Legislator Case Law & Legislation
2-24-5604/9 AI generated

2-24-5604/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-5604/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

J Ga esitas 09.04.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse S G vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja soovib abielu lahutada. Pooltel on ühine laps N G ja ühisvara, kuid hageja käesoleva hagiavaldusega ühisvara jagamist ei taotle. Hageja ja kostja abielulised suhted on lõppenud, pooled ei ela enam koos ning hageja on kolinud eraldi elama alates 28.03.2024. Hageja ei soovi abielulisi suhteid taastada. Abieluliste suhete lõppemise põhjuseks on kostja agressiivne käitumine hageja suhtes lapse juuresolekul. Kostja karjub, ähvardab, rebib hageja riideid ja raputab hagejat. Loobib esemeid ja toitu. Hageja ei talu sellist kohtlemist ja ei saa sellises olukorras abielu jätkata. Kostja ei ole nõus abielu lahutama perekonnaseisuasutuses. Hageja soovib jätta esialgu alles senise perekonnanime Ga.

Legislator headnote

AI generated

2-24-5604/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

Keywords

AI generated
abusive conduct improved psychological condition adjustment disorder borderline personality disorder abusive dismissal psychological trauma
AI generated
2-24-13160/8
Lahutada M. K. ja E. K. abielu, mis on sõlmitud xxxx Jõhvi Vallavalitsuses. teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja
2-10-1668/7
aprill 2010. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-1668 Tsiviilasi J* V* hagi J* V* vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind Lahutada J* V* (isikukood *) ja J* V*’i (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * aastal * Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr * Menetluskulude jaotus
2-16-13997/9
detsember 2016.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-16-13997 Tsiviilasi Lahutada XXXX(isikukood XXXX) ja XXXX(isikukood XXXX) abielu, mis sõlmiti XXXX Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXXX. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
2-13-54597/10
2014 Raplas kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-13-54597 Hagi ese Lahutada M P (xxxxxxxxxxx) ja K P (xxxxxxxxxxx) abielu, milline oli registreeritud xxxxxxxxxx Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr.xxxx.
2-22-10416/20
A. hagi A. V. i vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. A. ; isikukood XXX; elukoht XXX Kostja: A. V. ; isikukood XXX; elukoht XXX Kohtuistungi aeg Protokollija Lahutada K. A. ja A. V. i (V. ) vahel XXX. a XXX sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud kanne nr XXX.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Dina Sõritsa Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-5604 Tsiviilasi J Ga hagi S G vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J Ga (isikukood xxx) Kostja S G (isikukood xxx) Kohtuistung 10.07.2024 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada J Ga ja S G abielu, mis on registreeritud xxx Tallinna Perekonnaseisuametis.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. J Ga esitas 09.04.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse S G vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja soovib abielu lahutada. Pooltel on ühine laps N G ja ühisvara, kuid hageja käesoleva hagiavaldusega ühisvara jagamist ei taotle. Hageja ja kostja abielulised suhted on lõppenud, pooled ei ela enam koos ning hageja on kolinud eraldi elama alates 28.03.2024. Hageja ei soovi abielulisi suhteid taastada. Abieluliste suhete lõppemise põhjuseks on kostja agressiivne käitumine hageja suhtes lapse juuresolekul. Kostja karjub, ähvardab, rebib hageja riideid ja raputab hagejat. Loobib esemeid ja toitu. Hageja ei talu sellist kohtlemist ja ei saa sellises olukorras abielu jätkata. Kostja ei ole nõus abielu lahutama perekonnaseisuasutuses. Hageja soovib jätta esialgu alles senise perekonnanime Ga.

2. 10.07.2024 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära hageja, kes kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja soovib abielu lahutada; hageja ei soovi kostjaga leppida.

3. 10.07.2024 kohtuistungil vaidles kostja abielu lahutamisele vastu. Kostja palus anda leppimisaega. Hageja ja kostja juba käivad psühholoogi juures oma suhet taastamas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

6. Lähtudes esitatud asjaoludest ja olles kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil, leiab kohus, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta, kuivõrd hageja on sellele täielikult vastu. Poolte lepitamiseks aja andmise eelduseks on kas mõlema poole ühine tahe leppimiseks või vähemalt ühe poole tahe ja teise poole valmisolek lepitamiseks. Antud juhul ei ole hagejal ei tahet ega ka valmisolekut lepituseks. Seega on leppimisaja andmine võimatu ja ebamõistlik. Kohtu hinnangul ei ole õigustatud kellegi vastu tahtmist väevõimuga abielus hoidmine. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, mistõttu tuleb lahutada J Ga ja S G abielu, mis on registreeritud xxx Tallinna Perekonnaseisuametis.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

164 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

8. Kohus saadab kohtuotsuse perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse abielulahutuse kande tegemiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik