Legislator Case Law & Legislation
2-22-8807/51 AI generated

2-22-8807/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-8807/51
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse

Legislator headnote

AI generated

2-22-8807/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-8807

Tsiviilasi

OÜ Endover KVB, Galerii Loftid OÜ, OÜ Volta

hagi A P, Creatmix OÜ, J M, K P, P V, M A, M

K, S V V, Swedano OÜ, T H V, J L, K K, H K

vastu reaalservituudi kustutamise tahteavalduse

nõusoleku asendamiseks kohtulahendiga ja asjaolu

tuvastamiseks,

et

kinnistusraamatu

servituudikanne on asjaõiguse lõppemise tõttu

kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse

Tsiviilasja hind

639 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1: OÜ Endover KVB (registrikood 10308874,

aadress Tartu mnt 2, Tallinn 10145)

Hageja 2: Galerii Loftid OÜ (registrikood 16122840,

aadress Tartu mnt 2, Tallinn 10145)

Hageja 3: OÜ Volta (registrikood 10175210, aadress

Tööstuse 47, Tallinn 10416)

Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Arvo

Kivar (advokaadibüroo LMP, asukoht Keemia 4,

Tallinn 10616, tel: xxx, e-post: xxx)

Kostja 1: A P (isikukood xxx, aadress xxx)

Kostja 2: Creatmix OÜ (registrikood 12618716,

aadress Tööstuse 47b-50, Tallinn, e-post xxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets

(e-post xxx)

Kostja 3: J M (isikukood xxx, aadress xxx)

Kostja 4: K P (isikukood xxx, aadress xxx)

Kostja 5: P V (isikukood xxx, aadress xxx)

Kostja 6: M A (isikukood xxx, aadress xxx)

Kostja 7: M K (isikukood xxx, aadress xxx)

Kostja 8: S V V (isikukood xxx, aadress xxx)

Kostja 9: Swedano OÜ (registrikood 12668714,

aadress Tööstuse 47b-39, Tallinn, e-post xxx)

Kostja 10: T H V (isikukood xxx, xxx)

Kostja 11: J L (isikukood xxx, aadress xxx)

Kostja 12: K K (isikukood xxx, aadress xxx)

Kostja 13: H K (isikukood xxx, aadress xxx)

Kohtuistungi toimumiseaeg

02.07.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Volta hagi H Ke vastu.

2. Asendada H Ke (isikukood xxx) tahteavaldus kohtulahendiga järgmises

sõnastuses: kustutada xxx asuva kinnistu (registriosa nr xxx) kolmandasse

jakku kande nr xxx all sisse kantud juurdepääsuservituut.

3. Jätta OÜ Volta menetluskulud H Ke vastu esitatud nõude osas H Ke kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi

jõustumist.

5. Otsus toimetada pooltele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Senine menetluse käik

1. Endover OÜ (endine OÜ Endover KVB), Galerii Loftid OÜ ja OÜ Volta (hageja) (ühiselt

hagejad) esitasid Harju Maakohtusse hagi A P, Creatmix OÜ, J M, K P, P V, M A, M K, S V

V, Swedano OÜ, T H V, J L, K K, H K vastu reaalservituudi kustutamise tahteavalduse

nõusoleku asendamiseks kohtulahendiga ja asjaolu tuvastamiseks, et kinnistusraamatu

servituudikanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse.

Kohus kinnitas 03.11.2022 hagejate ja P V, S V V, T H V, J L vahel sõlmitud kompromissi

ning lõpetas menetluse nimetatud kostjate vastu esitatud nõuete osas.

Kohus kinnitas 29.11.2022 hagejate ja A P, J M, M A ja K K vahel sõlmitud kompromissi

ning lõpetas menetluse nimetatud kostjate vastu esitatud nõuete osas.

Kohus kinnitas 05.12.2022 hagejate ja Creatmix OÜ vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetas

menetluse nimetatud kostja vastu esitatud nõuete osas.

Kohus kinnitas 10.01.2023 hagejate ja K P vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetas

menetluse nimetatud kostja vastu esitatud nõuete osas.

Kohus kinnitas 24.01.2023 hagejate ja Swedano OÜ vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetas

menetluse nimetatud kostja vastu esitatud nõuete osas.

Kohus kinnitas 28.03.2023 hagejate ja M K vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetas

menetluse nimetatud kostja vastu esitatud nõuete osas.

