2-21-14502/82 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-21-14502

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2024

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Leanika Tamm

Tsiviilasja number

2-21-14502

Tsiviilasi

H. J. hagi XXX vastu ülesütlemisavalduse tühisuse

tuvastamise, töölepingu lõpetamise ning hüvitise

nõudes

Tsiviilasja hind

2707,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: H. J. , IK XXX,

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Katrin Paulus,

e-post XXX

Kostja: XXX, XXX, e-post XXX

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Piret Rummi

R. P. & Partnerid Advokaadibüroo

XXX 11312

telefon 660 6974

e-post: XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

19.06.2023, edasi jätkas kohus kirjaliku menetlusega,

menetlust on uuendatud 19.01.2024

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva

jooksul

alates

otsuse

apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Taotledes menetlusabi tuleb apellatsioonitähtaja kestel

teha menetlustoiming, mille tegemiseks menetlusabi

taotletakse, eelkõige esitada kaebus.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle kaebuse läbivaatamist

kohtuistungil.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H. J. nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.

Tuvastada, et tuvastada kostja poolt hagejaga 04. veebruaril 2008. a sõlmitud

töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus tööandja S. Vallavalitsuse poolt 16-

ndal augustil 2021 on tühine.

2. Lõpetada hageja ja kostja vahel 04. veebruaril 2008. a sõlmitud tööleping TLS §

107 lg 2 alusel ning lugeda viimaseks tööpäevaks 16. august 2021. a;

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis töötaja

XXX kuu keskmise töötasu ulatuses, so kokku 2 707,73 eurot (brutotasu)

Menetluskulud

4. Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse

2-21-14502

jõustumist. Hagejal tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri 10 päeva

jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

ASJAOLUD, POOLTE NÕUDED JA ARGUMENDID

5. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

a.

Hageja H. J. esitas 15.09.2021 Pärnu Maakohtusse hagiavalduse S. valla

vastu järgmistes nõuetes:

(i)

tuvastada kostja poolt hagejaga 04. veebruaril 2008. a sõlmitud töölepingu

ülesütlemise (16. august 2021. a ülesütlemisavaldus) tühisus;

(ii)

lõpetada hageja ja kostja vahel 04. veebruaril 2008. a sõlmitud tööleping TLS

§ 107 lg 2 alusel ning lugeda viimaseks tööpäevaks 16. august 2021. a;

(iii)

mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis

töötaja XXX kuu keskmise töötasu ulatuses, so kokku 2 707,73 eurot

(brutotasu);

alternatiivselt

(iv)

punktides 1-3 sätestatud nõuetega, st juhul kui kohus tuvastab, et töölepingu

ülesütlemine on kehtiv, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 100

lg 5 alusel töötaja XXX kuu keskmise töötasu ulatuses, so kokku 2 707,73

eurot (bruto);

b. Hagi aluseks olevad asjaolud

i. Töösuhte algus ja tööülesannete sisu. Hageja ja kostja sõlmisid 04.

veebruaril 2008. a töölepingu (lisa 1), mille alusel asus hageja kostja

juurde tööle alates 01. veebruarist 2008. A XXXe juhatajana. Töösuhe

pidi algselt olema tähtajaline (kuni 31.12.2008), kuid muudeti

tähtajatuks. Hageja tööülesanded on toodud 04. veebruaril 2008. a

sõlmitud töölepingus ning samal ajal allkirjastatud ametijuhendis. 30.

detsembril 2011.a muudeti ametinimetust ning hageja uueks

ametinimetuseks oli XXXe juhataja. Töö sisu jäi samaks. Hageja

töötasu suurus oli XXX eurot (bruto).

ii. Ülesütlemisavaldus. Kostja esitas 16. augustil 2021. a hagejale

töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, millega lõpetas ilma

eelneva hoiatamiseta hagejaga töölepingu. Õigusliku alusena tugines

kostja TLS § 88 lg 1 p-le 5 (tööandja usalduse kaotus). Samuti loetles

kostja ülesütlemisavalduses üles need väidetavad asjaolud, mis

tingisid lepingu ülesütlemise:

iii. Tööandja poolt 16.08.2021 töölepingu ülesütlemise avalduses

toodud teod, mis tingisid usalduse kaotuse töötaja vastu

(kronoloogiliselt järjestatuna):

(i)

Kostja heidab hagejale ette, et hageja käsutas kostja eelarvevahendeid

teadlikult mittesihipäraselt:



30.06.2020, tasudes Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ-le õigusteenuste

eest summa 1200 eurot, milline kulu on XXXe kulureal. XXXe

juhatajana advokaadibüroo õigusliku analüüsi kostjale (08.07.2020). S.

Vallavolikogu revisjonikomisjon on teinud 25.05.2021 aktis ettepaneku

summa tagasi nõuda, revisjonikomisjon koostas oma akti 25.05.2021.



30.06.2021 esitas hageja kostjale sõidupäeviku isikliku sõiduauto

kasutamise kohta. Sõidupäevikust nähtub, et hageja kasutas isiklikku

sõiduautot 14., 15. ja 17. juunil seoses „XXX XXX“ programmiga ning

2-21-14502

29.06.21 seoses XXXe prügi viimisega prügilasse. Kostja andis 14.-

18.06.2021 „XXX XXX“ programmiga seotud väljasõitudeks XXXe

kasutusse Tööandja väikebussi VW Carawelle Comfortline.17.06.21

teavitas hageja Tööandjat, et väljasõidu tarbeks kasutati lisaks

väikebussile ka isiklikku sõiduautot, et tagada transport kõigile

osalejatele.. Tööandjale antud vastuses ja selgituskirjas teatasite, et 14.06

liiguti bussi, Teie autoga ja veel ühe autoga, 15.06 ainult bussiga, kuid

kuna Te lubasite 14.06 kaasatud sõiduki valdajale kütusekulu

kompenseerida, kandsite sõidupäevikusse ka tegelikkusele mittevastava

15.06 sõidu. Kostja heidab hagejale ette hageja kandis sõidupäevikusse

tegelikkusele mittevastavad andmed ning nende andmete esitamine on

käsitletav kostjale teadvalt valeandmete esitamisena, mis mõjutab

tööandja usaldust hageja suhtes.

(ii)

Tööandja maine kahjustamine postitusega sotsiaalmeedias. 09.07.2021 kostja

korralduse nr 284 „XXXe ajutine sulgemine“ alusel tuli hagejal korraldada

hallatava asutuse töö XXXe sulgemise perioodil. Hageja tõlgendas kostja

korraldust XXXe ajutise sulgemise kohta tööandja nõudena teha tööd

kollektiivpuhkuse ajal. Sellist väärarusaama kommunikeeris kostja ka

kogukonnale avalikul Facebooki XXXe sotsiaalmeediakontol. Tööandja edastas

XXXe üldmeilile teate, et leppida kokku XXXe ligipääsuvahendite üleandmises,

kuid tagasisidet ei saanud. Tööandja käis XXXes kohapeal, et leppida kokku

ligipääsuvahendite üleandmises, kus selgus, et hageja ei ole oma puhkuse ajaks

vajalike ülesannete täitmiseks asendajat määranud ega andnud ka ise asutuse

töötajale korraldust hallatava asutuse ligipääsuvahendite üleandmiseks

Tööandjale, mistõttu keeldus hallatava asutuse töötaja ligipääsuvahendite

üleandmisest. Töötaja keeldumine on registreeritud kohapeal ka kirjalikult.

Seejärel andis Tööandja hagejale seadusliku korralduse tuua XXXe

ligipääsuvahendid S. Vallavalitsusse hiljemalt 23. juulil 2021, mida hageja

samuti eiras. Tööandja saatis 29. juulil hageja mobiiltelefonile (number XXX)

SMS-i, milles andis täiendava korralduse ja järgmise tähtaja ligipääsuvahendite

üleandmiseks. Järgmiseks tähtajaks määras Tööandja 30. juuli kell 15.00 ning

üleandmise asukohaks vallavalitsuse hoone aadressil XXX, K. . Ka seda

korraldust hagea ei täitnud. Seetõttu tuli Tööandjal enda hallatava asutuse

ruumidesse pääsemiseks avada uksed, paigaldada uued lukusüdamikud ning

taastada valvesüsteemi töökord, et tagada S. Vallavalitsuse 09.07.2021

korralduse nr 284 „XXXe ajutine sulgemine“ täitmine.

(iii)

Tööandja maine kahjustamine postitusega sotsiaalmeedias 04.08.2021 kell

11:45 tehti sotsiaalmeediakonto Facebookis XXX administraatori poolt postitus,

mille sisu oli väga üheselt mõistetavalt suunatud S. Vallavalitsuse kui tööandja

maine kahjustamisele (postitusest on salvestatud ekraanipilt). XXX on S.

Vallavalitsuse hallatav asutus, millele on loodud sotsiaalmeediakonto Facebookis

XXX). Tegemis on ametliku asutuse sotsiaalmeediakontoga, mille eesmärgiks on

tutvustada XXXe tegevust ning kajastada informatsiooni ja teateid. 09.08.2021

edastatud e-kirjaga juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et asutuse ametlikule

sotsiaalmeediakontole postitades peab lähtuma eetika normidest ning hoiduma

tööandja maine kahjustamisest. Kostja palus postituse koheselt K. XXXe

ametlikult Facebooki lehelt eemaldada ning tagada edaspidi nimetatud lehel vaid

eesmärgipärase teabe edastamine. Tööandja tähelepanu juhtimise järel postitust

muudeti ja asemele lisati ebasobiv kommentaar, mis samuti pole kooskõlas

XXXe sotsiaalmeediakonto eesmärgiga. Kostja hinnangul käitus hageja viisil,

2-21-14502

mis pole kooskõlas heade tavadega ja professionaalsusega, mida asutuse juhataja

amet nõuab.

(iv)

Töölepingu sõlmimine fiktiivse töötajaga Tööandja (kostja) ja L. T. vahel

sõlmiti 25.11.2019 tööleping, mille alusel L. T. asus tööle XXXe koristaja

ametikohale. Seoses XXXe registreerimisega e-äriregistris S. Vallavalitsuse

hallatava asutusena, anti 12.02.2020 üle XXXe töötajate töölepingud K.

XXXele. XXXe põhimääruse § 9 lg 1 p 6 alusel on XXXe juhataja tööandja

õigust omavaks isikuks XXXe töötajatele kõigi sellest tulenevate õiguste ja

kohustustega ning L. T. töölepingu p 2.3 kohaselt annab talle tööülesandeid ja

kontrollib nende täitmist XXXe juhataja. Hagejale pannakse süüks, et hageja on

esitanud tööandjale XXXe töötajate tööaja arvestuse tabelid, millest nähtub

koristaja L. T. töötamine. 11.08.2021 esitas L. T. XXXe juhataja asendajale

avalduse koristaja ametikohalt vabastamiseks, millele lisas seletuskirja.

Seletuskirjas kinnitab L. T. , et oli XXXe koristaja ametikohal, kuid ei ole

kordagi hoones koristamas käinud. Antud tööd pidid teostama teised isikud

(nimed seletuskirjas). Eeltoodust tulenevalt leiab tööandja, et hageja on esitanud

talle valeandmeid tööaja arvestuse tabelis, mis on olnud aluseks koristajale

töötasu maksmiseks. Valeandmete esitamine on käsitletav pettusena, millega

hageja on väidetavalt põhjustanud kostja kui tööandja usalduse kaotuse enda

suhtes.

Hageja tõendid: Hageja on oma hagiavaldust tõendanud nii kirjalike tõenditega:

hagiavalduse lisadena: tööleping; ametijuhend; ametinimetuse muutmine;

töölepingu ülesütlemisavaldus; puhkuste teade; puhkuste ajakava kinnitamine;

töötajate puhkusele lubamise käskkiri; hageja puhkuseavaldus; S. Vallavanema KK

nr 50; avaldus XXXe ajutiseks sulgemiseks; XXXe ajutine sulgemine; 13.07.2021

hageja kiri; 02.08.2021 kostja kiri; ajakirjaniku kiri; XXXe FB leht. /dtl 12-44/;

Täiendavalt on hageja esitanud 16.12.2022 tõenditena/dtl 123-125/: 25.05.2021

revisjonikomisjoni akt; S. VV otsus 16.06.2021 nr 34; Saarvde VV otsus 16.06.2021

nr 35; 16.06.2021 volikogu istungi protokoll; väljavõte eelarvest ja

lisaeelarvest;12.12.2021 arengukomisjoni otsus; XXXe tegevuse lõpetamine; XXXe

töötaja koondamisteade; XXXe töötaja koondamisteade; 09.11.2022 huvikeskuse

tegevus pärast pausi; 04.08.2022 kostja vastus järelepärimisele; 05.10.2022 hageja

järelepärimine; 19.10.2022 kostja vastus järelepärimisele; Tööaja käskkiri;

Töökorralduse edastamine puhkuse ajal; kui ka tunnistaja A. T. (T. ) ütlustega

17.04.2023 kohtuistungil /dtl589-594/ Lisaks on hageja 02.02.2024 esitanud

täiendavalt tõendina vallavanema 16.08.2021 käskkiri nr 14/1-58 käskkirja

töölepingu lõpetamise kohta.

