2-22-5566/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

09. juuli 2024.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-22-5566

Tsiviilasi

E Ti hagi E Ki (endine T) vastu elatise nõudes

Hagihind

4635 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: E T (isikukood xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis Päts

Kostja: E K (isikukood xxx)

Kohtuistungi aeg

Kohtuistungil osalesid

02.11.2023.a, edasi kirjalik menetlus

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Päts

Kostja E K

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista E Kilt E Ti kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01. juuli 2021.a kuni 13.

aprill 2022.a eest kogusummas 2509,41 eurot (s.o 262 eurot ja 286,13 eurot kuus).

3. Välja mõista E Kilt E Ti kasuks elatis perioodi 14. aprill 2022.a kuni 30. juuni 2022.a eest

kogusummas 734,44 eurot (s.o 286,13 kuus).

4. Välja mõista E Kilt E Ti kasuks elatis perioodi 01. juuli 2022.a kuni 31. august 2022.a

eest kogusummas 448,26 eurot (s.o 224,13 eurot kuus).

5. Välja mõista E Kilt E Ti kasuks elatis perioodi 01. september 2022.a kuni 31. jaanuar

2023.a eest kogusummas 908,25 eurot (s.o 281,65 eurot kuus – 500).

6. Välja mõista E Kilt E Ti kasuks elatis perioodi 01. veebruar 2023.a kuni 21. juuni 2023.a

eest kogusummas 1276,65 eurot (s.o 271,65 eurot kuus).

7. E Kil tuleb väljamõistetud elatise summad tasuda E Ti arveldusarvele nr xxx ühe nädala

jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

8. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hageja esitas 14.04.2022.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse

kohaselt elab hageja isa juures koos õe ja vennaga. Hageja igakuised kulutused

moodustavad summas 1090 eurot kuus. Kostja hagejale elatist ei ole tasunud, alates sellest

hetkest kui kolis kodust välja, s.o juunis 2021.a. Hageja sai täiskasvanuks 10.01.2022.a

ning õppis kuni 21.06.2023.a Xxx (dtl 102). Hageja palub kostjalt välja mõista

tagasiulatuvalt elatise perioodi 01.07.2021.a kuni 10.01.2022.a eest summas 3066,13 eurot

ja perioodi 11.01.2022.a kuni 14.04.2022.a eest summas 1630,83 eurot ning edasiulatuva

elatise perioodi 15.04.2022.a kuni 31.12.2022.a eest summas 515 eurot kuus ja

01.01.2023.a kuni 21.06.2023.a eest summas 505 eurot kuus (dtl 99-100). Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Hagejal oli võimalus kostja

juurde elama tulla, kuid hageja ei soovinud seda. Kostja ei saanud vahepeal töötasu ning

sai töötukassast hüvitist kuni 04.04.2022.a. Põhjendamatu on tagasiulatuva elatise

nõudmine, sest hagejale on olnud kõik eluvajadused tagatud. Hageja ei küsinud enne hagi

esitamist kordagi kostjalt elatist. Ka edasiulatuva elatise nõue on alusetu, kuna kostja on

alati hagejat aidanud, kui hageja on küsinud. Kostja hinnangul ei ole hageja oma

igakuiseid kulusid tõendanud ja on esitanud suvalisi summasid. Kostja tasus hageja

telefoniarveid kuni oktoober 2022.a ning elukoha internetiteenuse eest. Kostja palub jätta

menetluskulud hageja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega,

on

seisukohal,

et

hagi

kuulub

rahuldamisele

osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus

ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 04.05.2022.a kohtumääruses

(dtl 41-43).

5. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab isaga.

Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist tagasiulatuvalt

perioodi 01.07.2021.a kuni 14.04.2022.a eest ning kas kostja peab tasuma hagejale

edasiulatuvat elatist hagetavas summas.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või

kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse

huvides.

