2-22-142360/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Konsultant

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.07.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-142360

Tsiviilasi

AS Aktiva Portfolio hagi B.S-i vastu põhivõla 1177,71

euro, intressi 137,03 euro, haldustasu 10 euro,

sissenõudmiskulude 50 euro, viivise 127,13 euro ja

edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1736,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522),

asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Y.B , S R; e-post XXX

Kostja: B.S (isikukood XXX), elukoht xxx; e-post xxx

Kostja volitatud esindaja: W.K , L OÜ; e-post: XXX

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Aktiva Portfolio hagi B.S-i vastu osaliselt.

1. Mõista B.S-ilt AS Aktiva Portfolio kasuks välja põhivõlgnevus 1177,71 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 51,11 eurot arvestatuna põhinõudelt 1177,71 eurot

perioodi 25.05.2022 kuni 08.12.2022 eest ja alates 09.12.2022 edasiulatuva viivis

VÕS § 113 lg 2 teise lause järgses määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

2. Jätta rahuldamata AS Aktiva Portfolio hagi B.S-i vastu intressinõudes 137,03

eurot, haldustasu nõudes 10 eurot, viivise nõudes 76,02 eurot ja sissenõudmiskulude

nõudes 50 eurot.

3. Jätta menetluskulud 76% ulatuses B.S-i ja 24% ulatuses AS Aktiva Portfolio

kanda.

4. Määrata kindlaks AS Aktiva Portfolio menetluskulud 1018,33 eurot ja mõista B.S-

ilt välja 76% ehk 773,93 eurot AS Aktiva Portfolio kasuks.

5. Määrata kindlaks B.S-i menetluskulud 400 eurot ja mõista AS Aktiva Portfoliolt

välja 24% ehk 96 eurot B.S-i kasuks.

6. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused menetluskulud ning mõista välja

kostjalt B.S-ilt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks menetluskulud 677,93 eurot.

7. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on AS Aktiva Portfolio hagi põhivõla 1177,71 euro, intressi

137,03 euro, haldustasu 10 euro, sissenõudmiskulude 50 euro, viivise 127,13 euro ja

edasiulatuva viivise nõudes.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingu nr XXX tulenev võlgnevus.

Nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja I AS 06.01.2022. Lepingu alusel laenas I AS kostjale

1177,71 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel

perioodi 15.02.2022-15.01.2025. Intressimäär oli 19,9% aastas, igakuine lepingu haldustasu 2,50

eurot, krediidi kulukuse määr 44,22% aastas. Kuna kostja ei ole laenuandjale ega ka hagejale

tasunud ühtegi tagasimakset, saatis laenuandja 05.05.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 24.05.2022 saatis

laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta ning I AS loovutas 26.05.2022 nõude AS

Aktiva Portfoliole.

3. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 1177,71 eurot. Leping sõlmiti

06.01.2022 ning hageja arvestab intressi alates lepingu sõlmimisest. Hageja palub kostjalt välja

mõista tasumata intress 137,03 eurot aastamääraga 19,9% aastas arvestatuna ostusummalt

1177,71 eurot.

4. Hageja arvestab laenuhaldustasu alates 06.01.2022 summas 2,50 eurot kuus, mis lepingu

ülesütlemise seisuga 24.05.2022 on kokku 10 eurot.

5. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 50 euro ulatuses. Hageja on saatnud kostjale 2

nõudekirja (1 tasuline kiri maksumusega 25 eurot, 2 tasulist kirja maksumusega 5 eurot) ja

hagiavalduse kohaselt on muud makseviivitusega tekkinud kulud 20 eurot. Kohutule esitatud

kirjad on saadetud kuupäevadel 24.08.2022 ja 29.08.2022.

6. Hageja arvestab viivist tagastamata põhivõlgnevuselt alates laenulepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 25.05.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.12.2022 intressiga võrdses

määras, s.o 19,9% aastas. Kostja võlgneb hagejale viivist 127,13 eurot. Lisaks nõuab hageja

edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt s.o 1177,71 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates

9.12.2022 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 19,9% aastas.

7. Hageja kinnitab, et lepingu taotlus oli esitatud läbi veebikeskkonna 2022 aastal. See

tähendab, et klient on andmed veebis ise sisestanud ning ka nende õigsust seeläbi kinnitanud.