6. Kostja vastused, seisukohad ja tõendid. Kostja oma 16.12.2022 esialgses vastuses

hagi ei tunnista. Kostja vaidleb avaldaja nõuetele kogu ulatuses vastu. Kostja on

seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt kostja 16.08.2021

avaldusega on õiguspärane ja kehtiv. Hageja ei täitnud oma töökohustusi kostja

suhtes lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt kostja kasu silmas pidades ning

töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tööandja on töölepingu ülesütlemise

avalduses põhjalikult selgitanud ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ning hageja

rikkumisi, mis viisid kostja usalduse kaotuseni hageja suhtes. Töötajale (hagejale)

etteheidetavad tegevused ja rikkumised olid tema töökohta (allasutuse juht)

arvestades väga olulised ja tõsised. Juhina pidi ta nõuetekohaselt juhtima XXXt ja

järgima kõiki tema tegevust reguleerivaid nõudeid, sh täitma rahaliste vahendite

2-21-14502

käsutamisega seotud kohustusi hoolsalt ja nõuetekohaselt, sh käsutama vahendeid

sihipäraselt ja oma volituste piires. Hageja ei täitnud oma kohustusi hoolsalt ja

nõuetekohaselt, vaid pani toime mitmeid väga olulisi rikkumisi, näiteks

eelarvevahendite teadlik mittesihipärane käsutamine (so õigusteenuste arve tasumine

eelarvevahenditest), samuti teadlikult sõidupäevikusse tegelikkusele mittevastavate

andmete kandmine, tööandja korralduste täitmata jätmine, XXXe

sotsiaalmeediakontole ebasobivate ja tööandja mainet kahjustavate postituste

tegemine ning teadlikult ebaõigete andmete esitamine XXXe töötaja töötamise kohta.

Mitmete hagejale etteheidetavate tegevuste ajendiks oli suure tõenäosusega hageja

omakasu. Hageja sellised tegevused on kostjale kaasa toonud reaalse kahju ning

arusaadavalt tööandja usalduse kaotuse töötaja suhtes.

Kostja on 18.02.2023 kohtule esitanud kostja poolt esitatud avalduse PPA-le

kriminaalmenetluse algatamiseks

ning PPA teatise, et on algatatud

kriminaalmenetlus nr 21267000670 /dtl 88-92/ ja esitanud avalduse käesoleva

menetluse peatamiseks kuni kriminaalmenetluses tehtava lahendi jõustumiseni.

Täiendavas 28.02.2023 esitatud vastuses leiab kostja, et töölepingu ülesütlemine TLS

§ 88 lg 1 p 3 alusel oli õiguspärane ja kehtiv. Töölepingu erakorralise ülesütlemise

avalduses kirjeldatud rikkumised on hageja poolt toime pandud. 10. Hageja ja kostja

sõlmisid 04.02.2008 töölepingu (lisa 1 – leping), mille alusel asus hageja kostja

juurde tööle alates 01.02.2008 XXXe juhatajana. Töösuhe pidi algselt olema

tähtajaline (kuni 31.12.2008), kuid muudeti tähtajatuks. Hageja tööülesanded on

toodud töölepingus ning samal ajal allkirjastatud ametijuhendis (lisa 2 –

ametijuhend). 30.12.2011 muudeti hageja ametinimetust ning hageja uueks

ametinimetuseks oli XXXe (edaspidi XXX) juhataja (lisa 3 – ametinimetuse

muutmine). Töö sisu jäi samaks. 11. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles

16.08.2021. Nagu kostja 24.11.2022 vastuses selgitas, siis hageja ja kostja vahel

sõlmitud töölepingu lõpetamine oli õiguspärane ja kehtiv. 16.08.2021

ülesütlemisavaldus on põhjendatud ja nõuetekohane. Hageja leidis hagis

kokkuvõtlikult, et ükski ülesütlemisavalduses esitatud põhjendus ei ole tegelikkusele

vastav ning kostja on need välja mõelnud üksnes eesmärgil, et hagejaga tööleping

üles öelda. Hageja vastav väide on ebaõige. Ülesütlemisavalduses esitatud

põhjendustel ütles kostja hagejaga töölepingu üles, need põhjendused on õiged ja

tegelikkusele vastavad (vt ka allpool esitatud põhjendused). Hageja ei nõustu

nendega ja leiab, et need ei vasta esitatud kujul tõele. Samuti vaidleb hageja selle üle,

kas kosta on viidanud õigele TLS § 88 lg 1 punktile. Samas on selge, et töölepingu

ülesütlemise avaldus on korralikult põhjendatud ning ülesütlemise põhjendused

üheselt mõistetavad. Ka käesolevast vaidlusest on näha, et mõlemale poolele on

selgelt arusaadav, millised faktilised asjaolud on kostja poolt töölepingu ülesütlemise

põhjusteks. Kostja on taotlenud tunnistajate E. T. i ja Õ. T. ärakuulamist. Kohus on

tunnistajate ära kuulamise taotluse rahuldanud ja kuulanud tunnistajad ära 17.04.2023

kohtuistungil /dtl 587-612/.

Kostja on peale menetluse uuendamist 01.02.2024 esitanud täiendava kirjaliku

seisukoha ning selgitused vallandamise toimingute kohta alljärgnevalt: 16.08.2021

töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse allkirjastas ja andis H. J. le (hageja) üle

S. valla tolleaegne vallavanem K. K. . Eelnevalt 16.08.2021 toimus S. Vallavalitsuse

istung (kell 8.30-9.05), kus arutati vallavanem K. K. ettepanekut XXXe juhataja ehk

hageja ametist vabastamiseks (töölepingu lõpetamiseks) usalduse kaotuse tõttu.

Vallavalitsus otsustas nõustuda ettepanekuga ja seega hagejaga sõlmitud töölepingu

lõpetamisega usalduse kaotuse tõttu. Kostja esitas täiendava tõendina S.

2-21-14502

Vallavalitsuse 16.08.2021 protokolli /dtl 798-799/.

7. Kohtuistungitel arutasid pooled korduvalt kompromissivõimalusi, kuid ka kohtu

kaasabil ei osutunud kompromissi sõlmimine võimalikuks. Kohus kuulas

17.04.2023 kohtuistungil /dtl 588- /ära hageja H. J. (vande all), hageja tunnistaja A.

T. (T. ) ja kostja tunnistajad E. T. i (T. ) ja Õ. T. . Kohus kuulas 12.05.2023

kohtuistungil /parandustega protokoll dtl 671-688/ vande all ära S. vallavanema K.

K. , kes allkirjastas töölepingu lõpetamise 16.08.2021. Kohtuvaidlused pidas kohus

kirjalikus menetluses, kirjalikke teese otsuse tegemisel läbi vaadates pidas kohus

vajalikuks menetluse uuendada. Kohus leidis kohtuotsuse koostamisel menetluses

vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Seetõttu uuendab

kohus menetluse kuna asja uuel läbivaatamisel tuleb pooltel esitada omapoolne

seisukoht vallavanemal vastava pädevuse või volituste osas 16.08.202 töölepingu

erakorralisel ülesütlemisel ning sellest tulenevalt on kohtul võimalik hageja nõuet ja

kostja vastuväiteid uuesti hinnata.Kohus uuendas19.01.2024 menetluse ning

määras täiendavad tähtajad seisukohtade esitamiseks. Pooled esitasid täiendavad

seisukohad ja täiendavad tõendid kohtule tähtaegselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, olles kuulanud ära hageja ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike ja

videotõenditega, kuulanud ära hageja ja kostja juhatuse liikme, hindas tõendeid

kogumis siseveendumuse kohaselt, ning leiab, et haginõue tuleb rahuldada täies

ulatuses.

9. Tsiviilkohtumenetluse seaduse (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2

kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu

eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS §

5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel,

mida pooled on asjas esitanud, mida pooled on uurinud ja asjaoludele, mille kohta

pooltel on olnud võimalust arvamust avaldada.

10. Kohus lahendab töölepingu lõpetamise vaidlust töölepingu

lõpetamise seisuga st. kohus analüüsib lepingu lõpetamise aluseks

olevate asjaolude kogumit lepingu lõpetamise ajahetkel. Käesolevas

menetluses on kostja kohtule selgitanud, et lisaks töövaidlusele on

kostja esitanud ka avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks hageja

suhtes. Kohus märgib, et kohus ei saa lepingu lõpetamise toimingu

õiguspärasust hinnates võtta arvesse täiendavaid asjaolusid, mis

said tööandjale teatavaks pärast töölepingu ülesütlemist.

11. Hageja palub tuvastada tööandja poolt hagejaga 04. veebruaril

2008. a sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse

tühisus tööandja S. Vallavalitsuse poolt 16-ndal augustil 2021.

Töölepinguseaduse (TLS) § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse

rikkumine võib anda tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt

üles usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Vastavalt TLS §

104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele

mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Eeltoodust tulenevalt on

2-21-14502

kohtu ülesandeks käesolevas menetluses kontrollida, kas käesolevas

vaidluses on töölepingu ülesütlemise formaalsed ja sisulised

eeldused täidetud.

12. RKL 3-2-1-21-14 p.12 kohaselt piisab TLS § 104 lg 1 järgi

ülesütlemise tühisuseks sellest, et ülesütlemiseks ei olnud alust või

see ei vasta seaduse nõuetele. Käesoleva vaidluse lahendamisel

peab kohus esmalt võtma faktilistel asjaoludel põhineva põhjendatud

seisukoha selle kohta, kas kostja töölepingu erakorraline

ülesütlemine on kehtiv.

Töölepingu sisu ja lõpetamine

13. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p

5 alusel - usalduse kaotus, mis saab toimuda erinevate tegevuste või

tegevusetuse tagajärjel (TLS § 88 lg 1 p5: vargus, pettus või muu

tegu). Seetõttu tuleb kohtul tuleb esmalt tuvastada asjaolude

esinemine, mille tõttu tööandja töötaja usalduse kaotas

Kohus tuvastas, et

(i)

Hageja ja kostja sõlmisid omavahel kirjaliku tähtajatu

töölepingu 04.02.20081;

(ii)

Hageja

tööülesanded

olid

loetletud

ametijuhendis2

alljärgnevalt: Organiseerib huvialast tegevust, erinevaid

kohtumisi ja üritusi, selgitab päevakeskusesse pöördujate

vajadusi, hoiab päevakeskuses korda ja koristab, hooldab

inventari ja kirjutab projekte, levitab päevakeskusega seotud

infomaterjale, hoiab häid tööalaseid suhteid külastajatega ja

loob päevakeskuses hubase õhkkonna. Lisaks määratleb

hageja kohustused õigusakt XXXe põhimäärus, mis on vastu

võetud 22.01.2020 S. Vallavolikogu määrusega nr 2

(jõustunud 09.02.2020) § 9 lg 1 mis määratleb juhataja

ametikohustused alljärgnevalt: korraldab ja kindlustab

põhimääruses XXXe eesmärke arvestava tegevuse ning

ülesannete täitmise; tegutseb põhimääruse ja ametijuhendi

alusel; esindab XXXt vallasiseselt ja vallast väljaspool; käsutab

eelarvevahendeid temale antud volituste ulatuses, tagab XXXe

varade ja rahaliste vahendite sihipärase kasutamise; koostab

XXXe eelarve eelnõu ja vastutab volikogu poolt kinnitatud

eelarve täitmise eest; on tööandja õigust omavaks isikuks

XXXe töötajatele kõigi sellest tulenevate õiguste ja

kohustustega; koostab kõigile töötajatele ametijuhendid;

kinnitab töökorralduse reeglid ja muud XXXe sisesed eeskirjad;

teeb vallavolikogule ja -valitsusele ettepanekuid XXXe sisulise

tegevuse arendamiseks ning majandusliku olukorra

parandamiseks; annab oma pädevuse piires käskkirju; annab

XXXe tegevuse kohta aru vallavalitsusele; täidab muid

1 Hageja tõend töölepingud /dtl 11-13/

2 Hageja tõend ametijuhend /dtl 11-14/

2-21-14502

õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

(iii)

30. detsembril 2011.a muudeti ametinimetust ning hageja

uueks ametinimetuseks oli XXXe juhataja.3 Töö sisu jäi

samaks.

(iv)

Kostja, S. vallavalitsus oma 16.08.2021 istungil (toimus kell

8:30-9:05)4 e kuulas ära vallavanema ettepaneku hallatava

asutuse

juhataja

(hageja)

ametist

vabastamiseks

erakorraliselt. usalduse kaotuse tõttu. Protokoll on lakooniline

ning töölepingu lõpetamise ettepanekut ja arutelu sisu ei

kajasta. Vallavalitsus otsustas nõustuda vallavanema

ettepanekuga. Protokoll on allkirjastatud sekretäri poolt

16.08.2023 kell 11:33 ja vallavanema poolt 16.08.2021 kell

12:18.

