2-21-18739/96 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.07.2024,Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-18739

Tsiviilasi

M.S-i hagi O.W (O.W) vastu kahju väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9654,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M.S (ik XXX, elukoht xxx)

Hageja määratud korras esindaja: vandeadvokaat Kaupo

Kask, e-post advokaat@kaupokask.ee

Kostja: O.W (ik XXX, elukoht xxx, e-post xxx)

Kohtuistung

17.06.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata M.S-i taotlus kuriteoteate esitamiseks OÜ Articard vastu.

2. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

3. Määrata tsiviilasja nr 2-21-18739 tsiviilasja hinnaks 9654,79 eurot.

4. Jätta menetluskulud M.S-i kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

5. Vabastada M.S hagiavalduselt riigilõivu summas 770 eurot ja riigi õigusabi tasu

summas 9197,52 euro riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks

tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444

lg-le 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud.

2. M.S (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse vandeadvokaat O.W (kostja) vastu kahju

hüvitamise nõudes, mis kandis 25.11.2021 kuupäeva, kuid jõudis kohtusse posti teel 30.11.2021.

Kuivõrd hageja esitas menetluse jooksul mitmel korral hagi täpsustusi, kohustas kohus hagejale

määratud esindajal esitada hagiavalduse terviktekst, kuna hagiavalduse tervikteksti terviklik

esitamine lihtsustab asja menetlemist.

Hagiavalduse 04.05.2023 tervikteksti (dtl 204-217) kohaselt esindas kostja riigi õigusabi korras

hagejat ts.asjas 2-20-4258, milles M.S oli esitanud OÜ Articard vastu saamata jäänud töötasu,

puhkusehüvitise, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmise nõude. Harju Maakohus jättis ts.asjas nr 2-

20-4258 hageja hagi OÜ Articard vastu 30.06.2021 kohtuotsusega rahuldamata ja kõik

menetluskulud hageja kanda (dtl 7-12). Tallinna Ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebust ei

rahuldanud (dtl 13-18) ja Riigikohus ei võtnud menetlusse ka hageja kassatsioonkaebust. Harju

Maakohtu 30.06.2021 kohtuotsus on jõustunud.

Hageja leiab, et maakohtu poolt hagi rahuldamata jätmise otsuse põhjustas kostja ebaprofessionaalne

ja asjatundmatu õigusteenuse osutamine, st kohustuste rikkumine, mis omakorda põhjustas hagejale

kahju. Kostja on andnud 26.11.2020 hagejale kinnituse (hageja hinnangul on tegemist võlakirjaga),

et kui kostja tegevuse tõttu tekib hagejale kahju seoses vaidlusega OÜ-ga Articard, hüvitab kostja

selle kahju (dtl 6). Kostjapoolsed rikkumised, millised olid maakohtu poolt 30.06.2021 kohtuotsuses

ts.asjas 2-20-4258 välja toodud, olid järgmised:

-

Kostja ei esitanud vastuväiteid pärast eelmenetluse lõppu 20.05.2021 OÜ Articard esitatud

uutele tõenditele (OÜ Articard poolt hagejale makstud tasud; tööajaarvestuse koondtabel ning

Rotales süsteemi väljavõtted perioodil mai-detsember 2019; hageja palgata puhkuse taotlus).

Kuigi OÜ Articard ei põhistanud mõjuvat põhjust tõendite esitamiseks hilinemisega, võttis

kohus hilinemisega esitatud tõendid asja materjalide juurde, sest need omasid asja lahendamisel

tähtsust ning tõendite vastuvõtmine ei põhjusta lahendamise viibimist (dtl 9, p 5). Seda, et kostja

oleks pidanud OÜ Articard tõendite esitamisele koheselt vastu vaidlema, kinnitab ka Tallinna

Ringkonnakohtu seisukoht 09.11.2021 kohtuistungil ja 19.11.2021 otsuses ts.asjas nr 2-20-4258

samas küsimuses (dtl 16, p 9).

Kui kostja oleks OÜ Articard tõendite vastuvõtmisele vastu vaielnud juba maakohtus, siis ei

oleks kohus neid tõendeid vastu võtnud ja maakohus oleks hagi rahuldanud, lähtudes hageja

esitatud tõenditest, mis olid ainuõiged.

-

Kostja ei esitanud korrektset ja selgelt vormistatud hageja nõuet, kuigi maakohus selgitas

09.11.2020 korraldustes ja 01.02.2021 istungil hagejale, et tal tuleb nõuet täpsustada, tuues

välja, milliseid tasusid millise perioodi eest ta nõuab. Maakohus märkis otsuses, et vaatamata

kohtu korduvatele selgitustele ei suutnud hageja esitada selget ülevaadet nõutavate tasude ja

nende kujunemise kohta kõigi kolme nõutava tasu liigi vahel ja millist ajaperioodi kogu

ajavahemikust 01.01.2018-30.04.2019 konkreetne tasu liik hõlmab (dtl 9, p 8). Seega kostja kui

hageja vandeadvokaadist esindaja ei suutnud korrektselt formuleerida hageja nõuet ja esitada

selget ülevaadet nõutavate tasude ja nende kujunemiste kohta, kuigi kostjal olid kõik

alusandmed selleks olemas.

Kui kostja oleks hageja nõude korrektselt ja selgelt vormistanud, siis oleks hageja hagi ts.asjas

nr 2-20-4258 rahuldatud.

-

Kuigi maakohus selgitas 09.11.2020 korraldustes ja 01.02.2021 istungil tõendamiskoormist,

leidis maakohus, et hageja ei esitanud oma väite kinnitamiseks tõendeid, et hageja esitatud

töögraafikud on ainuõiged ja kajastavad õigesti tema tööaega. Maakohtu hinnangul olid hageja

esitatud töögraafikud dokumentaalsed tõendid (dtl 9-11, p 10-15).

Kostja oleks pidanud kohtult taotlema OÜ Articard mehitatud valvežurnaalide väljanõudmist,

mis oleks olnud kõige täpsemad töötamist tõendavad säilitamiskohustusega dokumendid. Samuti

taotlema OÜ Articard esitatud töögraafikute võltsituse tõendamiseks ekspertiisi läbiviimist.

Kui kostja oleks nõudnud välja tsiviilasja nr 2-20-4258 menetluses OÜ-lt Articard mehitatud

valvežurnaalid ja taotlenud OÜ Articard esitatud töögraafikute osas ekspertiisi tegemist, siis

oleks tõendamist leidnud fakt, et hageja esitatud töögraafikud olid õiged ja et OÜ Articard

töögraafikud olid väärad või võltsitud. See oleks tähendanud seda, et hageja töömaht oleks olnud

tõendatud ja hagi oleks rahuldatud.

-

Kostja jättis täiendamata töövaidluskomisjonile esitatud avalduse 2018. aastal kasutamata

puhkuse hüvitise nõude esitamise näol. Maakohus leidis, et hageja 25.11.2020 esitatud puhkuse

hüvitise nõue on aegunud (aegus 21.05.2020) ja jättis selle rahuldamata (dtl 11, p 17). Samuti ei

selgitanud kostja hagejale, et hagejal oli võimalik taotleda tähtaja ennistamist või tugineda

muule avalduse täiendamist võimaldavale sättele. Kostja tegevusetusega kaotas hageja

võimaluse nõuda OÜ-lt Articard puhkuse hüvitist.

-

Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude T-särgi ostmise kulu hüvitamiseks. Hageja on

seisukohal, et nimetatud kahju tekkimine oli vaieldav, kuid kostja ei selgitanud hagejale piisavalt

menetluslikku olukorda ja ei teostanud toiminguid, mis oleksid võimaldanud hageja nõuet

tõendada.

-

Kostja ei suhelnud hagejaga ts.asja 2-20-4158 menetluse käigus, vaid tegi menetluslikke

otsuseid ilma hagejalt seisukohta küsimata. Samuti ei selgitanud kostja hagejale vaidluse

perspektiivi.

Eelnevalt kirjeldatud kohustuste rikkumise tõttu jättis maakohus hageja nõude rahuldamata ja jättis

kõik menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu menetluses ei õnnestunud hagejal kostja

põhjustatud puuduseid kõrvaldada ja Harju Maakohtu 30.06.2021 otsus jõustus.

Hageja kahjunõude moodustavad järgmised nõuded:

-

Ts.asjas nr 2-20-4258 nõutud hageja saamata jäänud töötasu ning tasu ületunni- ja öötöö eest

kokku 1912,17 eurot ja kahju hüvitis (T-särgi ostmise kulu) 13,80 eurot, so kokku 1925,97 eurot

(dtl 216).

-

Ts.asjas 2-20-4258 hagejalt OÜ Articard kasuks välja mõistetud menetluskulud summas 6156

eurot (dtl 131-146).

-

Ts.asjas 2-20-4258 jõustunud kohtulahendi täitemenetluse kulu 798 eurot (dtl 189-191).

Hageja palus kostjalt välja mõista kahju saamata jäänud töötasu, ületunni- ja öötöö ning T-särgi

kulude hüvitamise eest kokku 1925,97 eurot (1912,17 + 13,80), hagejalt OÜ Articard kasuks

väljamõistetud menetluskulude eest kokku 6156 eurot ja täitemenetluse kulu 798 eurot, millele

lisandub sissenõutavaks muutunud viivis 62,48 eurot (01.07.2021 kuni 25.11.2021) ja viivis alates

hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

3.

13.06.2023 hageja seisukohas oli täiendavalt lisatud, et kostja oli teadlik valvežurnaalide

olemasolust, sest hageja ja kostja esmakordsel kohtumisel Narva kohvikus hageja rääkis žurnaalidest

ja rõhutas nende olulisust. Hageja pöördus kostja poole, et kostja need välja nõuaks, kuid kostja jättis

taotluse esitamata. Vandeadvokaat Urmas Arumäe üritas kostja viga Tallinna Ringkonnakohtus

parandada ja esitas valvežurnaalide näidislehe ning taotles nende OÜ-lt Articard väljanõudmist ja

töögraafikutele ekspertiisi tegemist, kuid ringkonnakohus jättis hageja taotlused rahuldamata, sest

taotlused olid esitatud hilinemisega.

