2-22-8807/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedkäesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse
Legislator headnote
AI generated2-22-8807/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Priit Kama
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. juuli 2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-8807
Tsiviilasi
OÜ Endover KVB, Galerii Loftid OÜ, OÜ Volta
hagi A P, Creatmix OÜ, J M, K P, P V, M A, M
K, S V V, Swedano OÜ, T H V, J L, K K, H K
vastu reaalservituudi kustutamise tahteavalduse
nõusoleku asendamiseks kohtulahendiga ja asjaolu
tuvastamiseks,
et
kinnistusraamatu
servituudikanne on asjaõiguse lõppemise tõttu
kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse
Tsiviilasja hind
639 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja 1: OÜ Endover KVB (registrikood 10308874,
aadress Tartu mnt 2, Tallinn 10145)
Hageja 2: Galerii Loftid OÜ (registrikood 16122840,
aadress Tartu mnt 2, Tallinn 10145)
Hageja 3: OÜ Volta (registrikood 10175210, aadress
Tööstuse 47, Tallinn 10416)
Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Arvo
Kivar (advokaadibüroo LMP, asukoht Keemia 4,
Tallinn 10616, tel: xxx, e-post: xxx)
Kostja 1: A P (isikukood xxx, aadress xxx)
Kostja 2: Creatmix OÜ (registrikood 12618716,
aadress Tööstuse 47b-50, Tallinn, e-post xxx),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets
(e-post xxx)
Kostja 3: J M (isikukood xxx, aadress xxx)
Kostja 4: K P (isikukood xxx, aadress xxx)
Kostja 5: P V (isikukood xxx, aadress xxx)
Kostja 6: M A (isikukood xxx, aadress xxx)
Kostja 7: M K (isikukood xxx, aadress xxx)
Kostja 8: S V V (isikukood xxx, aadress xxx)
Kostja 9: Swedano OÜ (registrikood 12668714,
aadress Tööstuse 47b-39, Tallinn, e-post xxx)
Kostja 10: T H V (isikukood xxx, xxx)
Kostja 11: J L (isikukood xxx, aadress xxx)
Kostja 12: K K (isikukood xxx, aadress xxx)
Kostja 13: H K (isikukood xxx, aadress xxx)
Kohtuistungi toimumiseaeg
02.07.2024
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada OÜ Volta hagi H Ke vastu.
2. Asendada H Ke (isikukood xxx) tahteavaldus kohtulahendiga järgmises
sõnastuses: kustutada xxx asuva kinnistu (registriosa nr xxx) kolmandasse
jakku kande nr xxx all sisse kantud juurdepääsuservituut.
3. Jätta OÜ Volta menetluskulud H Ke vastu esitatud nõude osas H Ke kanda.
4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi
jõustumist.
5. Otsus toimetada pooltele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda
riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Senine menetluse käik
1. Endover OÜ (endine OÜ Endover KVB), Galerii Loftid OÜ ja OÜ Volta (hageja) (ühiselt
hagejad) esitasid Harju Maakohtusse hagi A P, Creatmix OÜ, J M, K P, P V, M A, M K, S V
V, Swedano OÜ, T H V, J L, K K, H K vastu reaalservituudi kustutamise tahteavalduse
nõusoleku asendamiseks kohtulahendiga ja asjaolu tuvastamiseks, et kinnistusraamatu
servituudikanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse.
Kohus kinnitas 03.11.2022 hagejate ja P V, S V V, T H V, J L vahel sõlmitud kompromissi
ning lõpetas menetluse nimetatud kostjate vastu esitatud nõuete osas.
Kohus kinnitas 29.11.2022 hagejate ja A P, J M, M A ja K K vahel sõlmitud kompromissi
ning lõpetas menetluse nimetatud kostjate vastu esitatud nõuete osas.
Kohus kinnitas 05.12.2022 hagejate ja Creatmix OÜ vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetas
menetluse nimetatud kostja vastu esitatud nõuete osas.
Kohus kinnitas 10.01.2023 hagejate ja K P vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetas
menetluse nimetatud kostja vastu esitatud nõuete osas.
Kohus kinnitas 24.01.2023 hagejate ja Swedano OÜ vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetas
menetluse nimetatud kostja vastu esitatud nõuete osas.
Kohus kinnitas 28.03.2023 hagejate ja M K vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetas
menetluse nimetatud kostja vastu esitatud nõuete osas.
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
2. Endover OÜ (endine OÜ Endover KVB), Galerii Loftid OÜ ja OÜ Volta (hageja) (edaspidi
ühiselt hagejad) esitasid 13.06.2022 Harju Maakohtule hagi reaalservituudi kustutamise
tahteavalduse nõusoleku asendamiseks kohtulahendiga ja asjaolu tuvastamiseks, et
kinnistusraamatu servituudikanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku
tähenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 29.05.2015 AS Volta ja Kalamaja Kvartal OÜ
reaalservituutide seadmise lepingu kunagise xxx, Tallinn kinnistu (registriosa nr xxx)
tähtajatu ja tasuta juurdepääsuservituudiga xxx, Tallinn kinnisasja (registriosa nr xxx) kasuks,
mille kohaselt valitseva kinnistu omanikule jäi õigus kasutada ala, mis on lepingule lisatud
plaanil tähistatud. 01.09.2016 kinnistamisavalduse alusel jagati xxx kinnistu
korteriomanditeks ning kinnistu kasuks seatud xxx, Tallinn kinnisasja kolmandas jaos kande
nr 1 all koormanud juurdepääsuservituut kanti korteriomandite moodustamise käigus üle
kõikidele xxx korteriomanditele. Korteriomandi ostnud kostjad sõlmisid asjaõiguslepingud
korteriomandite omandamiseks siis kui servituut oli juba kinnistusraamatusse kantud.
11.03.2021 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 33 kehtestati Volta kvartali detailplaneering
(DP), mis lõi aluse teeniva kinnisasja (xxx) piiride muutmiseks. OÜ Volta palus
korteriomanikelt nõusolekut detailplaneeringu järgsete kruntide moodustamiseks ja kinnistu
jagamiseks selliselt, et servituudid ei kanduks üle kinnistutele, kus faktiliselt servituudi ala ei
paikne. Kuna kõik korteriomanikud, sh kostjad, nõusolekut ei andnud, viidi 15.06.2021
kinnistamisavaldusega kruntideks jaotamine läbi selliselt, et juurdepääsuservituut kanti üle
kõikidele uutele kinnistutele, mis tekkisid xxx kinnisasja arvelt. Hagejad on pöördunud
korduvalt kostjate poole palvega saada nõusolek reaalservituudi kustutamiseks kinnistutelt
registriosade nr-tega xxx, xxx, xxx ja xxx ja xxx, kuna lepingujärgne juurdepääsuservituudi
ala nimetatud kinnistutele ei ulatu.
3. Hagejad esitasid seisukoha kostja 28.12.2022 vastusele, milles märgivad, et kostja edastas
küll allkirjastatud nõusoleku teksti, kuid oli enne allkirjastamist seda omavoliliselt
kasutuskõlbmatuks muutnud ilma hagejaid teavitamata. Hagejad on selgitanud kostjale
täiendavalt allkirjastamise vajadust. Pooled kokkuleppele ei ole jõudnud. Parkimiskoha osas
märgib hageja, et antud küsimus ei puutu käesolevasse vaidlusesse, kuna 29.05.2015 sõlmitud
leping reguleerib eraldi parkimisservituudi seadmist ning juurdepääsu servituudi seadmist.
Käesolev kohtuasi puudutab üksnes juurdepääsu servituudi kustutamist, mis vahepeal
toimunud ehitustegevuse ning kinnistute piiride muutmise tõttu on reaalses elus kaotanud
igasuguse sisulise tähenduse.
4. Hagejad esitasid 27.11.2023 täiendava seisukoha, milles selgitavad, et
juurdepääsuservituudi asukoht lepiti kokku 29.0.2015 reaalservituutide lepingu punktis 3.1
ning tähistati lepingu lisas oleval plaanil. Käesolevas menetlusstaadiumis taotleb hageja Volta
OÜ kostja kasuks seatud juurdepääsuservituudi kustutamist oma kinnistult xxx (registriosa nr
xxx). Kostjale kuuluv parkimiskoht nr 5 paikneb parkimisplatsil, mis ulatub üle xxx, xxx
(registriosa nr xxx) ja xxx (registriosa nr xxx) kinnistute. Sealjuures parkimiskoht nr 5
paikneb kinnistul xxx. 29.05.2015 kokkulepitud juurdepääsu servituut paikneb xxx (reg.nr
xxx) ja xxx (reg.nr xxx) kinnistul. Nimetatud kinnistutel asub sõidutee ning nendelt
kinnistutelt hageja juurdepääsuservituudi kustutamist ei taotle. Servituudi kokkuleppe
eesmärk oli tagada sõiduki juurdepääs parklale mööda sõiduteed. Parkimisservituuti
juurdepääsuservituut ei puuduta ning on lepingus viimasest eraldi kokku lepitud. Seega saab
hageja Volta OÜ nõuda xxx kinnistu omanikuna juurdepääsuservituudi kustutamist AÕS §
182 lg 5 alusel.
5. Hageja esitas 23.01.2024 seisukoha, milles ei näe kostja esitatud tingimustel kompromissi
sõlmimise võimalust, kuna hageja ei pea võimalikuks käesolevas kohtumenetluses lahendada
kostjaga küsimusi, millel ei ole puutumust käesoleva vaidlusega.
Kostja vastuväited ja nende aluseks olevad asjaolud
6. H K (edaspidi kostja) esitas 28.12.2022 seisukoha, milles ei pea hagiavaldust põhjendatuks
ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja märgib, et allkirjastas 04.05.2022 nõusoleku, milles
taotles kinnistusraamatust järgmiste vaidlusaluste kinnistute kohta tehtud servituudikannete
kustutamist: xxx registriosa nr xxx, xxx nr xxx, xxx registriosa nr xxx Kostja ei andnud
nõusolekut servituudikande kustutamiseks kinnistut xxx (registriosa nr xxx) puudutavas osas,
kuna kostja kasutuses olev parkimiskoht nr 5 asub sellel kinnistul (katastritunnus xxx) ja
juurdepääs parkimiskohale kulgeb nimetatud kinnistu kaudu. Seega õiguslik alus viidatud
kinnistu kasutamiseks ei ole käesolevaks ajaks ära langenud.
7. Kostja esitas 26.04.2023 vastuse hagejate 28.12.2022 seisukohale, milles leiab, et
puudutatud isikuna on tal õigus taotletud nõusolek sõnastada, samuti kinnistusosakonnale
edastada kinnisasja omanikust sõltumatult. Hagejate etteheide selles, et 04.05.2022
allkirjastatud nõusolek on omavolilisest kasutuskõlbmatuks muudetud, ei vasta ka
tegelikkusele. Kinnistu xxx tulevane omanik ja detailplaneeringu koostamise korraldaja
Tallinna linn pole juurdepääsu- ja parkimisservituutide kinnistusraamatust kustutamist
vajalikuks pidanud ega leppetrahvi ähvardusel seda osaühingult Volta nõudnud. Tallinna linn
detailplaneeringu koostamise korraldajana on ka kohustatud tagama uusarendustele
juurdepääsu ja parkimiskohad. Selle tõttu on sõlmitud muu hulgas 29.05.2015
reaalservituutide seadmise lepingud. Need lepingud on omavahel lahutamatult seotud.
8. Kostja esitas 05.12.2023 seisukoha, milles peab kompromissi kinnitamist võimalikuks, kuid
vajab Volta OÜ kinnitust, et nõusoleku andmine juurdepääsuteeservituudi kustutamiseks ei
anna alust nõuda nõusolekut parkimisservituudi kustutamiseks Volta OÜ-le kuuluvalt
kinnistult xxx.
Poolte seisukohad kohtuistungil
9. Kohus pidas asjas 20.11.2023 istungi. Hagejate esindaja selgitas, et nõuavad OÜ Voltale
kuuluvalt kinnistult nr xxx seda koormava reaalservituudi, mis on kantud registriosa
kolmandasse jakku 5. järjekorranumbriga, kustutamist. Hagejad ei nõua sama registriosa
kolmandasse jakku järjekorranumbriga 6 kantud parkimisservituudi kustutamist. Hagejad
nõuavad 29.05.2015 lepingu p 3 kokku lepitud juurdepääsuservituudi kustutamist, mis ei
puuduta p 2 parkimisservituuti. Nõue kostja vastu on jäänud üksnes Volta OÜ nimel. Kostja
märkis, et ta ei saa parkida, kui ta pole juurdepääsu. Hageja sõnul tagab kostjale parkimise
parkimisservituut. Kostja hinnangul on mure selles, et kinnistu xxx, millel asub pool
parkimiskohast, antakse üle linnale ning sealjuures kustutatakse kolmandate isikute kasuks
seatud kanded.
10. Kohus korraldas täiendava istungi 02.07.2024. Hageja täpsustas nõuet ning soovib
asendada kostja tahteavaldus kohtulahendiga järgmises sõnastuses: Kustutada xxx asuva
kinnistu (registriosa nr xxx) kolmandasse jakku kande nr 5 all sisse kantud
juurdepääsuservituut. Samuti tuvastada, et 29.05.2015 reaalservituutide seadmise lepingu
punkti 3 alusel seatud servituudi ala ei saa paikneda kinnisasjal registriosa numbriga xxx.
