3-24-1435/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juulil 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-1435

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X. Xi

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja

Ekaterina Kouru

Puudutatud isik X. X. X, esindaja Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetluses, 11. juuli 2024. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Pikendada luba pidada X. X. Xi

kinnipidamiskeskuses kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem

kui neli kuud arvates praeguse määruse tegemisest, s.o 11. novembrini 2024.

2. Tõlkida praeguse määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused X.

X. X jaoks bengali keelde.

3. Määruse avaldamise korral asendada X. X. Xi nimi ja sünnikuupäev

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 1. mail 2024 lennujaama avalikul alal

viibinud reisijate dokumente. Kontrollimise käigus tekkis kahtlus kontrollitavate reisijate

esitatud dokumentide ehtsuses. Dokumendi ekspertiis tegi kindlaks, et reisijate elamisload on

võltsitud ja passid kuuluvad teistele isikutele. Kontrollitud isikud peeti 1. mail 2024

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni ning

toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK).

2. Ütluste kohaselt oli üks isikutest Bangladeshi kodanik X. X. X (sündinud x. xxxxxxxx

xxxx Bangladeshis). X. X. X selgituste kohaselt tuli ta Tallinna Lennujaama teiste

välismaalastega Lätist smugeldaja abiga. X. X. X soovis jõuda Prantsusmaale, kus elab tema

nõbu. Läti smugeldaja andis X. X. Xle uue Pakistani kodaniku passi ja elamisloa ning

lennupiletid Milanosse.

3. PPA taotles haldusasjas nr 3-24-1310 Tallinna Halduskohtult luba X. X. X kinni-

pidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 2. juulini 2024 (k.a). Kohus rahuldas 2. mai 2024. a määrusega PPA taotluse

VSS § 23 lg 1 p 1 ja lg 11 alusel koosmõjus VSS § 68 p-dega 3 ja 6.

3.1. X. X. Xl ei ole Eestis viibimiseks õiguslik alust. PPA on teinud talle lahkumisette-

kirjutuse. Puudutatud isiku käes ei ole tema kehtivat passi. Seetõttu ei ole lahkumiskohustuse

täitmine võimalik 48 tunni jooksul.

3.2. On oht, et X. X. X põgeneb. Ta võib põgeneda Eestist mõnda muusse riiki või asuda enda

ametivõimude eest varjama nii, et lahkumisettekirjutust ei ole võimalik sundtäita.

3.3. X. X. X võib olla rikkunud ka kaasaaitamiskohustust, s.o kohustust aidata kaasa oma

isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele (VSS § 264 p 4), kuna ta

esitas enda õiged andmed alles pärast seni esitatud dokumentide võltsituse tuvastamist.

4. 2. mail 2024 koostati X. X. Xle Eestist lahkumiseks sundtäidetav ettekirjutus nr

1052278561.

5. PPA vestles 8. mail 2024 X. X. Xga, et tema Eestis viibimist dokumenteerida. X. X. X

keeldus koostööst.

6. 9. mail 2024 tutvustas PPA X. X. Xle tagasipöördumise toetusprogramme. X. X. X uuris

rahvusvahelise kaitse taotlemise võimalust ja esitas seejärel avalduse rahvusvahelise kaitse

saamiseks. 13. mail 2024 kell 8.55 pidas PPA X. X. X 48 tunniks kinni välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 alusel.

7. 13. mail 2024 registreeriti Tallinna Halduskohtus PPA taotlus X. X. X kinnipidamiseks ja

KPK-sse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 3 alusel. X. X. X puhul esinevad

VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-des 1, 4 ja 5 sätestatud alused kinnipidamiseks ja KPK-sse

paigutamiseks.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 14. mai 2024. a määrusega haldusasjas nr 3-24-1435 PPA

taotluse X. X. X kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 14. juulini 2024 (k.a).

X. X. X käitumine ja ütlused kinnitavad, et esineb põgenemise oht. Ta ületas tahtlikult

ebaseaduslikult piiri. Schengeni alal ei ole piirikontrolli. Seega ei saa välistada, et X. X. X

proovib Eestist Prantsusmaale lahkuda. Kohus nõustus PPA-ga, et X. X. X rahvusvahelise

kaitse taotluse menetlemiseks on tema KPK-sse paigutamine proportsionaalne, kohane ja

vajalik abinõu.