Ts.asjas 2-20-4258 hageja ja OÜ Articard töögraafikute osas märkis hageja, et kostja esitatud mustad

töögraafikud olid allkirjastamata, kuid hageja värvilised töögraafikud olid allkirjastatud, mis viitab

selgelt asjaolule, et mustvalged töögraafikud olid võltsitud. Sellise ekspertiisi tegemine on võimalik

hageja ja kostja töögraafikute kõrvutamise teel ning samuti on võimalik eksperdil saada OÜ Articard

arvutiprogrammist väljavõtteid selle kohta, milliseid andmeid ja millal on töögraafikutes muudetud.

Saamata jäänud puhkuse hüvitise osas leidis hageja, et kui hageja puhkusehüvitise nõude tähtaeg oli

möödunud, siis kostja oleks pidanud vähemalt üritama puhkusetasu hüvitist nõuda. Seda enam, et

kohus ei kohalda aegumist automaatselt, vaid üksnes vastaspoole vastuväite esitamise korral.

Kostja puuduliku suhtluse, sh menetluslikust olukorrast teavitamata jätmise osas tõi hageja välja, et

kuna kostja suhtles hagejaga vaid üksikud korrad, ei selgitanud menetluslikku olukorda ja hageja sai

asjadest teada alles tagantjärele (dokumentide koostamisest ja kohtule esitamisest, toimingu

tegemisest või selle tegemata jätmisest (nt jätnud valvežurnaalid välja nõudmata ja ekspertiisi

taotlemata)), pidi hageja omakäeliselt kohtule seisukohti esitama, sest kostja seda ei teinud.

Täiendavalt tõi hageja esile selle, et ts.asjas 2-20-4258 oli kostja otse suhelnud OÜ-ga Articard ja

viimane oli kompromissina pakkunud, et tasub hagejale 1643,60 eurot, kuid kostja jättis hagejale

selle info edastamata ja oli OÜ Articard pakkumisest keeldunud ilma hagejaga nõu pidamata. Hageja

sai OÜ Articard kompromissettepanekust teada kuu hiljem.

4.

20.12.2023 hageja täiendavas seisukohas juhtis hageja tähelepanu sellele, et kuigi OÜ

Articard on väitnud, et ei pidanud valvežurnaale perioodil 01.01.2018 kuni 30.04.2019, on hageja

viidanud 12.02.2020 töövaidluskomisjoni istungil valvežurnaalile (dtl 365) ja OÜ Articard ei ole

sellele vastu vaielnud.

5.

13.05.2024 lisas hageja täiendavalt, et tööaja arvestuse aluseks olid mehitatud valve vahetuse

aruanded ning tööandaja kohustus neid säilitama. Juhul, kui tööandja on aruanded hävitanud, võib

olla tegemist karistusseadustiku (KarS) § 346 rikkumisega.

6.

11.06.2024 on hageja muu hulgas toonud välja, et hagejal oli väga alandab kuulda kolm

nädalat hiljem, et kostja on tema teadmata arutanud OÜ-ga Articard kompromissi (tööandja tasub

1643,60 eurot) ja tegelenud tühja-tähjaga. Nõue on esitatud ja ei ole vaja mitte midagi tingida (dtl

609).

Kostja vastuväited

7. Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostja vastuväidete

aluseks olevad põhilised asjaolud.

8. Kostja palus 05.06.2023 vastuses hagi terviktekstile jätta hagi kostja suhtes rahuldamata,

sest:

-

Maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmisel ei põhinenud OÜ Articard eelmenetluse lõppemise

järgselt hilinemisega esitatud tõenditel. Tallinna Ringkonnakohus märkis 19.11.2021 otsuse p-s

9, et tõendite vastuvõtmine ei olnud maakohtu poolt küll põhjendatud, kuid selline maakohtu

rikkumine ei mõjutanud asja lõppjäreldust (dtl 16, p 9).

-

Ts.asjas nr 2-20-4258 22.03.2021 kostja poolt hageja esindajana esitatud seisukohas on piisava

selgusega toodud välja hageja nõude kujunemine ja selle suurus (dtl 261-269). Kostja oli

esindajana toonud välja, millised olid 2018. ja 2019.aastal töötatud tunnid ja ületunnid,

öötunnid. Samuti oli välja toodud, milline oleks pidanud olema arvestades töötatud tunde,

ületunde ja öötööd töötaja brutopalk ning kui palju tegelikult maksti. Kostja selgitas lisaks,

kuidas arvestus kujunes - töötaja tööleping oli jõus alates 01.01.2018, kokku oli lepitud

summeeritud tööaja arvestus (töölepingu p 3.2-3.5) ja tööaja arvestusperioodiks oli 6 kuud.

Kostja leidis, et lähtudes töölepingu seaduse (TLS) § 46 lg-st 1 on põhjendatud võtta

ületunnitööarvestuses aluseks 4-kuuline arvestusperiood. Töötunnid arvestas kostja selliselt, et 7

päevase perioodi täistööajaks on 40 tundi, kuid 7 päevaste perioodide lõikes võivad töötunnid

erineda. 4 kuuse arvestusperioodi lõpuks liidetakse 7 päevaste perioodide töötunnid ja sellest

nähtub, kas on tehtud ületunnitööd (nt teoreetiliselt on võimalik 4 kuuse perioodi täistöötunnid

ära teha 1 kuuga, selle 1 kuu töötunde aga ei loeta ületundideks, kuna need jaotatakse 4 kuulise

perioodi vahel, kuid selline praktika oleks seadusvastane seoses puhkeajaga). Kui 4 kuulise

perioodi lõpuks ei täitu 7 päevane arvestusperiood (igas 4 kuuses perioodis ei ole 7-päevased

täisnädalad), on arvestuses võetud 1 päeva täistööajaks 5,7 h (40 tundi/7 päeva). Hageja

töötamine toimus põhiliselt 24 tunniste vahetustega, mis algasid üldjuhul hommikul kell 8.00.

Seega kalendripäeva mõttes töötas hageja ühel kalendripäeval 16 h (8.00-24.00) ja järgneval

päeval 8 h (00.00-8.00). Kostja esitatud tööajatabelites, millel kostja arvestus põhines, on

märgitud konkreetse päeva töötundideks 24 h ja on tehtud vastav ümberarvestus. Kui tööpäev

saabub 7 päevase perioodi viimasele päevale või 4 kuuse arvestusperioodi viimasele päevale, on

käesolevas arvestuses viimase päeva töötundideks 16 tundi (erinevalt tööajatabelitest, kus see on

24 tundi) ja järgmise uue perioodi esimese päeva töötundideks 8 h (erinevalt tööajatabelitest,

kus see on 0 h). Kokkuvõttes töötatud tunnid ei muutu, kuid käesolev arvestuse käsitlus võib

mõjutada ületundide arvu. Hageja on tõenditena esitanud nn värvilised tööajatabelid, kus tema

hinnangul on andmed tööajatundide kohta peamiselt õiged, va nimetatud erinevus (need on

märgitud tabelis). Tööandja on esitanud nn mustad tööajatabelid, milles töötundide arv erineb

töötaja poolt esitatud töötundide arvust (sealhulgas on näidatud osaliselt töötamine haiguslehe

perioodil).Seega kostja esitas nõude kujunemise piisavalt selgelt.

Kostja tõi lisaks välja, et Tallinna Ringkonnakohus on 19.11.2021 otsuse p-s 8 (dtl 16, p 8)

märkinud, et kuna maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja jättis töötasu maksmata,

siis ei olnud maakohtul vaja hinnata saamata jäänud töötasu nõude kujunemist ega selle suurust.

Sellest tulenevalt ei mõjutanud seega hagi rahuldamata jätmist see, et hageja tööajaarvestus,

mille kostja koostas, ei olnud maakohtu hinnangul sobilik. Vaidluse rõhk oli selles, kas õige on

töötaja või tööandaja poolt esitatud töögraafikus kajastatud töötamise aeg.

-

Hageja ei ole tõendanud, et valvežurnaalid, mille OÜ-lt Articard välja nõudmata jätmist hageja

kostjale ette heidab, olid olemas ja kostja oleks pidanud need välja nõudma.

-

Tallinna Ringkonnakohus leidis otsuse p-s 10.2 (dtl 17, p 10.2), et OÜ Articard kasutas tööaja

arvestuseks Rotales süsteemi ja OÜ-le Articard ei tulenenud ei lepingust ega seadusest kohustust

töötajatega graafikud kooskõlastada. Samuti leidis ringkonnakohus, et tõendatud on, et

värvilised hageja esitatud töögraafikud (vt dtl 270-271) olid esialgsed töögraafikud (ei

fikseeritud tegelikult töötatud töötunde), neid muudeti vajadusel, kuid tagantjärele ei muudetud.

Hageja väide, et tema esitatud värvilised töögraafikud on originaalid, on paljasõnalised. Kostja

leidis, et hageja ei ole selgitanud, millisel viisil oleks saanud toimuda nn mustvalgete

töögraafikute (vt dtl 272-286) võltsimine ja kuidas oleks saanud eelmises menetluses seda

tõendada. Seega on hageja etteheide alusetu.

-

Kostja määrati hageja esindajaks Harju Maakohtu 16.06.2020 määruse alusel (dtl 288-289) ,

kuid hageja on märkinud, et kasutamata jäänud puhkuse hüvitis muutus sissenõutavaks alates

21.12.2019 ja hageja kohustus vastava nõude esitama hiljemalt 20.05.2020. Seega ei oleks

kostja saanud varem vastavat nõuet esitada. Kostja hinnangul ei esinenud võimalust taotleda

aegunud nõude esitamise tähtaja ennistamist ning ei esinenud asjaolusid, mille alusel võinuks

aegumine peatuda või katkeda.

-

Ebaselgeks jääb, milliste toimingute tegemist T-särgi ostmiseks kantud kulude hüvitamise nõude

osas kostjale ette heidetakse.

-

Harju Maakohtu poolt menetluskulude hageja kanda jätmine ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus,

millega jäeti maakohtu otsus muutmata, ei olnud põhjustatud kostja tegevusest.

