esialgne

võlausaldaja. Loovutuse võimalik kehtetus ei ole aluseks väita nõude võltsitust (vt. Tartu

Ringkonnakohtu 25.01.2023 määrus 2-15-19357 p. 37).

10. Kohus nõustub kostjatega selles, et autorilepingut nr xxxx (I kd tlk 13) ei saa lugeda

kehtivaks ja see on TsÜS § 86 ja § 89 lg 1 alusel tühine nii heade kommete vastasuse kui

näilikkuse tõttu, kuna tehingu sõlmimise asjaolud tekitavad põhjendatud kahtluse, et tehing on

sõlmitud tagantjärgi.

10.1. Kohus peab asjakohaseks kostjate seisukohta, et lepingust tulenev kohustus pidanuks

olema kajastatud võlgniku vastava aasta majandusaasta aruannetes.

Küsimus ei ole selles, et kas majandusaasta aruannetes andmete ebaõige kajastus võiks ja peaks

olema sanktsioneeritud ühinguõiguslike õigusinstrumentidega. Kohus peab põhjendatuks hinnata

aruannete õigsuse aspekti käesolevas menetluses ka TsÜS ja PankrS kontekstis.

Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade

raamatupidamiskohustuslase (ehk äriühingu enda) finantsseisundist ja majandustulemustest ning

see teenib omakorda ka võlausaldajate (ja ka avalikku) huve.

10.2. Kui majandusaasta aruandes esinevad sellised vastuolud raamatupidamisseaduse sätetega,

mille tulemusel kajastab majandusaasta aruanne olulisel määral valesti äriühingu majandusseisu,

siis on rikutud võlausaldajate ning avalikkuse kaitseks kehtestatud seaduse sätteid.

See annab aluse leida, et kui sõlmitud autorilepinguga oli hageja väitel kõik korras, siis puudus

alus ja õigustus jätta sellega seotud kohustused-õigused kajastamata majandusaasta aruannetes.

Hageja tunnistab, et nõuet ei olnud vähemalt 2017 a aruandes (I kd tlk 167) korrektselt

kajastatud (IV kd tlk 106 jj). Hageja esitatud selgitus, miks seda aruandes ei kajastatud

(08.04.2024 protokoll, ajamärke 00:54:16 viimane lõik, IV kd tlk 106 pöördel), ei ole mõistetav.

Kui registripidajale esitatud, st juhatuse poolt kinnitatud, majandusaastaaruandest ei nähtu

kohustusi, mis seal käesolevas menetluses nõude alust kinnitava lepingu ja hageja enda esitatud

asjaolude kohaselt pidanuks olema, siis järelikult neid algandmeid- tehingut- ei olnud (aruannete

esitamise ajal) olemas. Järelikult, nõustudes kostjatega, on tehing tagantjärgi vormistatud. Kohus

nõustub kostjatega, et lepingu sel viisil sõlmimise tegelik eesmärk ja sisu oli sel juhul mõjutada

saneerimis- ja pankrotimenetluse kulgu, sh otsuste vastuvõtmist mõjutavas ulatuses nõude

suuruse alusel antud häälte arvuga.

10.3. RPS § 16 sätestab kohustuse kajastada aruandes kogu oluline informatsioon, mis mõjutab

raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on

selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt

aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. RPS § 16 p 9 sätestab avalikustamise põhimõtte –

aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada õige ja õiglase ülevaate

raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

Seega peab juhatus tagama, et raamatupidamise aastaaruandes oleksid kajastatud kõik olulised

asjaolud, mis võivad mõjutada äriühingu majandusseisu ja mis võivad mõjutada äriühingu

lepingupartneri majanduslikke otsuseid.