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

2. Endover OÜ (endine OÜ Endover KVB), Galerii Loftid OÜ ja OÜ Volta (hageja) (edaspidi

ühiselt hagejad) esitasid 13.06.2022 Harju Maakohtule hagi reaalservituudi kustutamise

tahteavalduse nõusoleku asendamiseks kohtulahendiga ja asjaolu tuvastamiseks, et

kinnistusraamatu servituudikanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku

tähenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 29.05.2015 AS Volta ja Kalamaja Kvartal OÜ

reaalservituutide seadmise lepingu kunagise xxx, Tallinn kinnistu (registriosa nr xxx)

tähtajatu ja tasuta juurdepääsuservituudiga xxx, Tallinn kinnisasja (registriosa nr xxx) kasuks,

mille kohaselt valitseva kinnistu omanikule jäi õigus kasutada ala, mis on lepingule lisatud

plaanil tähistatud. 01.09.2016 kinnistamisavalduse alusel jagati xxx kinnistu

korteriomanditeks ning kinnistu kasuks seatud xxx, Tallinn kinnisasja kolmandas jaos kande

nr 1 all koormanud juurdepääsuservituut kanti korteriomandite moodustamise käigus üle

kõikidele xxx korteriomanditele. Korteriomandi ostnud kostjad sõlmisid asjaõiguslepingud

korteriomandite omandamiseks siis kui servituut oli juba kinnistusraamatusse kantud.

11.03.2021 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 33 kehtestati Volta kvartali detailplaneering

(DP), mis lõi aluse teeniva kinnisasja (xxx) piiride muutmiseks. OÜ Volta palus

korteriomanikelt nõusolekut detailplaneeringu järgsete kruntide moodustamiseks ja kinnistu

jagamiseks selliselt, et servituudid ei kanduks üle kinnistutele, kus faktiliselt servituudi ala ei

paikne. Kuna kõik korteriomanikud, sh kostjad, nõusolekut ei andnud, viidi 15.06.2021

kinnistamisavaldusega kruntideks jaotamine läbi selliselt, et juurdepääsuservituut kanti üle

kõikidele uutele kinnistutele, mis tekkisid xxx kinnisasja arvelt. Hagejad on pöördunud

korduvalt kostjate poole palvega saada nõusolek reaalservituudi kustutamiseks kinnistutelt

registriosade nr-tega xxx, xxx, xxx ja xxx ja xxx, kuna lepingujärgne juurdepääsuservituudi

ala nimetatud kinnistutele ei ulatu.

3. Hagejad esitasid seisukoha kostja 28.12.2022 vastusele, milles märgivad, et kostja edastas

küll allkirjastatud nõusoleku teksti, kuid oli enne allkirjastamist seda omavoliliselt

kasutuskõlbmatuks muutnud ilma hagejaid teavitamata. Hagejad on selgitanud kostjale

täiendavalt allkirjastamise vajadust. Pooled kokkuleppele ei ole jõudnud. Parkimiskoha osas

märgib hageja, et antud küsimus ei puutu käesolevasse vaidlusesse, kuna 29.05.2015 sõlmitud

leping reguleerib eraldi parkimisservituudi seadmist ning juurdepääsu servituudi seadmist.

Käesolev kohtuasi puudutab üksnes juurdepääsu servituudi kustutamist, mis vahepeal

toimunud ehitustegevuse ning kinnistute piiride muutmise tõttu on reaalses elus kaotanud

igasuguse sisulise tähenduse.

4. Hagejad esitasid 27.11.2023 täiendava seisukoha, milles selgitavad, et

juurdepääsuservituudi asukoht lepiti kokku 29.0.2015 reaalservituutide lepingu punktis 3.1

ning tähistati lepingu lisas oleval plaanil. Käesolevas menetlusstaadiumis taotleb hageja Volta

OÜ kostja kasuks seatud juurdepääsuservituudi kustutamist oma kinnistult xxx (registriosa nr

xxx). Kostjale kuuluv parkimiskoht nr 5 paikneb parkimisplatsil, mis ulatub üle xxx, xxx

(registriosa nr xxx) ja xxx (registriosa nr xxx) kinnistute. Sealjuures parkimiskoht nr 5

paikneb kinnistul xxx. 29.05.2015 kokkulepitud juurdepääsu servituut paikneb xxx (reg.nr

xxx) ja xxx (reg.nr xxx) kinnistul. Nimetatud kinnistutel asub sõidutee ning nendelt

kinnistutelt hageja juurdepääsuservituudi kustutamist ei taotle. Servituudi kokkuleppe

eesmärk oli tagada sõiduki juurdepääs parklale mööda sõiduteed. Parkimisservituuti

juurdepääsuservituut ei puuduta ning on lepingus viimasest eraldi kokku lepitud. Seega saab

hageja Volta OÜ nõuda xxx kinnistu omanikuna juurdepääsuservituudi kustutamist AÕS §

182 lg 5 alusel.