-

Hageja väide, et kostja ei suhelnud hagejaga menetluse käigus ega selgitanud menetluslikku

olukorda, on paljasõnalised ja ebaõiged. Hageja ja kostja kohtusid isiklikult mitu korda, samuti

suheldi telefoni teel, sh toimetas kostja hagejale menetlusdokumendid korra ka koju. Kostja ei

teinud menetluslikke otsuseid hagejalt seisukohta küsimata. Pigem muutus suhtlemine hagejaga

õigusteenuse osutamisel konfliktseks pärast seda, kui kostja teavitas hagejat sellest, et hageja on

esitanud menetluses valeandmeid (hageja oli töövõimetuslehel, kuid vastavalt hageja värvilistele

töögraafikutele hageja töötas (dtl 290-291). 26.11.2020 kinnitus, et kostja hüvitab kahju, kui

tema tegevuse tõttu see hagejal tekib, oli esitatud hagejale seoses selle konfliktse olukorraga.

9.

27.05.2024 lisas kostja kokkuvõtvalt, et hageja esitas töövaidluskomisjoni- ja

kohtumenetluses vastuväiteid enda töötamise kohta haigulehe ajal (dtl 482-494), samuti ei

kajastanud hageja töögraafikud nt 18.04.2019 puhkuseavalduses märgitud puhkust (dtl 582).

27.07.2020 teatas hageja ts.asjas 2-20-4258 kohtule, et loobub riigi õigusabi korras määratud

esindajast ning esindab ennast ise, paludes mitte enam edastada kostjale dokumente ja saata kõik

menetlusdokumendid postiga tema kodusele aadressile (dtl 505-507). Sama kordas hageja

29.07.2020 avalduses (dtl 525-526). Hageja osales ts.asjas 2-20-4258 menetluses aktiivselt, kuid

kordagi ei maininud enda esitatud menetlusdokumentides mehitatud valvežurnaale/postiraamatuid

(18.03.2020 hagiavalduses (dtl 482-485), 27.07.2020 (508-515), 29.07.2020 (dtl 516-524),

31.07.2020 (dtl 527-532), 04.08.2020 (dtl 533-549), 12.08.2020 (dtl 550-558), 14.09.2020 (dtl 559-

563), 21.09.2020 (dtl 564-573), 14.10.2020 (dtl 574-577)). Kuivõrd OÜ Articard on vastuses hageja

apellatsioonkaebusele selgitanud (dtl 591, p 29-33), et OÜ Articard ei peeta valvežurnaale ja

tööandja ei säilita postiraamatuid, mistõttu isegi, kui kostja oleks esitanud taotluse postiraamatute

väljanõudmiseks, ei oleks OÜ-l Articard olnud neid esitada ja sellest tulenevalt vastava taotluse

esitamata jätmine ei mõjutanud hageja nõude OÜ Articard vastu rahuldamata jätmist. Kostja märkis,

et ka ükski õigusakt ei sätesta postiraamatute säilitamise kohustust. Ringkonnakohtu menetluses tegi

kohus kompromissettepaneku (tööandja hüvitab T-särgi maksumuse ja menetluskulud jäävad poolte

enda kanda, dtl 598)), mille juhul, kui hageja pidas apellatsioonkaebuse perspektiivi lootusetuks,

oleks hageja pidanud vastu võtma, et vältida menetluskulude väljamõistmist. Hageja

kompromissettepanekut vastu ei võtnud, mistõttu hageja nõue kostjalt hageja menetluskulude

väljamõistmiseks on alusetu. Hageja ei tasunud kassatsioonkaebuselt kautsjoni (dtl 600), mistõttu

jättis hageja kasutamata ja õiguse vaidlustada menetluskulude jaotust ja menetluskulude suurust.

Kohtuotsuse põhjendused

10. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud

küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

11. Hageja esitas 27.05.2024 taotluse OÜ Articard suhtes kuriteoteate esitamise kohta. TsMS §

45 lg 6 järgi, kui menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused,

edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile. KarS § 346 sätestab, et ametliku dokumendi,

pitsati või stambi hävitamise, rikkumise, varguse, kinnipidamise või peitmise eest karistatakse

rahalise karistusega.

Hageja on põhjendanud oma taotlust sellega, et OÜ Articard on käesolevas menetluses andnud

08.12.2023 ja 09.05.2024 teada, et OÜ Articard ei ole väidetavalt perioodil 01.01.2018-30.04.2019

pidanud mehitatud valvežurnaale/mehitatud valve vahetuse aruandeid/postiraamatuid. Hageja

hinnangul olid mehitatud valve vahetuse aruanded tööaja arvestuse aluseks ning tööandja kohustus

oli neid tulenevalt raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 1-st ja § 12 lg-st 1 kui raamatupidamise

algdokumente säilitada. Hageja on tuginenud turvaseaduse (TurvS) § 17 lg-le 3, mille kohaselt valve

ja kaitse all oleku ajal valveobjekti ohustanud sündmuse kohta koostatakse toimik, kuhu

paigutatakse ettekanded ja lisamaterjal.

OÜ Articard on ts.asjas 2-20-4258 selgitanud, et tööandja juures peeti postiraamatuid, mis

kajastavad primaarselt tehnilisi rikkeid valveobjektil ning postiraamatute alusel ei koostatud

töögraafikuid ega arvestatud maksmisele kuuluvaid tasusid (dtl 591, p 29). Hageja on ka ise vande

all öelnud, et palka maksti OÜ Articard must-valgete töögraafiku alusel (dtl 668). Seega kohus ei

tuvastanud, et OÜ Articard tegevuses oleks ilmnenud kuriteo tunnused, mistõttu jätab kohus hageja

taotluse OÜ Articard vastu kuriteoteate esitamiseks rahuldamata. Kohus selgitab, et hagejal on endal

võimalus vastav teade esitada.

12. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega

ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.

13. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on poolte vahel vaidlus selles, kas hageja kandis

kahju, kui kostja tegevusetuse tõttu hageja riigi poolt määratud esindajana ts.asjas 2-20-4258 jättis:

-

esitamata vastuväite OÜ Articard hilinemisega esitatud tõendite asja materjalide juurde

võtmisele;

-

esitamata taotluse mehitatud valvežurnaalide väljanõudmiseks;

-

esitamata taotluse ekspertiisi tegemiseks,

-

esitamata täiendatud avalduse saamata jäänud puhkuse hüvitise saamiseks ega selgitanud

hagejale tähtaja ennistamise taotluse võimalikkusest;

-

esitamata selge arvestuse nõude kujunemise kohta;

-

teostamata toiminguid, mis võimaldanuks tõendada T-särgi ostmiseks kulunud summa OÜ-lt

Articard väljanõudmiseks;

-

vastu võtmata OÜ Articard kompromissettepanekut.

-

teavitamata menetluse käigust, sh ei suhelnud hagejaga.

Väljatoodud etteheidetavate tegevusetuse tõttu jäeti hageja nõue OÜ Articard vastu rahuldamata

ning hageja kohustus hüvitama OÜ Articard menetluskulud ja kandma täitemenetluse kulusid.

14. Ts.asjas 2-20-4258 tegu Harju Maakohus 16.06.2020 määruse, milles rahuldas hageja

taotluse riigi õigusabi osutaja vahetamiseks ning määras, et Eesti Advokatuur nimetaks hagejale uue

riigi õigusabi osutaja (dtl 84-85). Riigi õigusabi seaduse § 5 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi osutab

advokaat advokatuuriseaduse alusel. Advokatuuriseaduse § 55 lg 3 sätestab, et kliendilepingule

kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid. Kohus on seisukohal, et hagis esile toodud asjaoludel

võib riigi õigusabi korras õigusabiteenuse osutamine olla hinnatav samuti VÕS § 619 jj alusel

käsundina, kus kostja on käsundisaaja ja hageja käsundiandja. Hageja on menetluses ka leidnud, et

kostja on andnud võlatunnistuse. Sellest tulenevalt tuvastab kohus esmalt, kas kostja on andnud

võlatunnistuse.

15. Hageja on esitanud käsikirjalise dokumendi, mis kannab 26.11.2020 kuupäeva ning on

allkirjastatud kostja poolt. Dokumendis on kirjas järgnev „Kui minu tegevuse tõttu tekib M.S-ile

kahju seoses vaidlusega OÜ Articardiga hüvitan selle kahju.“ (dtl 6). Hageja on seisukohal, et

26.11.2020 võlakirja alusel on kostja kohustatud käesolevas hagis toodud kahju hüvitama. Kostja ei

ole vastu vaielnud, et on sellesisulise dokumendi hagejale andnud. Samas kostja leiab, et tegemist ei

ole võlatunnistusega, millega tunnistatakse kahju tekitamist hagejale. Kostja ei ole hagejale kahju

tekitanud. Kostja on lisaks selgitanud, et esitas 25.11.2020 vastuseks kohtunõudele arvestuse hageja

töötasu nõude arvestusega, kuid tegi seda hilinemisega. Kohus aga teatas 03.12.2020 e-kirjaga, et

võtab kostja hilinemisega esitatud arvestuse vastu. Mingit muud põhjust dokumendi esitamiseks ei

olnud (dtl 83, 86).

Võlaõigusseaduse (VÕS) 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse

täitmist selliselt, et lubatakse luua iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu.

Kohus leiab, et arvestades nimetatud dokumendis sisalduva teksti tingivat kõneviisi ning kostja

selgitusi, ei ole tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 tähenduses, sest selles kostja ei tunnista

kohustuse olemasolu ega luba kohustuse täitmist selliselt, et kostja lubab kohustuse täita selliselt, et

lubadusega luuakse iseseisev kohustus. Pigem, kuna kahju hüvitamise lubadus on viidud vastavusse

kahju tekkimisega, siis tuleb esmalt tuvastada, kas kostja tegevuse tõttu on hagejal kahju tekkinud.

Kahju tekkimist kostja kui riigi õigusabi teenuse osutajana on võimalik tuvastada käsundit

reguleerivate sätete alusel ning sellisel juhul vastutaks kostja ka seaduse alusel, ilma vastava

dokumendita.

16. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle

selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsunduslepingu sisuks on teenuse osutamise protsess,

mitte tulemuse kui sellise saavutamine. VÕS § 620 lg 1-2 kohaselt peab käsundisaaja käsundi

täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega.

Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima

kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.

Tulenevalt VÕS § 620 lg-st 2 ja advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg 1 punktist 1 ja 2 tulenevalt on

advokaat kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise,

säilitades kutseau ja väärikuse ning teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest.

Kohus märgib, et AdvS § 44 lg 1 p-st 1 ja 2 ning ja VÕS § 620 lg-st 1 tuleneb esindajale kohustus

tegutseda kõigiti esindatava huvides ning hoida klienti teenuse osutamisega seotud tegevustega

kursis. Käsundisaajal lasub seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, mis tähendab mh seda, et

käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku tulemuse

saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks (VÕS § 620 lg 2). Eesti Advokatuuri

eetikakoodeksi § 14 lg 2 sätestab, et advokaadi osutatud õigusteenus peab olema asjatundlik ning

põhinema tehiolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel.

17. Tsiviilasja lahendamiseks tuleb kohtul kohtu ette toodud asjaoludel põhinevalt anda hinnang,

kas kostja on antud juhul rikkunud õigusteenuse osutamisel VÕS § 620 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

hoolsuskohustust.

18. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja osutas hagejale õigusabiteenust riigi õigusabi korras.

Poolte vahel on vaidlus, kas kostja osutas hagejale õigusabiteenust vastavalt VÕS § 620 lg-tes 1 ja 2

sätestatud nõuetele, mille eest vastutab õigusteenuse osutaja kostja. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-

181-15 punktis 43 asunud seisukohale, et tegu võib olla advokaadibüroo ja kliendi vahelise lepingu

rikkumisega, kui advokaat ei hoia ära kahju tekkimist kliendile või kui advokaat ei ole selgitanud

kliendile tehingute õiguslikke tagajärgi. Riigikohus on ts.asjas 2-23-6457 leidnud, et põhimõtteliselt

võiks VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 alusel huvitamisele kuuluda kahju, mida klient kandis seetõttu, et

advokaadi tegevuse tagajärjel jäi ilma võimalusest esitada nõudeid. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4

saab sellise nõude rahuldada aga üksnes juhul, kui klient tõendab, et kohase hoolsusega oleks vastav

hagi rahuldatud.

Lepingulise kohustuse rikkumise korral (VÕS § 100) võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi

nõuda kahju hüvitamist. Käsunduslepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude

lahendamiseks tuleb analüüsida järgmist (vt Riigikohtu 14. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-13-

6457/143, p 13):

• kas käsundisaaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100 ja § 115 lg 1);

• kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole VÕS

§ 103 järgi vabandatav;

• kas käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

• kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a

kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

• kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

19. Järgnevalt analüüsib kohus iga etteheidetud tegevusetust/tegevust eraldi, kas hageja poolt

etteheidetud tegevuste/tegemata jätmiste tõttu jättis Harju Maakohus ts.asjas 2-20-4258 hagi

rahuldamata ja apellatsioonimenetluses jäi hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ning hageja pidi

kandma ka OÜ Articard OÜ menetluskulud ja tasuma täitemenetluse kulud.

20. OÜ Articard hilinenult esitatud tõenditele vastuväite esitamata jätmine

20.1

Hageja leidis, et Harju Maakohus tõi tsiviilasjas nr 2-20-4258 tehtud 30.06.2021

kohtuotsuses välja järgnevad puudused hageja menetluslikes seisukohtades, mis tulenesid otseselt

hageja kostja kui esindaja kohustuste rikkumises (dtl 205) „Kostja esitas koos 20.05.2021

menetlusdokumendiga järgmised uued tõendid: kostja poolt hagejale makstud tasud;

tööajaarvestuse koondtabel ning Rotales süsteemi väljavõtted perioodil mai-detsember 2019; hageja

palgata puhkuse taotlus. Kohus märgib, et kostja esitas uued tõendid pärast eelmenetluse lõppemist.

Seejuures ei ole kostja põhistanud mõjuvat põhjust tõendite esitamiseks hilinemisega. Vaatamata

sellele leiab kohus, et kostja 20.05.2021 esitatud tõendid tuleb asja materjalide juurde võtta, sest

need omavad asja lahendamisel tähtsust. Tõendite vastuvõtmise ei põhjusta lahendamise viibimist.

Hageja ei ole esitanud vastuväiteid uute tõendite esitamisele kostja poolt.“ (dtl 9, p 5).

Kostja on seisukohal, et hageja seisukoht ei ole põhjendatud, sest maakohtu otsus ei põhinenud hagi

rahuldamata jätmisel OÜ Articard hilinenult esitatud tõenditel (dtl 256, p 1).

20.2

Kohus nõustub kostjaga, et maakohtu otsus, millega jättis hagi rahuldamata, ei põhinenud

OÜ Articard poolt eelmenetluse lõppemise (eelmenetlus lõppes 22.03.2021, dtl 597) järgselt

20.05.2021 esitatud dokumentidel. Tallinna Ringkonnakohus on 09.11.2021 istungil küsinud OÜ-lt

Articard, et ringkonnakohtule jääb ebaselgeks, mida OÜ Articard on soovinud tõendada

eelmenetluse lõppemise järgselt 20.05.2021 dokumentidega ning miks need on esitatud, kuna hageja

nõue puudutab perioodi kuni 30.04.2019. Nimetatud istungil möönis ka kostja ise, et vaidluse

lahendamisel ei oma need dokumendid olulist tähtsust (dtl 597). Tallinna Ringkonnakohus on

19.11.2021 otsuse p-s 9 määranud, et OÜ Articard 20.05.2021 esitatud tõendid tuleb jätta

tähelepanuta ning leidnud, et maakohtu menetlusõiguse normi rikkumine hilinenult vastuvõetud

dokumentide vastuvõtmise näol ei mõjutanud asja lõppjäreldust, sest vaatamata sellele, et maakohus

võttis OÜ Articard poolt esitatud tõendid asja juurde, siis nimetatud tõendid ei oma asjas tähtsust (ei

käsitle vaidlusalust perioodi) ning maakohus nende põhjal asjaolusid ei tuvastanud (dtl 16, p 9).

Seega, isegi kui kostjale saab ette heita hilinenult esitatud tõenditele vastuväite esitamata jätmist, siis

hoolimata sellest, et maakohus võttis tõendid vastu põhjusel, et need omavad asja lahendamisel

tähtsust (dtl 9, p 5), ei mõjutanud lõpptulemusena kostja tegevusetus õigusabiteenuse osutamisel

lõpplahendit, sest maakohus nendest tõenditest asjaolusid ei tuvastanud. Sellest tulenevalt ei tuvasta

kohus, et OÜ Articard hilinenult esitatud tõenditele vastuväite esitamise tagajärjel oleks maakohus

hageja nõude rahuldanud.

21. Saamata jäänud puhkuse hüvitise nõudega seonduv

21.1

Harju Maakohus jättis 30.06.2021 otsuses hageja saamata jäänud puhkuse hüvitamise nõude

rahuldamata, sest hageja nõue oli aegunud. Maakohus märkis, et „Hageja pidi esitama nõude

hiljemalt 20.05.2020. Hageja esitas kasutamata puhkuse hüvitamise nõude esmakordselt 25.11.2020

menetlusdokumendis. Hageja ei ole TVK-le 20.12.2019 esitatud avalduses (dtl 45-50) ega selle

06.02.2020 täpsustuses (dtl 201) vastavat nõuet esitanud. Toimikust ei nähtu asjaolusid, mille alusel

võinuks nõude aegumine peatuda või katkeda.“ (dtl 11, p 17).

Hageja on leidnud, et kostjal oli võimalik töövaidluskomisjonile esitatud avaldust täiendada ja

esitada ka kasutamata puhkuse hüvitise nõue. Kostja ei selgitanud hagejale, et hagejal oli võimalik

taotleda tähtaja ennistamist või tugineda muule avalduse täiendamist võimaldavale sättele. Kostja

hoolsuskohustuse rikkumisest tulenevalt kaotas hageja võimaluse nõuda OÜ-lt Articard puhkuse

hüvitist (dtl 209, p 2.3.8).

21.2

Kostja asus seisukohale, et hageja etteheited on põhjendamatud, sest kostja määrati riigi

õigusabi korras hagejat esindama Harju Maakohtu 16.06.2020 määruse alusel (dtl 288-289) ning

seetõttu ei saanud kostja nõuet varem esitada. Kostja hinnangul ei esinenud võimalust taotleda

aegunud nõude ennistamist ja ei esinenud asjaolusid, mille aluseks võinuks aegumine peatuda või

katkeda (dtl 258, p 5).

21.3

Kohus kohustub kostjaga, et kostjal ei olnud võimalik hiljemalt 20.05.2020 hageja saamata

jäänud puhkuse hüvitise nõuet esitada, sest sellel ajal ei olnud kostja hageja riigi poolt määratud

esindaja. Ühtlasi ei oleks saanud kostja seetõttu ka täiendada töövaidluskomisjonile esitatud avaldust

nõude esitamise näol. Maakohtu otsusest nähtub, et vastav nõue esitati kohtumenetluses 25.11.2020,

kuid kohus jättis selle aegumise tõttu rahuldamata. Sellest tulenevalt jääb kohtule ebaselgeks hageja

etteheide, et kostja oleks vähemalt pidanud üritama puhkusetasu hüvitist nõuda ning kui OÜ Articard

ei oleks esitanud aegumise vastuväidet, oleks hageja nõue rahuldatud (dtl 297-298, p 2.8), sest nõue

ju esitati (25.11.2020).

21.4

Hageja ei ole toonud ka kohtu ette asjaolusid ega tõendanud neid, et millistele asjaoludele

tuginedes oleks kostja pidanud taotlema tähtaja ennistamist või millisel alusel võinuks aegumine

peatuda või katkeda.

21.5

Tuginedes eeltoodule ei tuvasta kohus, et töövaidluskomisjonile avalduse täiendamata

jätmine ja saamata jäänud puhkuse hüvitise nõude esitamata jätmine hiljemalt 20.05.2020 oleks

seotud kostja tegevuse/tegevusetusega, mistõttu ei ole kostjale etteheidetud tegevuse/tegevusetuse

tagajärjel saanud hagejal kahju tekkida.

22. T-särgi ostusumma hüvitamise nõudega seonduv

22.1

Harju Maakohus jättis 30.06.2021 otsuses rahuldamata hageja T-särgi ostuga seotud kulu

hüvitamise nõude (dtl 11-12, p 19-20). Hageja heidab kostjale ette, et kuna nimetatud kahju

tekkimine oli vaieldav, ei selgitanud kostja hagejale piisavalt menetluslikku olukorda ja ei teostanud

toiminguid, mis oleksid võimaldanud hageja nõuet tõendada (dtl 209, p 2.3.9).

