3-21-2810/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2810

Haldusasi

Ferritek OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 3. novembri

2021. a maksuotsuse nr 12.2-3/054649-11 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. novembri 2022. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – Ferritek OÜ, esindaja Madis Truber

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja MK

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti 23. mai 2024. a vastuväide ringkonnakohtu

tegevusele seoses täiendava tõendi haldusasja nr 3-21-2810 juurde võtmisega.

2. Jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 14. novembri 2022. a otsus haldusasjas nr 3-21-2810 muutmata.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt Ferritek OÜ kasuks välja apellatsiooniastmes kantud

menetluskulude hüvitamiseks 1110 (üks tuhat ükssada kümme) eurot.

4. Menetlusosaliste muud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 12. augustil 2024

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-21-2810

2(11)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 21.01.2021 korralduse nr 12.2-3/054649-1 ja

19.02.2021 teate alusel Ferritek OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust

maksustamisperioodidel 2019. a märts ja aprill. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise

seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud MTA 23.07.2021

kontrolliaktis nr 12.2-3/054649-8 ja 07.09.2021 kontrolliaktis nr 12.2-3/054649-9. Ferritek OÜ

esitas kontrolliaktidele eriarvamused 05.08.2021 ja 23.09.2021.

2. MTA nõudis 03.11.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/054649-11 Ferritek OÜ-lt tagasi

ettemaksukontole täidetud ja äriühingu muude nõuetega tasaarvestatud enammaksed 3652,24

eurot ning kohustas äriühingut tasuma maksusumma 6300,75 eurot (sh käibemaks 5750,50

eurot ja tulumaks 550,25 eurot). Ferritek OÜ on alusetult kajastanud enda sisendkäibemaksu

hulgas Mova OÜ ja Voimet OÜ arveid, sest tehinguid nende äriühingutega ei ole toimunud

(maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4) ning arved ei vasta käibemaksuseaduse (KMS)

§ 37 nõuetele. Kuna Mova OÜ ja Voimet OÜ arved ei ole nõuetekohased, siis tuleb nende

arvete alusel tehtud väljamaksete käibemaksuosalt tasuda tulumaks (tulumaksuseaduse (TuMS)

§ 51 lg 2 p 3). Viru Maakohus tuvastas 15.09.2020 otsuses kriminaalasjas nr 1-20-4388, et

Mova OÜ-l ja Voimet OÜ-l puudus reaalne majandustegevus ning äriühingute juhatuse liikmed

olid variisikud ja tegelikku võimu omasid kolmandad isikud. Kriminaalasjas on tõendatud, et

Mova OÜ ja Voimet OÜ nimel väljastatud arved ei vasta tegelikkusele ning need äriühingud

olid nn arvevabrikud, kelle nimel esitati võltsarveid. Kriminaalasi hõlmas maksustamisperioode

2018. a mai kuni 2019. a august, millesse jäävad ka Ferritek OÜ tehingud Mova OÜ-ga ja

Voimet OÜ-ga. Ferritek OÜ ei ole tõendanud, et ta oli heauskne ostja. MTA ei kahtle tööde

teostamises, sest edasimüügi arved on Rootsi äriühingule esitatud, kuid MTA on seisukohal, et

Ferritek OÜ-le ei teinud töid Mova OÜ ja Voimet OÜ. Arvevabrikute arvete raamatupidamises

kajastamine saab olla vaid teadlik tegevus. Samuti on Ferritek OÜ kajastanud alusetult

sisendkäibemaksu AGD Company OÜ arvete alusel, kuna teenuse käibe tekkimise koht ei

olnud Eesti, vaid Rootsi (KMS § 10 lg 4 p 9).

3. Ferritek OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 03.12.2021 kaebuse MTA 03.11.2021

maksuotsuse nr 12.2-3/054649-11 tühistamiseks.

4. MTA palus vastuses jätta kaebus rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 14.11.2022 otsusega Ferritek OÜ kaebuse ja tühistas

MTA 03.11.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/054649-11 ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks

välja menetluskulud 1489,02 eurot. Kuna maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla, et kaebaja

on Mova OÜ ja Voimet OÜ arvetel kajastatud teenuse saanud, tuleb hinnata, kes oli töö tegelik

teostaja ning kas kaebaja pidas põhjendatult ja heauskselt teenuse osutajateks Mova OÜ-d ja

Voimet OÜ-d. MTA ei ole üheselt mõistetavalt määratlenud maksustamise faktilist alust, sest

maksuotsuses ei ole toodud välja asjaolusid, millest saaks järeldada kaebaja teadmist sellest, et

Mova OÜ ja Voimet OÜ ei ole tegelikkuses Ferritek OÜ-le teenuseid osutanud. Maksuhaldur

3-21-2810

3(11)

on tuginenud Viru Maakohtu 15.09.2020 otsusele kriminaalasjas nr 1-20-4388, millega mõisteti

kokkuleppemenetluses süüdi mitmed isikud, kes kajastasid äriühingute raamatupidamises ja

sisendkäibemaksu arvestuses tegelikkusele mittevastavaid arveid, mille olid väljastanud teiste

hulgas Mova OÜ ja Voimet OÜ. Kohtuotsuse kohaselt olid Mova OÜ ja Voimet OÜ juhatuse

liikmeteks variisikud ning tegelik võim ja kontroll äriühingute üle oli kolmandatel isikutel, kes

väljastasid mh Mova OÜ ja Voimet OÜ ning AGD Company OÜ nimel tegelikkusele

mittevastavaid arveid. Kohtuotsus kajastab aga Mova OÜ ja Voimet OÜ tehinguid Stableproff

OÜ-ga, mitte Ferritek OÜ-ga. Samuti ei ole otsuses toodud viiteid konkreetsetele tõenditele,

millele süüdistus tugines ning mille põhjal võiks ja saaks teha selge seose kaebaja ja otsuses

mainitud maksupettusest osa võtnud füüsiliste isikute vahel. Ainuüksi nimetatud kohtuotsuse

pinnalt ei saa seega järeldada, et kaebaja teadis, et Mova OÜ ja Voimet OÜ olid nn arvevabrikud

ning nende juhatuse liikmed olid variisikud. Maksuhaldur on üldsõnaliselt tuginenud maksu- ja

kriminaalmenetluses tuvastatud andmetele, mis ei ole piisavalt kontrollitavad. Kohtuotsus on

tehtud pärast vaidlusaluste tehingute toimumist, mistõttu ei saanud kaebaja olla sellest tehingute

tegemise ajal teadlik.

Maksuotsusest ega kontrolliaktidest ei nähtu, et oleks uuritud, mil viisil tehingud kaebaja ning

Mova OÜ ja Voimet OÜ vahel aset leidsid. Selleks, et tuvastada tehingute näilikkus ja kaebaja

teadlikkus sellest, oleks oluline mh kontrollida, kuidas kaebaja leidis tehingupartneriteks Mova

OÜ ja Voimet OÜ, kuidas toimus tehingutega seotud suhtlus jne. Kohtule esitatust ei nähtu, et

maksuhaldur oleks neid asjaolusid kontrollinud. Seetõttu ei saa välistada kaebaja heausksust

tehingutes. Vastupidist ei järeldu mh asjaolust, et Mova OÜ-ga ja Voimet OÜ-ga sõlmitud

raamlepingutesse on lisatud käendaja regulatsioon ja käendajaks oli tööde tellimislehe kohaselt

AGD Company OÜ. Kui maksuhaldur pidas vajalikuks rakendada MKS § 83 lg-t 4, siis tulnuks

maksuotsuses mh avada MKS § 83 lg 4 koosseisu vastavus tehioludele (st millist teist tehingut

varjatakse või milles seisneb tehingu toimumise teesklemine) ja tuvastada ostja tahtlus saada

maksueelist. Sellist analüüsi maksuotsus ei sisalda.

Maksuhaldur ei ole tuvastanud kaebaja poolset hoolsuskohustuse rikkumist ja pole selge, mis

oleks pidanud tekitama kaebajal põhjendatud kahtluse, kes on müüja. Kaebaja on selgitanud,

kuidas ta kontrollis Mova OÜ ja Voimet OÜ tausta (sh päringud äriregistris jm). Maksuotsuses

on vaid üldsõnaliselt viidatud, et kaebaja saanuks teha täiendavaid päringuid ja uurida, kas

äriühingutel on pakkuda keevitaja kvalifikatsiooniga töötajaid. Samas ei nähtu, et MTA oleks

kontrollimenetluses üldse uurinud, kas ja kuidas kaebaja veendus tehingupartnerite töötajate

olemasolus ja kvalifikatsioonis, kuidas toimus dokumentide vormistamine ja kellega kaebaja

kohtus. Ei nähtu, et MTA oleks küsitlenud Mova OÜ juhatuse liiget MJ. Voimet OÜ juhatuse

liikmelt OVlt on küll 27.01.2020 selgitused võetud, ent see puudutas 2019. a juuni

majandustegevust. Kaebaja on seejuures väitnud, et Mova OÜ ja Voimet OÜ esindajad esitlesid

talle töötajaid ning esitas tunnilehed, millelt nähtuvad töid väidetavalt teostanud isikute nimed.

Kaebajal puudus ligipääs Mova OÜ ja Voimet OÜ töötamise registri (TÖR) andmetele ning

tehingute ajal ei olnud olemas ka maakohtu otsust kriminaalasjas. MTA on viidanud ka muudele

asjaoludele, mis ei olnud kaebajale kättesaadavad ega kontrollitavad: Mova OÜ ja Voimet OÜ

ei vastanud MTA korraldustele; äriühingud on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud

(Mova OÜ kustutati 18.10.2019, Voimet OÜ kustutati 22.07.2019); äriühingute pangakontodelt

ei nähtu tegutsevatele äriühingutele omaseid kulutusi ja kontodele laekunud summad on kohe

sularahas välja võetud või kantud edasi kolmandate isikute pangakontodele; kontrolliperioodil

oli Mova OÜ märkinud TÖR-i 6 isikut, kuid ükski neist ei kattunud kaebaja esitatud

tunnilehtedel märgitud isikutega; Voimet OÜ oli märkinud TÖR-i 4 isikut, kuid ei

deklareerinud neile töötasusid ja üks väidetav töötaja selgitas MTA-le, et ta ei töötanud Voimet

OÜ-s. Need asjaolud viitavad selgelt Mova OÜ ja Voimet OÜ ebakohasele maksekäitumisele,

kuid nende asjaolude põhjal ei saa automaatselt järeldada, et kaebaja tegutses pahauskselt.

3-21-2810

4(11)

Maksuotsuses on täiendavalt analüüsitud Mova OÜ ja Voimet OÜ esitatud arveid, poolte vahel

sõlmitud lepinguid ja nende lisasid ning leitud, et need dokumendid ei ole usaldusväärsed. See

järeldus tugineb peamiselt asjaoludele, et tunnilehtedele märgitud isikud ei olnud Mova OÜ ega

Voimet OÜ töötajad, puudub teave alltöövõtjate kasutamise kohta ning usutav ei ole, et kaebaja

jättis kontrollimata töötajate vastavuse kvalifikatsiooni ja töökogemuse nõuetele. Pelgalt need

asjaolud ei võimalda siiski järeldada, et esitatud dokumendid on ebausaldusväärsed ja ei vasta

seega KMS § 37 nõuetele. Vastustaja on ka välja toonud, et Mova OÜ ja Voimet OÜ arved on

vastuolus sõlmitud lepingutega, kuna arvetelt nähtuvalt rentis kaebaja tööjõudu, aga lepingute

järgi oli tegemist ehituse alltöövõtuga. Kaebaja selgitas maksumenetluses, et tegemist ei olnud

tööjõurendiga, vaid Mova OÜ ja Voimet OÜ osutasid kaebajale alltöövõtu korras teenust

(keevitus- ja montaažitöid) ning seda tõendavad lepingud ja nende lisad. Pole arusaadav, kas

maksuhaldur kahtleb, millist teenust reaalselt osutati ning kas kaebaja selgitustest ja muudest

dokumentidest ei piisa, et kõrvaldada viidatud vastuolu teenuse kirjelduses arvetel ja lepingutel.

Kokkuvõttes on maksuhaldur kontrollinud Ferritek OÜ ning Mova OÜ ja Voimet OÜ vahelisi

tehinguid puudulikult, täites ebapiisavalt uurimiskohustust (MKS § 11). Kui maksuhaldur ei

sea kahtluse alla teenuse saamist ning ei ole tuvastanud kaebaja pahausksust, ei ole täidetud

eeldused sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks Mova OÜ ja Voimet OÜ arvete alusel

(KMS § 31 lg 1). Samuti ei saa asuda seisukohale, et kaebaja on teinud Mova OÜ ja Voimet

OÜ arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid (käibemaksu ulatuses), millelt tuleb

arvestada ja tasuda tulumaks vastavalt TuMS § 51 lg 2 p-le 3.

MTA ei sea kahtluse alla AGD Company OÜ poolt teenuse osutamist Ferritek OÜ-le / Rootsi

tellijale, kuid leiab, et kaebaja ja AGD Company OÜ vaheline tehing tulnuks maksustada 0%

käibemaksumääraga, mistõttu puudub kaebajal õigus kajastada AGD Company OÜ arvetel

kajastatud käibemaksu (20%) enda sisendkäibemaksu hulgas. Maksuotsus on nende tehingute

maksustamist puudutavas osas vastuoluline ja puudulikult põhjendatud. MTA leidis 07.09.2021

kontrolliaktis, et kaebaja soetas AGD Company OÜ-lt teenust Rootsi maksukohustuslasena,

mitte Eesti maksukohustuslasena. Maksuotsuses viidatakse maksustamise õigusliku alusena

läbisegi nii KMS § 10 lg 4 p-le 1 kui ka p-le 9, mis saavad olemuselt olla vaid alternatiivsed.

Isegi kui lugeda maksustamise aluseks KMS § 10 lg 4 p 9, on maksuhaldur jätnud analüüsimata

käibemaksu kumulatsiooni küsimuse. Seda küsimust tuli analüüsida, kuna see võis mõjutada

asja otsustamist. Kohus ei saa asuda nimetatud asjaolu hindama, sh vajaduse korral kaalutlust

teostama maksuhalduri eest (vt ka HKMS § 158 lg 3). AGD Company OÜ poolt kaebajale

osutatud teenus ei olnud maksuvaba käive, vaid maksuhalduri hinnangul oli tegemist 0%

käibemaksumääraga maksustatava tehinguga (vt KMS § 15 lg 4 p 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Maksu- ja Tolliamet palub 13.12.2022 apellatsioonkaebuses (täiendatud 23.05.2024)

tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud

kaebaja kanda. MTA jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kohus on hinnanud

tõendeid ebaõigesti ja rikkunud otsuse põhjendamise kohustust. Maksustamise faktiliseks

aluseks on maksuhalduri järeldus, et kaebaja ja variäriühingute vahel ei ole tehinguid toimunud

ning seega on täitmata sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ja mittenõuetekohaste

arvete alusel tehtud väljamaksed maksustatakse tulumaksuga. Maksuhaldur leiab jätkuvalt, et

Mova OÜ ja Voimet OÜ ei ole kaebajale teenust osutanud ning Ferritek OÜ ei ole vastupidist

tõendanud. Viru Maakohtu 15.09.2020 otsusest nr 1-20-4388 tulenevalt omas Mova OÜ ja

Voimet OÜ üle tegelikku võimu AD. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et Mova OÜ ja

Voimet OÜ olid nn arvevabrikud ning nende juhatuse liikmeteks olid variisikud, kuid variisikud

ei suhelnud teiste äriühingutega, vaid seda tegid Mova OÜ ja Voimet OÜ nimel isikud, kes

omasid nende üle tegelikku võimu, sh AD, kellega kaebajal oli pikaajaline koostöökogemus

3-21-2810

5(11)

ning kes oli Mova OÜ-ga ja Voimet OÜ-ga sõlmitud lepingutes käendajaks vormistatud AGD

Company OÜ kontaktisikuks. Seega ei saanud kaebajaga lepinguid sõlmida Mova OÜ ja

Voimet OÜ variisikutest juhatuse liikmed. MTA hinnangul sai kaebaja aru, et ta ei tee tegelikult

tehinguid Mova OÜ-ga ja Voimet OÜ-ga. Kaebajal puudus ka reaalne vajadus sõlmida Mova

OÜ-ga ja Voimet OÜ-ga raamlepingud, sest tal oli juba 30.01.2019 sõlmitud raamleping AGD

Company OÜ-ga, kes osutas talle jätkuvalt teenust. Seetõttu on sisutud väited, et kaebaja tutvus

äriregistri andmetega, ning halduskohus on põhjendamatult heitnud ette, et maksuhaldur ei ole

uurinud, mil viisil tehingud kaebaja ning Mova OÜ ja Voimet OÜ vahel aset leidsid. Kaebaja

ei ole väitnud, et ta oleks kontrollinud, kas Mova OÜ ja Voimet OÜ juhatuse liikmed on andnud

kolmandatele isikutele volitusi vaidlusaluste tehingute tegemiseks. Kaebaja juhatuse liige

tegutses vähemalt raske hooletusega. Kuigi pole kahtlust, et objektidel on tööd teostatud, ei ole

töid teinud arvetel näidatud Mova OÜ ja Voimet OÜ ning järelikult on tehingud nende

äriühingutega näilikud ja neid ei võeta MKS § 83 lg 4 kohaselt maksustamisel arvesse (vt ka

Riigikohtu 27.09.2022 otsus nr 3-17-523, p 21).

Mova OÜ-l ja Voimet OÜ-l puudusid tööde tegemiseks vajalikud kvalifitseeritud töötajad ning

kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. Puuduvad tõendid, et kaebaja kontrollis kvalifitseeritud

töötajaskonna olemasolu. Kontrollimenetluses tuvastati, et Mova OÜ-s ja Voimet OÜ-s ei ole

töötanud isikud, kelle tunnilehed esitas kaebaja MTA-le. Halduskohus ei ole seda analüüsinud.

Kuna kaebaja pidi järgima ehitusseadustiku § 21 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, siis ei pidanud MTA

ise kaebajalt uurima, kas ja mil viisil tegi kaebaja kindlaks oma tehingupartnerite töötajate

olemasolu ja nende kvalifikatsiooni. Kaebaja esitas eriarvamuses vaid üldsõnalised vastuväited.

Halduskohus jättis Voimet OÜ juhatuse liikme OV maksumenetluses antud seletusi hinnates

tähelepanuta, et OV andis digitaalseks allkirjastamiseks vajalikud dokumendid 2019. a

veebruaris ADi kätte ehk oli 2019. a märtsis ja aprillis variisik. Kui halduskohus leidis, et Mova

OÜ variisikust juhatuse liikme MJ ülekuulamine oli oluline (temalt ei ole maksumenetluses

seletusi võetud), oleks kohus saanud isiku üle kuulata ka omal algatusel. Arvetel on teenuse

sisuks märgitud tööjõurent (sh Mova OÜ arvetel „Keevitaja rent, töötunnid“ ja „Koostaja rent,

töötunnid“ ning Voimet OÜ arvetel „keevitustööd (tööjõurent), tunnid“), mis on vastuolus

kontrollimenetluses esitatud väitega, et variäriühingud osutasid kaebajale hoopis alltöövõttu.

Nimetatud vastuolu kinnitab, et kaebaja pidi teadma, et Mova OÜ ja Voimet OÜ ei ole tegelikud

teenuse osutajad ning raamlepingud on vaid näilikud.

Tehingud AGD Company OÜ-ga tuli maksustada 0% käibemaksumääraga. Õigusliku alusena

on maksuhaldur käsitanud esimeses kontrolliaktis KMS § 10 lg 2 p-i 1 ja lg 4 p-i 1 ning kaebaja

eriarvamusest tulenevalt teises kontrolliaktis KMS § 10 lg 4 p-i 9. Algses kontrolliaktis toodud

õigusliku aluse hilisem muutmine ei tähenda, et maksuotsus oleks vastuoluline. Seda enam, et

MTA lõppjäreldus sellest ei muutunud. Teenuse saamine ja osutamine oli seotud kaebaja püsiva

tegevuskohaga Rootsis ning kaebajal tulnuks AGD Company OÜ-lt teenus sisse osta Rootsi

käibemaksukohustuslasena. Halduskohtu käsitus käibemaksu neutraalsusest muudaks KMS

§ 10 lg 4 p 9 sisutuks. Seetõttu ei pidanud maksuhaldur käibemaksu kumulatsiooni küsimust

maksuotsuses analüüsima.

Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jäeti Tallinna Halduskohtu 10.12.2021 määrusega

rahuldamata, siis ei olnud esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu vastustajalt välja

mõistmine põhjendatud (HKMS § 108 lg 1). Apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmise

taotlus esitati hilinemisega, mistõttu tuleb see jätta vaidluse tulemusest sõltumata rahuldamata.

7. Ferritek OÜ vaidleb 19.01.2023 vastuses (täiendatud 27.05.2024) apellatsioonkaebusele

vastu ja palub see jätta rahuldamata. Maksuhaldur ei ole maksumenetluses püüdnudki tuvastada

tegelikke asjaolusid. Kui teenuse saamine on edasimüümise kaudu tõendatud ning on loogiline,

3-21-2810

6(11)

et keegi kolmas isik ei osutanud teenust tasuta, siis ei saa väita, et teenust ei ole osutatud. MTA

on alusetult tuginenud kriminaalasjas nr 1-20-4388 tehtud kohtuotsusele, kuigi see puudutab

Stableproff OÜ tehinguid ja ei ole seotud kaebajaga. Kohtuotsus kajastab lisaks üksnes esitatud

süüdistust ning ei sisalda viiteid tõenditele, mida saaks kaebajaga seostada. Maakohtu otsusest

ei saa järeldada, et kaebaja oli teadlik, et Mova OÜ ja Voimet OÜ on nn arvevabrikud ning

nende juhatuse liikmed variisikud. Kohtuotsus on tehtud alles pärast praegu vaidluse all olevate

tehingute toimumist. Kaebaja sai ADi suhtes algatatud kriminaalmenetlusest teada alles

kontrolliaktist. Kuna kaebaja ei teadnud, et AD oli variisik, ei saanud ta sellest lähtuda. AD ei

ole ennast kriminaalasjas süüdi tunnistanud ja tema suhtes algatatud kriminaalasi lõpetati

prokuröri 17.06.2020 määruse alusel oportuniteedi korras. Seega oli AD üksnes kahtlustatav ja

tema süü ei ole tõendatud. MTA ei ole teinud sisuliselt mingeid jõupingutusi, et tuvastada

väidetavalt näiliku tehingu poolteks olevate isikute tegelik tahe ja võimaliku varjatud

kokkuleppe olemasolu (MKS § 83 lg 4). Kaebaja on täitnud temal lasuva hoolsuskohustuse ja

maksuhaldur on kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamist piiranud õigusvastaselt. MTA ei ole

selgitanud, milliste vahendite või meetmete abil oleks kaebajale pidanud selguma, et Mova OÜ

ja Voimet OÜ juhatuse liikmed on variisikud ning kaebaja osaleb maksupettuses. Alltöövõtjate

töötajate kvalifikatsioon on kontrollitav tööde teostamise käigus ja kvalifikatsiooni ei ole muul

viisil võimalik kontrollida. Maksuhaldur pidanuks kaebaja esitatud andmete põhjal tuvastama

reaalse teenuse osutaja ja teenuse sisu.

AGD Company OÜ-ga tehtud tehingute osas on halduskohus heitnud põhjendatult MTA-le ette

vastuolulisi seisukohti. Seejuures viitas kohus viimases kontrolliaktis ja maksuotsuses toodud

õiguslike aluste lahknevusele. Nõustuda ei saa väitega, et õiguslik alus polegi oluline ja ei tingi

maksuotsuse tühistamist, sest lõpptulemus jäi samaks. AGD Company OÜ on deklareerinud

müügikäibemaksu ja kaebaja on deklareerinud samas ulatuses sisendkäibemaksu. Puudub alus

arvata, et AGD Company OÜ tühistaks väljastatud arve, seega on käibemaksu kumuleerumise

risk realiseerunud.

8. Tallinna Ringkonnakohus võttis 02.05.2024 määrusega haldusasja materjalide juurde

Ferritek OÜ 19.01.2023 vastusele lisatud Viru Ringkonnaprokuratuuri 17.06.2020 määruse

kriminaalasja nr 18930000311 menetluse lõpetamise kohta.

9. MTA esitas 23.05.2024 vastuväite ringkonnakohtu tegevusele seoses täiendavate tõendite

haldusasja juurde võtmisega. Ringkonnakohus ei ole andnud apellandile võimalust avaldada

kaebaja taotluse suhtes oma seisukohta. Prokuratuuri määruse vastuvõtmine ei ole põhjendatud,

sest 17.06.2020 tõend ei saa olla tekkinud pärast halduskohtu otsuse tegemist ning kaebaja ei

ole ka väitnud, et tõend sai talle kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus. Tõendi

esitamise vajadus pidi selguma hiljemalt Tallinna Halduskohtu 29.08.2022 määruses ettenähtud

ajaks, mitte alles MTA apellatsioonkaebuse põhjal. Kui ringkonnakohus vastuväidet ei rahulda,

siis palub apellant jätta täiendava tõendi asja lahendamisel arvestamata. Kriminaalmenetluse

lõpetamine ADi suhtes ei muuda olematuks Viru Maakohtu 15.09.2020 otsusega nr 1-20-4388

tuvastatut, et AD omas mõjuvõimu Mova OÜ ja Voimet OÜ variisikutest juhatuse liikmete üle

ning seega ei saanud kaebaja nendega lepinguid sõlmida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

Vastuväite lahendamine

10. Ringkonnakohus võttis 02.05.2024 määrusega HKMS § 198 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel

täiendava tõendina haldusasja materjalide juurde Ferritek OÜ 19.01.2023 vastusele lisatud Viru

3-21-2810

7(11)

Ringkonnaprokuratuuri 17.06.2020 määruse kriminaalasjas nr 18930000311, millega lõpetati

kriminaalmenetlus ADi suhtes. MTA esitas 23.05.2024 seisukohas HKMS § 90 lg 1 alusel

vastuväite kohtu tegevusele, leides, et uus tõend on esitatud hilinenult.

11. Ringkonnakohus leiab, et MTA vastuväide ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Vaidlust ei saa olla, et prokuratuuri 17.06.2020 määrus on tehtud enne Tallinna Halduskohtu

14.11.2022 otsust ning kaebaja ei ole ka väitnud, et prokuratuuri määrus oleks saanud temale

kättesaadavaks alles pärast halduskohtu otsust või tõendit ei olnuks võimalik esitada hiljemalt

halduskohtu 29.08.2022 määruses nõutud tähtpäevaks (19.09.2022). Ringkonnakohus on aga

jätkuvalt seisukohal, et kaebajale ei ole alust ette heita, et ta ei mõistnud prokuratuuri määruse

esitamise vajadust enne MTA apellatsioonkaebusega tutvumist. MTA ei ole maksuotsuses ega

esimese astme kohtus selgelt tuginenud väitele, et kuivõrd AD oli kaebaja pikaajaline

koostööpartner ning tema omas Mova OÜ ja Voimet OÜ üle tegelikku võimu, siis pidi kaebaja

teadma, et ta ei tee tehinguid Mova OÜ-ga ja Voimet OÜ-ga. Sellele on maksuhaldur hakanud

rõhuma alles apellatsioonkaebuses. Seejuures ei nähtu ka apellatsioonkaebuse p-s 4.2.4 viidatud

23.07.2021 kontrolliaktist (p 1.1.2.2.b) selgelt, et Voimet OÜ tegevust koordineeris AD, vaid

selles on viidatud, et OV andis digitaalseks allkirjastamiseks dokumendi kellegi Artjomi kätte

ja äriühingu tegevust koordineeris tundmatu isik, kelleks võis olla AD. Kriminaalasjas nr 1-20-

4388 tehtud kohtuotsuse tervikteksti põhjal on selge, et tegemist oligi ADiga, kuid MTA

vastuse lisana 17 esitatud versioonis on ADi nimi asendatud tähemärkidega. Lisaks ei ole Mova

OÜ-ga ja Voimet OÜ-ga sõlmitud raamlepinguid ega nende lisasid allkirjastatud digitaalselt,

vaid paberil (vt MTA lisad 7–10 ja 21–23). Seega jääb Viru Ringkonnaprokuratuuri 17.06.2020

määrus haldusasja materjalide juurde ning ringkonnakohus hindab seda koosmõjus teiste

tõenditega (HKMS § 61 lg-d 1 ja 2).

II

Tehingud OÜ-dega Mova ja Voimet

12. Ferritek OÜ on kajastanud enda 2019. a aprilli sisendkäibemaksu hulgas mh Mova OÜ

(hilisem ärinimi Roopest Ehitus OÜ, äriregistrist kustutatud 18.03.2024) 30.04.2019 arvet nr

M-20190430-14 (käibemaks 1376 eurot – MTA lisa 5) ning Voimet OÜ (äriregistrist kustutatud

18.03.2024) 30.04.2019 arvet nr VA3004197 (käibemaks 825 eurot – MTA lisa 19). Nimetatud

arvete kirjelduste kohaselt osutati kaebajale tööjõurendi teenust keevitus- või koostamistööde

tegemiseks. Vaidluse all ei ole, et tööd on reaalselt teostatud, kuid maksuhalduri hinnangul ei

teostanud töid Mova OÜ ega Voimet OÜ, vaid tundmatud isikud, ning Ferritek OÜ oli või pidi

olema sellest teadlik.

13. Maksuhaldur on ulatuslikult tuginenud Viru Maakohtu 15.09.2020 otsusest nr 1-20-4388

nähtuvatele asjaoludele. HKMS § 61 lg 4 järgi hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi

põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Otsuse tõendusliku väärtuse osas

märgib ringkonnakohus, et ka kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse puhul tuleb kohtul

eelnevalt põhimõtteliselt tuvastada mh see, kas on aset leidnud tegu, milles süüdistatavat

süüdistatakse (nt Riigikohtu 27.02.2013 otsus nr 3-1-2-2-13, p 10.1), ning kokkuleppes

kajastatu peaks olema kooskõlas kriminaalasjas kogutud tõenditega (nt Riigikohtu 27.09.2013

määrus nr 3-1-1-80-13, p 7.2.1; 01.10.2012 määrus nr 3-1-1-70-12, p-d 9–10). Seega ei tähenda

pelgalt asjaolu, et isik ei pea ennast kokkuleppemenetluses süüdi tunnistama ning kohtuotsuses

ei kajastata tõendeid ja nende hindamist, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus ei saaks

HKMS § 61 lg 4 tähenduses tõendada selle põhjendustes välja toodud asjaolusid (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 26.10.2017 otsus nr 3-15-3058, p-d 16–17). Samas on oluline silmas pidada,

et kriminaalasjas nr 1-20-4388 tehtud kohtuotsus ei puudutanud mh Mova OÜ ja Voimet OÜ

tehinguid Ferritek OÜ-ga, vaid Stableproff OÜ-ga.

3-21-2810

8(11)

14. Halduskohus ongi heitnud maksuhaldurile eeskätt ette seda, et maksuotsuse koostamisel

on lähtutud ainuüksi Viru Maakohtu 15.09.2020 otsusest nr 1-20-4388 ning maksuhaldur ei ole

konkreetselt Ferritek OÜ ning Mova OÜ ja Voimet OÜ vaheliste tehingute asjaolusid sisuliselt

uurinud, vaid laiendas kriminaalasjas tuvastatud asjaolud ka neile tehingutele. Maksuotsusest

nähtuvalt on MTA leidnud, et kuivõrd kriminaalasjas on tuvastatud, et Mova OÜ ja Voimet OÜ

tegutsesid vähemalt 2018. a maist kuni 2019. a augustini (see vahemik hõlmab ka siinses asjas

kontrollitud maksustamisperioodid 2019. a märts ja aprill) nn arvevabrikutena, neil äriühingutel

puudus tegelik majandustegevus, juhatuse liikmed olid variisikud ja äriühingud olid ADi

kontrolli all, kellega kaebajal oli pikaajaline koostöökogemus, siis kajastas kaebaja võltsarveid

oma sisendkäibemaksu arvestuses teadlikult. MTA on tuginenud ka Voimet OÜ juhatuse liikme

OV 27.01.2020 seletustele (MTA lisa 31), kuid need on antud teises maksumenetluses ja ei

puuduta samuti tehinguid Ferritek OÜ-ga, vaid 2019. a juunis toimunud tehinguid (lisaks ei

nähtu seletustest, et Voimet OÜ-l polnuks üldse mingit majandustegevust). MTA on lähtunud

eeldusest, et kõik tehingud Mova OÜ-ga ja Voimet OÜ-ga toimusid samasugustel asjaoludel,

ning hinnanud selle piisavaks, et lugeda tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 alusel kaebajale

üle läinuks (nt maksuotsuse p 4.7 viimane lause: „Te ei ole kogu menetluse vältel esitanud ega

tõendanud terviklikku usutavat versiooni selle kohta, kuidas te kontrollisite äriühingute tausta

ning mil moel te veendusite kvalifikatseeritud tööjõu olemasolus ning nende seotust Voimet OÜ-

ga ja Mova OÜ-ga.“).

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et isegi kui Mova OÜ-l ja Voimet OÜ-l puudus

tegelik majandustegevus ning äriühingud tegutsesid nn arvevabrikutena, ei saa ainuüksi sellest

veel järeldada, et kaebaja on nende võltsarveid oma maksuarvestuses kasutatud teadvalt ning

tema heausksus tehingutes on välistatud. MTA positsiooni ilmestab nt maksuotsuse p 4.7

kolmanda lõigu algus: „Kui on tuvastatud, et tegemist on mittetegutsevate äriühingutega, ei saa

rääkida hoolsuskohustusnõuete täitmisest ning heas usus tegutsemises. Juhtumitel, kus

kasutatakse arvevabrikute teenust, ei ole käitutud heauskselt. Arvevabriku arvete kasutamine

oma raamatupidamises saab olla vaid teadlik tegevus.“ Halduskohus märkis õigesti, et kuigi

MTA väitel viitavad kontrolli käigus kogutud tõendid, et kaebaja teadis, et kasutab arvevabriku

teenust, ei ole maksuhaldur tegelikkuses selle kohta tõendeid kogunud ega kohtule esitanud.

Maksuhaldur on küll tuvastanud, et kaebaja esitatud tunnilehtedel (MTA lisad 6 ja 20) märgitud

isikud ei olnud TSD ja TÖR-i väljatrükkide (MTA lisad 11–12 ja 24–25) kohaselt Mova OÜ

ega Voimet OÜ töötajad, kuid sellised andmed ei saanud olla kaebajale kättesaadavad. Kaebaja

on selgitanud, et kontrollis registreeritud töötajate olemasolu teatmik.ee kaudu ning 2019. a I

kvartalis oli Mova OÜ-l kuus töötajat ja Voimet OÜ-l kolm töötajat. Asjaolu üle, et äriühingutel

registreeritud töötajad tõepoolest olid, ei ole vaidlust. Samuti oli töötajate arv piisav, sest Mova

OÜ-ga sõlmitud 20.03.2019 raamlepingu nr PR-4 lisa 1 (tööde tellimisleht) kohaselt telliti üks

keevitaja ja üks koostaja (monteerija) ning Voimet OÜ-ga sõlmitud 25.03.2019 raamlepingu nr

PR-5 lisa 1 (tööde tellimisleht) kohaselt telliti üks keevitaja.

16. MTA on viidanud ka sellele, et kuigi sõlmitud raamlepingutes (nt p-d 4.1, 4.5, 5.2, 5.4,

6.2; lisa 1 p-d 3.1 ja 3.2) on kaebaja pidanud töötajate kvalifikatsiooni väga oluliseks, puuduvad

andmed, et ta oleks enne tööde teostamist seda kuidagi kontrollitud, eriti kuna tegemist oli uute

tehingupartneritega. Ka sellest asjaolust ei saa vahetult järeldada, et tehingute kohta koostatud

dokumendid on üksnes formaalsed. Seejuures sisaldasid lepingud käendaja regulatsiooni ning

käendajaks oli AGD Company OÜ, keda esindas AD, kellega kaebajal oli maksuhalduri

hinnangul pikaajaline koostöö. Raamlepingute p 8.5 kohaselt pidi juhul, kui töövõtja kohustust

ei täida, täitma käendaja kohustuse töövõtja asemel täies ulatuses ja nõutava kvaliteediga. See

asjaolu võib selgitada kaebaja usaldust, et tööd saavad tehtud. Tunnilehtedelt nähtuvad lisaks

töid väidetavalt teinud isikute nimed, mistõttu olnuks andmed kontrollitavad. Kaugeleulatuvaid

järeldusi ei ole põhjust teha ka sellest, et raamlepingute kohaselt oli tegemist ehituse töövõtuga,

3-21-2810

9(11)

aga Mova OÜ ja Voimet OÜ arvetel on kajastatud tööjõurent. Lepingutes (p 1.4) on objektiks

märgitud küll tööde nimetused (nt keevitustööd, montaažitööd), kuid seda vastavalt lepingute

lisaks 1 olevatel tööde tellimislehtedel määratule (vt p 2.1) ja arveldused toimuvad tunnipõhiselt

(vt p-d 3.1–3.4). Tööde tellimislehtedel ei ole samuti määratud ühtegi konkreetset objekti või

töölõiku, vaid töömaht on piiritletud töötajate ja nende töötundide alusel. Seega oligi ehituse

alltöövõtu asemel pigem tegemist tööjõurendiga, nagu on teenuse kirjeldusena märgitud Mova

OÜ ja Voimet OÜ arvetel.

17. Seonduvalt MTA vastuväitega, et kui halduskohtu hinnangul tulnuks seletused võtta ka

Mova OÜ juhatuse liikmelt MJlt, siis võinuks halduskohus ta ise kohtus üle kuulata, märgib

ringkonnakohus, et tegemist ei ole olukorraga, kus mõni konkreetne tõend oleks jäänud

maksumenetluses kogumata, vaid halduskohus tühistas maksuotsuse Mova OÜ ja Voimet OÜ

tehingute osas põhjusel, et maksuhaldur ei ole üldse uurinud kaebaja ja nimetatud äriühingute

vaheliste tehingutega seotud asjaolusid. Maksukontrolli läbiviimine on maksuhalduri ülesanne

(MKS § 10 lg 2 p-d 1 ja 2) ning maksuotsuse faktilise ja õigusliku aluse otsimine ei tohi

ulatuslikus mahus kanduda üle kohtumenetlusse (nt Riigikohtu 04.03.2020 otsus nr 3-18-1740,

p 18.4).

18. Kokkuvõtlikult nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega, et maksuhaldur ei

ole Ferritek OÜ tehinguid OÜ-dega Mova ja Voimet piisavalt uurinud ning sellel põhjusel tuli

maksuotsus neid tehinguid puudutavas osas (käibemaks 2201 eurot ja tulumaks 550,25 eurot)

tühistada. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi selles osas üle korrata

(HKMS § 201 lg 4).

III

Tehingu AGD Company OÜ-ga

19. Ferritek OÜ ja AGD Company OÜ vahel toimunud tehingute puhul ei ole vaidluse all, et

01.03.2019, 26.04.2019 ja 30.04.2019 arvetel (MTA lisad 32–34) kajastatud tööd on tehtud.

AGD Company OÜ 10.03.2021 seletuste kohaselt tellis kaebaja 2019. a märtsis ja aprillis temalt

keevitus- ja montaažitöid, mida tehti Rootsis ja mida organiseeris eeskätt Rootsi peatöövõtja.

Vaidlus on selles, kas kaebaja võis arvata sisendkäibemaksu hulgas maha AGD Company OÜ

väljastatud 20% käibemaksumääraga arvetel kajastatud käibemaksu olukorras, kus Ferritek OÜ

ise lisas soetatud teenuste edasimüügil Rootsi partnerile MRM Mining AB-le esitatud arvetele

25% käibemaksu Rootsi käibemaksukohustuslasena. Vaidluse all ei ole, et Ferritek OÜ oli nii

Eesti kui ka Rootsi käibemaksukohustuslane ning see olukord ei olnud kuidagi lubamatu.

20. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu etteheitega, et maksuotsus on vastuoluline. MTA

23.07.2021 ja 07.09.2021 kontrolliaktidest nähtub koosmõjus iseenesest arusaadavalt, et MTA

võttis hilisemas kontrolliaktis (vt p-d 1.5.2–1.5.3) arvesse, et teenuste osutamine ei olnud seotud

välisriigi kinnisasjaga ning KMS § 10 lg 4 p 1 ei ole asjakohane, kuid leidis samas, et kohaldub

KMS § 10 lg 4 p 9, sest siinsel juhul osutas Eesti äriühing (AGD Company OÜ) teenust Rootsi

maksukohustuslasena registreeritud isikule (Ferritek OÜ). MTA hinnangul toimus teenuse

saamine ja osutamine kaebaja püsiva tegevuskoha kaudu Rootsis ning ei ole õige, et kaebaja

ostis teenuse sisse Eesti maksukohustuslasena, kuid müüs edasi Rootsi maksukohustuslasena.

Sellele vaatamata kajastab maksuotsuse p 2.3.3 MTA järeldustena jätkuvalt põhjendusi, mis

seonduvad KMS § 10 lg 4 p-ga 1, ja samas viidatakse õigusliku alusena KMS § 10 lg 4 p-le 9.

Arvestades 07.09.2021 kontrolliaktis ja maksuotsuse p-s 4.9 toodud seisukohti, ei tingi eelnev

siiski maksuotsuse tühistamist, vaid lähtuda saab sellest, et MTA hinnangul on maksustamise

õigeks aluseks KMS § 10 lg 4 p 9. Seda on möönnud ka halduskohus.

3-21-2810

10(11)

21. Halduskohus tühistas maksuotsuse AGD Company OÜ-ga tehtud tehinguid puudutavas

osas põhjusel, et maksuotsuses ei ole analüüsitud käibemaksu kumulatsiooni küsimust, mis võis

mõjutada asja otsustamist ja halduskohus ei saa asuda MTA asemel kaalutlusõigust teostama.

KMS § 15 lg 4 p 1 kohaselt on teenuse puhul, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (ja mille

käive ei ole KMS § 16 kohaselt maksuvaba), käibemaks 0% teenuse maksustatavast väärtusest.

Maksuhaldur ei ole väitnud, et kaebaja ei oleks AGD Company OÜ arvetel toodud käibemaksu

müüjale tasunud või AGD Company OÜ ei oleks käibemaksu riigile üle kandnud. Kui kaebaja

ei saa AGD Company OÜ arvetel kajastatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata, siis

jääks tasutud käibemaksusumma kaebaja kanda ehk tekiks käibemaksu kumulatsioon, mida

tuleb üldjuhul vältida. Käibemaksu neutraalsus ei tähenda siiski, et maksuhalduril ei ole õigust

tehinguid maksukontrolli käigus ümber hinnata ning neid vajaduse korral maksustada. Samas

ei olegi halduskohus väitnud, et käibemaksu kumulatsiooni tõttu ei olnud Ferritek OÜ-le maksu

määramine lubatav. Kohus juhtis hoopis tähelepanu, et maksuhalduril on erandlike asjaolude

ilmnemise korral või otstarbekuse kaalutlusest lähtuvalt õigus jätta poolte käibemaksuarvestus

korrigeerimata ning aktsepteerida ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Näiteks juhul,

kui on alust eeldada, et müüja ei paranda esitatud arvet ja ei taotle riigilt käibemaksu tagastamist

või ostjal ei oleks võimalik alusetult tasutud käibemaksu müüjalt tagasi saada (nt Riigikohtu

18.12.2012 otsus nr 3-3-1-67-12, p-d 14–15; 11.01.2012 otsus nr 3-3-1-46-11, p-d 21–22). Kas

konkreetsel juhul sellised erandlikud asjaolud esinevad või mitte, peab hindama maksuhaldur

ning halduskohus ei saa HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt asendada maksuhalduri (puuduvat)

kaalutlus- või otstarbekusotsust enda hinnangutega. Ringkonnakohus jagab seda seisukohta.

22. MTA apellatsioonkaebuses sisalduv üldine märkus, et AGD Company OÜ-l on võimalik

arve tühistada, ei saa asendada halduskohtu viidatud puuduvat analüüsi. Kuigi AGD Company

OÜ on äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt jätkuvalt õigusvõimeline äriühing, on ta esitanud

viimase majandusaasta aruande 2018. a kohta, tal puuduvad käive ja töötajad ning äriühing on

08.01.2021 kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Seega ei saa eeldada, et praegusel

juhul on erandlike asjaolude esinemine välistatud.

IV

Menetluskulude väljamõistmine

23. MTA on apellatsioonkaebuses vaidlustanud halduskohtu otsuse lisaks osas, milles kohus

mõistis vastustajalt kaebaja menetluskulude hulgas välja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud

riigilõivu 15 eurot. Apellant leiab, et kuna Tallinna Halduskohus jättis 10.12.2021 määrusega

Ferritek OÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, siis ei ole sellega seotud kulu vastustajalt

väljamõistmine HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt põhjendatud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Menetluskulud jaotatakse HKMS § 108 lg-te 1–4 ja § 109 lg 2 kohaselt vastavalt menetluse

lõpptulemusele, mitte aga menetluse käigus esitatud üksikute taotluste lahendamise tulemuste

põhjal. Menetluskulude jaotamisel arvestatakse kõiki asjas kantud menetluskulusid. Esialgse

õiguskaitse taotluselt 03.12.2021 tasutud riigilõivu ei ole lisaks põhjust jätta kaebaja kanda ka

HKMS § 109 lg 6 alusel, sest kuigi taotlus jäi rahuldamata, ei saa taotluse esitamist pidada siiski

ilmselgelt ebavajalikuks või põhjendamatuks.

IV

Kokkuvõte ja menetluskulud

24. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb MTA apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 14.11.2022 otsus muutmata.

3-21-2810

11(11)

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. MTA

oli apellatsioonkaebuse esitamisel HKMS § 104 lg 10 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 5 alusel

vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest ning ei ole taotlenud ka muude apellatsiooniastmes

kantud menetluskulude hüvitamist. Kuna MTA apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

Ferritek OÜ on palunud mõista MTA-lt välja apellatsioonimenetlusega seotud esindajakulud

1110 eurot kokku esindaja 11,1 töötunni eest (100 eurot/tund + käibemaks). Kulude kandmine

ja seos praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 11

nõuete kohaselt tõendatud. Kuigi menetluskulude väljamõistmise taotlus on esitatud hilinenult

(ringkonnakohtu 02.05.2024 määruse kohaselt tulnuks taotlus esitada hiljemalt 23.05.2024,

kuid see on esitatud 26.05.2024), tuleb sellega HKMS § 51 lg 4 kohaselt arvestada, sest taotluse

lahendamine ei põhjusta asja lahendamise viibimist (nt Riigikohtu 26.02.2024 otsus nr 3-21-

459, p 32; 20.12.2017 otsus nr 3-16-1616, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja

menetluskulud põhjendatud ja mõistliku suurusega ning kuna MTA apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata, peab kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel kandma

vastustaja.

(allkirjastatud digitaalselt)