2-24-5264/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.07.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-5264

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

S.J hagi X.N vastu elatise suurendamise nõudes

654,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: S.J (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: G.X (isikukood XXX; e-post

xxx)

Hageja lepinguline esindaja: Angela Jürgenson (e-post

xxx)

Kostja: X.N (isikukood XXX; e-post xxx)

Kostja lepinguline esindaja: Anastassia Rumjantseva (e-

post xxx)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Muuta Harju Maakohtu 13.08.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-2433

väljamõistetud elatise suurust alljärgnevalt:

2.1 Välja mõista X.N-ilt elatis S.J kasuks alates 02.04.2024 kuni S.J täisealiseks

saamiseni (s.o 13.04.2031) igakuiselt 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76

eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest

on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

2.2 Resolutsiooni p-s 2.1 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2.3 Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 10.ndaks

kuupäevaks G.X arvelduskontole nr xxx LHV pangas, märkides makse

selgitusse "S.J elatis".

3. Juhul, kui X.N on kohtumenetluse kestel S.J-ile maksnud elatist, siis tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

02.04.2024 esitatud ja 09.04.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt kinnitas Harju Maakohus

13.08.2018 kohtumäärusega ts nr 2-18-2433 kompromissi, mille kohaselt kostja maksab hagejale

elatist 210 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni 13.04.2031. Elatis määrati muutumatus

suuruses. Alla miinimumsumma elatis ei rahulda tänaseks hageja igapäevaseid vajadusi ning

muutunud on 13.08.2018 kohtumääruse aluseks olevad elulised asjaolud. Vahepeal on

märgatavalt tõusnud elukallidus ja kasvanud on kõik hageja igakuised vajalikud kulutused,

mistõttu pole välja mõistetud elatis hageja vajalike ülalpidamiskulude katmiseks piisav ja vajab

muutmist. Hageja on aktiivne neiu, kes käib koolis ja trennis ning soovib võtta osa vastavalt

võimalustele ka enda eakohastest sündmustest, millega kaasnevad paratamatult kulutused. Kostja

ei osale hageja kulude kandmisel ning ei panusta ka hageja sünnipäevakulutustesse.

Aastal 2018 olid hageja igakuised kulud kokku 593 eurot, sh eluasemekulud summas 250 eurot,

sidekulud 10 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused koolikohustusele 60 eurot, riided ja

jalatsid 80 eurot, tervishoid 20 eurot, hügieen 10 eurot, hageja sünnipäevakulu 13 eurot. Hageja

igakuised kulud moodustavad käesoleval ajal kokku 819,62 eurot, sh eluasemekulud summas

337,50 eurot, sidekulud 18 eurot, kulutused toidule 180 eurot, kulutused koolikohustusele 18,33

eurot, riided ja jalatsid 50 eurot, trenn 93,30 eurot, tervishoid 20 eurot, hügieen 25 eurot,

majapidamisvahendid ja suuremad ühekordsed ostnud 15 eurot, meelelahutus (taskuraha) 40

eurot, hageja sünnipäevakulu 22,49 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja suurendada elatist miinimumsuuruseni (käesoleval ajal 287,72

eurot kuus).

Kostja vastus

Kostja ei tunnistanud hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid. Vastavalt 14.04.2023

kohtumäärusele tsiviilasjas 2-21-11990 veedab laps kostjaga 7 ööpäeva kuus. Seega vastavalt

elatise kalkulaatorile elatise summa moodustab 2024 aastal 153,44 eurot.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima

hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise

elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on

baassummaks 272,76 eurot.

4. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja vanemateks G.X ja kostja (dtl 24). Kohus on

tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-18-2433 on Harju Maakohus kinnitanud 13.08.2018

kohtumäärusega kompromissi, mille alusel kohustus kostja tasuma hagejale elatist

igakuiselt summas 210 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni (dtl 8-10). Käesolevas

tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja väljamõistetud elatist suurendada

miinimumsuuruseni.

Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist TsMS

§ 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid

korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui

elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse

muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul

tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust

elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise

väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi

lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule

ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).

5. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on hageja iseenesest õigustatud nõudma

elatise suurendamist. Hageja poolt väljatoodud asjaoludest nähtub, et hageja igakuised

kulud on võrreldes 2018 aastaga suurenenud. Kui aastal 2018 moodustasid hageja

igakuised kulud kokku 593 eurot, siis käesoleval ajal on selleks summaks ca 820 eurot.

Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile

märgitud summad mõistlikud. Arvestades, et eelmine kohtulahend on tehtud ca 6 aastat

tagasi, siis on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et hageja igakuised kulud on selle ajaga

suurenenud. Teadaolevalt on 6 aastaga kallinenud ka eraisikute toidukorv, eluasemekulud

ning muud eluks vajalikud tarbekaubad. Samuti on seaduses sätestatud miinimumelatise

suurus aastate jooksul muutunud ning ka hetkel kehtiv miinimum kostjalt väljamõistetud

elatisest suurem. Samuti ei ole kostja iseenesest vaidlustanud asjaolu, et hageja igakuised

kulud vastavad vähemalt kahekordsele seaduses sätestatud baassummale.

Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on

varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele

elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).

Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks

käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.

6. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Tsiviilasja materjalidest ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas 2-21-11990

määratud 25.05.2022 kindlaks suhtluskord, millest tulenevalt kohtub kostja hagejaga m.h

järgnevalt: nädala sees kolmapäeval peale kooli kuni kella 18.30-ni; paarisnädalatel

nädalavahetusel reedest peale kooli kuni pühapäeva kella 18.00-ni; isadepäeval

(emadepäeva veedab laps emaga); paaritutel aastatel jõulud; üle aasta aastavahetused;

paarisnumbriga aastatel talvevaheaja, kevadvaheajad (2) ja sügisvaheaja; suvevaheajal

paaritul nädalavahetusel üle nädala reede kella 11.00st pühapäeva kella 20.00ni;

suvevaheajal, kui laps ei ole isa juures nädalavahetustel, on laps isa juures teisipäeval ja

neljapäeval kell 11:00-20:00; vanemate suvepuhkuse veedab laps kummagi puhkusel

oleva vanemaga kaks nädalat järjestikku.

Kohus loeb tõendatuks hageja poolt koostatud Exceli tabeliga 2024 aasta kohta, et

paarisaastatel peaks hageja viibima suhtluskorra kohaselt kostja juures ca 6,4 ööpäeva

ühes kuus (dtl 85-92). Paaritutel aastatel on järelikult keskmine veidi väiksem,

arvestades, et kolm vaheaega veedab siis hageja oma emaga. Kostja ei ole oma

27.05.2024 esitatud dokumendis aga lähtunud keskmise päevade arvestamisel reaalsest

päevade arvust vaid on üldistanud olukorda vastavalt suhtluskorras märgitule.

Kohus asub seega seisukohale, et käesoleval juhul puudub alus PKS § 101 lg 6 alusel

elatise summat vähendada.

7. Samuti märgib kohus, et kostja ei ole kohustatud tasuma hageja sidekulude eest. Kohus

selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse

heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude

planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei

anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib

lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda

teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise

vanemaga. Kokkuleppe puudumisel tuleks ülalpidamiskohustust täita siiski kohtu

hinnangul elatise tasumisena.

8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise suurendamiseks kuulub

rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 02.04.2024

kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 13.04.2031) igakuiselt 287,72 eurot kuus

(baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96

eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Kohus selgitab, et juhul, kui kostja on menetluse ajal tasunud elatist, siis tuleb nimetatud

summa väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

Menetluskulud

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

Kohtunik