Kõigi nõuete õige kajastamine tagab selle, et ühingu majanduslik olukord tehakse väljaspoole

nähtavaks sellisena, nagu see tegelikult on. KO kui äriühingu juhataja võis omaenda nõude

esitamise tõenäosust hinnata. Kuid isegi siis, kui ta hindas võla sissenõudmist väga

ebatõenäoliseks, ei võinud (vt RKTKo 3-2-1-69-15) jätta seda kajastamata. Riigikohus on

märkinud, et niisugused nõuded tuleb aruande lisas kajastada sõltumata sellest, kas juhatuse liige

aruande koostamise ajal peab tõenäoliseks (soovib) selle sissenõudmist.

10.4. Seega on hageja seisukoht, et majandusaasta aruanne ei tekita ega lõpeta kohustusi,

printsiibis küll õige, kuid selleks, et hinnata, kas vastav kohustus on olemas, on majandusaasta

aruanne ikkagi oluline dokument ja seetõttu tuleb nõustuda kostjatega, et 2017 aruandes selle

nõude kajastamata jätmine on arusaamatu ning viitab sellele, et märgitud ajahetkel seda nõuet ei

olnud ning et see tehti tagantjärgi. Kui hageja õiguseellane ehk KO olnuks lõpuni järeldusel, et

seda nõuet pole vaja aruandes kajastada, siis ei oleks ta seda nn vea parandamisena (III kd tlk 6

p.34) ikkagi järgnevatesse aruannetesse sisse viinudki.

10.5. Haldur on põhjendatult juhtinud tähelepanu asjaolule, et kuna KO kasulik mudel (I kd tlk

15) registreeriti alles 27.03.2015, ei saanud KO xxxx autorilepingu sõlmimisel olla Autor, ehk

isik kellel üldse oleks kasuliku mudeli käsutamise, sj ka autoritasu nõudmise õigust.

Seega ei saa Novuse poolt KOle märtsis 2015 deklareeritud tulu, summas 6250 eurot, pidada

autorilepingu täitmiseks, nagu väidab hageja, vaid selle makse eesmärk ja tegelik sisu tuleneb

mingist muust õigussuhtest.

Ka hageja poolt 22.11.2022 esitatud 2016-2017 deklaratsioonid (III kd tlk 91-92) ei tõenda et

deklareeritu on seotud autoritasuga.

Kohus nõustub halduriga ja Evaili seisukohaga (III kd tlk 105), et see võib olla püüd tasuda KO

kui juhatuse liikme tasu viisil, mis välistab sellelt ettenähtud maksude arvestamise.

Kasuliku mudeli kehtivuse tähtaeg on kostja esitatud tõendi (II kd tlk 120) kohaselt 27.03.2019.

Seega on alusetu hageja poolt autoritasu nõude esitamine vähemalt perioodi eest alates

28.03.2019 kuni (autorilepingu p.5.1 alusel arvutatud kehtivustähtaja lõpuni) 31.12.2020, seda

enam, et 31.08.2020 pankroti väljakuulutamisega läksid kõik nõuded nn lukku.

10.6. Kohus loeb autorilepingu sõlmituks TsÜS § 86 kui ka § 89 alusel heade kommete vastaselt

ja näilikult. Mõlemal juhul tähendab see tehingu tühisust ehk alust jätta selle lepingu baasil

pankrotimenetlusse esitatud nõue tunnustamata.

11. Kehtivaks ei saa lugeda ka 30.01.2018 (hageja on hagi tekstis nimetanud kuupäevaks ka

31.01, mis omakorda teeb kaheldavaks lepingu õigsuse) sõlmitud laenulepingut nr xxxx (I kd tlk

33).

Lepingu p 2 kohaselt on lepingu objektiks autoritasu võlg 80 000 eurot seisuga 31.12.2017 ja

varasemalt antud ja tasumata laenud summas 20 800 eurot. Kokku 100 800 eurot.

Kui hageja väidab hagi p.19, et „alates aprillist 2018 ei ole Novus KOle autoritasu maksnud“,

siis järelikult kuni sinnani olid maksed teostatud. Vastasel juhul oleks hageja pidanud väitma

võla tekkimise ajaks mingi varasema daatumi. Sel juhul on aga arusaamatu laenulepingus

väidetu, et 31.12.2017 seisuga oli autoritasu võlg 80 000 eurot.