5. Hageja esitas 23.01.2024 seisukoha, milles ei näe kostja esitatud tingimustel kompromissi

sõlmimise võimalust, kuna hageja ei pea võimalikuks käesolevas kohtumenetluses lahendada

kostjaga küsimusi, millel ei ole puutumust käesoleva vaidlusega.

Kostja vastuväited ja nende aluseks olevad asjaolud

6. H K (edaspidi kostja) esitas 28.12.2022 seisukoha, milles ei pea hagiavaldust põhjendatuks

ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja märgib, et allkirjastas 04.05.2022 nõusoleku, milles

taotles kinnistusraamatust järgmiste vaidlusaluste kinnistute kohta tehtud servituudikannete

kustutamist: xxx registriosa nr xxx, xxx nr xxx, xxx registriosa nr xxx Kostja ei andnud

nõusolekut servituudikande kustutamiseks kinnistut xxx (registriosa nr xxx) puudutavas osas,

kuna kostja kasutuses olev parkimiskoht nr 5 asub sellel kinnistul (katastritunnus xxx) ja

juurdepääs parkimiskohale kulgeb nimetatud kinnistu kaudu. Seega õiguslik alus viidatud

kinnistu kasutamiseks ei ole käesolevaks ajaks ära langenud.

7. Kostja esitas 26.04.2023 vastuse hagejate 28.12.2022 seisukohale, milles leiab, et

puudutatud isikuna on tal õigus taotletud nõusolek sõnastada, samuti kinnistusosakonnale

edastada kinnisasja omanikust sõltumatult. Hagejate etteheide selles, et 04.05.2022

allkirjastatud nõusolek on omavolilisest kasutuskõlbmatuks muudetud, ei vasta ka

tegelikkusele. Kinnistu xxx tulevane omanik ja detailplaneeringu koostamise korraldaja

Tallinna linn pole juurdepääsu- ja parkimisservituutide kinnistusraamatust kustutamist

vajalikuks pidanud ega leppetrahvi ähvardusel seda osaühingult Volta nõudnud. Tallinna linn

detailplaneeringu koostamise korraldajana on ka kohustatud tagama uusarendustele

juurdepääsu ja parkimiskohad. Selle tõttu on sõlmitud muu hulgas 29.05.2015

reaalservituutide seadmise lepingud. Need lepingud on omavahel lahutamatult seotud.

8. Kostja esitas 05.12.2023 seisukoha, milles peab kompromissi kinnitamist võimalikuks, kuid

vajab Volta OÜ kinnitust, et nõusoleku andmine juurdepääsuteeservituudi kustutamiseks ei

anna alust nõuda nõusolekut parkimisservituudi kustutamiseks Volta OÜ-le kuuluvalt

kinnistult xxx.

Poolte seisukohad kohtuistungil

9. Kohus pidas asjas 20.11.2023 istungi. Hagejate esindaja selgitas, et nõuavad OÜ Voltale

kuuluvalt kinnistult nr xxx seda koormava reaalservituudi, mis on kantud registriosa

kolmandasse jakku 5. järjekorranumbriga, kustutamist. Hagejad ei nõua sama registriosa

kolmandasse jakku järjekorranumbriga 6 kantud parkimisservituudi kustutamist. Hagejad

nõuavad 29.05.2015 lepingu p 3 kokku lepitud juurdepääsuservituudi kustutamist, mis ei

puuduta p 2 parkimisservituuti. Nõue kostja vastu on jäänud üksnes Volta OÜ nimel. Kostja

märkis, et ta ei saa parkida, kui ta pole juurdepääsu. Hageja sõnul tagab kostjale parkimise

parkimisservituut. Kostja hinnangul on mure selles, et kinnistu xxx, millel asub pool

parkimiskohast, antakse üle linnale ning sealjuures kustutatakse kolmandate isikute kasuks

seatud kanded.

10. Kohus korraldas täiendava istungi 02.07.2024. Hageja täpsustas nõuet ning soovib

asendada kostja tahteavaldus kohtulahendiga järgmises sõnastuses: Kustutada xxx asuva

kinnistu (registriosa nr xxx) kolmandasse jakku kande nr 5 all sisse kantud

juurdepääsuservituut. Samuti tuvastada, et 29.05.2015 reaalservituutide seadmise lepingu

punkti 3 alusel seatud servituudi ala ei saa paikneda kinnisasjal registriosa numbriga xxx.

Hageja kinnitas, et servituudiala ei ole juriidiliselt muutunud, 13.03.2021 kehtestati uus

detailplaneering, millega kinnistu piirid muutusid. Hageja registriosa nr xxx avati 15.06.2021.

Teeservituut koormab kinnistut nr xxx, mh kinnistu nr xxx igakordse omaniku kasuks

(registriosa 3. jaos, järjekorranumbriga 5). Hageja sõnul oli juurdepääsuservituut pärast

jagamist xxx, xxx, xxx, xxx, xxx. Praegu on servituudiala jäänud xxx ja xxx peale ja ulatub ka

xxx peale. Servituut ei ulatu varem tervikkinnistu moodustanud xxx-le ja xxx-le. Kostja

kinnitas, et objektiivselt ei vaja ta Volta kinnistut teeservituudi teostamiseks, kuid Volta piirab

tema õigust parkimisservituudi teostamiseks, kuna seoses tee-ehitusega on tema parkimisala

vähendatud ja juurdepääsu ette on lükatud kivid. Kostja väitel ei pääse parkimisalale

servituudiga koormatud ala kaudu. Samuti tõi kostja välja, et hageja esitatud kaardimaterjalid

on ebatäpsed.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et OÜ Volta hagi H

Ke vastu esitatud nõudes on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. Sealjuures peab pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

13. Endover OÜ (endine OÜ Endover KVB), Galerii Loftid OÜ ja OÜ Volta on esitanud

kohtule hagi A Pu, Creatmix OÜ, J M, K P, P V, M A, M K, S V Vi, Swedano OÜ, T H Vi, J

L, K Ki ja H Ke vastu reaalservituudi kustutamise tahteavalduse nõusoleku asendamiseks

kohtulahendiga ja asjaolu tuvastamiseks, et kinnistusraamatu servituudikanne on asjaõiguse

lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse. Endover OÜ, Galerii Loftid OÜ ja

OÜ Volta nõuete osas A Pu, Creatmix OÜ, J M, K P, P V, M A, M K, S V Vi, Swedano OÜ,

T H Vi, J L ja K Ki vastu on menetlus seoses pootle vahel kinnitatud kompromissiga

lõpetatud.

Seega lahendab kohus käesolevalt Volta OÜ (hageja) nõude H Ke (kostja) vastu kostja kasuks

seatud juurdepääsuservituudi kustutamist hageja kinnistult xxx (registriosa nr xxx).

14. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 182 lg 5 sätestab, et kui reaalservituut pärast teeniva kinnisasja

jagamist mõnda selle osa ei koorma või koormata ei saa, on koormamata osa omanikul õigus

nõuda oma osa suhtes reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust.

Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt on Aktsiaselts Volta (registrikood 10175210) ning

Kalamaja Kvartal OÜ (registrikood 12800734) vahel notariaalselt tõestatud 29.05.2015

reaalservituutide seadmise lepingud ja asjaõiguslepingud, mille punkt 2 reguleerib

parkimisservituudi seadmist ning punkt 3 juurdepääsuservituudi kustutamist (dtl 3-9).

Lepingu kohaselt on xxx ehk valitseva kinnistu (registriosa nr xxx) kasuks seatud

juurdepääsuservituut valitseva kinnistu igakordse omaniku kasuks ning juurdepääsuservituudi

ala on tähistatud lepingu lisaks oleval plaanil. Kostja on korteriomandi registriosa nr-ga xxx

omanik (dtl 130). Teenivateks kinnistuteks lepingu järgi olid xxx ja xxx. Kinnistusraamatu

kannetest nähtub, et 15.06.2021 on tehtud jagunemiskanne nii xxx kui ka xxx kinnistu kohta,

mille järel on juurdepääsuservituut 25.06.2021 kantud üle ka 15.06.2021 uutes piirides

moodustatud xxx kinnistule. Nagu nähtub kinniasja xxx (registirosa nr-ga xxx) kolmandast

jaost, kandest järjekorra numbriga 5, on seda kinnistut eelnimetatud korteriomandi igakordse

omaniku kasuks koormatud tähtajatu juurdepääsuservituudiga vastavalt 29.05.2015 sõlmitud

lepingule (dtl 20). Nagu selgitab hageja oma hagiavalduses, kanti 15.06.2021

kinnistamisavaldusega juurdepääsuservituut üle kõigile xxx tekkinud kinnistutest, sh xxx

kinnistule (dtl 31). Nagu nähtub kinnistusraamatu kannetest, ei ole kinnistute piiride

muutmisel toimunud mitte üksnes jagunemine, vaid ka kinnisasjade osaline ühendamine, kuna

xxx kinnistu on võrreldes sama kinnistamisnumbrit kandnud xxx kinnistuga suurenenud