Hageja kinnitas, et servituudiala ei ole juriidiliselt muutunud, 13.03.2021 kehtestati uus
detailplaneering, millega kinnistu piirid muutusid. Hageja registriosa nr xxx avati 15.06.2021.
Teeservituut koormab kinnistut nr xxx, mh kinnistu nr xxx igakordse omaniku kasuks
(registriosa 3. jaos, järjekorranumbriga 5). Hageja sõnul oli juurdepääsuservituut pärast
jagamist xxx, xxx, xxx, xxx, xxx. Praegu on servituudiala jäänud xxx ja xxx peale ja ulatub ka
xxx peale. Servituut ei ulatu varem tervikkinnistu moodustanud xxx-le ja xxx-le. Kostja
kinnitas, et objektiivselt ei vaja ta Volta kinnistut teeservituudi teostamiseks, kuid Volta piirab
tema õigust parkimisservituudi teostamiseks, kuna seoses tee-ehitusega on tema parkimisala
vähendatud ja juurdepääsu ette on lükatud kivid. Kostja väitel ei pääse parkimisalale
servituudiga koormatud ala kaudu. Samuti tõi kostja välja, et hageja esitatud kaardimaterjalid
on ebatäpsed.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et OÜ Volta hagi H
Ke vastu esitatud nõudes on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 kohaselt menetletakse hagi
poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja
võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.
Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid
asjaolusid tõendab. Sealjuures peab pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses tõendama
neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
13. Endover OÜ (endine OÜ Endover KVB), Galerii Loftid OÜ ja OÜ Volta on esitanud
kohtule hagi A Pu, Creatmix OÜ, J M, K P, P V, M A, M K, S V Vi, Swedano OÜ, T H Vi, J
L, K Ki ja H Ke vastu reaalservituudi kustutamise tahteavalduse nõusoleku asendamiseks
kohtulahendiga ja asjaolu tuvastamiseks, et kinnistusraamatu servituudikanne on asjaõiguse
lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse. Endover OÜ, Galerii Loftid OÜ ja
OÜ Volta nõuete osas A Pu, Creatmix OÜ, J M, K P, P V, M A, M K, S V Vi, Swedano OÜ,
T H Vi, J L ja K Ki vastu on menetlus seoses pootle vahel kinnitatud kompromissiga
lõpetatud.
Seega lahendab kohus käesolevalt Volta OÜ (hageja) nõude H Ke (kostja) vastu kostja kasuks
seatud juurdepääsuservituudi kustutamist hageja kinnistult xxx (registriosa nr xxx).
14. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 182 lg 5 sätestab, et kui reaalservituut pärast teeniva kinnisasja
jagamist mõnda selle osa ei koorma või koormata ei saa, on koormamata osa omanikul õigus
nõuda oma osa suhtes reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust.
Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt on Aktsiaselts Volta (registrikood 10175210) ning
Kalamaja Kvartal OÜ (registrikood 12800734) vahel notariaalselt tõestatud 29.05.2015
reaalservituutide seadmise lepingud ja asjaõiguslepingud, mille punkt 2 reguleerib
parkimisservituudi seadmist ning punkt 3 juurdepääsuservituudi kustutamist (dtl 3-9).
Lepingu kohaselt on xxx ehk valitseva kinnistu (registriosa nr xxx) kasuks seatud
juurdepääsuservituut valitseva kinnistu igakordse omaniku kasuks ning juurdepääsuservituudi
ala on tähistatud lepingu lisaks oleval plaanil. Kostja on korteriomandi registriosa nr-ga xxx
omanik (dtl 130). Teenivateks kinnistuteks lepingu järgi olid xxx ja xxx. Kinnistusraamatu
kannetest nähtub, et 15.06.2021 on tehtud jagunemiskanne nii xxx kui ka xxx kinnistu kohta,
mille järel on juurdepääsuservituut 25.06.2021 kantud üle ka 15.06.2021 uutes piirides
moodustatud xxx kinnistule. Nagu nähtub kinniasja xxx (registirosa nr-ga xxx) kolmandast
jaost, kandest järjekorra numbriga 5, on seda kinnistut eelnimetatud korteriomandi igakordse
omaniku kasuks koormatud tähtajatu juurdepääsuservituudiga vastavalt 29.05.2015 sõlmitud
lepingule (dtl 20). Nagu selgitab hageja oma hagiavalduses, kanti 15.06.2021
kinnistamisavaldusega juurdepääsuservituut üle kõigile xxx tekkinud kinnistutest, sh xxx
kinnistule (dtl 31). Nagu nähtub kinnistusraamatu kannetest, ei ole kinnistute piiride
muutmisel toimunud mitte üksnes jagunemine, vaid ka kinnisasjade osaline ühendamine, kuna
xxx kinnistu on võrreldes sama kinnistamisnumbrit kandnud xxx kinnistuga suurenenud
2319,0 m2-lt 10678,0 m2-le. AÕS § 54 lg 3 sätestab, et kinnisasjade ühendamise korral
laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. Seega
hõlmab juurdepääsuservituut xxx kinnistut tema praegustes piirides tervikuna. See, et
kinnistute piiride muutmisel on toimunud nii kinnistute ühendamine kui ka jagamine, ei
takista AÕS § 182 lg 5 sätestatud nõude esitamist, kui täidetud on eeldus, et servituut ei
koorma või ei saa koormata tekkinud kinnisasja.
15. Juurdepääsuservituudi teostamise ala määrati vastavalt 29.05.2021 sõlmitud lepingu
punkti 3.1 kohaselt lepingu juurde kuuluval plaanil (dtl 5 ja 9). Kinnistusraamatuseaduse
(KRS) § 54 lg 2 võimaldab erandina servituudiga koormata kinnistu reaalosa, millisel juhul
tähistatakse see kinnistamisavalduse juurde esitataval plaanikoopial. Seetõttu on sõlmitud
kokkulepe seadusega kooskõlas. Pooled ei vaidle selle üle, et lepinguga kokku lepitud
juurdepääsuservituudi teostamise ala ulatub üksnes xxx, xxx ja xxx kinnistutele, kuid ei ulatu
xxx kinnistule (dtl 479-480).
16. Kostja on kohtuvaidluses rõhutanud enda õiguste rikkumist teise talle kuuluva servituudi –
parkimisservituudi – teostamisel. Parkimisservituudi teostamiseks kasutab ta xxx, xxx ja xxx
kokkupuutekohas asuvat parkimiskohta (dtl 480). Selle servituudi kustutamist ei ole hageja
nõudnud. Kostja poolt parkimisservituudi teostamise alale ei ole objektiivselt võimalik
pääseda xxx kinnistu kaudu, mistõttu ei saa juurdepääsuservituudi kustutamine xxx kinnistult
kahjustada kostja parkimisservituudi teostamist.
17. Kostja leiab, et tema vastu esitatud nõue ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna oma
lepingust või seadusest tulenevat õigust teostades ei tohi seda õigust kuritarvitada. Antud
juhul leiab kohus, et juurdepääsuservituudi kustutamine xxx kinnistult ei saa kahjustada kostja
õigusi, kuna tal ei ole kokkulepitud servituudiala tõttu ka praegu õigust seda kinnistut
servituudi teostamiseks kasutada ning tal ei oleks võimalik selle asukoha tõttu kasutada seda
maatükki oma parkimiskohale pääsemiseks isegi siis, kui see maatükk oleks õiguslikult
juurdepääsuservituudi alaga hõlmatud. Kui kostja õigusi parkimisservituudi teostamisel
rikutakse, on tal reaalservituudi valitseva kinnisasja omanikuna võimalik nõuda oma õigustele
kaitset AÕS §-le 184 ja §-le 1841.
18. Kohus ei pea vajalikuks eraldi resolutsioonis tuvastada, et 29.05.2015 reaalservituutide
seadmise lepingu punkti 3 alusel seatud servituudi ala ei saa paikneda kinnisasjal registriosa
numbriga xxx, kuivõrd see on hageja nõude rahuldamise eelduseks.
19. Kuna omanikul on õigus vastavalt AÕS § 182 lg-le 5 nõuda reaalservituudi kustutamist,
siis on põhjendatud reaalservituudi kande kustutamiseks kostja tahteavalduse asendamine
kohtuotsusega.
MENETLUSKULUD
20. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4
kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi
menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS §
162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab
hageja (Volta OÜ) nõude kostja (H Ke) vastu, jäävad selle nõude osas tekkinud hageja
menetluskulud kostja H Ke kanda.
21. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude
jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus
kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab
tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse
või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud
korras. TsMS § 177 lg 1 p 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või
menetlust lõpetava määruse jõustumist.
Kohus rõhutab selguse huvides, et käesoleva määrusega ei jäta kohus kostja kanda hagejate
kogu tsiviilasja menetluskulusid, vaid üksnes selles osas, mis puudutab kostja vastu esitatud
nõuet. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse
jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Kama
kohtunik
Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2025 lahendiga.