Eelnimetatu kinnitab kohtu hinnangul seda, et numbrid ja numbrite kujunemised on kunstlikud ja

on, KO-le teadaolevalt saabuvat saneerimisvajadust silmas pidades, etteteadvalt teisi

võlausaldajaid kahjustavalt näilikult tekitatud.

11.1. KO poolt allkirjastatud 19.06.2019 esitatud avalduses Novuse saneerimiseks tsiviilasjas 2-

19-7701 (I kd tlk 179), kirjeldab Novus, kuidas maksuameti 2015 määratud maksukohustus on

talle tekitanud sel määral pinget, et selle kohustuse jõusse jäämisel on tegemist maksejõuetusega.

Kohtu hinnangul on seeläbi põhjendamatu KO enda ja tema poolt juhitud ettevõtte tegevus laenu

andmise ja autorilepingu fiktiivse koostamisega kujundada võimalikku pankrotimenetlust talle

sobivaks. Ehk et kui hageja esitatud tõendi kohaselt Teose (kasulik mudel) pealt võis teenida

sellist tulu nagu kajastavad hagile lisatud õli ja seadmete müügi arved, siis puudub mõistlik

põhjendus, miks pidi KO sellise väidetavalt väärtusliku varalise õiguse nõudeõiguse üldse andma

autorilepingu järgi Novusele. Sealjuures pidi KOle, olles samaaegselt nii laenuandaja rollis

füüsilise isikuna kui laenusaaja rollis Novuse juhtorgani liikmena, olema arusaadav, et kui

Novusel on autorilepingu osist sisaldava laenulepingu täitmisega probleeme, siis ettevõtte

mõistliku juhina oodanuks laenusaaja aspektist selle lepingu lõpetamist ja mõistliku Autorina

oodanuks laenuandja aspektist vähemalt kasuliku mudeliga seotud õiguste endale nn tagasi

küsimist. Lastes aga sellel olukorral jätkuda, tekitas Novus, keda juhtis KO, teadlikult olukorra,

kus majandusliku seisundi halvenemist ära ei hoitud vaid vastupidi tekitati võlakohustust

näilikult ja heade kommete vastaselt veel juurdegi.

11.2. On kummastav ja hea äritava vastane, et äriühing ei vormista väidetavaid talle antud

laenusid (I kd tlk 30-32) muul viisil kui üksnes pangaülekandega, millest ei nähtu laenusaajale

mistahes tähtaegadest või kõrvalnõuetest vms tulenevaid kohustusi. Olukorras, kus tehingu

mõlemal poolel on üks ja sama isik, indikeerib see, kogumis muude asjaoludega, tehingu

näilikkust.

11.3. Laenulepingu kohaselt on üks osis võla kogusummast väidetava autoritasu võlg 80 000

eurot. Kostjad on leidnud, et selle summa kujunemine pole jälgitav, kuna pole tõendatud, kas ja

millal autoritasu maksmine üldse on toimunud.

Kostjad tegi ettepaneku, et hageja seaduslikuks esindajaks olev KO tõendaks autoritasu saamist.

Hageja nõustus (IV kd tlk 107 pöördel), kuid ei esitanud siiski tõendit istungil kokkulepitud

kujul ehk pangakonto filtreeritud väljavõttena.

Hageja poolt 02.05.2024 esitatud tõend (IV kd tlk 121) - KO kinnitus Novuse poolt talle kolme

aasta jooksult tehtud autoritasude maksete kohta tõendis märgitud summades -, ei ole selgelt

usaldusväärne. Pooled leppisid istungil TsMS § 238 lg 2 tähenduses kokku, et maksete tegemist/

saamist tuleb tõendada pangakonto filtreeritud väljavõttega.