Klienti autenditakse ja lepingu sõlmimine toimub elektrooniliselt. Lepingu kinnitamine käib

Smart-ID või Mobiil ID-ga PIN 1 sisestamisega. Leping oli kinnitatud digitaalselt. Lepingu

allkirjastamine toimus PIN 2 sisestamisega.

8. Hageja kohtule esitatud laenutaotlus (dtl 75) ei ole omakäeliselt allkirjastatud ning see ei

vasta elektroonilise vormi nõuetele, sh ei ole sellel kostja identifitseerimist võimaldavat

digiallkirja. Kohus selgitas hagejale, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 404 lg 1 kohaselt

tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. TsÜS § 78 lg 1 järgi kui seaduses on sätestatud tehingu

kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt

allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 80 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et tehingu

kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

9. Hageja selgitab 24.05.2024 esitatud seisukohas, et hagiavalduse lisast 1 nähtub, et leping nr.

XXX on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud ehk leping on sõlmitud kirjalikus vormis. Kostja

poolt esitatud laenutaotlus seevastu allkirjastatud olema ei pea.

10. Kohus kohustas 10.05.2024 kohtumäärusega kohtule selgitama ja esitama sellekohased

tõendid, kas kostja sai laenu kätte või hakkas seda kasutama. Hageja esitas kohtule tõendina

kostjale kauba kätte saamist tõendava ostukviitungi (dtl 261), mis saadetakse kliendile vaid peale

kauba kättesaamist. Kostja sai kauba X UAB-lt. Kuigi ostukviitung ei kinnita kostja kauba

kättesaamist, on ostukviitungil viide tellimuse numbrile xxx, mis on märgitud ka kostja

allkirjastatud laenulepingul punktis 1. Kohtu hinnangul on usutav, et nimetatud kviitung on

seotud kostja ja I AS vahelise laenulepinguga nr xxx.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et laenuandja on

väljastanud kostjale laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides. Laenuandja on

teostanud põhjaliku krediidihindamise. Kostja on laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 600

eurot ning väljaminekuks 100 eurot (dtl 75). Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos

laenu osamaksega 55,21 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi

vähemalt 444,79 eurot (600-100-55,21). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi

krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Sellest tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita

lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Lisaks esitas hageja väljavõtte Taust.ee

süsteemist, kus on näha, et kostjal lepingu sõlmimisel maksehäired puudusid. Arvestades hagi

aluseks oleva lepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi

tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava

sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline

lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas

hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma.

12. Kohus kohustas 10.05.2024 kohtumäärusega hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle

kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe

andmise kohustust. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb põhistada ja tõendada, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas

on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust

hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.

13. Oma 24.05.2024 vastuses kohtunõudele (dtl 258-260) selgitab hageja, et täidab kohtunõude,

mille kohaselt kohus kohustas hagejat esitama nõuete ümberarvestuse, s.o määrama kostja

tagasimaksed uuesti, kui kohtu hinnangul on laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Lepingu nr. XXX alusel soetas kostja kauba maksumusega 1177,71 eurot

ning ei ole lepingule ühtegi tagasimakset teostanud. Kostja oli võlgnevuses alates 1. osamaksest

15.02.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni 15.05.2022. Kuna kostja ei ole lepingule

ühtegi tagasimakset teostanud, siis on lepingu ülesütlemine kehtiv. Juhul kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada

lepingu alusel saadud summa 1177,71 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast, s.o. alates 25.05.2022. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 8.12.2022 VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1177,71

eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (09.12.2022) VÕS § 113 lg 1 lause 1

kohaselt.

14. Kostja ei nõustu hageja nõuetega, kuna ta ei saanud laene ega teadnud nende olemasolust.

Hagivastuse kohaselt on kostja sattunud petturite ohvriks. 2022 aasta jaanuari algusest õnnestus

petturitel kuidagi pääseda ligi kostja digiallkirjale ja võta tema eest laenu. Kostja on puudega ja

terviseprobleemidega, mille tagajärjeks on mäluhäired ning ta peab olulisest asjast

(kasutajatunnus, PIN-koodid, muu oluline info) pildistama ja oma telefoni salvestama. Samal

põhjusel ei pannud tema telefoni peale parooli. Kostja ei kasuta puudest tingitud

terviseprobleemide tõttu interneti-ressursse nagu tema eakaaslased. Ei kasuta panga

mobiilirakendusi ega järgi pangakontoväljavõtteid. Kostja oli perioodil 05.2021-09.2022 töötu,

oli arvel Töötukassas, sooritas praktika, mille alusel sai ta jaanuaris töötukassa stipendiumi

summas 70,72 eurot. Kostja sai ka töötukassalt puudetoetust ligikaudu 270 eurot kuus.