2319,0 m2-lt 10678,0 m2-le. AÕS § 54 lg 3 sätestab, et kinnisasjade ühendamise korral

laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. Seega

hõlmab juurdepääsuservituut xxx kinnistut tema praegustes piirides tervikuna. See, et

kinnistute piiride muutmisel on toimunud nii kinnistute ühendamine kui ka jagamine, ei

takista AÕS § 182 lg 5 sätestatud nõude esitamist, kui täidetud on eeldus, et servituut ei

koorma või ei saa koormata tekkinud kinnisasja.

15. Juurdepääsuservituudi teostamise ala määrati vastavalt 29.05.2021 sõlmitud lepingu

punkti 3.1 kohaselt lepingu juurde kuuluval plaanil (dtl 5 ja 9). Kinnistusraamatuseaduse

(KRS) § 54 lg 2 võimaldab erandina servituudiga koormata kinnistu reaalosa, millisel juhul

tähistatakse see kinnistamisavalduse juurde esitataval plaanikoopial. Seetõttu on sõlmitud

kokkulepe seadusega kooskõlas. Pooled ei vaidle selle üle, et lepinguga kokku lepitud

juurdepääsuservituudi teostamise ala ulatub üksnes xxx, xxx ja xxx kinnistutele, kuid ei ulatu

xxx kinnistule (dtl 479-480).

16. Kostja on kohtuvaidluses rõhutanud enda õiguste rikkumist teise talle kuuluva servituudi –

parkimisservituudi – teostamisel. Parkimisservituudi teostamiseks kasutab ta xxx, xxx ja xxx

kokkupuutekohas asuvat parkimiskohta (dtl 480). Selle servituudi kustutamist ei ole hageja

nõudnud. Kostja poolt parkimisservituudi teostamise alale ei ole objektiivselt võimalik

pääseda xxx kinnistu kaudu, mistõttu ei saa juurdepääsuservituudi kustutamine xxx kinnistult

kahjustada kostja parkimisservituudi teostamist.

17. Kostja leiab, et tema vastu esitatud nõue ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna oma

lepingust või seadusest tulenevat õigust teostades ei tohi seda õigust kuritarvitada. Antud

juhul leiab kohus, et juurdepääsuservituudi kustutamine xxx kinnistult ei saa kahjustada kostja

õigusi, kuna tal ei ole kokkulepitud servituudiala tõttu ka praegu õigust seda kinnistut

servituudi teostamiseks kasutada ning tal ei oleks võimalik selle asukoha tõttu kasutada seda

maatükki oma parkimiskohale pääsemiseks isegi siis, kui see maatükk oleks õiguslikult

juurdepääsuservituudi alaga hõlmatud. Kui kostja õigusi parkimisservituudi teostamisel

rikutakse, on tal reaalservituudi valitseva kinnisasja omanikuna võimalik nõuda oma õigustele

kaitset AÕS §-le 184 ja §-le 1841.

18. Kohus ei pea vajalikuks eraldi resolutsioonis tuvastada, et 29.05.2015 reaalservituutide

seadmise lepingu punkti 3 alusel seatud servituudi ala ei saa paikneda kinnisasjal registriosa

numbriga xxx, kuivõrd see on hageja nõude rahuldamise eelduseks.

19. Kuna omanikul on õigus vastavalt AÕS § 182 lg-le 5 nõuda reaalservituudi kustutamist,

siis on põhjendatud reaalservituudi kande kustutamiseks kostja tahteavalduse asendamine

kohtuotsusega.

MENETLUSKULUD

20. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS §

162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab

hageja (Volta OÜ) nõude kostja (H Ke) vastu, jäävad selle nõude osas tekkinud hageja

menetluskulud kostja H Ke kanda.

21. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud

korras. TsMS § 177 lg 1 p 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Kohus rõhutab selguse huvides, et käesoleva määrusega ei jäta kohus kostja kanda hagejate

kogu tsiviilasja menetluskulusid, vaid üksnes selles osas, mis puudutab kostja vastu esitatud

nõuet. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2025 lahendiga.