VÕS § 95 lg 1 tähenduses (VÕS I osa, komm., Tallinn, 2016, lk 443, komm 4.1.) ei ole täitmise

kviitungit kui eraldi dokumenti üldse vaja juhul, kui täitmist on võimalik tõendada raha

ülekandmisega võlgniku kontolt võlausaldaja kontole. Eeltoodust tulenevalt oligi asjakohane

poolte menetluslik kokkulepe, et KO poolt raha Novuselt saamist tuleb tõendada pangakonto

filtreeritud väljavõttega. Hageja poolt esitatud KO korraldus Novuse raamatupidajale (IV kd tlk

123) autoritasu deklareerimiseks (maksuõiguslikult vajaliku toiminguna) ei ole VÕS § 95 lg 1

tähenduses täitmise kviitung.

11.4. Kohtu arvates on põhjendatud ka Farm Inkasso seisukoht (IV kd tlk 124), et kui

juriidiliseks isikuks oleval hagejal oli raskusi KO kui füüsilise isiku pangakonto esitamisega, siis

saanuks kohtule teha taotluse tõendi kogumisena Novuselt sama perioodi/samade väljamaksete

sisu kohta pangakonto filtreeritud väljavõtte nõudmiseks.

11.5. Kohtu arvates on kogumis kaheldav, kas Novus ikka on jäänud, väidetavas ulatuses, võlgu

nii autoritasu kui laenusuhete osas, sest vastupidiselt hageja poolt väidetule (SEB väljavõte, I kd

tlk 31), et KO on 26.09.2017 laenanud - kandnud Novusele 10 000 eurot, on haldur Pilden

tõendanud (I kd tlk 178), et samal päeval ehk 26.09.2017 on 10 000 euro suurusest ülekandest-

laenust 9000 eurot kohe ka tagastatud. See muudab ebaõigeks nõudeavalduses esitatud

võlasumma arvestuse ja tekitab põhjendatud kahtluse, et analoogne „liikumine“ võis toimuda ka

teiste 2017 laenude puhul ja ka autoritasude osas.

11.6. Pangakonto väljavõte andnuks kaalu hageja väitele, et võlgnik on nõude osalise täitmisega

nõuet tunnistanud. Praegusel juhul jääb aga kogu laenuvõlaarvestus selles osas ebaselgeks ja

paljasõnaliseks.

Ebausutavust lisab ka asjaolu, et hagi lisaks olev sama laenusumma intressi arvestus ei käsitle

laenuna mitte laenulepingus toodud summat 100 800 eurot, vaid võtab arvestuse aluseks 108 000

eurot (I kd tlk 37). Kohus leiab, et sellist eksimust ei saa pidada juhuslikuks, vaid see tekib

kiirustades ja kunstlikult lepingute (tagantjärgi) loomisel.

11.7. Kohus leiab, et laenuleping, sisaldades lisaks eraldi laenusuhtele ka (tühisest)

autorilepingust kujundatud nõuet, on TsÜS § 89 tähenduses näilik ja sõlmitud selleks, et saada

saneerimis- ja pankrotimenetluse käiku mõjutavates otsustes ülekaal.

11.7.1. Kohtu järeldust kinnitab ka kostja Farm Inkasso OÜ vastusele lisatud saneerimisnõustaja

T. V. taotlus saneerimismenetluse lõpetamiseks (II kd tlk 130), milles nõustaja leiab (II kd tlk

132), et KO ja ka tema eriõigusjärglaste väidetav nõue ei ole õiguspärane, kuna esitatud nõuded

tuginevad näilikele lepingutele, milleks on KO ja Novuse vaheline xxxx kuupäeva kandev

autorileping ning 30.01.2018 kuupäeva kandev laenuleping.

Nõustaja väidab, sarnaselt käesoleva menetluse kostjatega, et võlgniku 2017

majandusaastaaruandest ei nähtu 31.12.2017 seisuga võlgnikul laenukohustuse olemasolu KO

ees summas 100 800 eurot. Samuti puudub Patendiameti väitel registreering sellist liiki

tehnilisele lahendusele, mida on nimetanud KO.