Kostja on märkinud, et kostjale jääb ebaselgeks, milliste toimingute tegemist talle ette heidetakse

(dtl 258, p 6).

22.2

Kohus tuvastas, et juba töövaidluskomisjoni 27.02.2020 otsusega jäeti hageja T-särgi

maksumuse hüvitamise nõue rahuldamata. Otsuses leiti kuivõrd tööandja oli hagejat kindlustanud

tööriietega, ei olnud hagejal vajadust täiendavate riiete ostmiseks (dtl 489). Seega oli hagejale juba

töövaidluskomisjoni otsuse tegemise järgselt teada, millistel põhjustel jäeti tema sellekohane nõue

rahuldamata, s.t menetluslik olukord oli hagejale teada. Käesolevalt ei ole hageja toonud kohtu ette

asjaolusid ega tõendanud, milliste tõendavate tõenditega oleks ta oma T-särgi ostmisega seotud

hüvitamise nõuet maakohtus tõendanud ning et hageja oleks nendest tõenditest kostjat teavitanud.

Seega kohus ei tuvastanud, et kostja oleks jätnud hageja T-särgi nõudega seonduvas menetluslikust

olukorras teavitamata ning kostja võimalik tegevusetus oli seotud hageja T-särgi hüvitamise nõude

rahuldamata jätmisega.

23. Mehitatud valvežurnaalide/postiraamatute OÜ-lt Articard välja nõudmata jätmine

23.1

Harju Maakohus märkis 30.06.2021 lahendis, et hageja ei ole esitanud tõendeid oma väite

kinnitamiseks, et hageja esitatud töögraafikud on ainuõiged ja kajastavad õigesti tema tööaega (dtl

10, p 10). Hageja leidis, et kostja oleks pidanud kohtult taotlema OÜ-lt Articard mehitatud

valvežurnaalide väljanõudmist, mis oleksid olnud kõige täpsemad töötamist tõendavad dokumendid.

Kostja seda ei teinud ja on sellega rikkunud enda hoolduskohustust õigusabi osutamisel (dtl 207, p

2.3.4). Hageja on menetluses lisanud, et kostja oli selliste žurnaalide olemasolust teadlik, sest

nendest rääkis hageja kostjale esimesel kohtumisel Narva kohvikus, rõhutades, et need on väga

olulised tõendid – valvežurnaalide puhul on tegemist mehitatud valve tegeliku teostamise aja- ja

muu arvestuse kõige autentsema allikaga. Hageja esitas valvežurnaali näidislehe ringkonnakohtus

(dtl 295, p 2.4).

23.2

Kostja leidis hageja ei ole tõendanud, et sellised žurnaalid olid olemas ja et kostja oleks

pidanud need välja nõudma (dtl 258, p 3). 04.12.2023 istungil märkis kostja, et hageja andis talle

kohtumisel üle kõik menetluses juba esitatud tõendid, järelikult enne menetlust ringkonnakohtus,

viidatud dokumenti ei olnud (dtl 360, 00:39:01).

23.3

Kohus selgitas hagejale 04.12.2023 istungil, et hagejal tuleb tõendada, et kostja oli

žurnaalidest teadlik (dtl 361, 00:45:13).

23.4

Kohus rahuldas 06.12.2023 hageja tõendite kogumise taotluse ja kohustas OÜ-d Articard

esitama hagejat puudutavad mehitatud valvežurnaalid perioodi 01.01.2018 kuni 30.04.2019 kohta

(dtl 374). OÜ Articard selgitas vastuses kohtunõudele, et perioodil 01.01.2018 kuni 30.04.2019 ei

peetud OÜ Articard juures mehitatud valvežurnaale. OÜ Articard lisas, et on ka ts.asjas nr 2-21-

4391 selgitanud (hageja taotles mehitatud valvežurnaalide väljanõudmist), et selliseid dokumente ei

ole (dtl 380). OÜ Articard vastas 09.05.2024 täpsustavalt kohtunõudele, et kohtu poolt kohtunõudele

lisatud dokumendid ei ole pealkirjastatud kui mehitatud valve žurnaalid. Tegemist on mehitatud

valve vahetuse aruandega, mida OÜ Articard juures nimetatakse postiraamatuteks. OÜ Articard ei

säilita postiraamatuid. OÜ Articard on nii tsiviilasjas 2-20-4258 kui ka tsiviilasjas 2-21-4391, kus

hagejaks oli M.S , korduvalt selgitanud, et OÜ Articard ei säilita postiraamatuid ning ükski õigusakt

ka vastavat kohustust ei sätesta (dtl 423). Articard on ts.asja nr 2-20-4258 menetluses

ringkonnakohtus selgitanud, et OÜ Articad juures ei peeta valvežurnaale. Tööandja juures peetakse

postiraamatuid, mis kajastavad primaarselt tehnilisi rikkeid valveobjektil. Postiraamatute alusel ei

koostatud OÜ Articard graafikuid ning postiraamatute alusel ei arvestatud hageja töömahtu ega

maksmisele kuuluvaid tasusid. See ei oleks ka objektiivselt võimalik, kuivõrd postiraamatusse

teevad sissekandeid töötajad, st tööandjal puudub kontroll sissekannete üle. Tööaja määrab töösuhtes

aga tööandja. OÜ Articard selgitas, et postiraamatud ei ole seostatavad

raamatupidamisdokumentidena ning asjakohane ei ole ka samastada neid TurvS §-s 17 nimetatud

dokumentidega (dtl 591, p 29-30).

23.5

27.05.2024 menetlusdokumendiga on hageja esitanud tõendid (02.01.2018 hageja poolt

allkirjastatud „juhenditega tutvumise allkirjade lehega“ (dtl 473); töötajatele antud Articard OÜ

„telefoniraamatuga“; töötajatele antud juhend ja objekti koodi tõendav dokument (dtl (dtl 474-476),

mis tõendavad, et OÜ-l Articard on olemas hageja töötamist puudutavad mehitatud valve vahetuse

aruanded perioodi 01.01.2018-30.04.2019 kohta, sest neid peeti kogu hageja tööl oleku aja (dtl 458,

p 3.6). Tutvudes hageja esitatud lisaga 6-1 (dtl 457) nähtub viimasest, e tööaja registreerimine

toimus objektil telefoni teel, töötaja pidi selleks helistama nr-le 614 0023. Töötajale vastatakse

automaatse sissejuhatava tekstiga, mille lõppedes tuleb töötajal sisestada isiklik kood hoolimata

sellest, millisel objektil vahetust alustatakse. Kui Rotales süsteemis oli vahetus planeeritud, siis

vastatakse telefonis „tööaja algus registreeritud“. Vahetuse lõpus tuleb tegevust korrata ning sellisel

juhul vastatakse „tööaja lõpp registreeritud“. Juhul, kui Rotales süsteem ei leia vahetust, mida

alustada või lõpetatakse, siis vastatakse „vahetust ei leitud“ ning ühendust tuleb võtta korrapidajaga.

Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et tööaja algus ja lõpp registreeritakse telefoni teel ning eelnevalt

peab olema vahetus registreeritud Rotales süsteemis. Kohus ei tuvastanud, et läbi kirjeldatud

vahetuse alguse ja lõppemise registreerimise on tõendatud, et OÜ Articard pidas perioodil

01.01.2018 kuni 30.04.2019 mehitatud valve aruandeid töötamise algusaja ja lõppemise kohta.

Kohus ei tuvastanud hageja poolt väidetut ka ülejäänud esitatud tõenditest „juhendiga tutvumise

allkirjade leht“, „telefoniraamat“, mehitatud valve objekti kirjeldus“. Kohus pigem leiab, et läbi

kirjeldatu kujunes lõplik tööajagraafik, so graafik, mille OÜ Articard ts.asja nr 2-20-4258

menetluses esitas ja mille alusel töötajatele ka palka maksti.

23.6

Kostja on esile toonud, et isegi kui kostja oleks esitanud vastava taotluse, siis see oleks

jäänud tulemuseta, sest OÜ Articard ei säilita postiraamatuid ning ükski õigusakt ka vastavat

kohustust ei sätesta (dtl 480, p 2). Kostja tõi esile, et hageja osales aktiivselt ts.asja 2-20-4258

menetluses, kuid ei maininud kordagi žurnaalne ega esitanud taotlust nende välja nõudmiseks (dtl

478-480).

23.7

Kohus möönab, et hageja viitas valvežurnaalile korra töövaidluskomisjoni istungil ning OÜ

Articard ei vaielnud žurnaalide olemasolule siis vastu (dtl 365, 389, p 2.7,), ei tuvastanud kohus, et

Harju Maakohtu menetluses ts.asjas 2-20-4258 oleks hageja kordagi toonud esile, et tööaja arvestuse

aluseks oleksid olnud mehitatud valvežurnaalid/postiraamatud või et hageja oleks üldse nende

olemasolust oma menetlusdokumentides kirjutanud (dtl 7-12). Hageja on küll menetluses väitnud, et

ta ei olnud teadlik, mida kostja ts.asja menetluses 2-20-4258 oli esitanud ning sai kõigest teada alles

30.06.2021 otsust lugedes, on hageja siiski esitanud kohtule hagiavalduse ja mitmeid selgitusi

isiklikult (dtl 482-577). Kohus nõustub, et hageja ei ole üheski enda esitatud menetlusdokumendis

maininud kordagi, et valežurnaalid tõendaksid hageja tegelikku töötamist ning see vastab hageja

esitatud graafikutes kajastatuga. Näiteks 14.10.2020 menetlusdokumendis kohtule on hageja ise

esitanud kohtule tõendid, et näidata, et tema jutt värvilistest töögraafikutest on õiged ning

kinnitanud, et on esitanud kohtule kõik omalt poolt edastatud dokumendid (arvamused, taotlused ja

avaldused) ja on ausalt kõik ära rääkinud ega ole jätnud midagi kohtule ütlemata (dtl 574-577). Isegi

kui hagejal ei olnud žurnaali näidislehte võimalik esitada, oleks žurnaalide olulisuse tõttu olnud

hagejal võimalik žurnaalidele oma mitmetes selgitustes viidata nagu hageja seda käesolevas

menetluses on teinud. Kostja on väitnud, et ta ei olnud teadlik valvežurnaalidest/postiraamatutest

ning kohus leiab, et arvestades hageja enda käitumist ts.asja nr 2-20-4258 menetluses, on see väide

eluliselt usutav. Kostja kui advokaat sai menetluses aga kliendi nimel esitada kohtule üksnes neid

tõendeid ja selgitada üksnes neid asjaolusid, mille kohta ta on kliendilt vajaliku materjali või

informatsiooni saanud.