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. juuni 2024. a määrusega haldusasjas nr 3-24-1435

kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus muutis halduskohtu põhjendusi.

9.1. Kui isik on avaldanud haldusorganile oma isikuandmed ja kodakondsuse, ei ole teda

lubatud kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 1 alusel. Haldusorganil on keelatud pöörduda

päritoluriigi poole isikusamasuse ja kodakondsuse kontrollimiseks. Üldjuhul polegi

dokumentideta rahvusvahelise kaitse taotleja puhul võimalik tema isikut tuvastada ja

kodakondsust kontrollida muul viisil kui tema ütluste alusel (Tallinna Ringkonnakohtu 30.

jaanuari 2024. a määrus asjas nr 3-23-2963, p-d 9–11). X. X. X esitas esialgse kinnipidamise

ajal PPA-le teise inimese passi ja võltsitud elamisloa, ent enne rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamist avaldas ta oma nime ja kodakondsuse (nimi X. X. X on kantud 2. mai 2024. a isiku

tuvastamise akti ja isikuandmete ankeeti). Istungil avaldas X. X. X valmisolekut lasta saata

koduriigist endale dokumente isikusamasuse tõendamiseks. PPA ei ole väitnud, et puudutatud

isik oleks rikkunud VRKS § 14 lg 5 p-s 1 sätestatud kohustust ega selgitanud, milliseid

toiminguid ta kavatses rahvusvahelise kaitse menetluses isikusamasuse kontrollimiseks teha.

9.2. Ringkonnakohus nõustus, et X. X. X võib kinni pidada VRKS 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel.

Vältimatu vajadus kinnipidamiseks esineb siiski üksnes juhul, kui on põhjendatud alus

kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama.

Halduskohus viitas VSS § 68 p-le 2, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saanud isiku

põgenemisohu kindlaks tegemisel sellele tugineda. Viidatud säte eeldab, et välismaalane on

esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse taotlemisel.

Säte eeldab, et tegu oleks valeandmete või võltsitud dokumendi esitamisega olukorras, kus

isik taotleb seaduslikku viibimisalust Eestis. Kui isik esitab valeandmeid või võltsitud

dokumendi selleks, et tõendada enda Eestis viibimise seadusliku aluse olemasolu, ei ole VSS

§ 68 p 2 kohaldamise eeldused täidetud (Riigikohtu 12. aprilli 2024. a määrus asjas nr 3-23-

2232, p 13). X. X. X esitas võltsitud dokumendi selleks, et tõendada enda Eestis viibimise

seaduslikku alust.

10. 2. juulil 2024 esitas X. X. X Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 17.

juuni 2024. a määruse peale.

11. PPA esitas 9. juulil 2024 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada X. X. X kinni-

pidamise tähtaega VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks.

11.1.

X. X. X hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

X. X. X kinnitas, et otsis endale smugeldaja, et jõuda Schengeni alale ja lõppsihtkohta

Prantsusmaal. X. X. X ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal oli seega teadlik ja

tahtlik tegevus. X. X. X tegi selleks märkimisväärseid kulutusi. X. X. X esitas enda

tuvastamiseks Pakistani kodaniku passi, mis ei kuulunud talle. KPK-s jätkas ta väitmist, et on

sama isik, kelle passi ta esitas. X. X. X on väitnud, et ta ei soovi Bangladeshi tagasi pöörduda.

Vabaduses viibides võib X. X. X jätkata teekonda Prantsusmaale ega oleks

menetlustoiminguteks kättesaadav. X. X. Xl on kontaktid ja kogemus, kuidas Schengeni alal

ebaseaduslikult liikuda.

11.2.

22. mail 2024 edastas X. X. X PPA-le enda passi ja ID-kaardi fotokoopia. 4. juulil

2024 katkestati rahvusvahelise kaitse taotlemiseks vestlus, kuna X. X. X väitis, et tal on tugev

peavalu. Puudutatud isikul ei olnud vestlusel kaasas mobiiltelefoni, mistõttu ei ole PPA

saanud selle sisu analüüsida. Seetõttu on X. X. X rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus

jätkuvalt algstaadiumis. 12. juuliks 2024 on planeeritud X. X. Xga uus vestlus.

11.3.

X. X. X saabus Schengeni alale Lätti, kuid ei taotlenud seal, esimeses turvalises

liikmesriigis, rahvusvahelist kaitset. Ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust ka 1. mail

2024 Tallinna lennujaamas. Talle on tehtud ettekirjutus Eestist ja Schengeni alalt lahkuda. X.

X. X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast eeltoodud sündmusi. X. X. X kinni-

pidamine on põhjendatud ja vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajaks. Üksnes

X. X. X selgitusele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise

kaitse saajaks.

11.4.

X. X. X puhul esineb põgenemisoht VSS § 6⁸ p 6 järgi. Pole alust arvata, et vabaduses

viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav oluliste asjaolude väljaselgitamiseni.

Põgenemisohu esinemist on jaatanud samas asjas ka Tallinna Ringkonnakohus 17. juuni

2024. a määruses (p 11). Leebemate järelevalvemeetmete rakendamine ei tagaks soovitud

eesmärki. Nende kohaldamine eeldab isiku vastu usaldust, milleks peaks alust andma tema

varasem käitumine (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-24-

17, p 13). Põgenemisohu esinemise korral ei hoia isiku paigutamine majutuskeskusesse ja

leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära (Riigikohtu

halduskolleegiumi 29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-48-14). X. X. Xl ei ole kaasas

ühtki reisidokumendi, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. X. X. Xl

ei ole Eestis tuttavaid, sugulasi ning puuduvad ka majanduslikud sidemeid.

12. Istungil vaidles X. X. X esindaja PPA taotlusele vastu. Varjupaigataotlust pole tagasi

lükatud. Homseks on kavandatud vestlus. PPA pole põhjendanud, miks taotleja peaks taotluse

menetluse ajal viibima kinnipidamiskeskuses. Sellest, et hr X peeti Tallinna lennujaamas

kinni, et saa järeldada, et esineb põgenemise oht. Seda ei näita ka asjaolu, et hr X on viibinud

Schengeni alal ebaseaduslikult. Prantsusmaale tahtis ta minna enne seda, kui Eesti politsei ta

kinni pidas. Sellest ei saa järeldada põgenemisohtu. PPA pole esile toonud, et mees oleks end

Eesti politsei eest varjanud või põgenenud. PPA pole esile toonud uusi asjaolusid, mis oleks

ilmnenud pärast seda, kui mees kinni peeti. Pole viiteid sellele, et hr X ei teeks PPA-ga

koostööd. PPA taotlus on esitatud pigem teoreetilistel alustel. Hr X võiks menetluse ajal elada

Vao keskuses.

13. X. X. X kinnitas istungil ise, et jääks vabaduses viibimise korral Eestisse, et oodata ära

vastus oma varjupaigataotlusele. Ta ei saa põgeneda. Ametiasutused saavad kohe teada, et ta

oli Eestis, kuna tema sõrmejäljed on siin registreeritud. Teda saadetaks siia tagasi, kuna ta on

siin varjupaika taotlenud. X. X. X selgitas, et tunneb end kinnipidamiskeskuses halvasti. Ta

on olnud kaks kuud üksinda toas. See põhjustab talle vaimseid kannatusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. PPA taotleb X. X. X kinnipidamise pikendamist esmalt põhjusel, et tema rahvus-

vahelise kaitse taotluse üle otsuse tegemiseks on vaja välja selgitada erinevaid asjaolusid.

Esineb oht, et X. X. X vabaduses viibimise korral põgeneks ega oleks PPA-le kättesaadav (vt

VRKS § 361 lg 2 p 4).

15. PPA on selgitanud, milliseid menetlustoiminguid on rahvusvahelise kaitse menetluses

tehtud ja miks on menetlus alles algstaadiumis. PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlus läbi viia nii kiiresti, kui võimalik. Üldreeglina ei tohi taotluse lahendamine võtta

aega enam kui kuus kuud. PPA ei ole taotluse menetlemisega viivitanud. Menetluse

edenemine on edasi lükkunud mh X. X. Xst endast tulenevatel põhjustel. PPA selgituste järgi

jäi 4. juuliks 2024 kavandatud vestlus ära, kuna X. X. Xl valutas pea. Uus vestlus on

kavandatud 12. juuliks 2024. Jätkuvalt esineb vajadus selgitada X. X. X osalusel välja tema

taotluse lahendamiseks olulisi asjaolusid.

16. Põgenemisohu esinemist on PPA põhjendanud VSS § 68 p 6 alusel: välismaalane on

PPA-le teada andnud ja PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumis-

kohustust täita. Ringkonnakohus leidis 17. juuni 2024. a määruses, et põgenemisoht esineb,

arvestades nimetatud sätet ning juhtumi asjaolusid: „Isik ei ole jätnud endale alles ühtki

dokumenti, mis võiks tema tegelikku nime ja päritolu tõendada. Isiku eesmärk oli minna

Prantsusmaale. Isik on ise kinnitanud, et maksis smugeldajatele oma sihtriiki jõudmiseks

mitutuhat eurot ja hävitas seejuures enda passi [---]. Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse

pärast seda, kui talle selgitati kohustust päritoluriiki naasta. Eelnevat arvestades on PPA ja

halduskohus kokkuvõttes jõudnud õigesti järeldusele, et on tõenäoline, et isik ei pruugi

vabaduses viibides olla võimaliku tulevase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA-le kättesaadav

ning võib siit ilma loata lahkuda. Isikul on teadmisi ja kontakte, mille abil soovi korral

teistesse liikmesriikidesse edasi liikuda.“

17. PPA leiab, et aluse X. X. X kinni pidada annab ka VRKS § 361 lg 2 p 5, mille kohaselt

võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada kui välismaalane

on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta

on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või

väljasaatmise vältimiseks. Ringkonnakohus nõustus 17. juuni 2024. a määruses, et alus X. X.

X sel alusel kinni pidada esines. „Ringkonnakohtu hinnangul on põhjust arvata, et isik esitas

selle taotluse eesmärgiga enda tagasisaatmine nurjata. Isikul oli võimalusi esitada

rahvusvahelise kaitse taotlus juba eelnevate nädalate jooksul, mil ta Lätis ja Eestis viibis.

Seejuures, nagu eespool märgitud, ei põhjendanud ta esialgu oma Schengeni alale saabumist

sellega, et teda oleks koduriigis taga kiusatud, vaid sooviga parandada oma majanduslikku

olukorda. Isik taotles rahvusvahelist kaitset ja väitis, et teda ohustab poliitiline tagakiusamine,

pärast seda, kui talle oli selgitatud kohustust naasta oma päritoluriiki.“ Kõnealused asjaolud ei

ole praeguseks muutunud. Seega on põhjendatud pikendada X. X. X kinnipidamist ka sel

alusel.

18. Praeguseks pole selgunud asjaolusid, mis varem juba tuvastatud põgenemise ohtu

oluliselt vähendaks. Istungil kinnitas X. X. X, et ta jääks varjupaigamenetluse ajaks Eestisse.

See ei lükka aga ümber tema varasemal käitumisel ja ütlustel põhinevat järeldust, et ta saabus

Euroopasse tõenäoliselt oma elujärje parandamise mitte varjupaiga taotlemise eesmärgil.

Seetõttu ei pruugi tal olla huvi ja motivatsiooni jääda Eestisse oma taotluse menetluse

lõpptulemust ära ootama.

19. Kuna esineb oht, et X. X. X põgeneb, poleks leebemad järelevalvemeetmed (vt VRKS

§ 29 lg 1) tõhusad.

20. Haldusasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust pidada kinnipidamise

pikendamist nelja kuu võrra ebaproportsionaalseks. Kuigi pikaajaline kinnipidamiskeskuses

viibimine riivab oluliselt isiku õiguseid, kaalub praegusel juhul vajadus tagada tema

kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal selle riive üles.

Isegi kui X. X. X viibib kinnipidamiskeskuses üksinda toas, ei ole ta teistest inimestest

eraldatud. Ta saab suhelda teiste kinnipeetavatega nii ühiskasutuses olevates ruumides kui ka

jalutuskäikude ajal. Ka toimub keskuses organiseeritud tegevusi, mille käigus on inimestel

võimalik üksteisega suhelda.

21. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa pikendada X. X. X

kinnipidamist kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks

kuuks (11. novembrini 2024, k.a).

22. Määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused tuleb X. X. X jaoks tõlkida

bengali keelde.

23. Määruse avaldamise korral tuleb X. X. X nimi ja sünnikuupäev asendada tähemärkidega

(HKMS § 173 lg 5, VRKS § 13).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/