Viru Maakohtu poolt tsiviilasjas 2-19-7701 võlgniku saneerimismenetlust ennetähtaegselt

lõpetavas 07.01.2020 määruses resümeerib nõustaja, et „äriühingu raamatupidamist peetakse

tekkepõhiselt, mitte aga põhimõttel, millal keegi nõuab kohustuse täitmist ja millal võlgnik seda

soovib teha.“ Edasi ütleb nõustaja, et „võlgniku 2018 majandusaasta aruanne on juhatuse liikme

poolt allkirjastatud 01.07.2019 ehk vahetult peale saneerimisavalduse kohtule esitamist. Seetõttu

tuleb suhtuda kriitiliselt ka võlgniku poolt 2018 esitatud aruandesse“. Omakorda sellest

kaheldava tõeväärtusega majandusaasta aruandest tulenevalt ei elimineeri lepingu tühisust ka

hageja väide käesolevas menetluses (III kd tlk 57), et 2017 aruandes olnud „kajastamata nõude

viga“ on 2018 a aruandes parandatud.

Ennetamaks hageja väiteid, et T. V. eelnimetatud seisukohtade refereering pärineb maakohtu

määruse menetlusosaliste seisukohti käsitlevast jaost, märgib kohus, et Tartu Ringkonnakohus

oma 13.04.2020 määrusega maakohtu lahendit jõusse jättes- ja seda kohtu seisukohta

väljendavas jaotises - leidnud, et „Maakohus jõudis järeldusele, et saneerimisnõustajale teabe

andmata jätmise eeldatavaks põhjuseks on asjakohaste tõendite puudumine. Määruskaebuse

väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.“

11.7.2. Veelgi selgemalt joonistub aga võlgniku ja KO tegevus ja lepingute fabritseerimise

tõenäosus välja T. V. poolt tsiviilasjas 2-19-7701 31.10.2019 kohtule esitatud taotlusest.

Nimetatud dokumendis (II kd tlk 165-166) selgitab nõustaja kohtu arvates ammendavalt ja

selgelt, et väidetav autoritasu tõendatus on rohkem kui problemaatiline. Muuhulgas aga on

piisavalt segadust, kas ja millises osas sedasama autoritasu nõuet on KO loovutanud ka muudele

isikutele.

Kui võlgnik (KO juhituna ja tema kontrolli all olles) sel kombel, kohtu hinnangul teadvalt

pahatahtlikult, ei ole saneerimisnõustajale viimase poolt, võlgniku lepinguliste suhete

tõendamiseks, soovitud dokumente mõistliku koostööna esitanud, siis ei tee kohus sellest muud

järeldust, kui et sellised lepingud tegelikult puudusid ja need on koostatud tagantjärele ehk

näilikult.

11.7.3. Kohtu järeldus on kooskõlas ka Tartu Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas 2-19-7701 häälte

määramise kaebemenetluses 12.01.2021 tehtud lahendi p.10 (II kd tlk 113) öelduga, et kasuliku

mudeli registreering on kaotanud kehtivuse, ebaselge on nõude suuruse kujunemine, seda nii

autoritasu kui selle laenuks ümbervormistamise summas osas, autoritasu ega laenu ei ole

võlgniku aastaaruannetes kajastatud. KO on võlgniku osaniku ja juhatuse liikmena ja seeläbi

võlgniku majandustegevuse üle kontrolli omava isikuna, kasutanud oma juhtivat positsiooni

iseendaga tehingute sõlmimiseks.

Eeltoodu asjaolude alusel ei andnud ringkonnakohus KO nõuetele hääli, va 23.01.2018

laenulepingu osas, aga selle tunnustamist käesolevas hagis ka ei taheta.

Need ringkonnakohtu lahendis esiletoodud asjaolud ei ole muutunud ka käesoleva nõude

tunnustamise hagimenetluse kestel ja seetõttu kohtul puudub alus asuda käesolevat vaidlust

lahendades teistsugusele seisukohale, kui leida, et nõue on fabritseeritud.

