3-23-975/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, E.S Pikamäe ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.07.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-975

Haldusasi

Scand Oil Trade OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

maksuotsuse tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja Scand Oil Trade OÜ, esindaja Q.P

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja I.G

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Scand Oil Trade OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 29.05.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta Scand Oil Trade OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 27.11.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada otsuse

põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendustele.

2. Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.08.2024.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-975

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 22.03.2022 korralduse nr 12.2-3/057900-1 alusel

06.10.2021 riikliku järelevalve käigus Maardus Kroodi tn 4 Petroil PVTK OÜ

tegevuskoha territooriumil raudteevagunis nr 73139719 tuvastatud kütusesarnaselt tootelt

aktsiisi arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Kontrolli käigus tuvastatud

maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud kajastati

19.01.2023 kontrolliaktis nr 12.2-3/057900-4.

2. MTA tegi 03.03.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/057900-5, millega kohustas Scand Oil

Trade OÜ-d tasuma aktsiisi 38 713,57 eurot.

Maksuotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Petroil PVTK OÜ esindaja

edastas MTA-le 05.10.2021 e-kirjaga teate, et raudteevaguniga nr 73139719 saabub

aktsiisilattu aktsiisikauba tootmise eesmärgil kaup nimetusega solvent KN koodiga

3814 00 90. MTA tegi 06.10.2021 nimetatud raudteevagunis saabunud kauba üle riiklikku

järelevalvet. Toimingusse oli kaasatud Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK),

kes võttis kaubast proovi (protokoll nr PV-21-065). EKUK 11.10.2021 analüüsiaktis nr

KT21000135-1 toodud näitajate järgi oli selles raudteevagunis muu kergõli soovitusliku

KN koodiga 2710 12 90, proov ei vastanud ühelegi KeM 20.12.2016 määruse nr 731

lisades kehtestatud nõudele. Kaebaja esitatud 29.09.2021 arve nr 0000279 (dtl 387)

kohaselt oli vagunis kaup nimetusega aromatic hydrocarbon solvent KN koodiga 3814 00

90 00, kogus 51 750 kg, kauba raudteesaatelehel (dtl 388–389) oli kauba nimetuseks

märgitud butüülatsetaadi põhised lahustid ja lahjendid KN koodiga 3814 00 10 ning UAB

NAPC Laboratorija kauba 29.09.2021 prooviprotokolli (dtl 390) kohaselt oli kauba

nimetuseks solvent (RX-2), KN kood 3814 00 90 00. 29.09.2021 arve nr 000000279

kohaselt soetas kaebaja kauba Leedu äriühingult UAB NAPC, kes kaebajale teadaolevalt

toodab kaupa ise. Kaebaja selgituste kohaselt soetas ta aktsiisikaubaks mitteolevat kaupa

KN koodiga 3814 00 10 / 3814 00 90 aktsiisilaos aktsiisikauba valmistamiseks.

22.04.2022 teatas EKUK, et proov KT21000135 ei sisalda butüülatsetaati ning labori

hinnangul on tegemist kaubaga, mille KN kood on soovituslikult 2710 12 90. Vastusena

MTA päringule teatas Leedu maksuinspektsioon, et UAB NAPC Laboratorija ei oma

akrediteeringut ning laborit kasutatakse ettevõtjate oma sisemiseks otstarbeks. Leedu

maksuhalduri edastatud vastusest (dtl 91–93) ja esitatud dokumentidest järeldub, et UAB

NAPC müüdud toode solvent (RX-2) on saadud jäätmete krakkimisseadmes töötlemise

tulemusena ja saadud tooted on raamatupidamises kajastatud kui toodetud naftatooted.

UAB NAPC kauba kohta on esitatud erinevat ja vastukäivat teavet. Vastavalt EKUK

teostatud kauba proovide analüüsimise kohta koostatud 11.10.2021 analüüsiaktile nr

KT21000135-1 ja 22.04.2022 vastusele paiknes raudteevagunis nr 73139719 muu kergõli

KN koodiga 2710 12 90, millest tulenevalt on menetluse käigus leidnud kinnitust, et

kaebajale kuuluva kauba puhul oli tegemist muu kergõliga, mis ei vasta ühelegi KeM

20.12.2016 määruse nr 73 lisades kehtestatud nõudele (EVS-ISO 4259-2:2017 p 6.3.2),

kuid mis maksustatakse aktsiisiga kui kütusesarnane toode. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 20 p 3 mõistes on toode, mille KN kaheksa numbrit

on 2710 12 90, kütusesarnane toode. ATKEAS § 19 lg 1 mõistes käsitatakse kütusesarnast

toodet kütusena. ATKEAS § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse kütus aktsiisiga. Seega on

raudteevagunis nr 73139719 aktsiisiga maksustatav kaup KN koodiga 2710 12 90.

Kaebaja valdas aktsiisikaupa ATKEAS § 41 lg 1 mõistes. ATKEAS § 24 lg 1 kohaselt

1 Keskkonnaministri 20.12.2016 määrus nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste,

vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire

ja aruandmise kord ning biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva

kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“.

2(16)

3-23-975

tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel ning kuivõrd 06.10.2021 on päev,

mil riikliku järelevalve käigus tuvastati kaebajale kuuluv kütusesarnane toode KN koodiga

2710 12 90, siis luges MTA selle kuupäeva maksukohustuse tekkimise päevaks.

3. Scand Oil Trade OÜ esitas maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis 04.04.2023

vaideotsusega nr 6-1/5330-2 rahuldamata.

4. Scand Oil Trade OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 03.03.2023

maksuotsuse nr 12.2-3/057900-5 tühistamiseks. Kaebaja hinnangul on MTA määranud

kaubale KN koodi ilma õigusliku aluseta. Kauba KN kood on 3814 00 90 ja selle määras

kaubale müüja. Maksumenetluses tuvastatud asjaoludest järeldub, et kaebaja soetatud

kaup toodeti jäätmete (koodidega 13 05 06 ja 13 02 08) ümbertöötlemise käigus ja

jäätmete käitleja UAB NAPC on saanud selle tulemusel kaks naftaõlisid sisaldavat toodet:

a) töötlemata õli KN koodiga 2709 00 90; ja b) orgaanilisi lahusteid, vedeldeid (C9-C13)

KN koodiga 3814 00 90. Leedu maksuhaldur ei ole MTA päringule vastanud, et tootja

poolt tootele määratud KN koodid on ebaõiged või et tegemist oleks aktsiisikaubaga, vaid

kinnitas, et tooted on tootnud UAB NAPC. EKUK 22.04.2022 vastuses ei ole selgitatud,

miks toode ei või kuuluda rubriiki 3814. Pooled ei vaidle selle üle, et kaup sisaldas

naftasaadusi üle 70% massist, mistõttu täidavad kõnealuse kauba omadused mõlema

rubriigi tingimusi.

MTA on kaubakoodi 3814 00 90 rakendamise välistanud põhjendusega, et analüüsitud

kaupa ei kasutata otstarbekohaselt. See ei ole aga klassifitseerimisel määrav. Oluline on, et

kaupa on võimalik sellel otstarbel kasutada. Praegusel juhul on MTA paigutanud

kõnealuse kauba rubriiki 2710 lähtuvalt sellest, et toode sisaldab naftasaadusi üle 70%

massist. Ka rubriigi 3814 puhul kehtib sama tingimus. Maksuhaldur pole tõendanud, et

tegemist pole orgaaniliste lahustite segude ja vedelikega ning seda kaupa pole lahustina

või vedeldina võimalik kasutada. EKUK tuvastas, et toode ei sisalda butüülatsetaati, kuid

KN koodi 3814 00 90 puhul pole selle aine olemasolu tootes oluline.

Tegemist polnud tavapärase kütusega. Kauba ümberklassifitseerimiseks ei ole määrav, et

selle preparaadi mahust destilleerub 210 °C juures 90%. Maksuhaldur pole välistanud

kauba kasutamist lahustina ja vedeldina ning arvestatud pole toote saamise asjaolusid.

EKUK analüüsiakti järgi võivad kaubad füüsikalis-keemiliste parameetrite järgi kuuluda

nii rubriiki 2709 kui ka rubriikidesse 2710 ja 3814. Kuigi maksuhaldur väidab, et

jäätmetest saadud kaubad ei saa kuuluda rubriiki 2709, on Eestis jäätmete

ümbertöötlemisel saadud toote puhul rakendatud KN koodi 2710 00 90, mis pole

aktsiisiga maksustatav. Seega on oluline lähtuda kaubakoodist, mille jäätmekäitleja on

toodetele andnud. Maksuhaldur on alusetult jätnud kohaldamata kaubale ajutise

maksuvabastuse režiimi.

5. Vastustaja vaidles kaebusele vastu. Vastustaja on 26.10.2021 kirjas selgitanud, miks ei

saa vaidlusalust toodet klassifitseerida rubriigis 3814. Toote rubriigis 3814

klassifitseerimist ei välista üksnes asjaolu, et toodet ei kasutatud rubriigi kirjelduses

märgitud eesmärgil, vaid välja on toodud veel täiendavaid asjaolusid. Nimelt nähtub

rubriigi 3814 kirjeldusest, et sinna kuuluvad mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud

ja vedeldid. Siinsel juhul on tegemist tootega, mis on mujal rubriigis nimetatud ning

selleks on rubriik 2710. Kuivõrd kirjeldus – naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest

saadud õlid – kirjeldab vaidlusalust kaupa täpsemalt, siis on maksuhaldur siinsel juhul

reeglist 1 tulenevalt klassifitseerinud vaidlusaluse kauba rubriiki 2710. Harmoniseeritud

süsteemi (HS) selgitavatest märkustest nähtub, et rubriiki 3814 kuuluvad tooted ei ole

mõeldud lakkide ja värvide valmistamiseks ning masinaosade jm puhastamiseks õlist,

vaid neid kasutatakse sellel eesmärgil. Seega on MTA põhjendatult leidnud, et toodete

3(16)

3-23-975

tegelik kasutamise eesmärk on klassifitseerimisel samuti oluline. Vastasel juhul saaks siia

grupeerida ka igati nõuetele vastavat bensiini ja diislikütust, kuna ka neid on võimalik

kasutada lakkide ja värvide valmistamiseks ning masinaosade õlist puhastamiseks.

Maksuhaldur on 11.10.2021 kirjas põhjendanud, miks kuulub vaidlusalune toode

klassifitseerimisele kaubakoodiga 2710 12 90. Seega ei olnud ainsaks toote nimetatud

gruppi klassifitseerimise põhjuseks see, et toode sisaldas üle 70% massist naftaõlisid ja

bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, vaid pigem seetõttu, et toote näol on

tegemist naftaõli ja bituminossetest mineraalidest saadud õliga, mistõttu iseloomustab

rubriigi 2710 kirjeldus toodet kõige täpsemalt.

Maksuhaldur on kaubakoodi määramisel arvestanud asjaoluga, et kaup ei vasta ühelegi

KeM 20.12.2016 määruse nr 73 lisades kehtestatud nõudele ning on klassifitseerinud toote

muuks kergõliks, mitte mootoribensiiniks või reaktiivmootoribensiiniks. Asjaolu, et

preparaadi mahust destilleerub 210 °C juures 90% ja rohkem, ei ole eeltoodu aluseks, vaid

nimetatud asjaolu viitas sellele, et toote näol on tegemist kergõliga ning toode kuulub

klassifitseerimisele alamrubriigis 2710 12, kuna nimetatud alamrubriigis tähistatakse

terminiga „kergõlid ja preparaadid“ naftasaadusi ja preparaate, mille mahust destilleerub

210 °C juures 90% ja rohkem ISO 3405 meetodi järgi.

Leedu tolli vastusest nähtub, et UAB NAPC laboratoorium ei ole akrediteeritud. Seega ei

saanud Leedu äriühingu poolt määratud tariifne klassifikatsioon olla Eesti maksuhaldurile

siduv. ATKEAS § 221 kohaselt on maksuhalduril kaubakoodi õigsuse kahtluse korral

õigus tellida ekspertiis või analüüs sõltumatult laborilt.

Ajutine aktsiisivabastus ATKEAS § 26 lg 1 p 21 järgi on ette nähtud juhuks, kui Eestisse

tuuakse aktsiisikaup, mis on teises EL liikmesriigis aktsiisiga maksustatud. Praegusel

juhul kaubalt Leedus aktsiisi makstud ei ole ning asjaolu, et tegemist on aktsiisikaubaga,

selgus alles Eestis. Seega veeti aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa ilma ajutise

aktsiisivabastuseta Eestis kuni sihtkohani ja ka seal ei kantud vaidlusalust toodet

aktsiisilattu kui aktsiisikaupa. Aktsiisiladu ei täitnud toote ladustamisel ja vastuvõtmisel

ATKEAS § 36 lg-s 1 toodud tingimusi, mistõttu ei saanud tootele laieneda ka ajutine

aktsiisivabastus.

Vaidlusalust kaupa on aktsiisilaos kasutatud kütuse tootmiseks ning toodetud kütus on

aktsiisilaost eksporditud. Töötleja otsustab ise, kas kasutada kütuse tootmiseks aktsiisilaos

aktsiisiga maksustatud või maksustamata produkte. Kui selline toode hiljem

eksporditakse, siis sellelt aktsiisi tagasi ei maksta. Seega on topeltmaksustamine või selle

vältimine seotud ettevõtja enda valikutega. Lisaks on kaebaja viidanud

topeltmaksustamisele ennatlikult. Kaebaja on kütuse eksportinud, mistõttu ei pidanud

kaebaja kütuselt, mille tootmisel vaidlusalust kaupa kasutati, aktsiisi tasuma. Samuti ei ole

välistatud, et ka sihtriigis kasutatakse kütust aktsiisivabal eesmärgil, nt aktsiisikaubaks

mitteoleva kauba tootmiseks.

ATKEAS § 41 lg-s 1 sätestatud valdamise mõistet tuleb tõlgendada laialt ning sellise

valdamise tulemusel tekib maksukohustus ATKEAS § 22 lg 1 p 8 kohaselt muul isikul,

kes on aktsiisikauba valdamisse kaasatud, sh kaudsel valdajal.

6. Tallinna Halduskohus jättis 27.11.2023 otsusega kaebuse rahuldamata.

Maksuhaldur on maksustamise seisukohalt tähendust omavaid asjaolusid põhjalikult

käsitlenud kontrolliaktis ja maksuotsuses. Kohus nõustus nendes märgituga.

Siinsel juhul ei ole määrav, millisesse kaubagruppi kuuluvaks määras vaidlusaluse toote

kauba tootja. Kauba saatedokumentide ja müügiarvete kohaselt müüs UAB NAPC toodet

nimetusega solvent kaubakoodiga KN 3814 00 10. Leedu maksuhalduri vastusest MTA

4(16)

3-23-975

päringule nähtub, et müüdud tooteks oli Solvent RX-3, mille oli tootnud UAB NAPC ja

mille kohta esitati jäätmete vastuvõtmise ja töötlemise aktid. Leedu maksuhalduri

vastusest nähtub ühtlasi, et kaubakoodi määranud UAB NAPC laboratoorium ei ole

akrediteeritud ja seda kasutatakse ainult kauplejate sisemiseks otstarbeks. Seega on kauba

müüja tuginenud kaubakoodi määramisel akrediteerimata labori analüüsitulemustele.

ATKEAS § 331 lg 2 kohaselt peab aktsiisikauba mõõtmiste korral olema mõõtetulemuste

jälgitavus tõendatud mõõteseaduse (MõõteS) alusel. Seega peavad ka analüüsid, millest

lähtutakse kauba klassifikatsiooni määramisel, olema MõõteS-i kohaselt teostatud.

MõõteS § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel

kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja 1) mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on

akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast

mõõtetehnikat; või 2) mõõtmisel on järgitud MõõteS-st või muust seadusest ja selle alusel

kehtestatud õigusaktidest tulenevaid üksikasjalikke nõudeid. Eeltoodust järelduvalt ei

saanud Leedu äriühingu määratud tariifne klassifikatsioon olla Eesti maksuhaldurile

siduv. Kahtluse ilmnemisel oli maksuhaldur õigustatud kontrollima andmete õigsust.

Vastavalt EKUK 11.10.2021 analüüsiaktile nr KT21000135-1 on jõutud järeldusele, et

toote soovituslik KN kood on 2710 12 90 – muud kergõlid. Seega on maksumenetluses

tuvastatud, et Leedus tootele määratud kaubakood ei ole õige. Maksuhalduril on tulenevalt

ATKEAS §-st 221 igal ajal õigus kontrollida aktsiisimaksja esitatud andmete õigsust.

Kontrolliakti p 1.1.2 alapunktides a, b ja c on maksuhaldur põhjalikult selgitanud, miks ta

on lähtunud KN koodist 2710 12 90. Samuti on maksuhaldur seisukohta põhjendanud

19.10.2021 vastuses Petroil PVTK OÜ päringule. Kohus ei korda neid põhjendusi. Nagu

nähtub kontrolliaktist ja MTA selgitusest, siis ei olnud ainsaks põhjuseks, miks

vaidlusalune toode klassifitseeriti kaubakoodiga 2710 12 90, asjaolu, et toode sisaldas üle

70% massist naftaõlisid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid. Kohus nõustub,

et rubriigi 2710 kirjeldus iseloomustab toodet kõige lähemalt. Asjaolu, et preparaadi

mahust destilleerub 210 °C juures 90% ja rohkem, ei olnud klassifitseerimise aluseks, vaid

nimetatud asjaolu viitas sellele, et toote näol on tegemist kergõliga. Lisaks nähtub HS

selgitavatest märkustest, et rubriiki 3814 kuuluvad tooted on enam-vähem lenduvad

vedelikud, mida kasutatakse lakkide ja värvide valmistamisel ning masinaosade õlist

puhastamiseks. Seega ei ole toode mitte üksnes mõeldud lakkide ja värvide

valmistamiseks ja masinaosade puhastamiseks, vaid neid kasutatakse nimetatud eesmärgil.

Seega on õige maksuhalduri seisukoht, et klassifitseerimisel on oluline ka toote tegelik

kasutamise eesmärk. HS selgitavate märkuste kohaselt kuuluvad rubriiki 3814 näiteks

atsetooni, metüülatsetaadi ja metanooli segud; metüülatsetaadi, butüülalkoholi ja toluteeni

segud jne. Kaebaja imporditud toode ei vasta nendele omadustele.

Kaebaja on heitnud maksuhaldurile ette, et kaubakoodi määramisel ei arvestatud

asjaoluga, et kaup ei vasta ühelegi KeM 20.12.2016 määruse nr 73 lisades kehtestatud

nõudele. See etteheide ei ole põhjendatud. Nagu nähtub MTA 19.10.2021 kirjas toodud

selgitusest, on maksuhaldur kaubakoodi määramisel sellega arvestanud.

ATKEAS § 26 lg 1 p 21 sätestab, et ajutist aktsiisivabastust kohaldatakse teises

liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtmisel aktsiisilaopidaja poolt

aktsiisilaos. Säte on ette nähtud juhuks, kui Eestisse tuuakse aktsiisikaup, mis on teises EL

liikmesriigis aktsiisiga maksustatud. Puudub vaidlus, et kaebaja esitatud dokumentide

järgi soetas ta Leedust kauba, mille kaubakoodi kohaselt ei kuuluks see Eestis aktsiisiga

maksustamisele. Seetõttu toimetati aktsiisiga maksustamata aktsiisikaup ilma ajutise

aktsiisivabastuseta Eestis kuni sihtkohani. Seega puudub ATKEAS § 26 lg 1 p 21

kohaldamise esmane eeldus. Sihtkohta jõudmisel ei võtnud aktsiisiladu kaupa

aktsiisikaubana arvele, sest saatedokumentide kohaselt ei olnud tegemist aktsiisikaubaga.

5(16)

3-23-975

Toodet ladustati kui aktsiisikaubaks mitteolevat kaupa ning selle kohta ei peetud arvestust

vastavalt ATKEAS § 36 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Seega ei ole siinsel juhul täidetud ka

ATKEAS § 26 lg 1 p-s 21 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab aktsiisvabastuse

kohaldamiseks olema teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaup aktsiisilao pidaja

poolt aktsiiskaubana arvele võetud. See välistab tootele ajutise aktsiisivabastuse režiimi

kohaldamise.

Pooled ei vaidle selle üle, et Leedust soetatud vaidlusalust kaupa kasutati Petroil PVTK

OÜ aktsiisilaos aktsiisikauba tootmisel. Toodetud aktsiisikaubast saadud toode on

aktsiisilaost eksporditud. Aktsiisikohustus tekib ATKEAS § 24 lg 1 kohaselt aktsiisikauba

tarbimisse lubamisel. ATKEAS § 41 lg 1 kohaselt on tarbimisse lubamine ka aktsiisiga

maksustamata aktsiisikauba valdamine ilma ajutise aktsiisivabastuseta. Ettevõtjal on

võimalik otsustada, kas ta ekspordib kütuse ajutist aktsiisivabastust kasutades või mitte.

Nimetatu tähendab, et topeltmaksustamine või selle vältimine on ettevõtja majanduslik

otsus. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta on maksuotsusega määratud aktsiisi lisanud

eksporditud toote hinnale. Samuti ei pidanud kaebaja eksporditud kütuselt, mille

tootmiseks vaidlusalust kaupa kasutati, aktsiisi tasuma. Seega ei esine praegusel juhul

topeltmaksustamise olukorda. Ühtlasi puudub vaidlus, et tooted, mille kaebaja soetas

Leedust ja mille kaebaja eksportis, ei ole samad tooted.

ATKEAS § 41 lg-st 1 tulenevalt loetakse tarbimisse lubamiseks muu hulgas aktsiisiga

maksustamata aktsiisikauba valdamine ilma ajutise aktsiisivabastuseta. Asjaõigusseaduse

§ 33 lg 2 kohaselt on isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu või muu sellesarnase suhte

alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, otsene valdaja, teine isik aga

kaudne valdaja. Seega oli Petroil PVTK OÜ 06.10.2021 kauba otsene valdaja, kaebaja aga

kaudne valdaja. Enne kauba aktsiisilattu jõudmist oli otseseks valdajaks vedaja. Valduse

momendi tuvastamise ajal kehtinud direktiivi 2008/118/EÜ art 8 lg 1 punkti b kohaselt

vastutab sissenõutavaks muutunud aktsiisi maksmise eest art 7 lg 2 punktis b osundatud

aktsiisikauba valdamise puhul aktsiisikaupa valdav isik ja mis tahes muu isik, kes on

aktsiisikauba valdamisse kaasatud. ATKEAS § 41 lg 1 mõttega kooskõlas ei ole määrata

aktsiisi tasumise kohustus aktsiisikauba otsesele valdajale. Sellisel juhul oleks aktsiisi

tasumise kohustatud isikuks mistahes isik, kellel sisuliselt puudub võimalus otsustada

kauba käsutamisega seotud küsimusi. Aktsiisi tasumiseks kohustatud isikuks oleks seega

näiteks iga vedaja, kes kaupa veab. See ei ole kooskõlas ATKEAS ega ka direktiivi

2008/118/EÜ mõttega. Kohtu hinnangul tekib maksukohustus ATKEAS § 22 lg 1 p 8

järgi ka isikul, kes on aktsiisikauba valdamisse kaasatud, sh kaudne valdaja, kellel on

õiguslik võimalus aktsiisikaupa käsutada, sh otsustada kauba tarbimisse lubamine.

Selliseks isikuks on praegusel juhul kaebaja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Scand Oil Trade OÜ esitas esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Kohtuotsus on vastusolus EL-s kehtiva kauba vaba liikumise ja liikmesriikide lojaalse

koostöö põhimõtetega. Maksumenetluses ja kohtumenetluses ei ole ümber lükatud

asjaolu, et kaebaja soetatud kauba KN kood on 3814 00 90. Kohus on hinnanud tõendeid

ebaõigesti, sest EKUK pole analüüsiaktis ega ka oma täiendavas vastuses kinnitanud, et

tegemist ei ole KN alamrubriiki 3814 00 90 kuuluva kaubaga. Ka alamrubriiki 3814 00 90

kuulub kaup, mis sisaldab üle 70% massist või rohkem naftasaadusi. See tingimus on

omane nii tootele, mis kuulub alamrubriiki 3814 00 90, kui ka tootele, mis kuulub

alamrubriiki 2710 12 90. Kauba tootja ja müüja on kinnituskirjas kinnitanud, et

6(16)

3-23-975

analüüsiaruandes nr KT21000135-1 kajastatud näitajad on iseloomulikud nende

toodetavatele orgaanilistele lahustitele (dtl 480–481). Selle tõendi on halduskohus jätnud

hindamata.

EKUK analüüsiakt annab teavet analüüsitud aine keemilistest ja füüsikalistest omadusest,

kuid ei võimalda teha järeldust kaubakoodi õigsuse kohta. Kui kaubal oleks füüsikalis-

keemilised omadused, mis on omased ainult alamrubriiki 2710 12 90 kuuluvale tootele,

siis poleks vajadust põhjendada, mispärast kirjeldab rubriik 2710 toodet kõige lähemalt.

Teisest liikmesriigist toodud kauba KN koodi muutmisel tuleb eristada kauba koodi

kuritarvitamist ja võimalikku eksimust kauba koodi määramisel. UAB NAPC selgitas

08.11.2021 kirjas nr 12N-20211108-1, et tema tegevus on litsentsitud ja on riigiorganite

järelevalve all (dtl 482–483). Halduskohus pole seda tõendit hinnanud.

Jäätmete ümbertöötlemisel saadava toote KN koodiks saab olla 3814 00 90. Ei oma

tähendust, millist laborit kasutas tootja enda toodetud kauba analüüsimisel. Pole

tõendatud, et Leedu äriühing oleks labori valikul seadust rikkunud. UAB NAPC on

õlijäätmete lakkamise teostanud nõuetekohaselt. See hõlmab endas ka valmistootele KN

koodi rakendamist vastavalt kehtestatud nomenklatuurile. Olemasolevaid tõendeid

kogumis hinnates on võimalik järeldada, et tootja ei võinud jäätmete ümbertöötlemise

saadust klassifitseerida KN koodiga 2710 12 90.