(v)

Pärast vallavalitsuse istungit allkirjastas vallavanem töölepingu

lõpetamise avalduse kell 09:415 Töölepingu lõppemise päevaks

on 17.08.2021, töölepingu kehtivuse viimane kuupäev on

16.08.2021, so tööpäev, mil peate üle andma vallavara ja

asutuse dokumentatsiooni.

(vi)

Kostja esitas 16. augustil 2021. a hagejale töölepingu

erakorralise ülesütlemisavalduse, millega lõpetas ilma eelneva

hoiatamiseta hagejaga töölepingu. Õigusliku alusena tugines

kostja TLS § 88 lg 1 p-le 5 (tööandja usalduse kaotus). Samuti

loetles kostja ülesütlemisavalduses üles need väidetavad

asjaolud, mis tingisid lepingu ülesütlemise (vt eraldi allpool).

(vii)

Töölepingu lõpetamine toimus 16.08.2020 kostja poolt ette

teatamata hageja esimese tööpäeva 16.08.2021 hommikul,

koheselt peale puhkuselt naasmist. Töötajaga töölepingu

lõpetamise asjaolusid eelnevalt ei arutatud.

Lõpetamise kirjaliku vormi nõude järgimine

14. TLS § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega.

TLS§ 95 lg 2 tulenevalt peab tööandja ülesütlemist põhjendama.

Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole

tahteavaldusega,

st

tegemist

on

töösuhet

lõpetava

kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest,

mis muutub kehtivaks kättesaamisega (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-

2-1-52-14, p 13). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja sai

kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kätte

16.08.2021. Tööandja on ülesütlemist põhjendanud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

15. Kohus on seisukohal, et poolte vahel puudub vaidlus selles,

et töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus vastas vormilt TLS §

95 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud nõuetele.

3 Hageja tõend Saarde VV käskkiri nr 16.1-1/96 tööleping /dtl 11-14/

4 Kostja tõend, Saarde VV istungi protokoll 16.08.2020 nr 25 /dtl 789/

5 Hageja tõend töölepingu ülesütlemisavaldus /dtl 16-21/

2-21-14502

Etteteatamistähtaja järgimata jätmine

16. TLS §-st 87 tulenevalt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda

üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides

käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1

kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes

tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt tööandja peab ülesütlemist põhjendama.

TLS § 97 lg 1 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu

järgides. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt käesoleva seaduse § 88

lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda

etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja

mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu

jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

17. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 04. veebruaril

2008. a töölepingu, seega töötab hageja kostja juures enam kui 10

aastat. TLS § 97 lg 2 p 4 kohaselt peab tööandja töötajale töölepingu

erakorralisest ülesütlemisest juhul kui töötaja töösuhe tööandja

juures on kestnud enam kui 10-aastat, vähemalt 90 kalendripäeva

ette teatama. S. vallavalitsuse 16.08.2021 istungiprotokollist nr 25 ei

nähtu, et vallavalitsus oleks arutanud või teinud otsustuse hagejaga

töölepingu lõpetamiseks etteteatamistähtajata TLS § 98 lg 2

kohaselt. Tööandja esindaja

Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses puudub vaidlus

selle üle, et kostja ei ole järginud TLS § 97 lg 2 p 4 toodud

etteteatamise tähtaega 90 kalendripäeva.

Kostja esindusorganite pädevused töölepingu lõpetamiseks

18. Töölepingu lõpetamise on 16..08.2021 kell 089:41

allkirjastanud S. vallavanem K. K. . Ülesütlemise avalduses ei ole

välja toodud vallavanema volituste olemasolu töölepingu

lõpetamiseks ega vallavalitsuse vastava otsuse olemasolu.

19. Kostja pädevus töölepingu lõpetamiseks tuleneb XXXe

põhimääruse6

(vastu võetud 22.01.2020

S. Vallavolikogu

määrusega nr 2 (jõustunud 09.02.2020), mille § 3 lg 1, et XXX on S.

vallavalitsuse hallatav asutus ning sama õigusakti § 8 lg 1 kohaselt

XXXe tööd juhib juhataja, kelle vaba ametikoha täitmiseks korraldab

vallavalitsus avaliku konkursi ning kelle nimetab ametisse ja

vabastab ametist vallavalitsus, v.a õigusaktides sätestatud juhtudel.

20. Kohus on seisukohal, et kostja otsustamispädevus

hallatavate asutuste juhtidega (sh. hagejaga) töölepingute

erakorraliseks lõpetamiseks on üheselt antud vallavalitsusele. S.

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/406022020023

2-21-14502

valla põhimääruse (S. VPM)7 § § 53 lg 2 p 4,6 kohaselt lahendab ja

korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud

vallavalitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud

kellegi teise otsustada, ning korraldab S. valla asutuste ja nende

juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku

järelelvalvet;. S. VPM 58 lg 1 kohaselt on vallavalitsuse töövormiks

istung; § 58 lg 3 kohaselt vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui

istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas

vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse

vallavalitsus kokku uueks istungiks: S. VPM § 59 lg 1,3 ja 4 kohaselt

vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem; istungi

kokkukutsumisest teatab istungi kokkukutsuja vallavalitsuse

liikmetele kas suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.

Istungile võib lisaks vallavalitsuse liikmetele kutsuda ka isikuid, kes

on otseselt seotud arutatavate küsimustega. Vallavalitsuse istungi

korra määratleb Saare VPM § 62-64 ning protokollile esitatavad

nõuded Saare VPM § 65.lg 5, mille kohaselt kantakse istungi

protokolli

vallavalitsuse

otsused

õigusaktide

eelnõude

ettevalmistamise ja vallavalitsuse töökorralduse küsimustes ning

sellistes otsustustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist.

Protokollile lisatakse S. VPM § 65 lg 6 kohaselt vastu võetud

õigusaktid.

21. Kohus on seisukohal, et S. valla tegevust ja pädevust

määratlevatest õigusaktidest nähtub üheselt, et nii S. valla asutuste

ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle

teenistuslikku järelelvalve teostamine kui ka XXXe juhataja ametist

vabastamine on vallavalitsuse pädevuses ning vallavanemal puudub

iseseisev pädevus valla hallatavate allasutuste juhtide üle

teenistusliku järelvalve teostamiseks kui ka erakorralist töösuhete

lõpetamiseks. Allasutuse juhi ametist vabastamiseks vajaliku otsuse

teeb vallavalitsus. Järgnevalt analüüsib kohus poolte vastavaid

argumente .

22. Hageja oma 02.02.2023 esitatud täiendavas

seisukohas8 leiab, et vallavanem K. K. l puudus pädevus või volitus

töölepingu ülesütlemiseks. S. valla põhimääruse § 58 lg 1 kohaselt on

vallavalitsuse töövormiks istung; § 58 lg 3 kohaselt vallavalitsus on

otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole valitsuse

koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi

puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks. S. valla

põhimääruse § 76 lg 2 kohaselt vallavalitsuse õigusaktide eelnõud

peavad vallavalitsuse liikmetele olema elektrooniliselt kättesaadavad

vähemalt üks tund enne vallavalitsuse istungi toimumist. S. valla

põhimääruse § 73 p 2 kohaselt annab vallavalitsus oma pädevuse

alusel ja volituste piires üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena

vastu korraldusi. Eelnevast nähtub hageja hinnangul, et XXXe

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/405042018005

8 Hageja 02.02.2024 esitatud seisukoht /dtl 791-795/

2-21-14502

juhataja ametist vabastamiseks peab:

(i)

vallavanem esitama vallavalitsusele ettepaneku hallatava

asutuse juhi ametist vabastamiseks;

(ii)

hallatava asutuse juhi ametist vabastamise kohta tuli koostada

eelnõu ning see tuli

vallavalitsuse liikmetele teha

elektrooniliselt kättesaadavaks vähemalt üks tund enne

vallavalitsuse istungi toimumist;

(iii)

vallavalitsus vabastab hallatava asutuse juhi ametist, vastav

otsus peab olema vastu võetud

otsustusvõimelisel

vallavalitsuse istungil;

(iv)

hallatava asutuse juhi ametist vabastamine tuli vallavalitsusel

anda korraldusena, mille kohaselt töölepingu lõpetamise

hallatava asutuse juhiga vormistab vallavanem.

Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud S. valla poolt vallavalitsuse

otsuse tegemise korra järgimist ega vallavalitsuse poolt vastava

ametist vabastamise korralduse tegemist. Hageja on täiendavalt

esitanud S. vallavanema 16.08.2021 vormistatud käskkiri nr 14/1-589

(lisa 1), mille kohaselt vormistas vallavanem hageja ametist

vabastamise käskkirjaga. Nimetatud käskkirjas ei ole samuti

vallavanem viidanud vallavalitsuse korralduse olemasolule, küll aga

on viidatud 16.08.2021 ülesütlemisavaldusele (mille on samuti

allkirjastanud vallavanem). Samuti puuduvad käskkirjast otsustused

etteteatamise tähtaja eiramise ning vastava hüvitise maksmata

jätmise kohta.

23. Kostja 01.02.2024 esitatud ja 12.02.2024 täiendatud

seisukohas10 selgitab, et vallavanem K. K. l oli õigus tuginedes S.

Vallavalitsuse 16.08.2021 istungi protokollile nr 25, mille kohaselt

otsustas vallavalitsus nõustuda vallavanema ettepanekuga lõpetada

hagejaga sõlmitud töölepingu usalduse kaotuse tõttu, allkirjastada

16.08.2021. ülesütlemisavaldus ja anda see hagejale üle. Pärast

vallavalitsuse istungit (16.08.2021 kell 8.30-9.05) vallavanem

allkirjastas ja andis hagejale üle ülesütlemisavalduse. Ülesütlemine

on vastavas osas kooskõlas ülesütlemise ajal kehtinud S. valla

põhimääruse § 47 lg-ga 4 ja § 84 lg-ga 1 ning XXXe põhimääruse § 3

lg-ga 1, § 8 lg-tega 1 ja 2. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud

seisukohaga ülesütlemise eelduste kohta, täpsemalt, et hallatava

asutuse juhi ametist vabastamise kohta tuli koostada eelnõu ning

see tuli vallavalitsuse liikmetele teha elektrooniliselt kättesaadavaks

vähemalt üks tund enne vallavalitsuse istungi toimumist; samuti ei

nõust kostja, et ning, et hallatava asutuse juhi ametist vabastamine

tuli vallavalitsusel anda eraldi vormistatud korraldusena (4). Samuti

on hageja ekslikul viisil käsitlenud eeldust, et vallavalitsus vabastab

hallatava asutuse juhi ametist, vastav otsus peab olema vastu

võetud otsustusvõimelisel vallavalitsuse istungil (3). S. valla

põhimääruse (2021.a. augustis kehtinud redaktsioon, vastu võetud

21.03.2018, redaktsiooni kehtivuse aeg alates 08.05.2021) § 47 lg 4

kohaselt vallavanem esindab S. valda tööandjana suhetes

9 Hageja 02.02.2024 tõend vallavanema käskkiri /dtl 796-797/

10 Kostja 12.02.2024 esitatud seisukohast /dtl 800-804/

2-21-14502

ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Vallavanem esitab

hallatavate asutuste juhtide kandidaadid vallavalitsusele ametisse

nimetamiseks ning teeb vallavalitsusele ettepaneku nende ametist

vabastamiseks (v.a juhul, kui asutuse juhi tööleping lõpeb

tähtajalise töölepingu lõpptähtpäeva saabumisega või töötaja soovib

töölt lahkuda omal soovil) ning sõlmib ametiasutuse hallatavate

asutuste juhtidega töölepingud. Eelnevast tuleneb, et vallavanem

kohustus tegema vallavalitsusele ettepaneku hallatava asutuse juhi

ametist vabastamiseks. Hallatava asutuse juhi ametist vabastamise

kohta õigusakti andmise (sh eelnõu) esitamise nõuet ei ole

sätestatud. 01.02.2024 esitatud tõend (16.08.2021 vallavalitsuse

istungi protokoll) kinnitab, et vallavanem tegi nõuetekohase

ettepaneku vallavalitsusele ja vallavalitsus nõustus sellega. Siiski

selgitab kostja, et

ettepanekuga seotud materjalid olid

elektrooniliselt üldkaustas kättesaadavad kõikidele vallavalitsuse

liikmetele enne vallavalitsuse istungit, kellel oli võimalus tutvuda

eelnevalt töölepingu ülesütlemise aluseks olevate dokumentidega

ning ülesütlemisavalduse projektiga. Vastavalt 01.02.2024 tõendina

esitatud 16.08.2021 vallavalitsuse protokollile toimus vallavalitsuse

istung (põhimääruse § 58 lg 3) ja vallavalitsus oli otsustusvõimeline

(põhimääruse § 58 lg 3) ning otsustati nõustuda vallavanem K. K.

ettepanekuga K. XXXe juhataja ametist vabastamiseks (töölepingu

lõpetamiseks) usalduse kaotuse tõttu ühehäälselt (3 poolt, vastu ei

olnud, erapooletuid ei olnud). KOKS § 49 lg 7 kohaselt tehakse

vallavalitsuse otsused poolthäälte enamusega.