11.8. Iseenesest on asjakohane leida, et häälte määramise etapis ei otsustata võlausaldaja nõude

tõendatust sarnaselt nõuete kaitsmise menetluses toimuvaga, kuid haldur/nõustaja peab saama

häälte määramiseks siiski nõuet põhistavad õiged ja kehtivad dokumendid, et nende baasil anda

hinnang ka häälte arvule. Seega toetab nii saneerimisnõustajale dokumentide mitteandmine kui

ka häälte määramise ja selle vaidlustamise etapis nõude sisule hinnangu andmine siiski seda, et

hageja õiguseelase nõude mitte tunnustamine nõuete kaitsmise koosolekul oli, käesolevas

menetluses tuvastatu baasil, põhjendatud.

12. KO poolt Novuse pankrotimenetlusse esitatud nõudeavalduse (I kd tlk 146) numbrilised

näitajad erinevad hagis esitatud nõude osiste (hagi p.21, I kd tlk 6) käsitlusest ja selles osas on

ülevaatliku tabeli koostanud kostjaks olev haldur (I kd tlk 142). Kohus seda siinkohal ei korda ja

nõustub kostjate seisukohaga, et PankrS § 107 (nõuete kaitsmise ja nõude tunnustamise hagi

esitamise ajal kehtinud kehtinud redaktsioon) kohaselt saab hagis nõue olla samal alusel ja mitte

suuremas ulatuses kui oli kaitsmisele esitatud. Praegusel juhul on hageja seda eiranud.

13. Kuna kohus leiab, et autorileping ja sellest tuletatud laenuleping on tühised, siis puudub

vajadus analüüsida kostjate väiteid, et muuhulgas ei ole ka laenulepingu summa kujunemine

jälgitav.

14. Kohus nõustub kostjatega, et kui põhinõuet ei ole, ehk see on tühine algusest peale, siis ei

realiseeru ka käsipandi õigus ja seega pole alust ka käsipandiga seotud nõuet tunnustada.

15. Tõendid. Lahendis eelpool viiteliselt käsitlemata, kuid menetlusse esitatud tõendid on seotud

kas menetluskulu tagatise määramise taotlusega (valdavalt II köite esimene pool) või ei ole

tõendatav asjaolu (nt nõuete kaitsmise koosolek) vaidlusalune või on tõendid seotud

pankrotimenetluses võlgniku poolt algatatud kompromissi menetlemisega, mis omakorda

käesoleva vaidluse sisulist lahendamist ei mõjuta.

Mõnedki tõendid on toimikus paraku mitmekordselt, sest nad on esitatud digikonteinerina mingi

erineval ajal koostatud põhidokumendi lisana (nt on sel kombel mitmekordselt võlgniku 2017

majandusaasta aruande tekst).

Asjakohatult on hageja käesoleva tsiviilasja numbri all 26.04.2024 esitanud kohtuvaidluse teesid,

mis on sisult seotud tsiviilasjaga 2-21-14260 (IV kd tlk 109-116).

16.Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi ei

rahuldata, siis kohus jätab kõik hageja enda ja kostjate menetluskulud hageja kanda.

Kohtu hinnangul on tõenäoline lahendi edasikaebamine ja kuna lõpptulemit on raske

prognoosida, siis on menetluskulude rahaline kindlaksmääramine otstarbeks reguleerida TsMS §

177 lg 2 sätestatud korras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Marika Leimann

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2025 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

1. Jätta United Oil Teenused OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 12. juuli 2024. a otsus muutmata, täiendades osaliselt maakohtu otsuse

põhjendusi. Jätta asja materjalide juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud tõendid:

kohtuotsust puudutav dokument ning Novus OIL OÜ ülevaade Äripäevas ja lugeda need United

Oil Teenused OÜ-le tagastatuks.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus United Oil Teenused OÜ kanda.

Riigikohtu 28.04.2025 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

1. Keelduda kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse tõttu.

2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud kassaatori kanda.

3. Kassatsiooniastme menetluskulusid välja ei mõisteta. 4. Määruse peale ei saa esitada

määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 694 lg 2).

12.07.2024 kohtuotsus 2-21-14263 jõustus 28.04.2025 Riigikohtu kohtumäärusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Lea Herne

referent