MTA-l puudus vajadus võtta meetmeid selleks, et ära hoida maksupettusi, aktsiisi

tasumisest hoidumist. On tuvastatud, et kaup toimetati Leedust Petroil PVTK OÜ ehk

aktsiisilao territooriumile. Laopidaja teavitas MTA-d saabunud kaubast, mis võimaldas

viimasel seda kontrollida. Pärast proovide võtmist paigutati kaup lattu ning seda kasutati

aktsiisilaos aktsiisikauba tootmisel. Kaebaja tõendas kohtumenetluses, et samalaadset

kaupa on Leedust soetatud ka varem. Kaebaja oli õigustatud kasutama kõnealust kaupa

otstarbel, mis ei olnud kooskõlas tootja kavatsuste ja kaubale antud KN koodiga. Kauba

kasutamine muuks otstarbeks ei anna alust muuta kauba KN koodi.

Kaebajal ei olnud tekkinud kaubale otsest valdust, mis kinnitab, et kaebaja ei kavatsenud

tegeleda selle kauba käitlemise või võõrandamisega. On tuvastatud, et kaup ei vastanud

ühelegi Eestis kütusele kehtestatud nõudele.

Kui MTA analüüsi põhjal välja selgitatud füüsikalis-keemiliste omanduste ja

alamrumbriigi kirjelduste kohaselt võib kaup kuuluda alamrubriiki 3814 00 90 ja

alamrubriiki 2710 12 90, siis peab tootja määratud KN koodi muutmiseks olema mõjuv

põhjus. Halduskohus pole arvestanud EL-i toimimist tagavate põhimõtetega ega

asjakohase Euroopa Kohtu praktikaga. ATKEAS § 221 ei anna õigust kauba kontrollimisel

ja EL-i siseselt kaubale määratud KN koodi muutmisel jätta arvestamata EL-i

põhivabadustega ja Euroopa Kohtu praktikaga. Ebaõige on väide, et ATKEAS § 221 ei

kohusta maksuhaldurit lähtuma kauba omaniku poolt talle edastatud infost.

MTA ja halduskohus on eksinud kauba ümberklassifitseerimisel. KN selgitavates

märkustes

on

skeemina

toodud

välja

kriteeriumid

lähtuvalt

kristalliseerumistemperatuurist. Selle kirjeldusest järeldub, et alamrubriikidesse 2710 12

11 kuni 2710 19 99 võivad kuuluda nii õlid kui ka preparaadid. See skeem puudutab ainult

õlisid. MTA ja halduskohus pole kontrollitud toote puhul vahet teinud, kas tegemist on õli

või preparaadiga. Analüüsiaktist nähtuvalt pole toote puhul määratud

hangumistemperatuuri, mis võimaldaks hinnata seda, kas toode kulub KN selgitavates

märkustes toodud tingimustel rühma I.

Vastavalt EKUK analüüsiaktile destilleerub klassifitseeritav toode 210 °C juures 96,2%.

UAB NAPC on kinnituskirjas märkinud, et 11.10.2021 analüüsiaruande nr KT21000135-1

7(16)

3-23-975

kohaselt destilleerub 210 °C juures toote mahust 96,2% ja 250 °C juures 97,4%. See

omadus on iseloomulik alamrubriiki 3814 00 90 kuuluvatele lahustitele ja vedelditele.

EKUK analüüsiakt ega muud maksuhalduri tõendid ei ütle midagi selle kohta, et

analüüsitud aine sisaldaks individuaalseid keemilisi elemente ja individuaalselt kindla

keemilise koostisega ühendeid. Seega pole grupi 38 märkuste 1 punktis a nimetatud

välistus kohaldatav. UAB NAPC on enda kinnistuskirjas kinnitanud, et tänu

ringlussevõtule koosneb toode eri ühendite segust, mitte kindla keemilise koostisega

osadest.

Arvestades et rubriigi 2710 HS selgitavad märkused ning alamrubriikide 2710 12 11 –

2710 19 99 preparaatide KN selgitavad märkused välistavad rubriigis 3814 nimetatud

orgaaniliste liitlahustite ja vedeldite kuulumise sellesse rubriiki ja alamrubriikidesse, siis

pidi maksuhaldur tõendama, et tegemist pole orgaanilise liitlahusti või vedeldiga. Uuritud

on ainult butüülatsetaadi sisaldust proovis, kuid alamrubriigi 3814 00 90 puhul pole selle

aine sisaldus oluline. Kuna tegemist on alamrubriiki 3814 00 90 kuuluva kaubaga ning

nimetatud toode on saadud jäätmete ümbertöötlemise tulemusena, on EKUK analüüsiaktis

toodud andmed ebapiisavad kauba ümberklassifitseerimiseks ja selle paigutamiseks

alamrubriiki 2710 12 90.

Kauba tegelik kasutamine ei anna alust kauba ümberklassifitseerimiseks. Oluline on

eeskätt see, et kaupa saab sellel otstarbel kasutada. Ekslik on halduskohtu väide, et HS

selgitavatest märkusest järeldub, et toode on mitte üksnes mõeldud lakkide ja värvide

valmistamiseks ja masinaosade puhastamiseks, vaid neid kasutatakse nimetatud eesmärgil.

Ingliskeelne versioon sisaldab sõnu inter alia (muu hulgas). See näitab, et kasutusalad ei

ole esitatud ammendava loeteluna.

MõõteS rakendub Eesti territooriumil ning Leedu tootja ei pea kaubale kaubakoodi

määramisel lähtuma MõõteS-st ning teise liikmesriigi tootja kasutatud kaubakoodi ei saa

MõõteS-le tuginedes kahtluse alla seada. Oluline ka märkida, et halduskohtu viidatud

ATKEAS § 331 reguleerib aktsiisikauba mõõtmist. Kauba koguste üle vaidlus puudub.

Seepärast on säte asja lahendamisel asjassepuutumatu. ATKEAS § 221 näeb ette

võimaluse, et maksuhaldur võib kahtluse korral tellida kauba ekspertiisi või analüüsi

sellele alal akrediteeritud sõltumatult laborilt. See säte ei laiene kauba tootjale ja tema

kasutatud analüüsidele.

Halduskohus on eksinud, väites, et ATKEAS § 26 lg 1 p 21 on nähtud ette juhuks, kui

Eestisse tuuakse aktsiisikaup, mis on teises EL-i liikmesriigis aktsiisiga maksustatud.

Nimetatud sättest tulenevat ajutist aktsiisivabastust rakendatakse ka olukorras, kus

Eestisse tuuakse teisest liikmeriigist kaup, mis on lähteriigis aktsiisivaba, kuid on Eestis

aktsiisikaup. Sellise kütuse vedu ei toimu aktsiisikauba saatelehega ning aktsiisivabastust

ei teki, kui kütuse võtab vastu aktsiisilaopidaja oma lao tegevuskohas. Sellest tulenevalt

on halduskohtu tuginemine ATKEAS §-le 7 asjakohatu, sest osad kütused võivad liikuda

ka ilma ATKEAS §-s 45 sätestatud saateleheta.

ATKEAS § 26 lg 1 p 21 alusel saab ajutist maksuvabastust rakendada ka kaubale, mis

tuuakse Eestisse aktsiisivabalt, kuid mis kontrollimise tulemusel osutub aktsiisikaubaks,

tingimusel et selle kauba vastuvõtjaks on aktsiisiladu. Pooled ei vaidle selle üle, et

Leedust tarnitud kauba vastu võtnud Petroil PVTK OÜ-l on aktsiisilao staatus. On

tõendanud, et Leedust saabunud kauba võttis vastu aktsiisiladu aktsiisilao vastuvõtu

aktiga. Sellest tulenevalt on täidetud ATKEAS § 26 lg 1 p-s 21 sätestatud ajutise

aktsiisivabastuse rakendamise tingimus. Nõustuda ei saa halduskohtuga, et ATKEAS § 26

lg 1 p-s 21 sätestatud ajutise aktsiisivabastuse kohaldamiseks peab vastuvõetud kaup

8(16)

3-23-975

olema aktsiisilao pidaja poolt arvele võetud aktsiisikaubana. Säte seab tingimuseks

aktsiisilaos poolt kauba vastuvõtmise, mitte aga aktsiisikaubana arvele võtmise.

Ajutise aktsiisivabastuse rakendamist ei saa piirata asjaoluga, et aktsiisiladu ei võtnud

vastuvõetud kaupa arvele aktsiisikaubana, sest üldiselt on arvestuses tehtav viga

kõrvaldatav. Vaidlusaluse maksuotsuse tegi MTA ainult kaebajale, kuigi direktiivi

2008/118/EÜ art 8 lg 2 (alates 13.02.2023 EL direktiivi 2020/262 art 7 lg 2) sätestab

solidaarvastutuse põhimõtte, mille kohaselt kui ühest aktsiisivõlast tuleneva maksusumma

maksmise eest vastutab mitu isikut, vastutavad nad selle eest solidaarselt. Kui

maksuhaldur oleks teinud maksukontrolli Petroil PVTK OÜ suhtes, siis oleks ta pidanud

selle tulemusena korrigeerima aktsiisilao laoarvestuse kandeid või andma aktsiisilaole

võimaluse laokannete parandamiseks. Laokanne parandamise tõttu poleks MTA saanud

Petroil PVTK OÜ-le teha maksuotsust, sest nimetatud kaubale oleks saanud rakendada

ATKEAS § 26 lg 1 p-s 21 sätestatud ajutist maksuvabastust.

Aktsiisi tasumine sellelt kaubalt oli tagatud aktsiisilaopidaja tagatisega ning aktsiisi

maksmise kohustus oleks tekkinud tarbimisse lubamisel toodetud kütuselt tervikuna, sh ka

tootmisel kasutatud kõnealuselt kaubalt.

Kaebajat kui kaudset valdajat ei saanud aktsiisiga maksustada. Maksustamise seisukohast

on oluline aktsiisikauba valdamine, mitte selle omanikuks olemine. ATKEAS-i järgi saab

vastutada ainult otsene valdaja.

8. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus

muutmata.

Kaubal saab olla vaid üks KN kood. Seetõttu ei pidanud EKUK analüüsiaktis

põhjendama, miks ei saa vaidlusaluse kauba KN koodiks olla 3814 00 90. Asjaolu, et

rubriigi 2710 kirjeldus kirjeldab vaidlusalust kaupa kõige täpsemini, ei lähe vastuollu

kohtuotsuses sisalduvate seisukohtadega.

Siinses asjas ei ole tegemist olukorraga, kus kaebaja on soetanud Leedust kauba, mis ei

olnud aktsiisikaup. Müüja poolt dokumentidele märgitud mitteaktsiisikauba KN kood oli

ebaõige. Vaidlusalune kaup kuulub klassifitseerimisele KN koodiga 2710 12 90, mistõttu

on tegemist aktsiisikaubaga. Vaidlusalusele kaubale ei ole Leedus kaubakoodi määranud

pädev asutus, vaid kauba müüja. Tõendatud ei ole kaebaja väide, nagu oleks kogu müüja

tegevus, sh kaubakoodi määramine toimunud Leedu pädevate asutuste kontrolli all.

Asjaolu, et müüja võis jäätmete käitlemisel kõiki norme nõuetekohaselt täita ja õlijäätmed

lakkasid jäätmekäitluse tulemusel olemast jäätmed, võib olla tõene, kuid see ei kinnita

Leedu müüja poolt akrediteerimata labori analüüsile tugineva kaubakoodi õigsust.

Apellandi arvates ei oma ATKEAS § 331 lg-s 2 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab

aktsiisikauba mõõtmiste korral olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud MõõteS alusel,

tähendust juhul, kui ei tuvastata, et isik, kes mõõtmise tellis, ei ole mõõtmise tellimisel

mingit seadust rikkunud. Vastustaja selle seisukohaga ei nõustu. See võimaldaks

ATKEAS § 331 lg-s 2 sätestatust mööda minna. Siinses asjas on maksuhaldur tuginenud

KN koodi määramisel akrediteeritud labori (MõõteS-ga kooskõlas olevale) mõõtmisele,

Leedu müüja aga akrediteerimata labori mõõtmistele. Kui tootja toodab aktsiisikaupa, mis

on aktsiisikaubana defineeritav KN koodi kaudu, peab tootja valmistootele määrama KN

koodi ning kui selle juures on vajalik eelnevalt teostada analüüse, tuleb need ATKEAS §

331 lg-st 1 tulenevalt teha selliselt, et need oleksid kooskõlas MõõteS-ga.

Maksuhaldur on tuvastanud, et Eestisse on toodud aktsiisikaupa, millelt ei ole aktsiis

makstud. Sellisel juhul on maksuhalduril kohustus maksuvõlg sisse nõuda. See, kuidas

kaup toodeti, kuidas Leedu äriühing seda klassifitseeris ning kuhu kaup Eestist edasi

9(16)

3-23-975

toimetati, ei mõjuta aktsiisikohustuse tekkimist. Asjaolu, et laopidaja teavitas

maksuhaldurit kauba saabumisest (näidates kauba kohta esitatud dokumentides ebaõiget

KN koodi) ning et kaup paigutati aktsiisilattu ja sellest toodeti hiljem aktsiisikaupa, ei

mõjuta varem tekkinud aktsiisikohustust.

Kaebaja ei selgita, kuidas saab vaidlusaluse kauba aktsiisiga maksustamise õiguspärasust

mõjutada asjaolu, et ka varem on sellist kaupa Eestisse toodud ning sellest aktsiisikaupa

toodetud. Varasema kauba kohta ei ole maksuhaldur analüüse teinud ega KN koodi

õigsust kontrollinud. Aktsiisikohustuse tekkimise eelduseks ei ole maksupettuse või

kuritarvituse toimepanemine.

Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu praktika ei haaku siinse asjaga. Vastustaja on põhjalikult

selgitanud, miks ei ole kaup klassifitseeritav rubriigis 3814. Apellatsioonkaebuses

jäetakse kõrvale asjaolu, et akrediteeritud labori analüüsitulemuste kohaselt on tegemist

kergõliga, mistõttu väited, et tegemist on preparaadi, vedeldi või lahusti vms väga laialt

defineeritava ainega, ei ole asjakohased.

Leedus ei pidanud vaidlustatud kaubaga tehtud mõõtmised olema kooskõlas Eestis kehtiva

MõõteS-ga. ATKEAS § 331 lg 2 kohaselt peavad aga Eestis toimunud aktsiisikauba

mõõtmised olema MõõteS-ga kooskõlas. Apellandi väide, et sellisele nõudele peab

vastama üksnes kauba koguse mõõtmine, on vastuolus mõõtmise definitsiooniga.

ATKEAS ei ava mõõtmise definitsiooni. Seetõttu tuleb lähtuda MõõteS-st, mille § 2 p 17

kohaselt on mõõtmine eksperimentaalne menetlus, millega saadakse üks või mitu väärtust,

mida saab suurusele põhjendatult omistada. Seega, kuna analüüsitulemuste pinnalt sai

asuda seisukohale, millistele väärtustele vastavad analüüsitava aine erinevad keemilised-

füüsikalised omadused, oli analüüsi puhul tegemist mõõtmisega.

ATKEAS § 26 lg 1 p 21 on ette nähtud juhuks, kui Eestisse tuuakse aktsiisikaup, mis on

teises EL-i liikmesriigis aktsiisiga maksustatud. Siinsel juhul pole vaidlusaluselt kaubalt

Leedus aktsiisi makstud. Aktsiisiladu ei täitnud toote ladustamisel ja vastuvõtmisel

ATKEAS § 36 lg-s 1 toodud tingimusi, mistõttu ei saanud tootele laieneda ka ajutine

aktsiisivabastus. ATKEAS § 31 lg 1 kohaselt esitab aktsiisilaopidaja tagatise ajutises

aktsiisivabastuses toodetavalt, ladustatavalt ja lähetatavalt aktsiisikaubalt ning

aktsiisikaubalt, millele kohaldab ajutist aktsiisivabastust muudel eespool nimetamata

juhtudel. Selleks, et tootele saaks laieneda ajutine aktsiisivabastus, tuleb see aktsiisilattu

vastu võtta aktsiisikaubana, mida ei ole siin tehtud. ATKEAS § 26 lg 1 p 21 alusel ajutise

aktsiisivabastuse kohaldamine on välistatud mitte üksnes seetõttu, et kaupa ei võetud

aktsiisilaos arvele aktsiisikaubana, vaid ka seetõttu, et kaup ei olnud aktsiisikaubana teises

liikmesriigis tarbimisse lubatud.

Kuivõrd vaidlusalusele kaubale ei saanud rakendada ajutist aktsiisivabastust ATKEAS §

26 lg 1 p 21 alusel, ei oleks olnud võimalik vähendada ka apellandi maksukohustust

seeläbi, et MTA oleks alustanud maksumenetlust Petroil PVTK OÜ suhtes. Laoarvestuse

parandamise teel saaks üksnes luua olukorra, kus vaidlusalust kaupa hoitaks aktsiisilaos

kui aktsiisikaupa, mis on eelnevalt tarbimisse lubatud (st kaup oli tarbimisse lubatud

seetõttu, et seda vallati ilma aktsiisimakse tasumata ja ilma ajutise aktsiisivabastuseta enne

aktsiisilattu paigutamist). Vaidlusaluse kauba aktsiisilattu paigutamisel ei laienenud sellele

aktsiisilaopidaja tagatis. ATKEAS § 31 lg 1 kohaselt esitab aktsiisilaopidaja tagatise

ajutises aktsiisivabastuses toodetavalt, ladustatavalt ja lähetatavalt aktsiisikaubalt ning

aktsiisikaubalt, millele kohaldab ajutist aktsiisivabastust muudel eespool nimetamata

juhtudel. Kuivõrd vaidlusalust kaupa ei ladustatud ega toodetud aktsiisilaos ajutises

aktsiisivabastuses, ei saanud sellele ka laieneda aktsiisilao tagatis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10(16)

3-23-975

9. Ringkonnakohtu hinnangul pole apellatsioonkaebus põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata.

10. ATKEAS § 1 sätestab, et selle seaduse alusel maksustatakse aktsiisiga alkohol,

tubakatooted, kütus ja elektrienergia – koondnimetusega aktsiisikaubad. Siinses asjas on

peamine vaidlusküsimus, kas vaidlusalune kaup on käsitatav aktsiisikaubana (sh kas

vastustajal oli õigus kaup ümber klassifitseerida), kas kaup oli kaebaja valduses ning juhul

kui tegemist on aktiisikaubaga, kas kaubale laienes ajutine aktsiisivabastus.

Õige kaubakood

11. Maksuhaldur on maksuotsuses asunud kokkuvõtvalt seisukohale, et kaebaja valdas ja

lubas tarbimisse aktsiisikauba ilma ajutise aktsiisivabastuseta ja jättis tasumata nõutava

aktsiisi. Aktsiisikauba määratlemisel tugines maksuhaldur mh EKUK-i analüüsiaktile,

leides, et vaidlusalune kaup ei ole muu lahusti või vedeldi (KN kood 3814 00 90), vaid

muu kergõli (KN koodiga 2710 12 90).

12. Ringkonnakohus märgib esmalt, et nõustub halduskohtuga, et maksuhalduril on ATKEAS

§-st 221 tulenevalt õigus tellida andmete või kauba ekspertiisi või analüüsi sellele

valdkonnale akrediteeritud sõltumatult laborilt juhul, kui tal tekib kahtlus aktsiisimaksja

esitatud andmete õigsuses. See ei ole vastuolus kaupade vaba liikumise põhimõttega, sest

sellega ei kohelda teisest liikmesriigist pärinevaid kaupu erinevalt ega kehtestata makse,

mis on suuremad kui samasugustele kodumaistele toodetele kehtestatud maksud. Kaupade

ümber klassifitseerimine ei ole vastuolus õiguskindluse põhimõttega ega õiguspärase

ootuse kaitse põhimõttega (vt Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-168/23, p 46).

Maksumaksjal lasub hilisemal kontrollimisel ebaõigeks osutuvast äridokumendist tulenev

risk (Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-251/00 Ilumitrónica, punktid 43 ja 44).

13. Määruse (EL) nr 952/20132 art 57 alusel klassifitseeritakse kaubad Nõukogu määruse nr

2658/873 I lisas esitatud kombineeritud nomenklatuuri (KN) põhjal. ATKEAS § 1 lg 2

kohaselt põhinevad ATKEAS-s nimetatud alkoholi, kütuse ja elektrienergia kaubakoodid

komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1602 kehtestatud kombineeritud nomenklatuuril

(KN) seisuga 2019. aasta 1. jaanuar4. 2021. aasta KN on kehtestatud Komisjoni

rakendusmäärusega (EL) nr 2020/1577. Kaupade klassifitseerimisel lähtutakse KN

klassifitseerimise üldreeglitest.

14. Üldjuhul eeldab klassifitseerimine kauba omaduste puhtfaktilist hindamist. Kaup

klassifitseeritakse lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ning asjaomaste jaotiste ja gruppide

märkustest, samas kui jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud vaid

suunaval eesmärgil (Euroopa Kohtu 19.10.2017 otsus asjas nr C-556/16, p 36). Siinse

vaidluse kese on vaidlusaluse kauba tariifne klassifitseerimine alamrubriiki 3814 00 90

või alamrubriiki 2710 12 90.

15. Kaupa ei saa klassifitseerida selle nimetuse alusel. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab

kauba tariifse klassifitseerimise seisukohast määravat kriteeriumi üldjuhul otsima kauba

objektiivsete tunnuste ja omaduste hulgast, nii nagu need on määratletud KN-i rubriigi

sõnastuses ning jaotise või grupi märkustes (Euroopa Kohtu 19.10.2017 otsus asjas nr C-

556/16, p 37). Neid objektiivseid tunnuseid ja omadusi peab saama kontrollida

tollivormistuse ajal (kohtuotsus Latvijas propāna gāze, C-286/15, p 33). Mitut funktsiooni

täitvad kaubad klassifitseeritakse lähtudes kauba põhifunktsioonist (vt kohtuotsus asjas nr

C-810/18, p 27 ja kohtuotsus asjas Amazon EU, C-58/14, p 23). Esmajärjekorras tuleb

2 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik.

3 Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87, tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta.

4 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1602, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist

tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa.

11(16)

3-23-975

kauba klassifitseerimisel lähtuda selle objektiivsetest tunnusest ning kui ka pärast seda ei

ole võimalik kaupa klassifitseerida või kauba objektiivsete tunnuste alusel on endiselt

kahtlus, et toode võib kuuluda mitmesse rubriiki, tuleb hinnata kauba kasutusotstarvet (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-1702, p 10).

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus nende põhimõtete vastu eksinud. Samuti ei

ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et haldus- ja kohtumenetluses kogutud tõendid

ei võimalda järeldada, et tegemist on alamrubriiki 2710 12 90 kuuluva kaubaga. Asjaolu,

et kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega, ei muuda neid ebaõigeteks.

17. EKUK võttis vaidlusaluselt kaubalt proovi 06.10.2021 ning 11.10.2021 analüüsiakti nr

KT21000135-1 järgi on analüüsitud vedeliku näitajad järgmised: aromaatsete süsivesinike

mahuprotsent 11,5, väävlisisaldus 0,077%, tihedus 753,4 kg/m3, keemise algtemperatuur

35,4 ºC ja lõpptemperatuur 223,2 °C (vastavalt EVS-EN ISO 3405 meetodile), aurustub

210 °C juures 96,2%, aurustub 250 °C juures 97,4%, aurustub 350 °C juures >97,4%, 5

mahuprotsendi aurustumistemperatuur 60,4 °C, 90 mahuprotsendi aurustumistemperatuur

195,1%, välimus kollane, selge.

18. Apellatsioonkaebuse väide, et EKUK kontrollis vaid butüülatsetaadi sisaldust, ei ole

põhjendatud. EKUK 11.10.2021 analüüsiaktis nr KT21000135-1 toodud näitajate järgi oli

raudteevagunis nr 73139719 muu kergõli soovitusliku KN koodiga 2710 12 90 (dtl 84).

EKUK jäi oma seisukoha juurde ka 22.04.2022 vastuses (dtl 88–90). Proovist ei leitud

butüülatsetaati. EKUK-i analüüsi kohaselt osundab vaidlusaluse kauba kromatograafiline

muster üheselt muule kergõlile, mitte lahustile või lahjendile. Butüülatsetaadi sisalduse

kontrollimine oli asjakohane, sest raudteesaatelehel SMGS nr 0821753 oli kaupa

kirjeldatud kui butüülatsetaadi põhist lahustit/lahjendit (KN kood 3814 00 10).

19. Siinses asjas ei ole vaidluse all küsimused, kas müüja täitis jäätmete käitlemisel kõiki

norme nõuetekohaselt või kas jäätmekäitluse tulemusel lakkasid õlijäätmed olemast

jäätmed. Samuti puudub vaidlus, et kaebaja ei soetanud müüja käest jäätmeid. Kaebaja

esitatud 29.09.2021 arve nr 0000279 kohaselt oli vagunis kaup nimetusega Aromatic

Hydrocarbon Solvent KN koodiga 3814 00 90 00. UAB NAPC Laboratorija kauba

prooviprotokolli 29.09.2021 kohaselt oli kauba nimetuseks Solvent (RX-2), KN kood 3814

00 90 00.

20. Leedu riikliku maksuinspektsiooni kinnitusel (14.10.2022 vastus nr 2022-015-Z-00115) ei

oma UAB NAPC Laboratorija akrediteeringut ning laborit kasutatakse ettevõtjate oma

sisemiseks otstarbeks. Akrediteerimine on avaliku võimu teostamisega seotud tegevus

Euroopa Liidu toimimise lepingu art 51 tähenduses, mis ei kuulu asutamisvabadust

käsitlevate aluslepingu sätete kohaldamisalasse. Akrediteerimise eriline väärtus seisneb

selles, et see annab usaldusväärse hinnangu nende asutuste tehnilisele pädevusele, kelle

ülesanne on tagada vastavus kohaldatavatele nõuetele. Kuigi UAB NAPC Laboratorija

tegevus ei pidanud vastama MõõteS-le, ei saa siinkohal mööda vaadata asjaolust, et UAB

NAPC Laboratorija ei ole akrediteeritud labor. See vähendab tema tehtud analüüside

usaldusväärsust võrreldes EKUK-i analüüsidega. UAB NAPC Laboratorija analüüside

usaldusväärsust ei suurenda kauba tootja ja müüja kinnitus, et analüüsiaruandes nr

KT21000135-1 kajastatud näitajad on iseloomulikud nende toodetavatele orgaanilistele

lahustitele. Kaubakoodid, mis on kajastatud kauba Leedust Eestisse transportimisega

seotud dokumentidel, ei ole määratud Leedu pädeva asutuse poolt ja Leedu maksuhaldur

ei ole vaidlusaluse kauba suhtes teinud kontrolli.

21. Leedu maksuhalduri 14.10.2022 vastusest ja edastatud dokumentidest nähtub, et UAB

NAPC müüdud kõnealune toode (RX-2) on saadud jäätmete krakkimisseadmes töötlemise

tulemusena. Aktides sisalduva info kohaselt on töötlemise tulemusena saadud tooted (sh

12(16)

3-23-975

solvent (RX-2)) raamatupidamises kajastatud kui toodetud naftatooted. Vastustaja

kinnitusel ei ole toodetud naftatoodete koostise kohta analüüsiakte esitatud. Kaubaga

kaasas olnud prooviprotokollis on märgitud kaubakoodiks 3814 00 90. Protokolli kohaselt

on toote tihedus 15 °C juures 0,7542 g/cm3, aromaatsete ühendite massiosa 52%,

veesisaldus ja mehaaniliste lisandite sisaldus väiksem kui 0,1%. Protokollis on märge, et

toode ei sisalda etüülalkoholi, kuid puuduvad andmed vedeliku (lahusti) koostise kohta,

mis võimaldaksid veenduda selles, et tegemist on alamrubriiki 3814 00 90

klassifitseeritava kaubaga. UAB NAPC Laboratorija ei ole fraktsioonkoostise

parameetreid analüüsinud.

22. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad ei lükka ümber MTA hinnangut, et UAB NAPC

Laboratorija prooviprotokollis nr 2021-0929 kajastatud analüüsiandmed on ebapiisavad

ning ei ole jälgitav, kuidas on jõutud nende alusel protokollis toodud kauba KN koodi

3814 00 90 määramiseni. Ringkonnakohus nõustub MTA-ga, et UAB NAPC Laboratorija

protokollis kajastatud andmed ei ole usaldusväärsed. Need on esitanud labor, mida

akrediteerimisasutus ei ole erialaselt pädevaks hinnanud ja mille puhul ei saa olla kindel

kasutatava metoodika õigsuses. Seda järeldust ei väära müüja kinnitus, et tema tegevus on

litsentsitud ja asub kontrollivate riigiorganite järelevalve all.

23. HS selgitavate märkuste kohaselt kuuluvad 27. gruppi esmajoones kivisüsi ja muud

mineraalsed kütused, nafta ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid, nende

destilleerimissaadused ja mis tahes moodusel saadud samalaadsed tooted. Samuti

kuuluvad siia mineraalsed vahad ja looduslikud bituminoossed ained. Selle grupi kaubad

võivad olla nii toorkujul kui ka rafineeritud. Sellesse gruppi ei kuulu mh iseseisvad kindla

keemilise koostisega orgaanilised ühendid. Rubriiki 2710 kuuluvad naftaõlid ja

bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid,

mis sisaldavad põhikomponendina 70% massist ja rohkem naftaõlisid või

bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide

põhikoostisosadeks.

24. KN rubriigis 2710 hõlmab termin „naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud

õlid“ peale naftaõlide ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlide ka samalaadseid

õlisid ning peamiselt segatud küllastumata süsivesinikke sisaldavaid õlisid, mis on saadud

mis tahes viisil, tingimusel et mittearomaatsete koostisosade mass ületab aromaatsete

koostisosade massi. Vaidlusaluse kauba mittearomaatsete koostisosade mass ületab

aromaatsete koostisosade massi (dtl 84). EKUK OÜ analüüsiakti kohaselt on aromaatsete

süsivesinike mahuprotsent 11,5. KN rubriigis 2710 kasutatud termin „naftaõlid ja

bituminoossetest mineraalidest saadud õlid” hõlmab „peamiselt segatud küllastumata

süsivesinikke sisaldavaid õlisid, milles mittearomaatsete koostisosade mass ületab

aromaatsete koostisosade massi”. Otsustav kriteerium KN rubriiki 2710 kuuluvate toodete

puhul on mittearomaatsete koostisosade ülekaal massis (vt Euroopa Kohtu 12.06.2014

otsus kohtuasjas C-330/13, p 38).

25. Aromaatsete komponentide sisaldus tuleb määrata järgmiste meetodite abil: tooted, mille

destilleerimise lõpptemperatuur ei ületa 315 °C EN 15553 meetodi järgi (Euroopa Kohtu

12.06.2014 otsus kohtuasjas C-330/13, p 16). Seega on EKUK aromaatsete komponentide

sisu määramisel kasutanud kohast meetodit. UAB NAPC Laboratorija prooviprotokollis

nr 2021-0929 (dtl 204) kasutatud meetod (EN ISO 12916) aromaatsete ühendite

määramiseks ei ole õige. EN-ISO 12916 meetodit kasutatakse aromaatsete süsivesinike

sisalduse määramiseks diislikütustes, parafiinsetes diislikütustes ja naftadestillaatides,

mille keemistemperatuur on 150–400 ºC. EKUK-i analüüsiakti kohaselt on aromaatsete

süsivesinike mahuprotsent 11,5. Seega paigutub toode KN rubriiki 2710.

13(16)

3-23-975

26. Alamrubriigis 2710 12 tähistatakse terminiga „kergõlid ja preparaadid“ naftasaadusi ja

preparaate, mille mahust (k.a kaod) destilleerub 210 ºC juures 90% ja rohkem ISO 3405

meetodi järgi (samaväärne ASTM D 86 meetodiga). Pooled ei vaidle, et vaidlusalune kaup

sisaldab põhikomponendina üle 70% massist või rohkem naftasaadusi. Asjaolu, et

preparaadi mahust destilleerub 210 ºC juures 90% ja rohkem (dtl 84), viitab sellele, et

toote näol on tegemist kergõliga ning toode kuulub klassifitseerimisele alamrubriigis 2710

12. 27. HS selgitavate märkuste kohaselt kuuluvad 38. gruppi mitmesugused keemiatooted.

Sellesse rubriiki kuuluvad orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid (mis sisaldavad või ei

sisalda 70% massist või rohkem naftasaadusi), tingimusel et need pole keemiliselt

määratletud individuaalsed ühendid ega kuulu teistesse spetsiifilisematesse rubriikidesse.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et siinsel juhul vastavad kauba

omadused täpsemalt KN rubriigile 2710, mis välistab kauba klassifitseerimise 38. gruppi.

28. Seega on vaidlusalune kaup ringkonnakohtu hinnangul õigesti klassifitseeritud

alamrubriigis 2710 12 90. Selline kaup on aktsiisiga maksustatavaks tooteks direktiivi

2003/96/EÜ art 2 lg 1 punktist b tulenevalt.

29. Kuivõrd kauba klassifitseerimine on võimalik lähtuvalt kauba objektiivsete tunnuste ja

omaduste hulgast, nii nagu need on määratletud KN-i rubriigi sõnastuses ning jaotise või

grupi märkustes, siis pole siinses asjas vaidlusaluse kauba KN koodi väljaselgitamiseks

vältimatult vajalik täiendavalt hinnata kauba võimalikku otstarvet ja tegelikku kasutusala.

Asjaolu, et vaidlusalune kaup ei vastanud kütusele ettenähtud keskkonnanõuetele, ei

mõjuta kauba klassifitseerimist alamrubriiki 2710 12 90.

30. Apellant väidab, et kui kaubal oleks füüsikalis-keemilised omadused, mis on omased

ainult alamrubriiki 2710 12 90 kuuluvale tootele, siis poleks vajadust põhjendada,

mispärast rubriik 2710 kirjeldab toodet kõige lähemalt. Seetõttu on kaebaja hinnangul

halduskohtu otsus vastuoluline. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Kaebaja

väidetele vastamiseks ja klassifitseerimisreeglist nr 1 tulenevalt tuli halduskohtul hinnata,

milline (alam)rubriik kirjeldab toodet kõige lähemalt. Seda halduskohus vaidlustatud

otsuses ka tegi.

Kauba valdamine ja solidaarvastustus

31. Kaebaja hinnangul ei saanud kaebajat kui kaudset valdajat aktsiisiga maksustada.

Ringkonnakohus kaebaja sellise seisukohaga ei nõustu.

32. Euroopa Kohus on 10.06.2021 kohtuotsuses asjas nr C-279/19 selgitanud, et olukorras,

kus aktsiisi tasumise kohustuse tekkimise ja täitmise küsimus kuulub Euroopa Liidu

pädevusse ja vaidlusalusel ajal kehtinud Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 2008/118/EÜ

ei viidatud valduse mõiste määratlemiseks liikmesriikide õigusele, tuleb mõistet

tõlgendada kogu liidus autonoomselt ja ühetaoliselt. ATKEAS-ga on Eesti õigusesse üle

võetud muu hulgas Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi

üldist korda. Seetõttu tuleb ka ATKEAS § 41 lg-t 1 tõlgendada kooskõlas Euroopa Kohtu

juhistega valduse mõiste sisustamisel.

33. Kohtuasjas nr C-279/19 oli vaidluse põhjustanud olukord, kus aktsiisiga maksustamata

kauba kinnipidamisel oli teada kauba vedaja, kuid mitte kauba omanik või muu aktsiisi

maksmise eest vastutav isik, ja hinnati just vedaja võimaliku maksukohustuse esinemist.

Euroopa Kohus leidis, et aktsiisi maksmiseks kohustatud isiku määratlemisel ei ole

seadusandja art 33 lg 3, art 7 lg 1 ja lg 2 punkti b ja art 8 lg 1 punkti b tähenduses

soovinud kitsendada kohustatud isikute ringi subjektiivse kriteeriumi „teadis“ või „pidi

teadma“ kaudu. Ringkonnakohus mõistab Euroopa Kohtu seisukohta selliselt, et valduse

14(16)

3-23-975

mõistet ei tohi rakendada nii, et see piirab aktsiisi maksmiseks kohustatud isikute ringi.

Esikohal on põhimõte, et Euroopa Liidu seadusandja on soovinud laialt määratleda isikute

kategooria, kes vastutavad aktsiisi maksmise eest. See tõlgendus on kooskõlas direktiivi

2008/118/EÜ eesmärkidega, mille hulgas on võitlus maksudest kõrvalehoidumise ning

maksustamise vältimise ja muude kuritarvitustega (Euroopa Kohtu 29.06.2017 otsus

C-126/15, p 59). Selle põhimõttega oleks vastuolus ATKEAS § 41 lg 1 tõlgendamine

nõnda, et maksustamata aktsiisikauba valdamiseks tuleb lugeda üksnes kauba vahetut

füüsilist hoidmist. Selline tõlgendus vabastaks aktsiisi maksmise kohustusest kauba

omaniku, kes ise küll vahetult ei hoia ega transpordi kaupa, kuid kellel on siiski õiguslik

võim asja üle ja kes seega otsustab asja kasutamise ja käsutamise üle (vt Tartu

Ringkonnakohtu 19.12.2023 otsus haldusasjas nr 3-21-2680, p 22). Ka 13.02.2022

jõustunud Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi (EL) 2020/262, mis asendab seni kehtinud

direktiivi 2008/118/EÜ, art 6 lg 3 punkti b järgi eristatakse tarbimisse lubamise juhtudena

kauba valdamist ja ladustamist. Säte viitab, et kauba vahetu füüsiline hoidmine ei ole

valduse ainus kriteerium ja aktsiisi tasumiseks kohustatud isikute ringi määratlemisel

tuleb arvestada isiku tegeliku võimuga kauba üle.

34. MTA tuvastas 06.10.2021 Petroil PVTK OÜ territooriumil Maardus Kroodi tn 4 asuvas

raudteevagunis nr 73139719 kütusesarnase toote KN koodiga 2710 12 90, mille

omanikuks oli kaebaja. Kuna kaebaja valdas aktsiisikaupa KN koodiga 2710 12 90 ajutise

maksuvabastuseta (ATKEAS § 41 lg 1 p 2), tekkis tal aktsiisi maksmise kohustus.

ATKEAS § 22 lg 1 p 8 kohaselt maksab aktsiisi muu isik, kellel tekib aktsiisi maksmise

kohustus.

35. Kuigi direktiivi 2008/118/EÜ artikli 8 lõikes 2 oli (ja praegu kehtiva direktiivi (EL)

2020/262 artikli 7 lg-s 2 on) ette nähtud solidaarvastutuse põhimõte, tuleneb sellest

põhimõttest, et iga võlgnik vastutab võla kogusumma maksmise eest ja võlausaldajal on

üldjuhul õigus nõuda selle võla tasumist kas ühelt või mitmelt võlgnikult vastavalt oma

valikule. Solidaarvastutuse olemuslik eesmärk on suurendada ametiasutuste käsutuses

olevaid õiguslikke vahendeid ja seega tugevdada aktsiisivõlgade tõhusat sissenõudmist,

samuti Euroopa Liidu omavahendite kaitset (vt selle kohta ka kohtuotsus Latvijas

Dzelzceļš (C-154/16, p 88). See ei mõjuta riigisiseses õiguses ette nähtud võimalust, et

isik, kes on tasunud sissenõutavaks muutunud aktsiisi, võib esitada regressinõude

seaduses sätestatud ulatuses teise isiku, nt solidaarvõlgniku vastu (vt analoogia alusel

17.10.2019 kohtuotsus Comida paralela 12, C-579/18, p 44).

Ajutine aktsiisivabastus

36. Kaebaja hinnangul tulnuks kaubale rakendada ajutist aktsiisivabastust. Ajutine

aktsiisivabastus on aktsiisi maksukohustuse peatamine liidu tollistaatusega aktsiisikauba

tootmisel, ladustamisel, lähetamisel ja veol (ATKEAS § 4). Aktsiisi peatamise kord

tähendab oma olemuselt võimalust vedada aktsiisikaupa enne tarbimisse lubamist

ühenduse piires maksuvabalt (Nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ põhjendus 17, art 4 p 7,

art 7 lg 1). Vastavalt Nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ art 1 lg-le 1 on selle direktiivi

eesmärk sätestada aktsiisikauba tarbimist otseselt või kaudselt mõjutava aktsiisi üldine

kord, et tagada eelkõige, et aktsiisi sissenõutavuse mõiste ja sellega seotud tingimused

oleksid kõikides liikmesriikides ühesugused. Direktiivi artikli 17 lg 1 punkti a alapunkti i

alusel võib ajutist aktsiisivabastust kohaldada kauba lähetamisel aktsiisilaost aktsiisilattu.

Direktiivi artikli 16 lg 2 punkti d alusel peab aktsiisilaopidaja võtma kauba arvele koheselt

peale ajutises aktsiisivabastuses veo lõppemist kauba vastuvõtmisel aktsiisilattu. Selleks et

tagada maksude kogumine liikmesriigis sätestatud määrades, peab pädevatel asutustel

olema võimalus jälgida aktsiisikauba liikumist (Nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ

põhjendused 19 ja 20).

15(16)

3-23-975

37. Direktiivi 2008/118/EÜ artikli 7 lõike 1 kohaselt muutub aktsiis sissenõutavaks muu

hulgas aktsiisikauba tarbimisse lubamise hetkel ja liikmesriigis, kus see toiming tehakse.

Direktiivi artikli 7 lõike 2 punkti a kohaselt hõlmab see mõiste ka aktsiisikauba puhul mis

tahes kõrvalekaldumist, sealhulgas kõrvalekaldumist eeskirjade vastaselt aktsiisi

peatamise korra raamest, nagu on määratletud direktiivi artikli 4 lõikes 7 (vt kohtuotsus

Silcompa, C-95/19, p 47). Siinses asjas ei ole aktsiisikaup liikunud aktsiisi peatamise

korra alusel. Samuti ei ole vaidlusalust kaupa aktsiisikaubana teises liikmesriigis (Leedus)

tarbimisse lubatud. Seega on õige halduskohtu järeldus, et kaubale ei saanud kohalduda

ajutine aktsiisivabastus.

38. Vaidlusalust kaupa on kasutatud aktsiisilaos kütuse tootmiseks ning toodetud kütus on

aktsiisilaost eksporditud. Kaebaja ei ole väitnud, et ta on ekspordihinnale aktsiisi lisanud

või eksporditult kütuselt aktsiisi tasunud, mistõttu ei ole aktsiisi kumuleerumist toimunud.

Kokkuvõte

39. Apellatsioonkaebuses tõstatatud muid küsimusi on hinnatud halduskohtu otsuses ning

ringkonnakohtul ei ole nendele põhjendustele midagi lisada.

40. Eespool märgitust tulenevalt pole apellatsioonkaebus põhjendatud ning jääb rahuldamata.

Halduskohtu otsust tuleb täiendada ringkonnakohtu otsuse põhjendustega (HKMS § 200 p

4).

Menetluskulud

41. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda

kanda. HKMS § 109 lg-te 1 ja 6 alusel ei mõista ringkonnakohus vastustaja võimalikke

kulusid kaebajalt välja.

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)