23.8

Kohtu asub seisukohale, arvestades, et hageja hinnangul on käesolevas menetluses mehitatud

valvežurnaalid kõige olulisemad tõendid asja lahendamisel, ei ole hageja käitumine ts.asja nr 2-20-

4258 menetluses vastavuses käesolevas asjas esitatud väidetega.

23.9

Samuti on kohtu arvates vastuolulised hageja selgitused ka selle kohta, et ta ei olnud

menetluslikust olukorrast teadlik, st hageja ei teadnud, milliseid seisukohti, tõendeid ja taotlusi on

kostja menetluses esitanud või esitamata jätnud ja sai neist teada justkui alles 30.06.2021.

13.06.2023 seisukohas on hageja selgitanud „hageja sai alles kohtuotsusest teada vaidluse olulised

kohad, asjaolud ja toimingud, mille kostja oli jätnud tegemata (kostja ei olnud hagejat nende

toimingute tegemise vajalikkusest teavitanud). Hageja sai asjadest teada alles tagantjärele, kui

kostja olid juba dokumendid koostanud, need kohtule esitanud või oli kostja mõne muu toimingu

teinud või tegemata jätnud (nt valvežurnaalid välja nõudmata ja ekspertiisi taotlemata jätnud).

Lisaks pidi hageja omakäeliselt kohtule seisukohti esitama, sest kostja seda ei teinud.“ (dtl 298, p

2.9). Seega ühest küljest hageja nagu kinnitab, et sai tegemistest või tegemata jätmistest teada, kui

vastav toiming oli juba tehtud või oli jäetud tegemata, mistõttu sundis see hagejat ise seisukohti

esitama, kuid samal ajal hageja väidab, et sai kõigest teada alles otsusega tutvudes. Ka 04.12.2023

istungil väitis hageja, et ta ei teadnud midagi (dtl 360, 00:41:42), sh 11.06.2024

menetlusdokumendis (dtl 609), kuid ts.asjas nr 2-20-4258 hageja enda esitatud selgitused tõendavad,

et hageja osales aktiivselt menetluses ning esitas omapoolseid selgitusi ja tõendeid ning taotlusi.

Kohtule arvamuse koostamist on hageja jaatanud ka 11.06.2024 menetlusdokumendis (dtl 607).

Hageja on selgitanud omakäeliste selgituste esitamist 17.06.2024 istungil sellega, et kostja ei teinud

selleks midagi, pidin kohtule ise selgitama (dtl 669).

23.10 Vastuolulised olid ka hageja väited võimalike kostjale antud korralduste osas. 14.03.2022

seisukohas on hageja kirjutanud kohtule, et „Olemas olid ka valvežurnaali näidised, kuid

valvežurnaalide väljanõudmist kostja vajalikuks ilmselt ei pidanud. Samas on valvežurnaal kõige

objektiivsem alus tööaja tõendamiseks, sest iga päeva, tunni ja minuti kohta tehakse valvežurnaali

kanded ja kõik allkirjastatakse vahetuse üleandmisel või tööandja vahekontrollide käigus. See, et

kostja väidab, et pole valvežurnaalidest midagi kuulnud, ongi üks ebaprofessionaalsuse näide —

vandeadvokaat, kes konkreetse vaidluse osas RÕA vastu võttis, pidi aru saama, kuidas turvateenuste

osutamine korraldatud on (sh valvežurnaalide kohustus), kuid ta ei teinud asjaolude

väljaselgitamiseks piisavalt pingutusi.“ (dtl 100). 13.06.2023 hageja seisukohas on hageja aga

selgitanud, et „Hageja pöördus kostja poole, et kostja taotleks neid tõendeid kohtu kaudu, kuid kostja

jättis taotluse esitamata“ (dtl 296). Kui 17.06.2024 istungil on hageja samuti väitnud, et andis

konkreetsed korraldused 1,5 tunnise vestluse käigus Narva kohvikus (dtl 667, 00:13:18), siis

04.12.2023 istungil väitis hageja siiski, et ei rääkinud, et žurnaalid tuleks välja nõuda, sest kostja

oleks pidanud seda ise mõistma (dtl 360, 00:22:31). Kuna hageja väited on olnud menetluses

vastuolulised, ei ole hageja tõendanud, et kostja teadis valvežurnaalidest/postiraamatutest. Kostja kui

advokaat sai menetluses aga kliendi nimel esitada kohtule üksnes neid tõendeid ja selgitada üksnes

neid asjaolusid, mille kohta ta on kliendilt vajaliku materjali või informatsiooni saanud.

23.11 Väheoluline ei ole ka see, et hageja teatas ts.asjas 2-20-4258 korduvalt, et ta loobub täielikult

riigi õigusabi korras määratud esindajast ning esindab ennast ise (dtl 505-507; 525-526).

23.12 Tuginedes eeltoodule tuvastas seega kohus, et:

-

Kuigi hageja esitas ts.asjas nr 2-20-4258 kohtule lisaks hagiavaldusele mitmeid käsikirjalisi

selgitusi, milles omakorda kinnitas, et on kõik asjasse puutuva ära rääkinud, ei maininud terve

ts.asjas nr 2-20-4258 menetluse käigus hagis ega ka enda selgitustes kordagi nii olulisi tõendeid

nagu mehitatud valvežurnaale/postiraamatuid ega viidanud neile ka mingil muul moel, millest

võib järeldada, et kostja ei teadnud valvežurnaalidest/postiraamatutest nagu kostja väidab;

-

Hageja pidi olema teadlik, milliseid taotlusi/seisukohti on kostja menetluses esitanud/esitamata

jätnud, sest kuidas muidu sai hageja kõrvaldada ise puuduseid, mida kostja väidetavalt oli

tegemata jätnud. Vastupidise tõlgenduse korral jääks kohtule ebaselgeks, mille põhjal hageja

oma täiendavaid selgitusi kohtule koostas ja esitas. Samuti on selles osas hageja enda väited oma

käitumisega vastuolulised.

-

Juhul, kui mehitatud valvežurnaalid oleksid tõendanud hagejate graafikute õigsust ning hageja

teadis, et kostja ei ole neid välja nõudnud (vt dtl 298, p 2.9 „Hageja sai asjadest teada alles

tagantjärele, kui kostja olid juba dokumendid koostanud, need kohtule esitanud või oli kostja

mõne muu toimingu teinud või tegemata jätnud (nt valvežurnaalid välja nõudmata ja ekspertiisi

taotlemata jätnud). Lisaks pidi hageja omakäeliselt kohtule seisukohti esitama, sest kostja seda

ei teinud.“), oleks hageja saanud ka ise vastava taotluse esitada, sest kuigi hageja rõhutas, et tal

ei ole juristi teadmisi, ei oleks vastava taotluse esitamiseks õigusteadmisi vaja olnud. Seda enam,

et hageja korduvalt teatas, et ta esindab ennast ise.

-

OÜ Articard OÜ kasutas Rotales süsteemi (dtl 459, p 3.6, 17) ning tööaja algus ja lõpp

registreeriti telefoni teel vastava koodi teatamisega töötaja poolt, millest võib järeldada, kuidas

kujunes tööandja töögraafik (menetluses nimetatud kui must-valge), mille alusel ka töötasu

arvestati. Seega, kuna TLS § 6 lg 6 ja § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustuseks pidada

tööaja arvestust, on kohtu hinnangul eluliselt usutav OÜ Articard selgitus vastuses

apellatsioonkaebusele, et valvežurnaalid/postiraamatud ei olnud tööaja arvestuse aluseks ega

saanudki olla, sest neid täitsid töötajad ning seeläbi oleks tööandjal puudunud kontroll nende

sissekannete üle (dtl 591, p 29). Kohus asub seisukohale, et hageja enda esitatud dokument

„tööaja registreerimine töötaja poolt“ tõendab pigem töövaidluskomisjoni istungil tunnistaja A.Š

ütluseid (dtl 367) selle kohta, et kuu lõpus esitati töötajatele esialgne graafik (hageja esitatud

värvilised graafikud) järgmise kuu kohta (seda kinnitas hageja ka 04.12.2023 istungil (vt dtl 359,

00:18:19, mis kajastas, millal peab töötaja järgmisel kuul tööl olema ning tööaja kestus. Kuna

jooksval kuul võib tulla ette muudatusi (haigestumised, puhkus jmt), siis turvajuht pidigi tegema

süsteemis muudatuse, et nt töötaja, kes kedagi äraoleku ajal asendab, saaks ennast läbi telefoni

registreerida, eemaldades eemaloleva töötaja.

-

Kuna hageja ütlused on olnud menetluses vastuolulised, ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et

mehitatud valvežurnaalid/postiraamatud eksisteerisid perioodil 01.01.2018 kuni 30.04.2019 ning

et hageja oleks andnud kostjale korralduse nende välja nõudmiseks.

-

Isegi, kui mehitatud valvežurnaalid/postiraamatud eksisteerisid perioodil 01.01.2018 kuni

30.04.2019 ja kostja oleks esitanud maakohtu menetluses taotluse nende OÜ-lt Articard välja

nõudmiseks, ei oleks see tulemust andnud, sest OÜ Articard on selgitanud vastuses

apellatsioonkaebusele ning ka käesolevas menetluses, et seadus ei kohusta säilitada

postiraamatuid ning neid ei ole säilitatud (dtl 380, 423, 591, p 30). Isegi kui OÜ-l Articard oli

kohustus postiraamatuid säilitada, siis nende hävitamise eest kostja ei vastuta. Ja nagu kohus

eelnevalt leidis, et kuna valvežurnaale täidavad töötajad, siis ei ole usutav, et need oli tööaja

arvestuse aluseks, mistõttu ei oleks need pruukinud ka tõendada hageja väiteid.

23.13 Kokkuvõtlikult, kohus ei tuvastanud eelnevalt väljatoodud põhjustel, et kostja poolt

valvežurnaalide/postiraamatute OÜ-lt Articard välja nõudmise taotluse esitamata jätmise tõttu jättis

maakohus hageja nõude OÜ Articard vastu rahuldamata.

24. OÜ Articard esitatud töögraafikute osas ekspertiisi läbiviimiseks taotluse esitamata jätmine

24.1

Maakohus märkis 30.06.2021 otsuses, et hageja väidab 21.09.2020 seisukohas, et kostja

esitatud graafikud on võltsitud, kuid hageja ei ole oma väidet veenvalt põhistanud ega tõendanud (dtl

10, p 14). Kohus asus otsuses seisukohale, et hageja ei ole tõendanud töö tegemist tema esitatud

graafikutes väljatoodud mahus. Kostja on tõendanud, et hageja tegi tööd kostja graafikutes esitatud

ajal, kostja on maksnud hagejale töötasu ning tasu ületunnitöö- ja öötöö eest vastavalt tegelikule

tööajale. Seetõttu jättis maakohus hageja nõude OÜ Articard vastu rahuldamata (dtl 10, p 15).

24.2

Hageja leidis, et kostja kui vandeadvokaat oleks pidanud teadma ja taotlema OÜ Articard

esitatud väidetavate töögraafikute võltsituse tõendamiseks ekspertiisi läbiviimist. Kui kostja oleks

seda teinud, siis oleks tuvastatud, et OÜ Articard esitatud graafikud olid võltsitud ja hagi oleks

tulnud rahuldada tulenevalt hageja esitatud graafikute alusel (dtl 207-208, p 2.3.6). Hageja väitis ka

käesolevas menetluses, et tema esitatud värvilised tööaja graafikud on originaalid, sest need on

allkirjastatud töötajate poolt, kuid OÜ Articard esitatud mustvalgetel graafikutel töötajate allkirjad

puuduvad. See viitab selgelt asjaolule, et mustvalgete graafikute puhul oli tegemist võltsitud

tõenditega (dtl 296, p 2.5).

24.3

Kostja leidis menetluses, et hageja ei ole selgitanud, millisel viisil oleks saanud toimuda

tööandja töögraafikute võltsimine ja kuidas kostja oleks saanud eelmises menetluses seda tõendada.

Kostja viitas ts.asjas nr 2-20-4258 ringkonnakohtu poolt tuvastatule ja esitatud seisukohtadele (dtl

258, p 4).

24.4

Kohus nõustub, et Tallinna Ringkonnakohus on tõesti ts.asjas nr 2-20-4258 selgitanud

otsuses, et poolte vahel puudub vaidlus, et nii tööandja mustvalged kui ka hageja värvilised

graafikud on koostatud OÜ Articard poolt ning tööandja kohustuseks oligi tööaja arvestust pidada

TLS § 6 lg 6, § 28 lg 2 p 4 alusel ning selleks kasutati Rotales süsteemi. Ringkonnakohus leidis, et

kuigi hageja on viidanud sellele, et tööandja töögraafikud olid allkirjastamata, siis nimetatud asjaolu

ei mõjuta graafikute õigust, sest OÜ-le Articard ei tulenenud lepingust ega seadusest tulenevat

kohustust graafikuid kooskõlastada. Hageja ei tõendanud, et poolte praktika kohaselt kinnitasid

töötajad saavutatud kokkuleppeid allkirjaga, sest ka hageja esitatud töögraafikud, mille alusel on

hageja tööaega arvestanud, ei ole kõik allkirjastatud. Ühtlasi märkis ringkonnakohus, et hageja

esitatud värvilised graafikud on esialgsed, mille järgi hageja tööd ei teinud, ning mida muudeti

vastavalt kujunenud olukorrale ja see on tõendatud A.Š ütlustega töövaidluskomisjoni istungil (dtl

17, p 10.2).

24.5

Ka käesolevas menetluses on hageja ise 04.12.2023 istungil kinnitanud, et sai järgmise kuu

töögraafiku kuu lõpus (dtl 359, 00:18:19). See kinnitab kohtu hinnangul ts.asjas nr 2-20-4158

tuvastatud asjaolusid, eelkõige, miks hageja ja OÜ Articard töögraafikud võisid erineda. See aga ei

tähenda, et OÜ Articard töögraafikud oleksid olnud võltsitud.

24.6

Samuti on maakohus tuvastanud 30.06.2021 otsuses, et hageja töögraafikud ei kajasta õigesti

tema tööaega, sest nendes ei ole arvestatud puhkustega. OÜ Articard graafikute õigsust tõendas

maakohtu hinnangul ka see, et tööandja maksis hagejale palka ka aja eest, kui oli ametlikult

haiguslehel. Hageja väite, et tema esitatud töögraafikud kajastavad õigesti tööaega, lükkas ümber ka

tööinspektsiooni 02.12.2020 vastus, mille kohaselt ei tuvastanud inspektsioon järelevalve käigus, et

OÜ Articard töötajad oleksid rakendatud ületunnitööle (dtl 10, p 11-14). Kohus lisab, et ka

käesolevas menetluses on kohus tuvastanud, et hageja andis erinevaid ütlusi töötamise kohta

haiguselehel viibimise ajal, sest töövaidluskomisjoni istungil on hageja väitnud, et ei töötanud (dtl

365, 487), kuid ts.asjas nr 2-20-2458 hageja seda enam ei eitanud (nt dtl 537) ja käesolevas asjas on

hageja kinnitanud, et töötas (dtl 670). Järelikult on hagejale makstud palka ka sellel ajal, kui ta oli

ametlikult haiguslehel ning seda ei ole hageja eitanud. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja väidetud

töötamist tema esitatud graafikutes väljatoodud mahus ka käesoleva menetluse käigus esitatud

tööinspektsiooni märgukirjad ja vastus teabenõudele (dtl 633-643).

24.7

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kuigi maakohtus ei viidud läbi ekspertiisi, hindas

maakohus hageja väiteid OÜ Articard esitatud töögraafikute väidetava võltsituse kohta ning

kontrollis OÜ Articard esitatud graafikute usaldusväärsust, kõrvutades neist tulenevat teavet muude

tõenditega, mille tulemusel jõudis järeldusele, et ei ole alust pidada neid usaldusväärseteks. See

tähendab, et maakohus ei tuvastanud, et tööandja palga arvestuse aluseks olevad töögraafikud

oleksid olnud ebausaldusväärsed. Ühtlasi juhib kohus tähelepanu sellele, et eristama peab

intellektuaalset ja tehnilist võltsimist. Intellektuaalse võltsimise all peetakse silmas seda, et

dokumendi koostaja salvestab dokumenti andmed, mida teab olevat ebaõiged. Tehnilise võltsimise

all peetakse silmas olukorda, kus dokument tehakse järele, st tekitatakse dokument, millest jääb

mulje justkui see oleks koostatud kellegi teise poolt. Ts.asjas 2-20.4258 leidis hageja, et kostja on

märkinud graafikutes ebaõigeid andmeid, mis tähendab, et tegemist on intellektuaalse võltsimisega

ja tekib küsimus selle usaldusväärsuses. Intellektuaalse võltsimise küsimus ei ole küsimus, mida

peaks lahendama TsMS § 277 järgi. Seetõttu jättis maakohus ka käesolevas menetluses hageja

taotluse ekspertiisi läbi viimiseks rahuldamata (dtl 420-422). Kohus asub seisukohale, et isegi kui

kostja oleks esitanud taotluse ekspertiisi tegemiseks ts.asjas 2-20-4258, oli selleski menetluses

küsimus dokumendi usaldusväärsuses, mitte selle autentsuses, mistõttu puudus alus dokumendi

ehtsuse tõendamiseks ekspertiisi määramiseks, s.t võib eeldada, et ka ts.asjas 2-20-4258 oleks

maakohus jätnud hageja ekspertiisi taotluse rahuldamata. Kohus kordab, et maakohus hindas

igakülgselt OÜ Articardi töögraafikute usaldusväärsust, mida kinnitas ka ringkonnakohus.

24.8

Seega kokkuvõtvalt leiab kohus, et juhul, kui kostja oleks esitanud taotluse ekspertiisi

tegemiseks, ei oleks see toonud kaasa hagi rahuldamist.

25. Korrektse nõude formuleerimata jätmine

25.1

Hageja on kostjale ette heitnud, et kostja ei suutnud korrektselt formuleerida hageja nõuet ja

esitada selget ülevaadet nõutavate tasude ja nende kujunemise kohta, kuigi selleks olid kostjal kõik

andmed olemas (dtl 206, p 2.3.2). Hageja sellekohane etteheide tuleneb sellest, et maakohus märkis

30.06.2021 otsuses, et hoolimata korduvatest selgitustest, ei suutnud hageja esitada selget ülevaadet

nõutavate tasude ja nende kujunemise kohta (dtl 9, p 8).

Kostja leidis, et esitas nõude kujunemise piisavalt selgelt, Kostja viitas ringkonnakohtu seisukohale,

milles leiti, et kuna maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja jättis töötasu maksmata,

siis puudus maakohtul vajadus hinnata saamata jäänud töötasu nõude kujunemist ja selle suurust (dtl

257-258, p 2).

25.2

Kohus nõustub kostjaga ja leiab samuti, et hagi rahuldamata jätmist ei mõjutanud asjaolu, et

tööaja arvestus ei olnud selgelt esitatud. Hageja nõue jäi pigem rahuldamata seetõttu, et hageja ei

suutnud tõendada, et ta töötas hageja esitatud töögraafikutes väljatoodud mahus.

26. OÜ Articard kompromissettepaneku vastuvõtmata jätmine

26.1

Hageja on välja toonud, et kostja andis hagejale kuu aega hiljem teada, et OÜ Articard oli

kostjale teinud kompromissettepaneku, millest kostja keeldus ilma hagejaga nõu pidamata (dtl 298, p

2.10). 11.06.2024 omakäeliselt kohtule saadetud selgituses on hageja sama olukorda kirjeldanud

ning lisanud, et hagejal oli kõike seda väga alandav kuulda, et ilma tema teadmata kostja midagi

sellist endale lubab, pidades seda tühja-tähjaga tegelemiseks. Hageja on märkinud, et nõue on

esitatud ja ei ole vaja mitte midagi tingida (dtl 609).

26.2

17.06.2024 istungil on hageja vande all kinnitanud, et kuigi ta oleks kompromissi soodsalt

suhtunud, ei andnud ta kostjale korraldust, et kostja võtaks OÜ-ga Articard ühendust, et teatada

kompromissettepaneku vastuvõtmisest. Samuti kinnitas hageja, et ta ei võtnud ka ise OÜ-ga Articard

ühendust (dtl 669).

26.3

Võttes arvesse, et hageja hinnangul tegeles tema esindaja ehk kostja tühja-tähjaga ning kuigi

hageja oli solvunud, et kostja ei arutanud temaga enne ettepanekust keeldumist, ei astunud hageja

samme, et OÜ Articard kompromissettepanek vastu võtta, kuigi see võimalus tal oli.

27. Kostja puudulik suhtlus hagejaga

27.1

Hageja heitis kostjale ette ka seda, et kostja ei teavitanud hagejat menetluse käigust ega

suhelnud piisaval määral hagejaga ega selgitanud hagejale vaidluse perspektiivi (dtl 209, p 2.4).

Kostja on selgitanud, et põhjendamatu on hageja väide, et ta ei tegutsenud õigusabi osutamisel

piisava hoolsusega. Kostja hinnangul on paljasõnaline hageja väide, et kostja ei selgitanud menetluse

käigus vaidluse perspektiive, asjaolusid ja võimalusi (dtl 259, p 10). Esialgses vastuses hagile on

kostja viidanud sellele, et aukohtumenetluses ei tuvastatud kostjapoolset kohustuste rikkumist (dtl

83, 88-93).

27.2

Kohus tuvastas, et hageja teatas ts.asjas nr 2-20-4258 kohtule juba 27.07.2020, et loobub

õigusabist ning esindab ennast ise (dtl 505). Siiski on kostja menetluses hagejat edasi esindanud ning

täitnud kohtunõudmisi (nt dtl 628-632) ja osalenud istungil (vt dtl 10 I lõik). Kuivõrd hageja on esile

toonud, et kostja teavitas teda OÜ Articard kompromissettepanekust, kuigi küll väidetavalt kuu aeg

hiljem, siis järelikult kostja siiski suhtles hagejaga.

27.3

Hageja ei ole tõendanud, et kostja ei ole talle vaidluse perspektiivi selgitanud. Kohtu ette

toodud asjaoludest nähtub, et kui riigi õigusabi korras advokaat Ratnikov asja perspektiivi selgitas,

siis taotles hageja seejärel esindaja vahetust (dtl 496-500), mille maakohus 16.06.2020 määrusega ka

rahuldas (dtl 288-289).

27.4

Kostja on selgitanud 05.06.2024 menetlusdokumendis, et hageja suhtlemine õigusteenuse

osutamisel muutus konfliktseks peale seda kui kostja teavitas hagejat, et hageja on esitanud

menetluses valeandmeid – hageja oli haguslehel, kuid vastavalt hageja enda värviliste

töögraafikutele hageja töötas (dtl 259). Arvestades põhjust, miks hageja soovis riigi õigusabi korras

õigusabiteenust osutanud advokaat Ratnikovi vahetust ning lähtudes, et kohus tuvastas ka käesolevas

menetluses, et hageja andis erinevaid ütlusi töötamise kohta haiguselehel viibimise ajal, sest

töövaidluskomisjoni istungil on hageja väitnud, et ei töötanud (dtl 365, 487), kuid ts.asjas nr 2-20-

2458 hageja seda enam ei eitanud (nt dtl 537) ja käesolevas asjas on hageja kinnitanud, et töötas (dtl

670), siis on kostja sellekohane selgitus hageja ja kostja vahel tekkinud pingete tekkimise põhjuste

kohta eluliselt usutav.

28. OÜ Articard menetluskulude hageja kanda jätmisega seonduv

28.1

Hageja on seisukohal, et kuna maakohus jättis kostja hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu

menetluskulud hageja kanda ning kuna Tallinna Ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebust ei

rahuldanud, jäi Harju Maakohtu 30.06.2021 otsus jõusse. Harju Maakohus määras 03.06.2022

kohtumäärusega kindlaks OÜ Articard menetluskulude suuruse ja mõistis hagejalt OÜ Articard

kasuks välja 6156 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl

209, p 2.3.10-2.3.11, 2.5).

28.2

Kostja märkis, et Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2021 istungil tegi kohus hagejale

ettepaneku, et OÜ Articard tasub hagejale T-särgi maksumuse ja menetluskulud poolte enda kanda (.

Kuna hageja riigi poolt määratud esindaja istungil pakkumist vastu ei võtnud, vaid soovis seda

hagejaga arutada, kuid kuna kompromisslepingut ei sõlmitud, siis ilmselt hageja keeldus

kompromissettepanekust. Seega hageja ei kasutanud võimalust pääseda OÜ Articard menetluskulude

hüvitamisest. Seega hageja nõue, mis puudutab menetluskulude hüvitamist, on alusetu. Ühtlasi,

Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmast, sest tasumata oli kautsjon. Seega

hageja ei kasutanud võimalust ka vaidlustada menetluskulude jaotust ning suurust (dtl 480, 600).

28.3

Kohus tuvastas, et Tallinna Ringkonnakohus tegi tõesti 09.11.2021 istungil pooltele

ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga, mille kohaselt OÜ Articard hüvitab hagejale T-särgi

maksumuse ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda (dtl 598, 00:26:32). Protokollist nähtub, et

OÜ Articard ei ole keeldunud kohtu kompromissettepanekust, vaid on leidnud, et kuna hageja on

olnud suhteliselt kompromissitu, siis peaks kompromissettepanekule esmalt vastama hageja. Istungil

osalenud hageja riigi poolt määratud esindaja ei julgenud ilma kliendilt küsimata ettepanekut vastu

võtta. Istungi lõppedes on ringkonnakohus pooltele selgitanud, et pooltel on võimalik sõlmida

kompromiss kuni ts.asjas 2-20-4258 tehtava lahendi jõustumiseni. Kuivõrd Tallinna

Ringkonnakohus tegi asjas otsuse 19.11.2021, siis järelikult kompromissi ei sõlmitud. Kohus asub

seisukohale, et kuna OÜ Articard ei avaldanud vastumeelsust kohtupoolsele

kompromissettepanekule, siis võib järeldada, et hageja ei olnud nõus kompromissi kohtu pakutud

tingimustel sõlmima. See tähendab seda, et kostja ei saa olla vastutav selle eest, et hagejalt mõisteti

OÜ Articard kasuks välja menetluskulud summas 6156 euro, millele lisandub seadusjärgne viivis

alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni (dtl 130-146). Seetõttu ei ole kostja õigusabi teenuse

osutamisega kuidagi ka seotud täitemenetluse kulud 798 eurot (dtl 189-191).

29. Kohus asub kokkuvõtvalt eeltoodu pinnalt seisukohale, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta

rahuldamata, sest kohus ei tuvastanud, et kostja oleks hageja riigi õigusabi teenuse osutamisel

rikkunud hoolsuskohustust ja et kui kostja oleks ts.asjas nr 2-20-4258 menetluses esitanud taotlusi,

selgitusi jmt, oleks see toonud kaasa võimaliku hagi rahuldamise.

Tsiviilasja hind, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt määratakse raha maksmisele

suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.

Esialgu nõudis hageja kostjalt kahju summas 2390,54 eurot hüvitamist, millele lisandub viivis.

Kohus määras hagihinnaks 2660,67 eurot, so 8/100x2390,54+2390,54+78,89, millele vastas riigilõiv

275 eurot. Hageja esitas taotluse menetlusabi saamiseks, mille kohus rahuldas 10.12.2021

määrusega.

Pärast menetluse uuendamist 03.03.2023 määrusega (dtl 110), andis kohus hagejale 14.03.2023

määrusega riigi õigusabi, kohustades M.S-ile määratud esindajat esitama hagiavalduse terviktekst

(dtl 182-184). Hageja esitas 04.05.2023 hagiavalduse tervikteksti, milles palus kostjalt hageja kasuks

välja mõista kahju saamata jäänud töötasu, ületunni- ja öötöö ning T-särgi kulude hüvitamise eest

kokku 1925,97 eurot (1912,17 + 13,80), hagejalt OÜ Articard kasuks väljamõistetud menetluskulude

eest kokku 6156 eurot ja täitemenetluse kulu 798 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud

viivis 62,48 eurot (01.07.2021 kuni 25.11.2021) ja viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on märkinud hagi hinnaks 9592,31

eurot.

Kohus leiab, et hageja on eksinud arvestamisel ning õige hagihind on 9654,79

(1925,97+62,48+6156+798+712,34)

Käesoleval juhul kujuneb hagihinna suuruseks 9654,79 eurot.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis

hagi rahuldamata, mistõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja ei ole teatanud, et tal oleks käesoleva

menetluses menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei määra kohus kindlaks kostja menetluskulude

suurust.

TsMS § 180 lg 1 p 1 ja 3 sätestavad, et menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või

osaliselt riigilõivu maksmiseest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi

tõlke kulude kandmisest ja et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud

advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Sama paragrahvi lõike 4

kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi)

käesolevas jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kohus andis 10.12.2021 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult käesolevas asjas

hagiavalduse esitamisel riigilõivu ja muude kohtukulude kandmisest. Kohus andis hagejale

14.03.2023 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Samuti andis

kohus hagejale 14.03.2023 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja

kulud.

TsMS § 190 lg 2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies

ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi

menetluskulude tasumiseks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel

menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude

kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja

menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

Seega hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleks hagejalt TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 alusel mõista riigi

kasuks välja 770 eurot (tsiviilasja hinnale kuni 10 000 eurot vastab riigilõiv 770 eurot), mille

tasumisest ta hagi esitamisel vabastati ja 9197,52 eurot, mille tasumisest ta riigi õigusabi korras

vastati. Kuna kohus tuvastas, et hagejal ei ole sissetulekut või muid rahalisi vahendeid, v.a

vanaduspension ja sotsiaaltoetus (06.03.2023 seisuga), mille arvelt käesolevas tsiviilasjas hagi

esitamisel tasumisele kuuluvat riigilõivu ja õigusabi eest tasuda, samuti registritesse kantud kergesti

võõrandatavat vara, ning puuduvad andmed, et hageja majanduslik olukord oleks paranenud, peab

kohus põhjendatuks vabastada hageja TSMS 8 190 1g 7 alusel riigilõivu tasumisest riigituludesse

hagiavalduselt tasumisele kuulunud 770 euro ja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Kaupo Kasele

välja makstud 9197,52 euro osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

Kohtunik