Tulenevalt

põhimääruse § 47 lg-st 4 ja 84 lg-st 1 oli vallavanema pädevuses ja

tema ülesandeks vormistada nõuetekohane töölepingu ülesütlemise

avaldus ja anda see hallatava asutuse juhile üle ehk vabastada

asutuse juht ametist. Eraldi korralduse vormistamise kohustus

puudus. Töölepingu erakorralise ülesütlemise alused ja kord

töösuhtes tulenevad töölepingu seadusest, mitte S. valla

põhimäärusest

24. Kohus on seisukohal, et S. vallavalitsus ei ole vastu

võtnud nõuetekohast otsustust töölepingu erakorraliseks

lõpetamiseks töötaja kahjuks TLS-s toodud töölepingu

erakorralise

lõpetamise

normidest

ebasoodsamatel

tingimusutel (etteteatamise tähtaja ärajätmine ning hüvitise

maksmata jätmine). Kostja ei ole tõendanud, et S. vallavalitsus

oleks töötaja vallandamisel järginud seadusega ette nähtud otsuse

tegemise korda. Vallavalitsuse pädevuses on S. VPM § 53 lg 2 punkti

6 kohaselt korraldada S. valla asutuste ja nende juhtide tegevuse

otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelelvalvet.

Käesoleval juhul ei ole vallavalitsus väidetava töötaja poolsete

korduvate rikkumiste ilmnemisel eelnevalt otsustanud teenistusliku

järelevalve korraldamist hageja tegevuse üle vastavate puuduste

ilmnemisel. Kohus on seisukohal, et kuigi S. VPM § 47 lg-st 4 ja 84

lg-st 1 oli vallavanema pädevuses ja tema ülesandeks on vormistada

nõuetekohane hallatava asutuse juhi töölepingu ülesütlemise

avaldus, peab S. VPM ja XXXe põhimääruses sätestatust tulenevalt

2-21-14502

töölepingu lõpetamise aluseks olema vastav vallavalitsuse otsus, mis

on halduse üksikakt. Töölepingu lõpetamise korralduses peavad

kohtu hinnangul sisalduma need vallavalitsuse otsustused, millest

nähtub tööandja põhistamiskohustuse täitmine, ning määratletud

töölepingu lõpetamise tingimused, mis väljuvad töötaja kahjuks TLS

sätestatud tavapärastest raamidest (nt. seadusest tuleneva

etteteatamistähtaja mittejärgimine, hüvitise maksmata jätmine).

Seega kohtu hinnangul pidanuks vallavalitsuse otsus valla allasutuse

juhatajaga erakorraliseks töölepingu lõpetamiseks sisaldama

minimaalselt otsustust töölepingu lõpetamise aluse (TLS § 88 lg 1 p

5) kui ka põhistamiskohustusega seotud lepingu lõpetamisel

tehtavate otsustuse osas s.o. vabastada kostja ametist ilma eelneva

hoiatuseta(TLS § 97 lg 3), sealjuures seadusest tuleneva

etteteatamise tähtaega eirates (TLS § 97 lg 2 p 4) ja sealjuures

keeldudes tähtaja järgimata jätmisest tuleneva hüvitise maksmisest

(TLS § 100 lg 5). Kohtule esitatud vallavalitsuse protokollist

nimetatud otsustuste arutamist valitsuse 16.08.2021 istungi ega

vastavasisuliste otsustuste tegemist ei nähtu. Istungi protokolli ei ole

kantud

vallavalitsuse

otsused

õigusaktide

eelnõude

ettevalmistamise ja vallavalitsuse töökorralduse küsimustes ning

sellistes otsustustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist

( S. VPM § 65 lg 5) ega lisatud vastu võetud töölepingu lõpetamise

otsustust (S. VPM § 65 lg 6). Protokollist ei nähtu, et vallavalitsus

oleks vastu võtnud korralduse töölepingu erakorraliseks

lõpetamiseks, ning töölepingu lõpetamiseks, väljudes TLS toodud

töölepingu erakorralise lõpetamise normide piirest töötaja kahjuks.

25. Kohus peab vajalikuks välja tuua ka seda, et ajaliselt on

töötajaga töölepingu lõpetamise toimingud sooritatud ebaloogilises

järjekorras:

(i)

vallavalitsuse istung toimus 16.08.2021 kell 8:30-9:05, samas

kui istungi protokoll on allkirjastatud vallasekretäri poolt

16.08.2023 kell 11:33 ja vallavanema poolt 16.08.2021 kell

12:18.

(ii)

Töölepingu lõpetamise avaldus töötajale (kokku 5-l lehel) on

vallavanema poolt allkirjastatud 16.08.2024 kell 09:41.

(iii)

Lisaks on vallavanem hiljem täiendavalt väljastanud töölepingu

lõpetamiseks vallavanema käskkirja nr 14-1/58, mille

allkirjastamise aeg on 16.08.2021 kell 12:07 (vt otsuse punkt

22.)

26. Eeltoodust nähtuvalt on töölepingu lõpetamise avaldus

koostatud ja allkirjastatud enne vallavalitsuse otsust sisaldava

istungiprotokolli kinnitamist. Samuti on enne vallavalitsuse

vastavasisulist otsust, kuid peale töötajale tehtud töölepingu

lõpetamise avalduse allkirjastamist välja antud vallavanema käskkiri

lepingu lõpetamise kohta. Pole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks

sai

vallavanem

koostada,

allkirjastada

ja

edastada

ülesütlemisavalduse hagejale 16.08.2021 vastavalt kell 9:41 ja 9:44,

kui samas nii vallavanema käskkiri nr 14-1/58 allkirjastati 16.08.2021

kell 12:07 so. samuti enne vallavalitsuse otsust, olukorras, kus

2-21-14502

vallavalitsuse 16.08.2021 istungi protokoll küsimuse otsustamise

kohta koostati ja allkirjastati tagantjärele alles vastavalt kell 11:17,

11:33 ja 12:18.

Töötaja eelneva hoiatamise nõue

27. Kehtiva kohtupraktika kohaselt: RKTKo 3-2-1-187-15 p. 12, 13

on kolleegium leidnud, et ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus

tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval

põhjusel (nt usalduse kaotuse tõttu), mille tõttu ei saa töösuhte

jätkamist eeldada (TLS § 88 lg 1), ei tähenda üldjuhul, et tööandja

võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Tööandja

kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest.

Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat mh TLS § 88

lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv

ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel

töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase

meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise

eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et

töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise

lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu

või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

28. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja tugineb töölepingut

üles öeldes väga mitmele ja pika ajavahemiku vältel toimunud

erinevale sündmusele, kuid samas ei ole S. vald töötaja suhtes

algatatud teenistuslikku järelevalvet, pidanuks tööandja vähemasti

küsima töötajalt selgitusi antud sündmustele, seejärel vastavalt

selgitustele ja vajaduse olemasolule tegema järgmised otsustused-

kas teha hoiatus töölepingu lõpetamise osas. Kohus on seisukohal, et

tööandja ei ole töötajat ei eelnevalt hoiatanud ega võimaldanud

anda töötaja poolseid selgitusi juhtunule. Kohus märgib, et tööandja

on tahtlikult vältinud töötaja ärakuulamist, arutades töötaja

vallandamist töötaja osavõtuta töötaja esimese tööpäeva so.

16.08.2024 hommikul pärast puhkust, mil tööandja ise antud

küsimust vallavalitsuse istungil algusega kl arutas asus.

29. Tööandja on töölepingu ülesütlemisel etteteatamise nõude

järgimata jätmist põhistanud alljärgnevalt: „Arvestades töölepingu

erakorralise ülesütlemise asjaolusid (muu hulgas rikkumiste

korduvust), ei ole mõistlik ega võimalik etteteatamistähtaja

järgimine. Seega ütleb Tööandja töölepingu üles ilma eelneva

hoiatamiseta ning hüvitist maksmata.“ Kohus leiab, et kostja

tööandjana ei ole etteteatamise tähtaja järgimata jätmist

nõuetekohaselt põhistanud, vaid on piirdunud formaalse

konstateeringuga, viidates üksnes rikkumiste korduvusele.

Sealjuures ei ole kostja töötajat eelnevalt töölepingu lõpetamise eest

hoiatanud ega ole varasemalt määranud ühtki distsiplineerivat

meedet.

30. Hageja palub tuvastada tööandja poolt töölepingu nr 159

2-21-14502

lõpetamise tühisus TLS § 104 lg 1 järgi. Kehtiva kohtupraktika RKL 3-

2-1-21-14 p.12 kohaselt piisab TLS § 104 lg 1 järgi ülesütlemise

tühisuseks sellest, et ülesütlemiseks ei olnud alust või see ei vasta

seaduse nõuetele. Kohus on seisukohal, et ülesütlemine ei vasta

seaduse nõuetele, millest tulelevalt tuleb hagi jätta rahuldmata.

Ülesütlemise aluste olemasolu tööandja avalduses

31. TLS §104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või

seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu ülesandeks käesolevas menetluses

kontrollida, kas käesoleva kaasuse puhul olid töölepingu

ülesütlemise formaalsed ja sisulised eeldused täidetud

32. Kuna hageja taotleb lisaks

kostja otsustuspädevuse

hindamisele ka ülesütlemise tühisuse sisulist tuvastamist, peab

kohus vaidluse lahendamisel vajalikuks käsitleda ka ülesütlemise

faktilistel asjaoludel olemasolu töölepingu erakorralisel ülesütlemisel

kõigi töötajale süüks pandavate episoodide osas ning hindama iga

episoodi osas ka seda, kas tööandja on ülesütlemise avalduse teinud

mõistliku aja jooksul.Selleks teeb kohus kohtu ette toodud asjaolude

põhjal kindlaks, kas hageja pani toime teo või teod, mis andsid

kostjale aluse öelda hageja tööleping üles TLS§88 lg1 p5 alusel

usalduse kaotuse tõttu. Kui kohus sellise teo tuvastab, peab kohus

võtma seisukoha ka selle osas, kas antud teo puhul pidi kostja

hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiatama või esinesid

erandlikud asjaolud, millest tulenevalt etteteatamata jätmine on

põhjendatud. Kohus analüüsib allpool iga episoodi osas ka seda, kas

tööandjal esinesid selle episoodi puhul erandlikud asjaolud, millest

tulenevalt ette teatamata jätmine on põhjendatud.

33. Kostja on töölepingu lõpetamise avalduses hageja

suhtes välja toonud viis eraldiseisvat tegu ning leiab, et

need teod kogumis annavad kostjale aluse öelda tööleping

üles. Töötaja lojaalsuskohustuse rikkumise ja seega ka tööandja

töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse kindlakstegemiseks

tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra TLS § 16 järgi. Töölepingu

täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral

vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse TLS § 16 lg 2

kohaselt tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja

töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid

teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja

omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.

34. Kohus analüüsib 16. august 2021 töölepingu lõpetamise

asjaolusid alljärgnevalt iga ette heidetava teo episoodi eraldi,

lähtudes töölepingu lõpetamise avalduses toodud järjestusest.

I Eelarvevahendite teadliku mittesihipärase kasutamise episood 30.06.2020;

35. Kohus tuvastas, et töölepingu ülesütlemise avalduses (dtl 17-21) on kostja

2-21-14502

faktilise asjaoluna nr 1 esitanud järgneva põhistuse : „S. Vallavolikogu

revisjonikomisjoni 25.05.2021 akti (2020 aasta majandusaruande juures) kohaselt

tuvastati valikulise dokumendikontrolliga, et 30.06.2020 on tasutud Priit Palmiste

Advokaadibüroo OÜ arve õigusteenuste eest summas 1200,00 eurot. Kulu on

kirjeldatud K. XXXe kulureal. Revisjonikomisjoni ettepanek: Kuna ei selgunud, mis

vajadus tingis selle teenuse tellimise, siis on ettepanek see summa tagasi nõuda. S.

Vallavolikogu 21.03.2018 määruse nr 10 „S. valla põhimäärus“ § 84 lg 5 kohaselt

finantseeritakse hallatavat asutust S. valla eelarvest ja õigusaktidega sätestatud

alustel osaliselt riigieelarvest.“ (dtl 17)

36. Kohus, olles uurinud vastavat episoodi käsitlevaid dokumentaalseid tõendeid

ja ära kuulanud tunnistajad E.T. i /dtl 594-600/, hageja H. J. vande all antud

selgitused, kostja esindajate K. K. ja K. V. i /dtl 671-687 vande all antud

selgitused,tuvastas, et



/DTL 185-186 /Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ esitas 29.06.2020 arve

nr 2190 S. Vallavalitsusele (klient: XXX) ning 02.07.2020 kell 08:20

algatati kinnitusring, kinnitajana oli märgitud oli E. T. (tolleaegne

vallavanem). Kinnistusringil on osalejana märgitud hageja. Esimesel

kinnisturingil tulemus puudub. Teine kinnitusring algatati 15.07.2020 kell

9:45 raamatupidaja A. S. poolt, millel pidi samuti osalema hageja, kes

kinnitas arve 15.07.2020 kell 11:01. Seega on arve kinnitamiseks esitatud

S. vallale esimese kinnitusringi kohaselt 02.07 2023 ning siis 15.07.2020.



Kirjavahetusest perioodil 14.07.2020-03.07.2020 Priit Palmiste

advokaadibüroo, E. T. i ja hageja vahel /dtl 476-480/ nähtub, et

vallavanem E. T. on tööandja esindajana küsinud H. J. lt selgitusi

advokaadibüroo arve ja õigusteenuse sisu osas ning H. J. on omapoolsed

selgitused andnud. Peale töötajalt selgituste saamist tööandja mingeid

omapoolseid toiminguid töötaja tegevuse suhtes teinud ei ole.



/Dtl 123-140/ S. Vallavolikogu kuulas 16.06.2021 revisjonikomisjoni

arvamuse ära ning võttis selle teadmiseks ning kinnitas üksmeelselt (13

poolthäälega, vastu ja erapooletuid ei olnud) 2020. a majandusaruande. .

37. Kohtu hinnangul on antud episoodi puhul rikutud TLS § 88 lg 4 toodud

mõistliku aja printsiipi. TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda

üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust

teada sai või pidi teada saama. Hagiavalduses toodud asjaoludest ning töölepingu

ülesütlemise teatisest nähtuvalt (dtl 17-21) on väidetav usalduse kaotust tinginud

sündmus - eelarvevahendite teadlik mittesihipärane kasutamine - toimunud

30.06.2020. Kohus tuvastas, et tööandja on hagejalt vastava teenuse osas küsinud

selgitused vahetult peale arve saamist 02-03.07.2020 /dtl 476-480/ . Tööandja ei ole

peale selgituste küsimist töötajale teinud hoiatust ega noomitusi. Kohtu seisukohalt

on selle fakti põhjal ainetu kostja väide, mille kohaselt tuleks mõistlikku tähtaega

TLS § 88 lg 4 mõttes lugeda alates S. Vallavolikogu revisjonikomisjon 25.05.2021

aktist, millega komisjon on teinud tööandjale ettepaneku summa tagasi nõuda. Kohus

on eeltoodust tulenevalt veendunud, et nimetatud õigusteenuse tellimisest ja esitatud

arvest oli tööandja teadlik ja küsis töötaja selgitusi juba 02.07.2020. Töölepingu

lõpetamise avalduse esitas kostja hagejale aga 16.08.2021, seega enam kui aasta ja

üks kuu peale väidetavat kahjusündmust ennast, Tulenevalt RKL 2-17-9268 p. 17 on

töölepingu erakorralise ülesütlemise mõistliku aja hindamine diskretsiooniotsus,

mille kohus teeb konkreetse juhtumi asjaolusid kaaludes (Riigikohtu 6. juuni 2012. a

2-21-14502

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-12, p 12). Kohus nõustub hageja esitatud

argumendiga, et üle aasta pikkust ajavahemikku sündmusest kuni töölepingu

ülesütlemiseni ei ole võimalik kuidagi ega mitte ühelgi asjaolul lugeda mõistlikuks.

Isegi juhul kui lugeda mõistliku ajavahemiku algust väidetavast sündmusest sellest

teadasaamisest läbi revisjonikomisjoni arvamuse maikuus 2021 kuni töölepingu

ülesütlemiseni augustis 2021 on kohtu hinnangul igal juhul kulunud ebamõistlikult

pikk aeg. Kohus on seisukohal, et kostjal tööandjana puuduvad mistahes objektiivsed

põhjused, miks ei saanud töölepingut varem üles öelda, või kohaldada TLS § .

Seega kuna kostja ei ole järginud TLS § 88 lg 4 ja TLS §101 tulenevat nõue

ülesütlemisele üksnes mõistliku aja jooksul, on töölepingu ülesütlemine hageja

poolt 30.06.2020eelarvevahendite teadliku mittesihipärase kasutamise episoodis

tühine.

II Sõidupäeviku täitmisega usalduse kaotuse põhjustamise episood

38. Kohus tuvastas, et töölepingu ülesütlemise avalduses (dtl 17-21) on kostja

usalduse kaotust põhjustanud tegu nr 2 kirjeldanud järgnevalt: 30.06.2021 esitasite

Tööandjale sõidupäeviku juunis 2021 isikliku sõiduauto kasutamise kohta.

Sõidupäevikust nähtub, et kasutasite isiklikku sõiduautot 14., 15. ja 17. juunil seoses

„XXX XXX“ programmiga ning 29.06.21 seoses XXXe prügi viimisega prügilasse.

Vastavalt Teie soovile oli 14.-18.06.2021 „XXX XXX“ programmiga seotud

väljasõitudeks antud XXXe kasutusse Tööandja väikebuss VW Carawelle

Comfortline. 17.06.21 teavitasite Tööandjat, et väljasõidu tarbeks kasutasite lisaks

väikebussile ka isiklikku sõiduautot, et tagada transport kõigile osalejatele.

Eeltoodut arvestades esitas Tööandja Teile päringu isikliku sõiduauto kasutamise

kohta 14. ja 15. juunil. Tööandjale antud vastuses ja selgituskirjas teatasite, et 14.06

liiguti bussi, Teie autoga ja veel ühe autoga, 15.06 ainult bussiga, kuid kuna Te

lubasite 14.06 kaasatud sõiduki valdajale kütusekulu kompenseerida, kandsite

sõidupäevikusse ka tegelikkusele mittevastava 15.06 sõidu, nimetades teadlikku

ebaõigete andmete avaldamist „õiglaseks valeks“. /…/ XXXe juhatajana olite

teadlik, et Töötaja poolt esitatava sõidupäeviku alusel ei hüvitata sõiduauto

kasutamist kolmandale isikule või kolmanda isiku omandis või kasutuses oleva

sõiduauto kasutamist. Samuti olete teadlik kolmandatele isikutele sõidukulude

kompsenseerimise võimalustest (nt kütusekulu arve alusel). Aktsepteeritav ei ole

Teie püüd õigustada enda teguviisi „õiglase valega“, sest on täiesti lubamatu

kolmandatele isikutele sõidukulude kompenseerimine tegelikkusele mittevastavate

andmete esitamise kaudu. Arvestades, et Te töötate XXXe juhataja ametikohal, kelle

pädevuses on vastavalt XXXe põhimääruse § 9 lg 1 p-le 4 muu hulgas

eelarvevahendite kasutamine juhatajale antud volituste ulatuses ning XXXe varade ja

rahaliste vahendite sihipärase kasutamise tagamine, on Tööandjal eriline ja

kõrgendatud huvi ning õigustatud ootus selles osas, et Te esitate Tööandjale

rahaliste vahendite osas õigeid ja tõeseid andmeid ega loo skeeme Tööandjalt

saadavate rahaliste vahenditega manipuleerimiseks. Teie poolt sõidupäevikusse

tegelikkusele mittevastavate andmete kandmine on käsitletav Tööandjale teadvalt

valeandmete esitamisena, mis mõjutab tugevalt Tööandja usaldust Teie suhtes.

Sõidupäevikus teadvalt valeandmete esitamine, mille eesmärgiks on saada

tegelikkusele mittevastavate andmete alusel hüvitist, on käsitletav pettusena, milline

on põhjustanud Tööandja usalduse kaotuse Teie vastu. Tööandja selgitab, et

käesoleval juhul ei oma tähendust Teie poolt pettuse teel taotletud hüve suurus, vaid

2-21-14502

tegu kui selline iseenesest.“

39. Kohus tuvastas 16.08.2021 koostatud töölepingu ülesütlemise avalduses

nimetatud episoodi lahendamiseks vajalikud asjaolud alljärgnevalt:

(i)

/DTL/ 215-216/ Hageja ja kostja 30.06.2021 e-kirjavahetusest kostjaga nähtub

järgnev: 30. juuni 2021 kell 18:41 kirjutab kostja esindaja K. K. Hagejale:

“Esitasid juuni sõidupäeviku. Sõidupäevikusse oled kirja pannud isikliku

sõiduauto kasutamise 14. ja 15. juunil. Samas andsid 10. juunil mulle teada,

et on võimalik, et isikliku sõiduauto kasutamine on vajalik XXX XXX raames

17. juunil. Lisaks palun ka täpsustust, millist XXXe prügi Paikresse viisid?

Igal juhul on vaja sõidupäevik parandada, võtta välja 14. ja 15. juuni ning

esitada sõidupäevik uuesti.”

(ii)

30.06.2021 kell 18:58 selgitab hageja kostja esindajale (K. K. ), et

“Esmaspäevase ringi sõitsime suisa 3 sõidukiga, kuna huvilised ei mahtunud

bussi ja ühte autosse ära. Esmaspäevase kolmanda auto kütuse lubasin

kompenseerida, seetõttu kandsin päevikusse ka teisipäeva. Teisipäevane

väljasõit toimus ainult bussiga. Neljapäeval bussi ja isikliku autoga.

Koroona perioodil , kui koristasime ja remontisime maja, siis viisime

mittevajalikud ja katki läinud asjad majast eest ära - kuuri. Sel nädalal

koristame omakorda kuuri ja viisime prügimäele mittevajalikud ja purunenud

vahendid, segaprügi, mida ei sobi kuidagi panna olmejäätmete prügikasti ja

mis sinna ka ei mahtunud.”

(iii)

Kostja esitab 02.07.2021 hagejale seletuskirja nõude 30.06.2021 esitatud e

isikliku sõiduauto kasutamise kohta juunikuu sõidupäeviku. 14. ja 15. juuni

sissekannete kohta. Lisades, et tulenevalt asjaolust, et olete tööandjale

sõidupäeviku esitamisega valeandmeid esitanud, ootan hiljemalt 09. juuniks

2021. a seletuskirja, milles selgitate valeandmete esitamist.”Kohus märgib, et

kostja on ilmselt eksinud kuu nimetusega, kuna selgituskirja nõue on

koostatud 30.06.2023, seega eelduslikult on tähtaeg 09.07.2021.

(iv)

DTL 218-219 Hageja vastab kostjale 09.07.2023 järgmise selgitusega: “14.

juunil „XXX XXX” suundusime Valgeranna seiklusparki ja Alpaka farmi. Me

ei tõrjunud kedagi kõrvale, kõik noored , kes soovisid esmaspäevases

tegevuses osaleda, seda ka said. Noorte huvist tulenevalt oli mul kaks

lahendusteed, kas rentida teine buss või leida kolmas auto. Viimasel hetkel

bussi rentida ei õnnestunud, seetõttu lahendasin olukorra selliselt, et

kaasasin kolmanda auto, mis ühtlasi osutus S. vallale ka kõige soodsamaks

variandiks (130 km teekond x 0,25 senti km = 32.50 €) ja seda kõike ikka selle

nimel, et täita XXXele seatud eesmärke kõige paremal moel, kaasates

tegevustesse rohkem noori. Traditsiooniliselt eristatakse kolme valet:

pahatahtlik, naljatlev ja „õiglane vale“. Selleks, et lihtsustada asjaajamise

käiku, olen S. vallavalitsusele esitanud „õiglase vale” abil tõesed andmed,

kuna pean moraalselt õigeks kolmanda auto kütusekulu kompenseerida ning

palun sõidupäevikus esitatud andmete alusel kütusekulu kompenseerida.”

40. Kohus, olles vaadanud läbi nimetatud episoodis esitatud asjaolud, on

seisukohal, et kirjeldatud episoodis puudub alus töölepingu lõpetamiseks

usalduse kaotuse tõttu. Esmalt: kostja hinnang: “hageja kandis sõidupäevikusse

tegelikkusele mittevastavad andmed ning nende andmete esitamine on käsitletav

kostjale teadvalt valeandmete esitamisena” ei vasta seletuskirjas välja toodule. Kohus

on seisukohal, et hageja on oma 30.06.2021 e-kirjas kostja esindajale, vallavanem K.

2-21-14502

K. le selgitanud 14.06.2021 noorterürituse läbiviimisel tekkinud erakorralist vajadust

kasutada kolme sõidukit, millest tulenevalt hageja esitas sõidupäevikusse kaks kannet

14.06.2021 ja 15.06 2021. Seega hageja ise avaldas kostjale, et ta on juunikuus 2021

esitanud sõidupäevikus andmed mitte enese sõidu, vaid kolmanda isiku sõiduki eest

tema poolt korraldatud ürituse raames. Hageja selgitusest tulenevalt on kostja

02.07.2021 esitanud kostjale kulutuste osas selgituskirja esitamise nõude. Kohus on

tuvastanud (vt. kohtuotsuse p.16), et kostja vastas hagejale 09.07.2021 tähtaegselt

seletuskirjaga, milliste asjaolude tõttu ta sõidupäevikusse vaidlusaluse kande tegi.

Kohus märgib, et sealjuures puudub pooltel vaidlus asjaolu üle, et valla 14.05.2021

noorteüritusel “XXX XXX” tekkis vajadus kasutada noorte sõidutamiseks täiendavat

transpordivahendit ning noorte transportimiseks kasutati 14.06.2021 lisaks tellitud ja

hagejale kuuluvale sõidukile ka kolmandat sõidukit. Kuigi hageja sõidupäevikusse on

tehtud ebaõige kanne, on sisuliselt tegemist mitte fiktiivse. vaid kolmanda isiku

poolt erakorraliselt valla noorterürituse raames reaalselt kantud transpordikuluga.

Kohus möönab, et kuigi hageja käitumine sõidupäeviku täitmisel ei olnud korrektne,

ei ole kohtu hinnangul tegemist teoga, mida saab lugeda töötajapoolseks usalduse

kaotamise tinginud rikkumiseks TLS § 88 lg 1 p 5 mõttes. Kohus selgitab, et kuigi

hageja on rikkunud sõidupäeviku kande tegemise korda, tuleb tööandjal sealjuures

arvesse võtta talle teatavaks saanud rikkumise tegelikke asjaolusid: tegemist on

14.06.2021 toimunud valla noorteürituse raames erakorraliselt tekkinud reaalse

transpordikuluga ning hageja taotletud kompensatsiooni sõidukulutuste eest on 32,50

eurot, milline kulu on reaalselt kolmanda isiku poolt kantud. Kohtu hinnangul

piisanuks nendest asjaoludest nähtuvalt sellest, et kostja kui tööandja viitaks hagejale

sarnaste rikkumiste vältimiseks, kuidas toimub kolmanda isiku poolt kantud kulutuste

hüvitamine, ning teeb ettepaneku kolmanda isiku poolt kulutuste kandmiseks

avalduse esitamist. Kohus märgib, et sellele lisaks on tööandjal oli peale seletuskirja

saamist diskretsiooniõigus jätta hüvitis summas 32,50 eurot hagejale hüvitamata ja

tulenevalt TLS § 72 kohaselt kasutada võlaõigusseaduses ette nähtud

õiguskaitsevahendeid. Kostja on oma 09.07.2021 käskkirjaga nr 14-4/12 /dtl 544/

otsustanud punktis 11.3. maksta S. Vallavalitsuse ja S. Vallavalitsuse hallatavate

asutuste töötajatele välja töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto (lisa

1) kasutamise hüvitised perioodil 01.06.-30.06.2021. a vastavalt sõidupäevikutes

toodud arvestustele alljärgnevalt XXX XXX juhataja H. J. - isikliku sõiduauto

kasutamise kulud kogusummas 80 € (kaheksakümmend eurot) (läbisõit tööülesannete

täitmisel 600 km, millest hüvitamisele kuulub 320 km). Seega on kostja kohast

õiguskaitsevahendit 09.07.2023 kasutanud ning ei ole samas töötaja suhtes

rakendanud distsiplinaarkaristust ega teinud töölepingu ülesütlemise hoiatust. Kohus

märgib et nimetatud käskkirjast nähtuvalt on sõidukulusid osaliselt hüvitatud veel ka

punktis 1.2, millest kohus järeldab, et sõidupäeviku andmete kontrollimisel esinenud

minetuste puhul on tavapärane jätta põhjendamatud kulutused hüvitamata. Kohus on

veendumusel, et 14-15.06.2021 hageja poolt sõidupäeviku täitmise korral

rikkumine on olemuselt ebaoluline rikkumine, mis ei kujuta enesest TLS § 88 lg

1 p 5 kirjeldatud rikkumise toimepanemist hageja poolt. Seega puuduvad

alused ilma hoiatuseta töösuhte lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 5 sätestatud alusel.

III XXXe puhkuste ajal avatuna hoidmiseks kohustamise episood

41. Kohus tuvastas, et 16.08.2021 koostatud töölepingu ülesütlemise

avalduses kirjeldab kostja rikkumist alljärgnevalt : Tööandja edastas XXXe

üldmeilile teate, et leppida kokku XXXe ligipääsuvahendite üleandmises, tagasisidet

2-21-14502

ei saanud. Tööandja käis XXXes kohapeal, et leppida kokku ligipääsuvahendite

üleandmises, kus selgus, et Teie ei ole oma puhkuse ajaks vajalike ülesannete

täitmiseks asendajat määranud ega andnud ka ise asutuse töötajale korraldust

hallatava asutuse ligipääsuvahendite üleandmiseks Tööandjale, mistõttu keeldus

hallatava asutuse töötaja ligipääsuvahendite üleandmisest. Nimetatud keeldumine on

registreeritud kohapeal ka kirjalikult. Seejärel andis Tööandja Teile seadusliku

korralduse tuua XXXe ligipääsuvahendid S. Vallavalitsusse hiljemalt 23. juulil 2021,

mida Te samuti eirasite. Tööandja saatis 29. juulil Teile mobiiltelefonile (number

XXX) SMS-i, milles andis täiendava korralduse ja järgmise tähtaja

ligipääsuvahendite üleandmiseks. Järgmiseks tähtajaks määras Tööandja 30. juuli

kell 15.00 ning üleandmise asukohaks vallavalitsuse hoone aadressil XXX, XXX. Ka

seda korraldust Te eirasite. Vaatamata sellele, et Tööandja tegi korduvalt

pöördumisi ja andis tähtaegu XXXe ligipääsuvahendite üleandmiseks Tööandjale, ei

reageerinud Teie kui hallatava asutuse juhataja nendele. Seetõttu tuli Tööandjal

enda hallatava asutuse ruumidesse pääsemiseks avada uksed, paigaldada uued

lukusüdamikud ning taastada valvesüsteemi töökord, et tagada S. Vallavalitsuse

09.07.2021 korralduse nr 284 „XXXe ajutine sulgemine“ täitmine. Töölepingu

seaduse (TLS) § 15 lg 1 kohaselt täidab töötaja oma kohustusi tööandja vastu

lojaalselt ning lg 2 p 5 järgi töötaja peab hoiduma tegudest, mis takistavad teistel

töötajatel kohustusi täita. TLS § 16 lg järgi peab töötaja töökohustusi täitma

lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö

iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Antud juhtumi puhul eirasite Te

põhjendamatult korduvaid Tööandja korraldusi ja püüdeid koostööks. Sellise

vastutustundetu käitumisega tekitasite Tööandjale nii rahalist kui mainekahju

(kirjeldus käesoleva dokumendi punktis 4), millega kokkuvõttes olete põhjustanud

usalduse kaotuse.

42. Kohus tuvastas järgmised käesoleva episoodi lahendamisel olulised

asjaolud:



/dtl 22/ Hageja edastas kostjale enese ja teiste XXXe töötajate

puhkusesoovid 21.01.2021, vastavalt H. J. 12. juuli - 15. august 2021; M.

A. 19. juuli -15. august; 2021 M. I. 12. juuli- 15 august 2021; L. T.

19.juuli - 15. august 2021;



/dtl 23- 28/ Kostja (tööandja) S. vald kinnitas töötajate puhkusegraafiku

08.02.2021 käskkirjaga nr 14-2/7, mille kohaselt kostja põhipuhkus oli

12.07-15.08 / 35 päeva. /dtl 31-32/ Kostja lubas oma 21.06.2021

käskkirjadega puhkusele kütja-remondimehe M. I. u (I. ) ja koristaja L.

T.;



/dtl 35/ Kostja 28.06.2020 (viga aastaarvus) käskkirjaga nr 14-2/50 lubas

kostja XXXe juhataja H. J. põhipuhkusele alates 12. juulist kuni 15.

augustini 2021. a (35 kalendripäeva) 2021. a puhkuse arvelt.



/dtl 37/ Hageja tegi kostjale 30.06.2023 ettepaneku XXXe ajutiseks

sulgemiseks 19. juulist kuni 15. augustini 2021 a. seoses XXXe töötajate

kollektiivpuhkusel viibimisega.



/dtl 39/ Kostja 09.07.2021 korralduse nr 284 kohaselt p. 1 Sulgeda XXX

kollektiivpuhkuseks perioodil 19. juuli kuni 01. august 2021. p. 2.

Perioodil 02. august kuni 15. august 2021. a korraldada XXXe juhatajal

hallatava asutuse töö nii, et oleks tagatud külastajatele võimalus kasutada

K. XXXt tavapärases korras. p.3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

Korralduse allkirjastasid valla esindajad K. K. kell 15:25 ja K. V. kl

2-21-14502

16:16.



09.07.2021 oli reedene päev, ning hageja puhkus algas sellele järgnevast

tööpäevast so. 12.07.2021.



/dtl 41/ Hageja saatis 13.07.kostjale vastuseks e-kirja aadressilt XXX.

Hageja toob välja, et seoses vallavalitsuse korraldusega nr. 284 ja

tulenevalt vallavanema käskkirjast nr. 50 ning võttes aluseks TLS § 54

lg1, § 69 lg 1, lg 2,lg 4 lg 5, saab puhkuste ajakava muuta üksnes tööandja

ja töötaja kokkuleppel. Kostja ei saa ega soovi ettenähtud põhipuhkuse

ajal XXXe tööd korraldada. Kui vallavalitsus soovib, et XXX oleks

avatud XXXe töötajate kollektiivpuhkuse ajal 2. augustist kuni 15

augustini tuleb vallavalitsusel olukord lahendada kuidagi teisiti.



Kostja pöördus hageja poole 14.07.2021 e-kirjaga, lisaks käis kostja

XXXes kohapeal, kus tal ligipääsuvahendeid kätte saada ei õnnestunud.

Seejärel saatis kostja hagejale korralduse 19.07.2021 ning viimaks hageja

telefonile 29.07.2021 SMS-i



/Dtl 42/ Kostja teavitas hagejat hageja puhkuse ajal 03.08.2021 S.

vallavalitsuse korraldusest 03.08.2021 nr 10-2/902-7. selgitades: Selleks,

et tagada S. Vallavalitsuse 09. juuli 2021. a korralduse nr 284 „K. XXXe

ajutine sulgemine“ täitmine, on alates 02. augustist kuni 15. augustini K.

XXXe juhataja asendajaks koos kõigi õiguste ja kohustustega määratud A.

P. . Kõigi juhataja asendamist puudutavate küsimustega pöörduda minu

poole. Tulenevalt asjaolust, et vaatamata korduvatele pöördumistele ja

tähtaegadele ei antud S. Vallavalitsuse esindajale üle K. XXXe

ligipääsuvahendeid, avasime 02. augustil nelja isiku, sh juhataja asendaja

A. P. i, juuresolekul XXXe uksed ja paigaldasime ustele uued

lukusüdamikud. Lisaks oli vaja vaigistada ka valvesüsteem, mille koodi

samuti vallavalitsuse esindajale tähtaegselt teada ei antud. Hoone

valvesüsteemi töökord taastati ja süsteemi lisati valvekoode juurde. Lisaks

eelnevale teostasime 02. augustil inventuurinimekirja alusel ning

juhataja asendaja juuresolekul ka K. XXXe varade inventuuri.

Inventuuriaktis on märgitud nii asjad, mille inventuurikomisjon kohapeal

leidis kui ka need, mida leida ei õnnestunud.“



Vaidlus puudub selle üle, et hageja puhkus lõppes ning ta naases tööle

16.08.2023.



Kostja allkirjastas töölepingu ülesütlemise avalduse 16.08.2021 kell

09:41, kirja autoriks on märgitud I. T. ning fail on loodud 16.8.2022 kell

09:40:55, maht 5 lk.

43. Tulenevalt TLS § 17 lg 2 peab tööandja korralduse andmisel mõistlikult

arvestama töötaja huve ja õigusi. Selle sätte rikkumise korral kohaldub TLS § 17 lg

3, millest tulenevalt töötaja ei pea täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu,

kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu,

kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis

on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine. TLS § 69 lg 2 esimese

lause kohaselt tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle

töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. TLS § 69 lg 4 tulenevalt on

puhkuste ajakava õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel. TLS § 69 lg 5

esimese lause kohaselt on tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata

ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise

ärahoidmiseks.

2-21-14502

44. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhtumi puhul ei ole kohtul võimalik

hagejapoolset töökohustuste rikkumist üldse tuvastada. Kohtule esitatud

asjaoludest nähtuvalt on kostja lubanud hageja korralisele puhkusele vastavalt

jaanuaris 2021 avaldatud puhkusesoovile /dtl 22/ ja 08. veebruaril 2021 kinnitatud

puhkusegraafikule. Kohus on veendunud, et tulenevalt puhkusegraafikust oli kostjale

kui tööandajale juba 08.02.2021 käskkirja nr 14-2/7 väljaandmisel (/dtl

23-28/väljaandjaks vallavanem A. A. ) teada ja üheselt arusaadav, et hageja viibib

puhkusel 12.07-15.08.2021, ning hallatavas asutuses puhkasid kõik töötajad samal

perioodil. Hageja on välja toonud, et suvine kollektiivpuhkus oli igal varasemal aastal

olnud tavaline, igal suvel oli periood, kus XXX oli suletud. Hageja selgitab, et ta tegi

rutiinselt, sarnaselt varasematele aastatele ning vastavalt XXXe põhimääruse § 10

lg-le 3 vallavalitsusele 30.06.2021 avalduse XXXe ajutiseks sulgemiseks

kollektiivpuhkuse tõttu /dtl 37/. Mingeid erakorralisi asjaolusid ega vallavalitsuse

seisukoha muutmist suviste kollektiivpuhkuste osas hagejale kuni 30.06.2023 teada

antud ei olnud.

45. Kohus nõustub hagejaga, et tööandja 09.07.2021 korraldus oli hageja jaoks

üllatuslik. Samuti tuvastas kohus, et kostjal puudusid 09.07.2021 korralduse andmise

ajal nii hageja kui ka teiste XXXe töötajate nõusolekud puhkuste muutmiseks. Kohtu

jaoks jääb täiesti arusaamatuks kostjapoolne hagejale erakorraliste ja sisuliselt hageja

puhkuse katkestamist nõudvate korralduste andmine viimase puhkuseelse tööpäeva

09.07.2020 lõpus, kui valla korralduse allkirjastasid valla esindajad K. K. kell 15:25

ja K. V. kl 16:16 st. vähem kui tund aega enne tööpäeva lõppu. Samuti märgib

kohus, et tulenevalt XXXe põhimääruse §-st 9 lg 2 asendab XXXe juhatajat asendab

juhataja puhkusel või töölähetuses viibimise ajal või haigestumise või töölt

vabastamise korral kõigi õiguste ja kohustustega isik, kellele on vallavanema

käskkirjaga tehtud ülesandeks juhataja ülesannete täitmine. Seega oli vallavanema

K. K. pädevuses juhataja asendaja õigeaegne määramine ning käskkirjaga

korralduste tegemine valduse üleandmiseks mõistliku aja vältel, töötaja töökohustuste

täitmise ajal, seega mõistliku aja vältel enne töötaja puhkusele siirdumist

46. Kohus on seisukohal, et kõigist kohtule esitatud antud episoodi puudutavatest

kirjalikest tõenditest ning hageja H. J. ja kostja esindaja K. K. tunnistajana

ärakuulamise protokollidest nähtuvalt hageja kui tööandja ise XXXe põhimääruse §-

st 9 lg 2 õigeaegselt ei täitnud ega taganud võimalust, kus puhkusele siirduv töötaja

saaks vajadusel üle anda hoone valduse, valvekoodid jne.

47. Sealjuures on kohtu jaoks on kummastav ja arusaamatu, miks valla bilansis

oleva allasutuse - XXXe juurdepääsu- ja valveseadmete küsimuse lahendamist ning

inventuuri läbiviimist ei olnud võimalik korraldada varem, hageja kui keskuse

juhataja tööajal, vaid seda oli vältimatult vajalik asuda teostama just juhataja

põhipuhkuse ajal. Kohus märgib siinkohal ära ka selle, et tulenevalt XXXe

põhimääruse §-st 13 teostavad XXXe ja selle juhataja tegevuse õiguspärasuse ja

otstarbekuse üle järelevalvet vallavalitsus ja vallavolikogu revisjonikomisjon. Samas

puuduvad andmed, et juhataja tegevuse õiguspärasust oleks üldse enne 16.08.2023

toimunud töölepingu ülesütlemist vastavalt XXXe põhimääruse §-le 9 lg 2

kontrollitud vallavalitsuse ja revisjonikomisjoni poolt. Kohtule jääb täiesti

mõistetamatuks olukord, kus kostjal valla vara omanikuna puuduvad valla bilansis

olevatesse ehitistesse juurdepääsu tagavad võtmed või valvekoodid ning täiesti

2-21-14502

põhjendamatu ja taunitav on asuda hagejale kui töötajale korraldusi võtmete

üleandmiseks anda alles töötaja korralise ja jaanuarist kostjale ette teada olnud

puhkuseperioodi ajal.

48. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja tööandjana, andes alles 09.07.2021

tööpäeva lõpul välja korralduse nr 284, ei ole antud juhul järginud ei TLS § 17 lg 2

ega TLS § 69 lg 4, sätestatut, ega S. vallavolikogu poolt kehtestatud XXXe

põhimääruse § 9 lõiget 2, vaid on ise jätnud õigeaegselt määramata XXXe juhataja

asendaja, Kohus on seisukohal, et kostja kui tööandja käitumine 09.07.2021 toime

pandud TLS § 17 lg l on olnud ette kavatsetud ja tahtlik, kuna tööandjal puudusid

mistahes kaalukad põhjused XXXe lahtiolekuaja muutmise korralduse välja

andmiseks sisuliselt tund aega enne töötaja viimase puhkuse-eelse tööpäeva lõppu,

sealjuures talle XXXe põhimääruse §-st 9 lg 2 tulenevalt puhkuseaegset asendajat

määramata. Kohus hindab siinjuures õigusvastaseks ka kostja vältava tegevus

hagejale puhkuse ajal erinevate tööd puudutavate korralduste edastamise e-posti ja

telefoni teel alates 14.07.2021 kuni 03.08.2021.a. S. vallavalitsuse korraldusest

03.08.2021 nr 10-2/902-7, mistõttu kostja korraldused on tühised TLS § 17 lg 3

alusel. Samuti on kostja tegevus vastuolus hea haldusse tavaga, kus avaliku võimu

kanda koostab ja edastab oma töötajale kui akti adressaadile suunatud korralduse

viimase puhkuse-eelse tööpäeva lõpus. Kohus on seisukohal, et antud juhul on

tööandja ise jämedalt rikkunud TLS § 69 lg 4 sätestatut, kui ka koostanud korralduse

nr 284, mis läheb otsesesse vastuollu kostja enda poolt varasemalt antud

korraldustega puhkusegraafiku kinnitamisel. Samuti puudub kostjal alus hageja

puhkuse katkestamiseks TLS § 69 lg 5 toodud alustel. Kohus on seisukohal, et antud

juhul on kostja jätnud oma tegevuse mõistlikul viisil ette planeerimata juhul kui

kostja sooviks oli hoida XXX avatuna hageja puhkuse ajal. Seega puuduvad antud

episoodi puhul mistahes alused töötajaga töösuhte lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 5

sätestatud alusel.

.

IV Facebooki postituse episood

49. Kohus tuvastas, et 16.08.2021 koostatud töölepingu ülesütlemise avalduses

kirjeldab kostja hagejapoolset rikkumist järgnevalt: S. Vallavalitsuse 09.07.2021

korralduse nr 284 „XXXe ajutine sulgemine“ alusel tuli Teil korraldada hallatava

asutuse töö XXXe sulgemise perioodil. Teie tõlgendasite korraldust XXXe ajutise

sulgemise kohta Tööandja nõudena teha tööd XXXes töötajate kollektiivpuhkuse

ajal. Sellist väärarusaama kommunikeerisite ka kogukonnale avalikul XXXe

sotsiaalmeediakontol.

50.

16.08.2021 koostatud töölepingu ülesütlemise avalduses (dtl 17-21) on

faktilise asjaoluna nr 4 esitatud järgnev XXX on S. Vallavalitsuse hallatav asutus,

millele on loodud sotsiaalmeediakonto Facebookis XXX). Tegemis on ametliku

asutuse sotsiaalmeediakontoga, mille eesmärgiks on tutvustada XXXe tegevust ning

kajastada informatsiooni ja teateid. 04.08.2021 kell 11:45 tehti XXXe Facebooki

lehele administraatori poolt postitus, mille sisu oli väga üheselt mõistetavalt

suunatud S. Vallavalitsuse kui tööandja maine kahjustamisele (postitusest on

salvestatud ekraanipilt). 09.08.2021 edastatud e-kirjaga juhtis Tööandja Teie

tähelepanu sellele, et asutuse ametlikule sotsiaalmeediakontole postitades peab

lähtuma eetika normidest ning hoiduma tööandja maine kahjustamisest. Kuna

hallatava asutuse juht on nii enda juhitava asutuse kui ka vallavalitsuse väärtuste

esindaja ja mainekujundaja, siis on talle ka kõrgemad ootused käitumisstandardite

2-21-14502

järgimisele, mis lubab eeldada, et hallatava asutuse ametlikul sotsiaalmeediakontol

ei kajastata tööandja mainet kahjustava sisuga postitusi. Tööandja palus postituse

koheselt K. XXXe ametlikult Facebooki lehelt eemaldada ning tagada edaspidi

nimetatud lehel vaid eesmärgipärase teabe edastamine. Tööandja tähelepanu

juhtimise järel postitust muudeti ja asemele lisati ebasobiv kommentaar, mis samuti

pole kooskõlas XXXe sotsiaalmeediakonto eesmärgiga. Sellest tulenevalt pole

Tööandjal kindlust, et olete enda vääriti käitumist mõistnud ja Tööandja hinnangul

olete käitunud viisil, mis pole kooskõlas heade tavadega ja professionaalsusega,

mida asutuse juhataja amet nõuab. Töölepingu seaduse § 15 lg 2 p 9 kohustab

töötajat hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad

klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Tõendamaks klientide või

partnerite usaldamatuse põhjustamist, ei ole vaja saada konkreetse kliendi või

äripartneri vastavat hinnangut, vaid piisab, kui töötaja tegu on tekitanud

usaldamatuse tekkimise võimaluse (Ringkonnakohtu 31.01.2013 lahend nr 2-11-

7756/29). XXXe sotsiaalmeediakontole administraatori poolt postitatud isiklikud

seisukohad, hinnangud ja kommentaarid tekitavad Tööandja suhtes usaldamatuse

tekkimise võimaluse juba ainuüksi seetõttu, et postitajale sobivalt esitatud pooltõed,

valed ning faktimoonutused loovad Tööandja tegevusest ebaõige kuvandi. Tööandja

hinnangul olete rikkunud lojaalsuskohustust ja kahjustanud Tööandja mainet, mida

kinnitab kogukonna reageerimine XXXe sotsiaalmeediakonto postitusele, kus Te

endale sobivalt asutuste vahelist töökorralduse teemat käsitlesite. Sellise teoga

olete põhjustanud ja loonud võimaluse Tööandja maine kahjustamiseks, mistõttu ei

ole aktsepteeritav Teiega koostöö jätkamine.“

51. Hageja viibis postituse tegemise ajal puhkusel. Kostja on kohtule esitanud

kuvatõmmiseid viidatud 04.08.2022 postitustest, 16.12.2022 menetlusdokumendi

lisades /dtl 222-225/. Postituses kirjeldatakse XXXe suvist sulgemist

kollektiivpuhkuse ajal ning kostja esitatud korraldusi hagejale keskuse avamiseks jne.

Rikkumise kirjeldusest ei nähtu mainekahju teke kostjale. Ülesütlemisavaldusest

nähtuvalt juhtis kostja 09.08.2021 tähelepanu sellele, et tema hinnangul on postitus

tööandja mainet kahjustava sisuga ning palus postituse kustutada, kuid ei esitanud

hagejale hoiatust töölepingu ülesütlemise kohta TLS § 88 lg 3 mõttes. Sellest

järeldab kohus, et ka kostja ise ei pidanud vahetult pärast postituse tegemist hagejat

töölepingut või oma kohustusi rikkunuks. Kostja selgitab lisaks, et 09.08.2021 kirja

järel postitust muudeti ja asemele lisati ebasobiv kommentaar. Kohtule ei ole

arusaadav, milline on „ebasobiv kommentaar,“ mis on samuti lehelt eemaldatud.

Hageja on menetluses selgitanud, et XXXe Facebooki lehel on vaid kolm jälgijat

ning kolm isikut (võimalik, et samad isikud) on lehe ka „meeldivaks“ märkinud (lisa

15). Seega ei ole eluliselt usutav, et hageja lühikest aega FB lehel üleval seisnud

postitus oli kostja mainet kahjustav või põhjustas kostja klientide ja partnerite

usaldamatuse kostja kui tööandja vastu. Kostja ei ole mainekahju tekkimise kohta

esitanud ühtegi tõendit.

52. Kohus on seisukohal, et FB postituse tegemisel, milles hageja ühepoolselt

kajastas oma nägemust XXXes juulis-augustis 2021 toimunud sündmusi ning

eemaldas postituse koheselt peale tööandja vastava avalduse saamist, ei anna samuti

alust hagejaga päevapealt TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töölepingu lõpetamiseks. Seega ei

ole töötaja töölepingu täitmisel rikkunud oma hoolsuskohustust ning isegi juhul, kui

lugeda FB postituse algne tegemine töötaja lojaalkohustuse rikkumiseks, on tegemist

olemuselt ebaolulise rikkumisega, mis ei kujuta enesest TLS § 88 lg 1 p 5 kirjeldatud

rikkumise toimepanemist hageja poolt. Seega puuduvad alused ilma hoiatuseta

2-21-14502

töösuhte lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 5 sätestatud alusel.

Tööandja ja L. T. vahel 25.11.2019 sõlmitud töölepingu täitmise asjaolud

53. Kohus tuvastas, et 16.08.2021 koostatud töölepingu ülesütlemise avalduses

(dtl 17-21) on faktilise asjaoluna nr 5 esitatud järgnev “Tööandja ja L. T. vahel

sõlmiti 25.11.2019 tööleping, mille alusel L. T. asus tööle XXXe koristaja

ametikohale. Seoses XXXe registreerimisega e-äriregistris S. Vallavalitsuse

hallatava asutusena, anti 12.02.2020 üle XXXe töötajate töölepingud K. XXXele.

XXXe põhimääruse § 9 lg 1 p 6 alusel on XXXe juhataja tööandja õigust omavaks

isikuks XXXe töötajatele kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega ning L. T.

töölepingu p 2.3 kohaselt annab talle tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist

XXXe juhataja. Olete esitanud Tööandjale XXXe töötajate tööaja arvestuse tabelid,

millest nähtub koristaja L. T. töötamine. 11.08.2021 esitas L. T. XXXe juhataja

asendajale avalduse koristaja ametikohalt vabastamiseks, millele lisas seletuskirja.

Seletuskirjas kinnitab L. T. , et oli XXXe koristaja ametikohal, kuid ei ole kordagi

hoones koristamas käinud. Antud tööd pidid teostama teised isikud (nimed

seletuskirjas). Eeltoodust tulenevalt olete esitanud Tööandjale valeandmeid tööaja

arvestuse tabelis, mis on olnud aluseks koristajale töötasu maksmiseks.

Valeandmete esitamine on käsitletav pettusena, millega olete põhjustanud Tööandja

usalduse kaotuse enda suhtes.“

54. Kohus tuvastas järgmised käesoleva episoodi lahendamisel olulised

asjaolud:



/DTL 250- 253/ S. vallavalitsuse 25.11.2019 käskkirjast nr 14-1/92 tulenevalt

sõlmis vallavanem E. T. L. T. ga 25.11.2019 tähtajatu tööleping, mille alusel

L. T. asus tööle XXXe koristaja ametikohale. Töölepingu on allkirjastanud

vallavanem E. T. ja L. T. Seoses XXXe registreerimisega e-äriregistris S.

Vallavalitsuse hallatava asutusena, anti 12.02.2020 üle XXXe töötajate

töölepingud K. XXXele. L. T. töölepingu p 2.3 kohaselt annab talle

tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist XXXe juhataja.



/DTL 254/ Kogu töötamise perioodi 06.12.2019-11.08.2021 laekus L. T.

töötasu tema Swedbank pangakontole XXX Lisaks on kohtule on esitatud ka

isikukaardi väljavõtted detailsete töötasuandmetega /dtl 255-257/.



/Dtl 262/ L. T. on 11.08.2021 esitanud omakäelise avalduse: “Palun

vabastada mind omal soovil XXXe koristaja ametikohalt alates 11.august

2021, millele on lisatud kanne ”Rahuldan, A. P. 11. Aug. 2021,a,”



/DTL 263/ on L. T. esitatud omakäelise seletuskirja, milles on kirjas” Mina,

L. T. kinnitan, et olin XXXe koristaja ametikohal, kuid ei ole kordagi hoones

koristamas käinud. Antud tööd pidid teostama H. J. ja R. T. .

55. Kostja on hagejale süüks pannud, et hageja koostas tööandjale XXXe

töötajate tööaja arvestuse tabelid, millest nähtub koristaja L. T. töötamine. XXXe

põhimääruse § 9 lg 1 p 6 alusel on XXXe juhataja tööandja õigust omavaks isikuks

XXXe töötajatele kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.

56. Kohus tuvastas, et hageja tööülesanded olid loetletud

ametijuhendis /dtl 14/, mille hulgas oli hageja kohustuseks „hoiab

päevakeskuses korda ja koristab.“ Seega oli hagejal samuti

ametijuhendist tulenev ruumide koristamiskohustus, mille täitmine

st. koristamine ei saa olla hagejale ette heidetav.

57. Kohus olles uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid

2-21-14502

ja kuulanud ära tunnistajad Õ. T. , E. T. i, A. T. , vande all

hageja H. J. ning kostja esindaja K. K. teeb järgmised

järeldused:

L. T. ja kostja vahel sõlmiti 25.11.2019 tähtajatu tööleping. Töölepingu allkirjastas

kostja esindajana vallavanem, seda kinnitavad ka tunnistajate T. i kui T. ütlused.

Vaidlust ei ole ka selle üle, et töölepingu L. T. ga sõlmis kostja ise. L. T. le maksti

töötasu alates 25.11.2019, kuid töölepingud anti XXXele üle 12.02.2020.

Kohus loeb tõendite kogumi põhjal tõendatuks, et kostja on olnud lepingu sõlmimise

ajast teadlik, et tegelikkuses eakas L. T. ise reaalselt tööd tegema ei hakka. Seega on

kostja ise loonud olukorra ja kujundanud praktikat näiliselt tööle võetud töötajale

palgaarvestuse pidamise ja palga väljamaksmise osas. Vaidlus puudub selle üle, et

alates 25.11.2019 on hageja täitnud tööaja tabeleid kõigi XXXe töötajate sh. L. T.

suhtes. Tabelid11

on igakuiselt esitatud kostja raamatupidamisele, ning

raamatupidamist on kontrollinud ka valla revisjonikomisjon.

Hageja kinnitab, et tema ei ole L. T. töötamise arvelt täiendavat töötasu saanud ning

see asjaolu on kostja poolt tõendamata.

Tunnistajate T. i, T. ja T. selgitustega on leidnud tõendamist, et L. T. asemel

koristas tegelikult R. T. . Kostja poolt 17.02.2023 menetlusdokumendina lisana 1

esitatud tööajatabelitest nähtuvalt on näidatud koristaja töötunnid. Kuna L. T.

asemel koristas XXXt R. T. , mistõttu tööaja tabelis kajastuvad koristaja töötunnid

Kostja ei ole tõendanud, et töid ei teostatud ning kajastatud tundide ajal XXXes ei

koristatud.

Endine vallavanem E. T. selgitas 17.04.2023 istungil vande all, et L. T. ga

töölepingu sõlmimine sai alguse vaidlusest, mis puudutas hageja (tegelikult ka R.

T. ) lisatasusid. Vastavas osas on hageja ja E. T. i seletused sarnased.

Kohus märgib, et kohus ei võta arvesse kostja esitatud fotod12 mingitest objektidest,

mis väidetavalt paiknesid XXXes. Kostja väidab, et fotod tegi XXXe juhataja

kohusetäitja A. P. (alates 2021 augustist). Kohus märgib, et fotode tegemise aeg ja

koht ei ole üheselt teada, samuti ei ole fotode tegemise juures viibinud hageja ise, ega

valla esindaja. Enne kollektiivpuhkusele minekut ei ole XXXe tegevusele ega

puhtusele etteheiteid tehtud.

58. Kohus on seisukohal, et kuna töölepingu L. T. ga on novembris 2019

sõlminud kostja vallavanem E. T. i isikus ise, tuleb L.T. ga sõlmitud töölepingu

asjaolud (sh näilise lepingu sõlmine lugeda kostjale teadaolevaks alates novembrist

2019. Kohus ei loe eluliselt usutavaks tunnistaja T. i ebamääraseid selgitusi selle

kohta, et tema kostja esindajana ei olnud töölepingu sõlmimisel teadlik töötaja L. T.

tervislikust seisundist olukorras, kus ta samas möönab, et oli L. T. ga

perekonnatuttav, või asjaolust, et koristaja tööd tegi tegelikult L. T. asendajana R.

T. . Vastupidi, tunnistaja on kinnitanud, et R. T. toimetas ringi mh. koristajana.

Vaidlust ei ole ka selles osas, et koristaja tööd töölepingu kehtivuse perioodil teostati

ning selle alusel maksti töötasu nimelt L. T. le, mida tõendab kostja poolt esitatud

kontoväljavõte /dtl 254/. Kostja ei ole hagejale kogu L. T. töötamise perioodi vältel

varasemalt etteheiteid teinud ega täiendavaid selgitusi küsinud. Antud töölepingu

asjaolude uurimiseks ei ole kostja läbi viinud teenistuslikku juurdlust. Kostja ei ole

hagejale teinud ka täiendavaid korraldusi, hoiatusi ega antud korraldust kostja enese

poolt sõlmitud töölepingu lõpetamiseks. Tööaja tabelite täitmine on algusest peale

toimunud on olnud vältav ning hagejale ei ole selles osas tehtud ühtegi etteheidet ega

11 Kostja tõend 16.12.2022 L. T. tööaja arvestuse tabelid /dtl 255-257/

12 Kostja 16.12.2022 tõendid – fotod /dtl 264- 272/

2-21-14502

antud korraldust lepingu lõpetamiseks. Kuivõrd tööleping on sõlmitud vallavanema

poolt, kes oli kostja esindaja töölepingu sõlmimise ajal, langeb sisuline vastutus

fiktiivse töölepingu sõlmimise ja selle täitmise (tasu maksmise) osas kohtu hinnangul

pigem kostjale. Selles olukorras ei ole kohtu hinnangul ei õiglane ega põhjendatud

hagejaga töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, samuti on kohus

seisukohal, et täitmata on TLS § 88 lg 4 toodud tingimus, mille kohaselt tööandja

võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta

ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Seega on ka

sellest episoodist hagejaga töölepingu ülesütlemine TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine.

59. Kokkuvõtvalt on kohus veendunud, et kostja poolt hagejaga 16.08.2021

töölepingu nr 159 ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3. alusel on tervikuna tühine TLS

§104 lg 1 tulenevatest alustest. Seega kuulub hageja nõue töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks rahuldamisele. Kohus lõpetab hageja ja kostja vahel

sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel. Kohus on tuvastanud, et tulenevalt

TLS § 97 lg 2 p-st 4 on kostjal kohustus hagejat töölepingu

erakorralisest ülesütlemisest ette teatada, vähemalt 90

kalendripäeva. Seega tuleb tööleping lugeda lõppenuks 90 päeva

möödumisel alates 08.11.2020 ning teha vastav kanne töölepingu lõppemise

kohta töötamise registris.

60. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid

hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid

lahendis ei käsitle

Hüvitise arvestamise alused

61. TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon

lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud

juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse

7. peatükis sätestatut. Kohus võtab hüvitise väljamõistmisel arvesse,

et tegemist oli pikaajalise, üle 10 aasta kestnud e töösuhtega, poolte

käitumist töösuhte lõpetamisel ning kostja poolt ebaseaduslikult

töölepingu ülesütlemist. Hageja on esitanud hüvitisenõude TLS § 109 lg 1

alusel, nõudes hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, so kokku 2 707,73 eurot

(brutotasu). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ühe kuu keskmise

töötasu suuruseks on 902,58 eurot (bruto).Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada

kogu hüvitise nõude ulatuses. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt S. vallalt

hageja H. J. kasuks välja hüvitise XXX kuu keskmise töötasu ulatuses, so kokku 2

707,73 eurot (brutotöötasu) TLS § 109 lg 1 alusel.

Menetluskulud

62. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1, 173 lg 1 ja 174 lg 1 jätab kohus menetluskulud

tervikuna kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. Hagejal tuleb kohtule

esitada menetluskulude nimekiri 10 päeva jooksul alates käesoleva otsuse

jõustumisest.

2-21-14502

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm

Tallinna Ringkonnakohtu 12-09-2025 otsus resolutsioon ja resolutsiooni terviklik sõnastus:

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1.

Tühistada Pärnu Maakohtu 10.07.2024 otsus osas, milles mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja hüvitis suuremas summas kui 1353,87 €. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega jätta nõue nimetatud summat ületavas osas rahuldamata. Tühistada sama otsus osas,

milles hageja menetluskulud jäid kostja kanda ja jätta see kulu hageja enda kanda. Ülejäänud

osas jätta sama otsuse resolutsioon muutmata, arvestades lisaks käesoleva otsuse

põhjendustega.

I.2.

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.3.

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kummagi poole enda kanda ja rahaliselt kindlaks

määramata.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Hagi rahuldada osaliselt.

II.2. Tuvastada, et poolte 04.02.2008 sõlmitud töölepingu kostjapoolne 16.08.2021

ülesütlemine on tühine.

II.3. Lõpetada poolte 04.02.2008 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, lugedes

viimaseks tööpäevaks 16.08.2021.

II.4. Mõista kostjalt S. vallalt hageja H. J. kasuks välja 1353,87 € (bruto).

II.5. Menetluskulud maa ja ringkonnakohtus jätta kummagi poole enda kanda ja rahaliselt

kindlaks määramata.