2-24-2318/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.07.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-2318

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Q.C hagi E.J vastu elatise suurendamise nõudes

1105,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Q.C (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: M.C (isikukood XXX; e-post

xxx)

Kostja: E.J (isikukood XXX; viibimiskoht XXX)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Muuta Viru Maakohtu 21.05.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-10468

väljamõistetud elatise suurust alljärgnevalt:

2.1 Välja mõista E.Jlt elatis Q.C kasuks alates 09.02.2024 kuni 31.03.2024

igakuiselt 222,83 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot ning 1/6 poolest lasterikka pere toetusest 37,50 eurot).

2.2 Välja mõista E.Jlt elatis Q.C kasuks alates 01.04.2024 kuni Q.C täisealiseks

saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) igakuiselt 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76

eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest

on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning 1/6 poolest lasterikka pere

toetusest 37,50 eurot).

2.3 Resolutsiooni p-s 2.2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

ning § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

2.4 Elatis tuleb tasuda iga kuu 10ndaks kuupäevaks M.C arveldusarvele nr

XXXXXXXX, selgitusega elatis.

3. Juhul, kui E.J on kohtumenetluse kestel Q.Cle maksnud elatist, siis tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

09.02.2024 esitatud ja 15.02.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Viru Maakohus

21.05.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-10468 mõistnud kostjalt hageja kasuks välja elatise

100 eurot kuus. Elatis mõisteti kohtu poolt välja muutumatus suuruses. Kostja ei kohtu hagejaga

ega maksa hagejale elatist. Hageja emale on laekunud täitemenetluse teel väga harva raha

elatisena. Enamasti laekub vaid täitemenetlusaegne elatisabi. Alla miinimumsumma elatis ei

rahulda hageja igapäevaseid vajadusi juba aastaid ning muutunud on 2018. a kohtulahendi

aluseks olevad asjaolud. 2018. a, kui hagejale elatis välja mõisteti, lähtus kohus elatise summa

määramisel summast, mis oli kostjale tema sõnul jõukohane maksta. Kostja ei asunud elatist

tasuma. Hageja vältimatud kulud on ajas aga märgatavalt tõusnud, hageja soovib käia trennis,

millega kaasnevad kulud, mistõttu välja mõistetud elatis ei taga hageja kulutuste katmist 1/2, kui

arvestada ka riiklikke peretoetuseid. Lisaks hagejale kasvab peres veel kaks alaealist last,

mistõttu hageja emale makstakse lisaks hageja lapsetoetusele ka lasterikka pere toetust.

Hageja vajadused on võrreldes 2018 suurenenud. Varasema lahendi ajal käis hageja lasteaias, tal

puudus transpordikulu, trennikulu ning isiklik side- ja taskuraha kulu. Valdav osa hageja

kuludest (toidukulu, riided, hügieen- ja tervisekulu, vaba aeg, sünnipäevakulu, majapidamiskulu)

on tõusnud seoses üldise elukalliduse tõusuga. Hageja igakuised vajadused eelmise lahendi

tegemise ajal olid 510 eurot kuus: eluasemekulud olid 250 eurot (üür) +150 eurot

kommunaalkulud, peres elas 3 inimest, millest hageja kulu oli 133,3 eurot; toidukulu 100 eurot;

lasteaiakulu 50 eurot; riided ja jalatsid 40 eurot; hügieenikulu 50 eurot; tervisekulu (sisaldab

psühholoogikulu 50 eurot kuus) 60 eurot; majapidamiskulu 10 eurot; ujumine 30 eurot; vaba aeg

20 eurot; hageja sünnipäevapidu 150 eurot aastas, seega 12,5 eurot kuus; sõprade sünnipäevakulu

aastas: 5x10 eurot sõbra kohta, 4,2 eurot kuus. Hageja igakuised kulud käesoleval ajal

moodustavad kokku 634,90 eurot, sh eluasemekulud summas 57,40 eurot, kulutused toidule 170

eurot, kulutused transpordile 35 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot,

kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 20 eurot,

kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulutused, s.o majapidamiskulu

15 eurot, hageja sünnipäevakulu 20,83 eurot, sõprade sünnipäevakulu 11,66 eurot, taskuraja 80

eurot, vaba aeg 50 eurot, trenn ju-jutsu 40 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja suurendada elatist kehtiva miinimumsuuruseni.

Kostja vastus

Kostja võttis hagi osaliselt õigeks, kuid ei tunnistanud hagiavalduses tema vastu esitatud

nõudeid, kuna nõude summa on liiga suur kostja jaoks. Kostjal ei ole sissetulekut, kuna kostja

viibib vanglas kuni 11.11.2025. Lapse vajaduste nimekirjas on mõned kulud, millised pole nii

olulised, sh kulutused transpordile, sidekulud, sünnipäeva kulud, taskuraha ja vaba aeg. Kostjal

on suur elatisvõlg, millega tegeleb kohtutäitur Priit Petter. Kostja pangakonto on arestitud.

Samuti toimub kostjal kohustustest vabastamine pankrotimenetluses ning kostja on maksejõuetu.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima

hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise

elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2023 kuni

31.03.2024 oli baassummaks 249,78 eurot ning alates 01.04.2024 on baassummaks

272,76 eurot.

4. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja vanemateks M.C ja kostja (dtl 30). Kohus on

tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-17-10468 on 21.05.2018 kohtuotsusega kostjalt

väljamõistetud hageja kasuks igakuine elatis summas 100 eurot kuni hageja täisealiseks

saamiseni (dtl 9-12). Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja

väljamõistetud elatist suurendada miinimumsuuruseni.

Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist TsMS

§ 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid

korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui

elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse

muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul

tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust

elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise

väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi

lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule

ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).

5. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on hageja iseenesest õigustatud nõudma

elatise suurendamist. Hageja poolt väljatoodud asjaoludest nähtub, et hageja igakuised

kulud on võrreldes 2018 aastaga suurenenud. Kui aastal 2018 moodustasid hageja

igakuised kulud kokku 510 eurot, siis käesoleval ajal on selleks summaks ca 635 eurot.

Arvestades, et eelmine kohtulahend on tehtud ca 6 aastat tagasi, siis on kohtu hinnangul

eluliselt usutav, et hageja igakuised kulud on selle ajaga suurenenud. Teadaolevalt on 6

aastaga kallinenud ka eraisikute toidukorv, eluasemekulud ning muud eluks vajalikud

tarbekaubad. Samuti on seaduses sätestatud miinimumelatise suurus aastate jooksul

muutunud ning ka hetkel kehtiv miinimum kostjalt väljamõistetud elatisest suurem.

6. Hagiavalduses on hageja märkinud, et tema igakuised kulud moodustavad kokku 634,90

eurot, sh eluasemekulud summas 57,40 eurot, kulutused toidule 170 eurot, kulutused

transpordile 35 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused

hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused

riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulutused, s.o majapidamiskulu 15

eurot, hageja sünnipäevakulu 20,83 eurot, sõprade sünnipäevakulu 11,66 eurot, taskuraha

80 eurot, vaba aeg 50 eurot, trenn ju-jutsu 40 eurot.

Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile

märgitud summad mõistlikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema

võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel.

Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks

vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see

vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas

oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et

inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid. Kohtu hinnangul

on ka eluliselt usutav hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu.

Arvestades hageja vanusega on ka kooli- ja sidekulud usutavad ning ka taskuraha andmist

ja meelelahutuse osas kulude tegemist (s.h sünnipäevad) ei saa pidada ebavajalikuks.

Eluliselt on ka usutav, et teatud transpordikulud võivad hagejal igakuiselt tekkida, kuna

ühistranspordi kasutamine ei ole igakord ajaliselt mõistlik ja võimalik ning aeg-ajalt tuleb

teha ka pikemaid sõite. Samuti on igasugune sportlik tegevus ja hobidega tegelemine

lastele arendav ja kasulik.

Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on

varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele

elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).

Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks

käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. Kohtul tuleb

aga elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka sellega, et hageja emale laekub nii

lastetoetus, kui ka lasterikka pere toetus, mille arvelt saab hageja kulusid katta (PKS §

101 lg 5).

7. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise

väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks

on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS §

102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps.

Kostja on viidanud menetluses oma halvale majanduslikule olukorrale tulenevalt

asjaolust, et kostja viibib vanglas. Kohus selgitab, et vanem ei vabane lapse

ülalpidamisekohustusest põhjusel, et ta ei saa vanglas viibimise tõttu sissetulekut teenida.

Kostja viibib vanglas oma tegude tagajärjel ning on kuni vabanemiseni sisuliselt riiklikul

ülalpidamisel. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal ei oleks võimalik vangis olles üldse

sissetulekut teenida. Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama

ning § 43 lg 1 kohaselt makstakse kinnipeetavatele ka töötasu. Kostja on ka ise

kinnitanud, et töötab vanglas majandustöödel tunnitasuga 0,74 eurot. Samas ka väike

sissetulek või maksejõuetus ei ole elatise vähendamise aluseks. Kuigi käesoleval ajal

kostja kontodel vabad vahendid puuduvad (dtl 84), siis ei saa antud juhul pidada kostjat

ka täielikult varatuks. Kostja omab Mopeedi QINGQI (dtl 93).

Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui

ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma

lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga

ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-

2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel

tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema

osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-

07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures

tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik

elustandard.

Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla

miinimummäära.

8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise suurendamiseks kuulub

rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 09.02.2024

igakuiselt seaduses sätestatud miinimumsuuruses, s.o:

-

alates 09.02.2024 kuni 31.03.2024 igakuiselt 222,83 eurot kuus (baassumma

249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja

millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning 1/6 poolest lasterikka

pere toetusest 37,50 eurot).

-

alates 01.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) igakuiselt

250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40

eurot ning 1/6 poolest lasterikka pere toetusest 37,50 eurot).

Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Kohus selgitab, et juhul, kui kostja on menetluse ajal tasunud elatist, siis tuleb nimetatud

summa väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

Menetluskulud

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2025. a otsusega nr 2-24-

2318.