7. PKS § 97 lg 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes

täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid

mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

8. Hageja sai 10.01.2022.a täisealiseks. Seega tagasiulatuva elatise nõude perioodi

01.07.2021.a kuni 10.01.2022.a ajal oli hageja alaealine ning alates 11.01.2022.a oli

hageja täisealine, kes õppis gümnaasiumis kuni 21.06.2023.a (dtl 102).

9. Hagis on esitatud tagasiulatuva elatise nõue alates 01.07.2021.a, mis tähendab, et kohus

lahendab elatise nõude perioodil 01.07.2021.a kuni 31.12.2021.a kuni 31.12.2021.a

kehtinud PKS redaktsiooni järgi ning alates 01.01.2022.a, sellel kuupäeval kehtima

hakanud PKS redaktsiooni järgi.

10. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Perioodil 01.01.2020.a kuni 31.12.2021.a oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool

on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115 „Töötasu alammäära

kehtestamise“ kohta).

11. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb

muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures

konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on

lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

12. Hageja nõuab elatist alates hagi esitamisest s.o 14.04.2022.a kuni 21.06.2023.a, mil hageja

lõpetab gümnaasiumi. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis perioodi 15.04.2022.a kuni

31.12.2022.a eest summas 515 eurot kuus ja 01.01.2023.a kuni 21.06.2023.a eest summas

505 eurot kuus (dtl 99-100).

13. Kostja ei nõustu elatise nõudega, kuivõrd ta on täitnud ülalpidamiskohustust vahetult ning

samuti ei võimalda kostja sissetulekud selliselt hagejale elatist maksta. Kostja ei saanud

vahepeal töötasu ning sai töötukassast hüvitist kuni 04.04.2022.a (dtl 49-55).

14. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas n 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et

eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek

on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

15. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud,

et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek,

millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse

korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu

24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).

16. Hageja isal ei ole rohkem alaealisi lapsi (hageja sai täisealiseks 10.01.2022.a). Hageja isa

töötab OÜ-s K E ning saab töötasu 1860 eurot kuus (dtl 30). Hageja isale kuulub 40%

osalus OÜ-s L (dtl 280). Hageja isale kuuluvad järgmised kinnistud: ½ kaasomandis

kinnistud registriosa nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, xxx ning ühisomandis

registriosa nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx (dtl 188-189, 275-279, 297-302).

17. Kostjal ei ole rohkem alaealisi lapsi (hageja sai täisealiseks 10.01.2022.a). Kostjale kuulub

ainuisikuliselt äriühing M OÜ, millest kostja saab igakuist töötasu (dtl 31, 309-310).

Samuti on kostja OÜ L 40% osaluse ühisomanik koos hageja isaga (dtl 305). Perioodil

oktoober 2022.a kuni jaanuar 2023.a sai kostja töötasu 584 eurot (brutos) ja perioodil

veebruar 2023.a kuni aprill 2023.a 725 eurot (brutos). Kostja sai Eesti Töötukassalt juulis

2021.a 291,90 eurot, augustis 2021.a 263,76 eurot, 25.08.2021.a 235,50 eurot,

15.09.2021.a 197,82 eurot, 13.10.2021.a 150,72 eurot, 18.01.2022.a 25,20 eurot,

04.04.2022.a 15,12 eurot (dtl 374-395). Kostjale kuuluvad järgmised kinnistud: ½

kinnistutest registriosaga nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, kinnistu nr xxx ja

korteriomandid ühisomandis registriosa nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx (dtl 311-335).

18. Kostja pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja kontole laekub regulaarselt alates

01.07.2021.a üüritulu 860 eurot ning 11.05.2023.a on lisandunud veel üks igakuine

üüritulu 714,50 eurot OÜ P poolt (dtl 336, 371). Lisaks on tehtud kostjale kuuluvalt

äriühingult M OÜ-lt kostja pangakontodele igakuiselt mitmeid ülekandeid: 05.10.2021.a

2600 eurot, 07.10.2021.a 1400 eurot ja 100 eurot, 10.11.2021.a 100 eurot, 14.12.2021.a

175 eurot, 16.02.2022.a 100 eurot, 05.04.2022.a 215 eurot, 08.04.2022.a 230 eurot,

11.04.2022.a 180 eurot, 17.04.2022.a 505 eurot, 06.05.2022.a 200 eurot, 10.05.2022.a 100

eurot, 12.06.2022.a 200 eurot, 10.07.2022.a 209 eurot, 19.07.2022.a 200 eurot,

01.08.2022.a 08.08.2022.a 200 eurot, 23.08.2022.a 550 eurot, 29.08.2022.a 800 eurot,

31.08.2022.a 300 eurot, 07.09.2022.a 200 eurot, 23.09.2022.a 2000 eurot, 24.11.2022.a

1000 eurot, 17.01.2023.a 1910 eurot jne (dtl 366-440). Kostja on teinud enda

pangakontole ka sularaha sissemakseid: 02.02.2022.a 300 eurot ja 29.08.2022.a 800 eurot

(dtl 392, 410). Kostjale on toimunud korduvaid laekumisi mitmetelt eraisikutelt, nt Aune

Aguraiujalt 11.05.2022.a 125 eurot, 17.05.2022.a 175 eurot ning S P riiete eest

08.09.2021.a 235 eurot, 02.11.2021.a 188,30 eurot, 06.12.2021.a 60 eurot, 28.12.2021.a

50 eurot (dtl 381-399).

19. Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut, siis ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest

nähtuks, et ta ei ole võimeline hagejale elatist tasuma. Kohus on kindlaks teinud, et kostjal

on olnud sissetulek, toimiv äriühing ning kostja omab piisavalt kinnisvara, mille arvelt on

ta võimeline hagejale elatist tasuma. Kohus leiab, et põhimõte, et vanemad peavad erineva

sissetuleku ja varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamisest vastavalt vanemate

sissetulekute ja varalise proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab

miinimumile lähedast või sellest väiksemat töötasu, st elatise tasumine teise vanemaga

võrdselt ei tagaks talle oma ülalpidamiskulude tasumist miinimumulatuses. Kohtule

esitatud tõendid kinnitavad, et antud juhtumil ei ole tegemist sellise olukorraga.

20. Hageja väidetavad igakuised kulutused nii tagasiulatuva nõude kui ka edasiulatuva nõude

ajal moodustasid 1090 eurot kuus (dtl 5). Hageja kulutused ühes kuus olid järgmised:

eluaseme- ja kommunaalkulud 393 eurot, toit 266 eurot, riided ja jalanõud 55 eurot, tervis

ja hügieen 27 eurot, haridus, sport ja trennid (tennis, akordion, autokool) 174 eurot,

transport 50 eurot, sidekulud 8 eurot ja muud vältimatud püsikulud 117 eurot.

21. Kostja ei nõustu igakuiste kulutuste summadega ning leiab, et need on põhjendamatult

suured ning tõendamata (dtl 50).

22. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt

arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega

seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

23. Kui

lapse

vajadused

on

miinimumist

suuremad,

tuleb

seaduses

sätestatud

miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu lahend

nr 3-2-1-37-11, p 12). Eeltoodut arvestades tuleb miinimummäärast suurema elatise

saamiseks tõendada ka miinimumvajadustest suurem kulu lapse eluasemevajaduse

rahuldamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13, p 22).

24. Kuna hageja nõuab elatist miinumist suuremas summas ning kostja on esitanud

vastuväited hageja igakuistele kuludele, siis peab kohus vajalikuks anda järgnevalt

hinnang kulude suuruse osas.

25. Kohus selgitab, et kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama

elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata

poolte väidetest (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a kohtuotsust kohtuasjas nr 2-19-19160

punkt 13).

26. Kohus nõustub sellega, et hageja igakuised vajalikud kulud summas 1090 eurot on liiga

suured ning enamuses ka tõendamata.

27. Ka Tartu Ülikooli 2020. aasta valminud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis.

Lõpparuanne“ (edaspidi Lõpparuanne) kohaselt on 13 kuni 17 aastaste laste

ülalpidamiskulu standardeelarve ühes kuus 412 eurot (kättesaadav veebilehel

https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf lk 39).

28. Hageja on märkinud, et ühe kuu kulutused eluasemele, sh kommunaalkulud olid 393 eurot

kuus (dtl 5). Hageja elas kuni september 2022.a koos õe, venna ja isaga (dtl 63). Kostja

vaidleb nendele kuludele vastu ning leiab, et need on põhjendamata (dtl 181).

29. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et xxx veebruari kuu 2022.a maagaasi ja elektri arved

olid kokku summas 1261,91 eurot (dtl 16-23). AS-ile Tallinna Vesi on tasutud

05.10.2021.a 86,87 eurot ja 163,40 eurot ning 16.01.2022.a 67,06 eurot ja 125,89 eurot

(dtl 24). Kuna arusaamatuks jääb, miks on tasutud kaks erinevat summat ning milline on

tasutud hageja eluaseme eest, siis lähtub kohus hageja 12.09.2022.a selgitustest nendest

samadest tõenditest lähtudes, et vesi- ja kanalisatsioon on 110,81 eurot kuus (dtl 63).

Tallinna Jäätmekeskusele on veebruari kuu 2022.a eest tasutud 5,40 eurot (dtl 25). AS-ile

G4S Eesti veebruari kuu 2022.a eest 25,40 eurot (dtl 26).

30. Kohus leiab, et maagaasi ja elektri kulu ei saa sellises summas igakuiselt arvestada.

Hageja on kohtule esitanud maagaasi ja elektri arved üksnes ühe talvekuu, s.o

veebruarikuu kohta, mis on üldteadaolevalt ka üks külmemaid kuid. Hageja ei ole välja

toonud ega esitanud ühtegi arvet nende kulude kohta kevad-sügise ja suve perioodide

osas. Ilmselgelt ei saa veebruarikuu maagaasi ja elektri kulu olla samas suuruses

aastaringselt. Kevadel, suvel ja sügisel on need kulud 20-50% väiksemad. Seega loeb

kohus keskmiseks elektri ja maagaasi kuluks 350 eurot kuus.

31. Kohus leiab, et G4S valvesüsteemi (paigaldatud alles 24.01.2022.a (dtl 70)) kulu ei saa

arvestada hageja eluasemekulude hulka. Tegemist ei ole lapse ülalpidamiseks vältimatu

kuluga. Hageja ei ole ka põhjendanud, miks oli vaja paigaldada valveseadeldis (oht elule

vms), mida varasemalt ei olnud. Seega leiab kohus, et tegemist on kuluga, mille

väljamõistmine kostjalt põhjendatud ei ole.

32. Hageja on 12.09.2022.a esitanud kohtule täiendavalt tõendid elamu hooldustööde osas:

G4S hooldus/remondi tööd kokku summas 439,47 eurot ja gaasikatla hooldus 330 eurot

(dtl 68-71). Nagu kohus juba käesoleva kohtuotsuse punktis 31 leidis, ei ole

valvesüsteemiga seotud kulud põhjendatud, küll aga on põhjendatud elamu gaasikatla

hoolduse kulu 330 eurot, mis teeb 4 inimese peale 82,50 eurot ning jagades see ühe aasta

peale 6,87 eurot kuus. Hageja on märkinud, et lisaks sisalduvad eluasemekulude all ka

mitmesugused hooldus – ja puhastusvahendid summas 100 eurot kuus. Ühtegi tõendit

(kviitungit) kohtule esitatud ei ole. Seega leiab kohus, et üldsõnalist, põhjendamata kulu

elatise hulka arvestada ei ole võimalik.

33. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud eluasemekulud on kokku 473,08 eurot

kuus (350 + 110,81 + 5,40 + 6,87). Arvestades, et eluaset jagati kuni vähemalt

31.08.2022.a nelja inimese vahel, siis teeb see 01.07.2021.a kuni 31.08.2022.a eest 118,27

eurot kuus (473,08:4) ning kahe isiku vahel 01.09.2022.a kuni 21.06.2023.a eest 233,10

eurot kuus (350 + 110,81 + 5,40=466,21:2).

34. Hageja on märkinud, et toidukulud ühes kuus on 266 eurot (dtl 5). Kostja vaidleb nendele

vastu, kuna hageja käib kostja juures samuti söömas ning saab süüa ka koolis. Kostja

leiab, et mõistlikeks toidukuludeks saab lugeda 200 eurot (dtl 181).

35. Statistikaameti

andmetel

(https://www.stat.ee/et/otsing?search=tarbijahinnaindeks;

tarbijahinnaindeksi kalkulaator) on tarbijahinnaindeks tõusnud aprilliks 2023 võrreldes

2020. a jaanuariga 36,6% ning toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad on tõusnud

ajavahemikul augustist 2021 kuni augustini 2022 21,4% ja sealt edasi veel kuni maikuuni

2023 4%. Seega kui Lõpparuande tabelis nr 8 oli Tallinnas elava lapse (sõltumata

vanusest) keskmiseks toidukuluks kuus 86 eurot, siis arvestades tarbijahinnaindeksit

25,4%, tuleks praegu ka keskmise lapse puhul arvestada vähemalt 108 euroga kuus.

Samas on uuringus toodud esile, et Tervise Arengu Instituudi andmete kohaselt on 13-17-

aastaste laste energiavajadus 2600 kcal, toidukorvi maksumus vastavalt 143,20 ja 166,89

eurot kuus, millest koolilaste puhul katab u 20% koolitoit koolipäevadel (vt Lapse

vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne, veebruar 2020, lk 21–22). Seega, kui

arvestada tarbijahinnaindeksi tõusu ja seda, et laps veedab koolis 9 kuu jooksul u 34

nädala jooksul 170 päeva (kalendriaastas keskmiselt 14 päeva kuus), on arvestuslik

toidukorv hageja puhul võrreldes uuringu aluseks olnud ajaga 25,4% 166,89-

st+166,89=209,28:30=6,90 eurot päevas, st keskmiselt 16 päeval kalendrikuus oleks

arvestuslik toidukorv kodus 6,90 eurot päevas (kokku 110,40 eurot) ja 14 päeval 20%

6,90-st=1,38-6,90=5,52 eurot päevas (kokku 77,28 eurot), kokku kuus seega 187,68 eurot

(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2023.a otsus nr 2-22-1402). Eeltoodust tulenevalt

ning hageja vanust arvestades loeb kohus põhjendatud toidukuluks ühes kuus keskmiselt

200 eurot.

36. Hageja on märkinud, et kulu riietele ja jalanõudele ühes kuus moodustab kokku summas

55 eurot (dtl 5). Kostja sellel kulule vastu ei vaidle (dtl 181). Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et põhjendatud riiete ja jalanõude kulu on ühes kuus 55 eurot.

37. Hageja on märkinud, et tervis ja hügieen ühes kuus on kokku 27 eurot (dtl 5). Kostja

vaidleb vastu ning leiab, et põhjendatud oleks 5 eurot (dtl 181). Hageja arvelduskontolt

nähtub, et hageja isa on saatnud hagejale 17.09.2021.a 30 eurot selgitusega apteek,

03.02.2022.a 35 eurot selgitusega silmaarst, 11.02.2022.a 8 eurot selgitusega rohud (dtl

27). Lisaks on hageja isa saatnud hagejale vähemalt üle ühe kuu juuksuri raha summas 20-

30 eurot, nt 16.08.2021.a, 25.10.2021.a, 23.12.2021.a, 07.03.2022.a, 11.01.2023.a (dtl

208-247). Kohtule on esitatud ka maksekorraldused E V 18.11.2022.a summas 14,45

eurot ja 02.09.2022.a summas 54 eurot (dtl 109-110). Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus,

et põhjendatud on tervise ja hügieeni kulud ühes kuus 27 eurot.

38. Hageja on märkinud, et haridus, sport ja hobid (tennis, akordion, autokool) on ühes kuus

kokku 174 eurot (dtl 5). Kostja väidab, et on tasunud poole autokooli eest ja ka keelekooli

eest ajavahemikul 14.04.2022.a kuni 12.04.2023.a summas 216 eurot (dtl 92, 124, 175).

Kostja leiab, et mõistlikuks summaks on 50 eurot kuus (dtl 181). Hageja leiab, et OÜ-le

Keeleilu tehtud maksed ei tõenda elatise tasumist (dtl 344). Kohus nõustub kostjaga, et

üksnes pangakonto väljavõte K OÜ-le, ei tõenda, et teenus on tasutud hageja eest. Kostja

ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, nt arvet, millest nähtuks, mille ja kelle

eest üldse tasutud on. Samuti ei ole tõendatud poole autokooli eest tasumine, kuna kostja

ei ole selle kohta ühtegi tõendit esitanud. Kostja arvelduskontolt nähtub, et kostja on

hagejale 05.11.2021.a teinud ülekande summas 15 eurot selgitusega teooria (dtl 367) ning

peale seda kuupäeva pole üldse ühtegi ülekannet enam hagejale tehtud. Kostja väited

hagejale sularaha andmise kohta, on samuti paljasõnalised.

39. Samas nähtub hageja isa arvelduskontolt, et hageja tennise tundide eest on SA-le US

Tenniseakadeemia tasutud igakuiselt 114 eurot oktoober 2021.a kuni juuni 2022.a (dtl

208-233). Samuti on tasutud tennise jalanõude eest 156 eurot (dtl 223). Akordioni tundide

eest on tasutud oktoober 2021.a kuni juuli 2022.a regulaarselt 20-60 eurot kuus ning

viimane makse on 03.07.2022.a 500 eurot (dtl 215-233). Autokooli eest on tasutud

06.07.2021.a 20 eurot, 15.07.2021.a 30 eurot, 04.08.2021.a 20 eurot, 28.10.2021.a 90

eurot, 18.01.2022.a 20 eurot, 21.01.2022.a 160 eurot, 01.03.2022.a 80 eurot, 04.03.2022.a

40 eurot, 09.03.2022.a 20 eurot, 01.06.2022.a 75 eurot, 03.06.2022.a 71 eurot,

09.06.2022.a 50 eurot (dtl 208-232). Matemaatika eest on tasutud 06.01.2022.a 20 eurot,

21.02.2022.a 16,90 eurot, 14.05.2022.a 26 eurot, 06.10.2022.a 26 eurot, 07.12.2022.a 150

eurot, 14.01.2023.a 60 eurot, 21.01.2023.a 80 eurot, 04.02.2023.a 60 eurot, 18.02.2023.a

40 eurot, 23.05.2023.a 162,50 eurot ning eesti keele eest 21.02.2023.a 54 eurot (dtl 223-

254).

40. Kohtule on esitatud ka järgmised maksekorraldused: 22.01.2023.a Karulaugu

Spordikeskus summas 23,50 eurot (dtl 111), 25.01.2023.a eksamiraamat summas 7,50

eurot, Mudel-Eesti SA summas 15 eurot, (dtl 112-113).

41. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud, et hageja isa poolt hagejale 03.07.2022.a tehtud

ülekanne selgitusega akordion, on tehtud akordioni tundide eest. Arvelduskontolt nähtub,

et akordioni tunni maksed jäid tegelikult vahemikku 20-60 eurot ning niivõrd suur summa,

s.o 500 eurot, on jäetud kohtule põhjendamata. Hageja pole esitanud kohtule ka ühtegi

akordioni tunni arvet, millest nähtuks, mis tingis niivõrd suure summa vajaminemise

(summa kantud hageja arvele). