4-23-3807/77 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuli 2024, Tartu

Väärteoasja number

4-23-3807 (940022001261)

Kohtunik

Triin Harak

Kohtuistungi sekretär

Kärt Käära, Teele Masing

Väärteoasi

Paap Kõlar ja OÜ Psycho kaebus Keskkonnaameti

01.11.2023.a. otsusele väärteoasjas nr 940022001261

Menetlusalused isikud

Paap Kõlar (ik 35410180210, elukoht:xxxxxxxxx

xxxxx xxxx xxxx x ).

OÜ PSYCHO (registrikood: 10851963; aadress:

xxxx

xxxxxxxx

xxxxx

xxxxxxxxxxxx

xxxx

xxxxxxxxxxx; seaduslik esindaja juhatuse liige Paap

Kõlar)

Kohtuväline menetleja

Keskkonnaamet, esindajad Karin Asi ja Väino

Vaidla

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3 ja §-dest 133-134, maakohus

otsustas:

1. Rahuldada Paap Kõlari ja OÜ Psycho kaebus.

2. Tühistada Keskkonnaameti 01.11.2023 otsus väärteoasjas nr 940022001261 ning

lõpetada väärteomenetlus LKS § 71 lg 1 järgi Paap Kõlari suhtes ja LKS § 71 lg 2

järgi OÜ Psycho suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Kohtuotsus edastada menetlusalustele isikutele ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

Kohtuvälise menetleja otsus

1. Keskkonnaameti Põlvamaa büroo uurimisosakonna uurija Karin Asi 01.11.2023

otsusega karistati Paap Kõlarit Looduskaitseseaduse (LKS) § 71 lg 1 alusel rahatrahviga

200 trahviühiku ulatuses, so summas 800€ ja LKS § 71 lg 2 alusel OÜ-d Psycho

rahatrahviga 2000 eurot.

Väärteootsuse kohaselt 09.12.2022 Valgamaal Otepää vallas Nüpli külas Otepää

looduspargi Otepää piiranguvööndis Vahe-Kellamäe maaüksusel ja Otepää looduspargi

Pilkuse piiranguvööndis Uue-Kaga maaüksusel, Paap Kõlar, olles OÜ Psycho juhatuse

ainus liige, viis läbi maastikusõidukitega sõitmist nii selleks ette valmistatud radadel kui

ka lagedal soisemal alal, ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. OÜ Psycho juhatuse

liikme Paap Kõlari pakutud teenus seisnes mootorsaanide aktiivses juhendamises, kus

Paap Kõlar juhtis esimest mootorsaani, mille järel sõitsid viisi isikut OÜ-st Ixxxxxxx

OÜ Psycho poolt kasutada antud mootorsaanidel ning R.K oma isikliku mootorsaaniga.

09.12.2022 ei toimunud Paap Kõlari OÜ-le Ixxxxxxx 5-le isikule ja R.Kle korraldatud

maastikusõidukitega sõitmine väljaspool teid ühelgi Otepää looduspargi kaitse-eeskirja

§ 5 lg 2 p-des 1-3 erandina nimetatud eesmärgil. Paap Kõlar rikkus kohtuvälise

menetleja otsusest nähtuvalt LKS § 31 lg 2 p 10 ja Otepää looduspargi kaitse-eeskirja §

5 lg 2 p 1-3 sätteid ja pani toime LKS § 71 lg 1 ettenähtud väärteo.

Kohtuvälise menetleja sama otsusega on OÜ-d Psycho karistatud selle eest, et Paap

Kõlar, olles OÜ Psycho juhatuse ainus liige, viis läbi 09.12.2022 Valgamaal Otepää

vallas Nüpli külas Otepää looduspargi Otepää piiranguvööndis Vahe-Kellamäe

maaüksusel ja Otepää looduspargi Pilkuse piiranguvööndis Uue-Kaga maaüksusel

maastikusõidukitega sõitmist nii selleks ette valmistatud radadel kui ka lagedal soisemal

alal, ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. OÜ Psycho juhatuse liikme Paap Kõlari

pakutud teenus seisnes mootorsaanide aktiivses juhendamises, kus Paap Kõlar juhtis

esimest mootorsaani, mille järel sõitsid viisi isikut OÜ-st Ixxxxxxx OÜ Psycho poolt

kasutada antud mootorsaanidel ning R.K oma isikliku mootorsaaniga. 09.12.2022 ei

toimunud Paap Kõlari OÜ-le Ixxxxxxxx 5-le isikule ja R.Kle korraldatud

maastikusõidukitega sõitmine väljaspool teid ühelgi Otepää looduspargi kaitse-eeskirja

§ 5 lg 2 p-des 1-3 erandina nimetatud eesmärgil. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab

juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi,

selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 221 kohaselt on juriidilise isiku organ, selle

liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on kohustatud korraldama esindatava

looduskaitseseadusest ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa

Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku

täitmise. OÜ-s Psycho korraldab ja vastutab ettevõtte igapäevatöö ja majandustegevuse

eest tema juhatus, kellel on vajalik õiguspädevus, juhtimisotsuste tegemise õigus ja

juriidilise isiku tahte suunamise võimalus. OÜ Psycho ainus juhatuse liige Paap Kõlar

on kaitsealal ebaseadusliku tegevuse eest vastutav isik. Juriidilise isiku OÜ Psycho

äriregistris märgitud põhitegevusalaks on mujal liigitamata sporditegevus. Paap Kõlar

pani eelpool kirjeldatud rikkumised toime OÜ Psycho igapäevase majandustegevuse

käigus eesmärgiga teenida tulu, seega tegutses juhatuseliige Paap Kõlar osaühingu

huvides. Kohtuvälise menetleja hinnangul Paap Kõlar kui OÜ Psycho juhatuse ainus

liige rikkus eelnevaga LKS § 31 lg 2 p 10 ja Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 5 lg

2 p 1-3 sätteid ja pani toime LKS § 71 lg 2 ettenähtud väärteo.

Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitasid 14.11.2023 ühise kaebuse Psycho OÜ ja

Paap Kõlar. Kaebuse esitajad paluvad väärteoasjas nr 940022001261 Keskkonnaameti

01.11.2023 otsus tühistada ja väärteomenetluse lõpetada, lähtudes VTMS § 29 lg 1 p-

st 1. Alternatiivselt, juhul kui kohtuvälise menetleja versioon väärteost leiab kohtulikku

kinnitust, paluvad kaebajad kohaldada kohtul minimaalset võimalikku karistust.

Kokkuvõtlikult on kaebuses välja toodud, et kohtuväline menetleja pole arvestanud

mitte ühegi vastulauses põhjalikult esitatud sisulise ega õigusliku argumendiga, väärteo

sõna-sõnaline lühikirjeldus väärteoprotokollis ei kattu sõna-sõnalise lühikirjeldusega

väärteo otsuses õigusvastasuse ja süü osas, sündmuskoha vaatlus on teostatud

puudulikult ja pealiskaudselt, väärtegu on tõendamata ja ei ole menetlusaluste isikute

poolt toime pandud. Tegu ei ole õigusvastane ja puuduvad nii väärteotunnused, süülisus

kui väärteokoosseis. Võimaliku süü suuruse määramisel pole arvestatud kahju ja

tahtluse puudumist ning teo kerget iseloomu ning tegu on vähetähtis.

Kaebajad selgitavad, et on teadlikud, et Vahe-Kellamäe ja Uue-Kaga maaüksused

asuvad Otepää looduspargis ning et maaüksustel kehtivad looduskaitselised piirangud,

mistõttu korraldas kaebaja saanidega sõitmist ja juhendas isiklikult sõitmist selliselt, et

seada eesmärgiks kõigi piirangute järgimise ja vältida kaitse-eeskirjade rikkumisi.

seaduslikult

kasutatavatel

kinnistutel

(Vahe-Kellamäe

ja

Uue-Kaga)

oma

mootorsaanidega sõitmine ei kujuta endast LKS § 31 lg 2 p 10 rikkumist, sest Otepää

looduspargi kaitse-eeskirja § 5 lg 2 p 2 järgi on sõiduki või maastikusõidukiga sõitmine

väljaspool teid lubatud oma kinnisasja piires kinnisasja omanikul või valdajal, kui

sellega ei kahjustata kaitseala kaitse-eesmärke. Saanisõit kui niisugune on Otepää

piiranguvööndi kaitse-eesmärgiga kooskõlas, sest selline tegevus tutvustab Otepää

kõrgustikule iseloomulikke loodus- ja pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust, aitab

kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud

keskkonnakasutusele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus käsitleb esmalt Paap Kõlarile

etteheidetavat käitumist ning annab seejärel hinnangul OÜ Psycho vastutuse küsimuses.

4. Paap Kõlarile heidetakse ette LKS § 71 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemist. LKS § 71 lg 1 näeb ette vastutuse kaitstava loodusobjekti kasutamis-

või kaitsenõuete rikkumise eest. Nende nõuetena on 05.09.2023 väärteoprotokollist

(väärteotoimik lk 119-123) ja väärteootsusest nähtuvalt LKS § 31 lg 2 p 10 ja Otepää

looduspargi kaitse-eeskirja (edaspidi ka kaitse-eeskiri) § 5 lg 2 p-d 1-3 (tulenevalt

viitest, et sõitmine ei ole toimunud ühelgi erandina lubatud eesmärgil). Menetluse

jooksul on keskkonnaameti esindaja selgitanud, et ette heidetakse isikutele kaitse-

eeskirja § 5 lg 2 p 3 rikkumist.

5. LKS § 31 lg 2 p 10 järgi, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis

keelatud sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud

liinirajatiste

hooldamiseks

vajalikeks

töödeks

ja

maatulundusmaal

metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks.

Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 5 lg 2 kohaselt on kaitsealal lubatud sõiduki ja

maastikusõidukiga sõitmine teedel ning jalgrattaga sõitmine radadel. Sõiduki või

maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud:

− järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud tegevustel, kaitseala

valitsemise

ja

kaitse

korraldamisega

seotud

tegevustel,

liinirajatiste

hooldamiseks vajalikel töödel, metsa- ja põllumajandustöödel (p 1);

− oma kinnisasja piires kinnisasja omanikul või valdajal, kui sellega ei kahjustata

kaitseala kaitse-eesmärke (p 2);

− muul juhul kaitseala valitseja ja kinnisasja omaniku või valdaja nõusolekul (p

3).

6. Kokkuvõtlikult pannakse Paap Kõlarile väärteo kirjelduse kohaselt süüks, et tema

piiranguvööndis viis läbi viiele isikule OÜ-st Ixxxxxxx ning R.Kle mootorsaanidega

sõitmist ja pakkus aktiivset juhendamist selliselt, et Paap Kõlar sõitis ees ning

eelnimetatud isikud tema järel nii ettevalmistatud radadel kui lagedal soisemal alal ning

sõitmiseks puudus kaitseala valitseja nõusolek.

7. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 36 kohaselt on maastikusõiduk mootori jõul maastikul

liikumiseks ettenähtud liiklusvahend, mis ei ole LS tähenduses mootorsõiduk. LS § 2 p

40 kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud

liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas,

kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille

valmistajakiirus

ei

ületa

kuut

kilomeetrit

tunnis.

Majandus-

ja

kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 18 „Registreerimisele kuuluvate

maastikusõidukite loetelu“ § 1 lg 2 alusel on mootorsaan käesoleva määruse tähenduses

on jalaste ja roomikuga varustatud mootori jõul jääl või lumel liikumiseks ette nähtud

maastikusõiduk, millel lisaks juhi istekohale on kuni kaks istekohta. Seega on Otepää

looduspargis mootorsaanidega kui maastikusõidukitega keelatud liigelda väljaspool

teid, va Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 5 lg 2 p-des 1-3 nimetatud puhkudel.

8. Uue-Kaga kinnistu asub Otepää looduspargi Pilkuse piiranguvööndis (väärteotoimik lk

28-29, 32, 34) ja Vahe-Kellamäe kinnistu asub Otepää looduspargi Otepää

piiranguvööndis (väärteotoimik lk 30-31, 33, 35). LKS § 21 lg 1 tulenevalt on kaitseala

valitseja Keskkonnaamet. Vaidlust ei ole, et nõusolekut mootorsaanidega sõitmiseks ei

ole väljastatud.

9. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (väärteotoimik lk 1-9) nähtub, et 09.12.2022

vahemikus 16.40-17.28 on Valgamaal, Otepää vallas, Nüpli külas Vahe-Kellamäe ja

Uue-Kaga maaüksustel lumisel pinnasel nähtavad mootorsaani sõitmisest tekkivad

jäljed ning vaatlusel nähti 7-liikmelist gruppi mootorsaanidega sõitmas. Materjalidest

on tuvastatav nii tunnistajate kui Paap Kõlari ütlustega (väärteotoimik lk 55-63, 65-67

ja kohtutoimik kd I lk 190-192), et kõnealusel kuupäeval sõitsid eelmärgitud

maaüksustel grupis esimesena Paap Kõlar, tema järel 5 tunnistajat OÜ-st xxxxxxxx

(M.K, R.T, E.Š, S.R ja R.S ) ning lõpus R.K .

10. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-56-16 selgitanud, et kuigi maakohus peab

kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel arutama

väärteoasja täies ulatuses, on kohus väärteoasja arutamisel seotud siiski VTMS § 78

kohaselt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub seaduslik õigus ise

tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid.

Lahendis asjas nr 3-1-1-45-11 p-s 9 on Riigikohus välja toonud, et väärteoprotokolli

tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik

lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1

sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes

menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse

asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist.

11. Kohus näeb kohtuvälise menetleja käsitlusest väärteoprotokollis ning istungitel

avaldatu kohaselt, et Paap Kõlarile heidetakse ette sõitmisega seonduvat rikkumist,

kuivõrd viidatud on, et sõitmine ei toimunud kaitse-eeskirja § 5 lg 2 ühegi punkti järgi

ning puudus kaitseala valitseja nõusolek.

12. Kaitse-eeskirja § 5 lg 2 p 2 kohaselt on sõiduki või maastikusõidukiga sõitmine

väljaspool teid lubatud oma kinnisasja piires kinnisasja omanikul või valdajal, kui

sellega ei kahjustata kaitseala kaitse-eesmärke. AÕS § 32 sätestab, et valdus on tegelik

võim asja üle. AÕS § 33 lg 1 ja 3 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi

on ja valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste

kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. Valdus omandatakse AÕS § 36 lg 1

kohaselt tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad

tegelikku võimu asja üle. Paap Kõlar on kinnistute valdaja (tl 193; väärteotoimik lk 31),

kellel on faktiline kontroll kinnisasja üle ning kes korraldab antud kinnistustel tegevusi

vastavalt enda äranägemisele, mis ilmnes ka tunnistajate ütlustest. Seega tuleb tema

puhul sõitmise lubatavuse üle hindamisel lähtuda kaitse-eeskirja § 5 lg 2 p-st 2.

Eelviidatud normist tuleneb, et valdajale on oma kinnisasja piires maastikusõidukiga

sõitmine väljaspool teid keelatud juhul kui sellega kahjustatakse kaitseala kaitse-

eesmärke. Väärteoprotokollis puuduvad faktilised asjaolud kaitseala kaitse-eesmärkide

rikkumise kohta. Seega ei saa kohus ka hinnata, kas ning kuidas mingit kaitse-eesmärki

on kahjustatud ning kas Paap Kõlari sõitmine oli lubatav või mitte.

13. Kuigi Paap Kõlar on avaldanud, et kasutas kõnealuse grupi sõitmist ära olemasolevate

metsa väljaveo- ja kokkuveoteede kinni sõitmiseks, nähtub tunnistajate ütlustest, et

kõnealusel kuupäeval sõitmise initsieeris OÜ Ixxxxxxx meeskonnaüritusena ning

tegemist oli meelelahutuslikku laadi tegevusega. Et Paap Kõlar võis saada konkreetsest

sõidust teatavat lisaväärtust mõneks teiseks tegevuseks, ei muuda kõnealuse sõidu

põhiolemust ning antud sõitu metsa majandamise eesmärgil teostatuks.

14. Kaitse-eeskirja § 5 lg 2 p 3 kohaselt on sõiduki või maastikusõidukiga sõitmine

väljaspool teid lubatud muul juhul (st sama sätte p-des 1 ja 2 käsitlemata juhud)

kaitseala valitseja ja kinnisasja omaniku või valdaja nõusolekul. Kõnealune säte peab

silmas juhtumeid, mil sõitjaks ei ole valdaja või omanik (p 2) ning sõitmine ei toimu ka

p-s 1 nimetatud tegevusteks.

15. Keskkonnaameti kohtuistungil avaldatu kohaselt heidetakse Paap Kõlarile ette

09.12.2022 ilma kaitseala valitseja nõusolekuta (kaitse-eeskirja § 5 lg 2 p 3)

piiranguvööndis teistele isikutele mootorsaanidega „sõitmise läbiviimist“ ja

mootorsaanide juhtimise „aktiivset juhendamist“ selliselt, et Paap Kõlar liikus ees ning

talle järgnesid 6 isikut.

16. Kaitse-eeskirja § 5 lg 2 reguleerib kinnistul maastikusõidukiga sõitmise lubatavust, mis

on isikuline tegevus kuivõrd sõidukit juhib ja sõitmist teostab ning seda, kas sõita,

otsustab just sõitja. Kohus on selgitanud eespool, et Paap Kõlari, kui valdaja, vastutuse

tuvastamiseks piisavad asjaolud kaitse-eeskirja § 5 lg 2 p 2 rikkumise kohta on

väärteoprotokollis sisustamata ning sama sätte § 5 lg 2 p 1 toodud eesmärkidel sõitmist

samuti ei nähtu. Samuti ei kohaldu Paap Kõlari, kui kinnistu valdaja tegevuse üle

otsustamisel kohtu hinnangul kaitse-eeskirja § 5 lg 2 p 3 kuivõrd see räägib muust juhust

kaitseala valitseja ja valdaja enda nõusolekul. Et säte eeldab valdaja enda nõusolekut

viitab samuti, et selles ei ole silmas peetud valdaja õigusi enda kinnisasjal

maastikusõidukiga sõitmiseks.

17. AÕS § 36 lg 1 sätestab, et valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või

abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Tunnistajate ütlustest

nähtuvalt tegelikku võimu nendest keegi realiseerida kinnistutel ei saanud – liiguti OÜ

xxxxxxx töötajate poolt vastavalt Paap Kõlari juhistele ning ka tunnistaja R.K avaldas,

et omal initsiatiivil kinnistutel tema midagi otsustada ei saanud ning sõitis ka kõnealusel

kuupäeval viimasena Paap Kõlari juhitud grupi lõpus. Kaitse-eeskirja § 5 lg 2 p 3 säte

võiks tulla kohaldamisele OÜ Ixxxxxxxx töötajate ja R.Ke sõitmise lubatavuse

hindamisel, kuivõrd tegemist oli isikutega, kes ei olnud ise valdajad. Samas jääb

väärteokirjelduses toodud asjaoludel selgusetuks, kuidas on kirjeldatud tegevus Paap

Kõlarile karistusõiguslikult etteheidetav. Kohtu hinnangul ei ole ka võimalik teiste

isikute, kes ei ole valdajad, ega teosta sõitu kaitse-eeskirja § 5 lg 2 p 1 toodud

eesmärkidel, ilma Keskkonnaameti loata ühekordset sõitmist läbi viidete „sõitmise

läbiviimisele“ ja „aktiivsele juhendamisele“ omistada Paap Kõlarile. KarS § 23 kohaselt

on väärteo puhul karistatav üksnes täideviimine.

18. Eelnevast nähtuvalt ei saa kohus Paap Kõlarit väärteoprotokollis oleva teokirjelduse

tõttu LKS § 71 lg 1 järgi süüdi tunnistada, sest see tooks endaga kaasa VTMS § 19 lg 1

p 1 rikkumise. Sellises olukorras ei ole kohtul muud alternatiivi kui väärteomenetlus

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

19. 09.12.2022 kehtinud KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutas juriidiline isik seaduses sätestatud

juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või

pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Riigikohus on 09.12.2022 kehtinud KarS

§ 14 lg-sse 1 puutuvalt väärteoasjas nr 4-19-4632 selgitanud, et juriidiline isik kui

abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. KarS § 14 lg-s 1 sätestatud

juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada

üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises

esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime

juriidilise isiku huvides.

Käesoleval ajal (alates 01.11.2023) on regulatsioon juriidilise isiku vastutuse osas

muutunud ning juriidilise isiku vastutuse aluseid on võrreldes varasemaga laiendatud.

Samas tuleb 09.12.2022 OÜ-le Psycho etteheidetava teo hindamise juures kohaldada

varasemat seadust. Kuivõrd aga kohus on eelpool tuvastanud, et Paap Kõlarile ei saa

omistada etteheidetavat väärtegu, on arvestades teo toimepanemise ajal kehtivat

regulatsiooni, välistatud ka OÜ Psycho vastutus LS § 71 lg 2 järgi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik Triin Harak