Sotsiaalkindlustusametist sotsiaaltoetust summas 34,31 kuus. Kostja kogusissetulek laenude

saamise perioodil oli ligikaudu 300 eurot.

15. Kostja märkas rahaliste vahendite kadumist pangakontolt kui ei saanud maksuametist

tulumaksutagastust, sest ka see raha kanti kohe pärast laekumist kostjale tundmatu saaja kontole.

Kostja kirjutas avalduse politseisse ning Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond alustas

19.09.2022 kriminaalmenetluse nr 22231702981. Kostja 07.06.2024 seisukoha järgi on kostja

kriminaalmenetluse objekt, mis algatati 19.09.2022 seoses laenude võtmisega tema nimel ilma

tema teadmata ja nõusolekuta. Uurimist viib läbi uurija K V, ning tegelik pettur on juba

tuvastatud, kuid uurimine jätkub. Kriminaalmenetlus kinnitab, et kostja ei olnud teadlik

laenulepingu sõlmimisest ja oli pettuse ohver. Kostja esitab kohtule teatis kriminaalmenetluse nr

22231702981 alustamises (dtl 271-272).

16. Hageja seisukohale vastab kostja, et hageja ei ole tuvastanud kuidagi sissetulekute olemasolu

ning taotlusele on märgitud ka kostja uus aadress (xxx), mis ei saanud kuidagi olla laenutaotluse

sõlmimise hetkel, kuna sellel aadressil asuv korter üüriti pool aastat hiljem laenutaotluse

esitamisest. Samuti puudub sellel avaldusel digitaalallkiri ning kuupäev, mis viitab sellele, et

selle taotluse koostas hageja spetsiaalselt kohtu jaoks.

17. Hageja 24.05.2024 seisukoha kohaselt on kostja esialgse võlausaldaja

iseteeninduskeskkonnas muutnud oma andmeid. Lepingu sõlmimisel märkis kostja oma

aadressiks xxx. Kuupäeval 3.12.2022 muutis kostja oma aadressiks xxx. Hageja esitab kohtule

sellekohase tõendi (dtl 273). Esialgne võlausaldaja on hagejale selgitanud, et taotlus on

genereeritud krediidiandja süsteemist kohtule esitamiseks, kuid kliendi andmed võetakse

automaatselt kliendikaardilt. Seega on taotlusel näha taotluse genereerimise ajal kliendikaardil

olevad andmed. Esitatud andmete osas selgitame, et krediidivõtjad võivad kasutada väga

erinevaid meiliaadresse, samuti ei ole harukordne, et kliendid kasutavad aadressina/asukohana

erinevaid aadresse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

18. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud 24.05.2024 esitatud ümberarvestatud nõude

osas, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele osaliselt.

19. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel

lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites

väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija

selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus

asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

20. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

21. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja I AS vahel sõlmitud

krediidilepingust. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.

22. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ja I AS vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. I AS oli oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi

tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Hageja on

esitanud kohtule kostja digitaalse allkirjaga laenulepingu (dtl 25-28). Kostja väitel on kostja

sattunud petturite ohvriks. 2022 aasta jaanuari algusest õnnestus petturitel kuidagi pääseda ligi

kostja digiallkirjale ja võta tema eest laenu. Kostja märkas rahaliste vahendite kadumist

pangakontolt kui ei saanud maksuametist tulumaksutagastust, sest ka see raha kanti kohe pärast

laekumist kostjale tundmatu saaja kontole. Kostja on esitanud kohtule Politsei- ja Piirivalveameti

teatise kriminaalmenetluse nr 22231702981 alustamisest (dtl 270).

23. Kohus selgitas 15.05.2024 kohtumääruses kohalduvat õigust ning tõendamiskoormist.

Määruse punktis 36 selgitas kohus, et Riigikohtu lahendi (RKTKo 16.12.2019 nr 2-16-124450 p

22-24) kohaselt juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode

kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid

väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus

antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle

väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt.

ID-kaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune

õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on

seega kõrge hoolsuskohustus. Andes vabatahtlikult talle väljastatud digitaalallkirja andmise

vahendid kolmandale isikule üle, peab isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil

ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel

puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja. Kostjal tuli

täiendavalt kohtule selgitada ja tõendada, kellele ja millistel asjaoludel ta enda isikuandmed (sh

ID-kaardi, Smart-ID, paroolid) edastas. Kostja kohtunõuet ei täitnud. Kostja 07.06.2024 vastuse

kohaselt (dtl 268-269) on tegelik pettur juba tuvastatud ning hageja ei ole suutnud tõendada, et kostja

on isiklikult lepingu sõlminud.

24. Kohus selgitas, et kuivõrd hageja on esitanud kohtule kostja allkirjastatud lepingu, tuleb

tõendada kostjal, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema

tahteavaldust ei andnud, et tema lepingut ei ole sõlminud. Kostja on kohtule esitanud teatise

kriminaalmenetluse alustamisest, mh seoses kostja ja I AS vahel sõlmitud lepinguga, kuid

nimetatud teatis ei tõenda kostja väidet, et tegelik pettur on juba tuvastatud või üleüldse on kostja

nimel lepingu sõlminud keegi kolmas isik. Kohtu hinnangul on kostja väide tõendamata.

Eeltoodule tuginedes on kostja ja I AS vahel 06.01.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping.

25. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda.

26. Laenulepingu personaalsete tingimuste (dtl 25-27) kohaselt on krediidi kulukuse määr

44,22% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (06.01.2024) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr

16,95% (kolmekordne määr seega 50,85%).

27. Krediidi kulukuse määra arvutusreeglid tulenevad VÕS §-dest 406 ja 4061 ning

VÕS § 406 lg 6 alusel kehtestatud rahandusministri määrusest „Tarbijakrediidi kulukuse

määra arvutamise kord“ ning selle lisast nr 1. Hageja on 31.03.2023 menetlusdokumendi

p-s 2.1 selgitanud krediidi kulukuse määra (44,22%) kujunemist. Kohtu hinnangul on

hageja veenvalt põhjendanud, miks hageja lähtub 12 kuumaksest. Kohtul ei ole alust

asuda seisukohale, et hageja on krediidi kulukuse määra arvutanud valesti.

28. Eelneva tõttu leiab kohus, et kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse

määr ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda ning leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse

tõttu.

29. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

30. Kohus hindab järgmiseks, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud, et I AS hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses

esitatud andmete alusel ja tuvastas maksehäirete puudumise.

31. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-

des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal

puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

32. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija pangakonto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud maksehäireregistrit ja teinud

laenuotsuse esitatud laenutaotluse põhjal, mida ei saa pidada piisavaks. Arvestades eeltoodut ei

saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja

on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele

jõudmiseks. Kohtule esitatud laenutaotlus on pdf-vormingus dokument, millel puudub allkiri,

kuupäev ning dokumendi koostajat ega loojat ei ole võimalik tuvastada. Kohus selgitas

hagejale, et VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus

kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Õiguskirjanduse

kohaselt peab tarbija tahteavaldus, mis on suunatud tarbijakrediidilepingust tulenevate

kohustuste võtmisele (st vastavalt asjaoludele tarbijast krediidivõtja poolt väljendatud ofert,

aktsept või muul viisil väljendatud tahteavaldus tarbijakrediidilepingu sõlmimiseks), olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.1 Käesoleval juhul puudub laenutaotlusel allkiri,

samuti on taotluse isikusamasuse tuvastamise tüübi lahter on „TÜHI“. Kohtu hinnangul on

taotluse puhul tegemist hageja enda loodud dokumendiga. Krediidilepingu sõlmimine on

tõendatud kohtule esitatud kostja 06.01.2022 digitaalselt allkirjastatud lepinguga. Hageja tugineb

krediidivõimelisuse hindamisel esitatud laenutaotlusele ning Maksehäireregistri päringule.

Hageja esitatud allkirjata laenutaotlus ei ole aga piisav, et krediidiandjat saaks lugeda

vastutustundluku laenamise põhimõtet järginuks. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021

otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav

kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kuivõrd

praegusel juhul ei ole krediidiandja kostja konto väljavõtteid küsinud, on krediidiandja kostjale

krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

33. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

34. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

35. Kohustas selgitas 15.05.2024 kohtumääruses, et hagejal tuleb hagejal põhistada ja tõendada,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning

vastupidisel juhul esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta

kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.

36. Hageja esitas 24.05.2024 kohtule ümberarvestuse, mille kohaselt hageja põhivõlgnevuse

nõue on 1177,71 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates

25.05.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 08.12.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1177,71 eurot alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (09.12.2022) VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

37. Hageja on tõendanud, et kostjale on võimaldatud krediiti kokku 1177,71 euro ulatuses ja

kostja ei ole teinud ühtegi osamakset. 06.01.2022 seisuga oli seadusjärgne intressimäär 0%.

Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevust 1177,71 eurot ja kohus rahuldab

põhinõude 1177,71 eurot.

38. Hageja on lisaks põhivõlale esitanud viivise nõude 127,13 eurot. Kuivõrd krediidiandja

rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust nõuda viivist lepingujärgses

määras, kuid hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

39. Ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast 25.05.2022 kuni hagi esitamiseni 08.12.2022. Seadusjärgne intressimäär 01.01.2022

kuni 31.01.2022 oli 0%. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane intressimäär oli seega 8%. Seega on

kohtu hinnangul põhjendatud viivisenõue summas 51,11 eurot ja kohus rahuldab viivisenõude

1 Varul, P., jt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, § 404 lg 1 p 3.2.

51,11 eurot ning jätab viivisenõude 76,02 eurot (127,13 – 51,11) rahuldamata. Samuti rahuldab

kohus hageja nõude edasiulatuva viivise nõudes alates 09.12.2022 VÕS § 113 lg 1 teise lause

järgses määras kuni põhinõude kohase täitmiseni.

40. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Kuivõrd kohus on veendunud, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, jätab kohus halduskulude nõude 10 eurot ning sissenõudmiskulude nõude 50 eurot

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

41. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

42. Kohus rahuldas hageja nõude 1736,23 eurot 76% ehk ligikaudu 1323,03 euro ulatuses,

mistõttu kohus jätab menetluskulud 76% ulatuses kostja ja 24% ulatuses hageja kanda.

43. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

44. Hageja on esitanud 10.06.2024 menetluskulude nimekirja (dtl 277-278), mille kohaselt on

kulud olnud: 1) riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 315 eurot; 2) lepingulise esindaja õigusabi tasu

1325 eurot (ilma käibemaksuta), ajakuluga 8 h ja 50 minutit ja tunnihinnaga 120-169 eurot.

Nimekirja kohaselt on hageja kulud olnud:



Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine – 20 eurot;



Nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs. Hagiavalduse

ettevalmistamine. Hagiavalduse koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine,

esitamine kohtule – 3 h 50 min, 460 eurot;



Hageja 31.03.2023 puuduste kõrvaldamine ja kohtule esitamine – 2 h, 338 eurot;



Hageja 15.09.2023 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 2 h, 338 eurot;



Hageja 24.05.2024 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 0,5 h, 84,50 eurot;



Hageja 24.05.2024 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine –

0,5 h, 84,50 eurot.

45. Kostja on esitanud 07.06.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kantud

õigusabiteenuste suurus kokku summas 400 eurot (koos käibemaksuga), ajakuluga 4 h, tunnihinnaga

100 eurot. Nimekirja kohaselt on kostja kulud olnud:



10.08.2023

Dokumentide analüüs ja vastuse koostamine – 3 h;



07.06.2024

Lisadokumentide kontroll ja vastuse koostamine – 1 h.

46. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.

47. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab

kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Lisaks on

menetluskulu hagiavalduselt tasutud riigilõiv 315 eurot.

48. Kohus märgib, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus leiab, et ka

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu

maakohtu menetluses 6 h ja 50 minutit. Kohus ei pea põhjendatud hageja 31.03.2023 puuduste

kõrvaldamise ja kohtule esitamine ajakulu 2 h. Hageja esindaja on juriidilise haridusega isik, kes

peaks suutma tarbijakrediidihagi koostada ilma puudusteta, kuivõrd on tegemist esindajaga, kes

tegeleb nimetutud liiki hagidega igapäevaselt. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise

esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole

advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd

keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja

mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning

hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS

§ 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 683,33 eurot,

millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 703,33 eurot.

49. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 1018,33 eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 76% hageja

menetluskuludest ehk 773,93 eurot.

50. Käesoleval juhul on kostja põhjendatud menetluskulud 400 eurot. Kohus peab põhjendatuks

kostja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (koos käibemaksuga) ning ajakulu 4 h.

Kostja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi tsiviilasi ei olnud

õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (koos

käibemaksuga).

51. Kokku on kohtu hinnangul kostja põhjendatud menetluskulu 400 eurot. Eeltoodust tulenevalt

tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 24% hageja menetluskuludest ehk 96

eurot.

52. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

53. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik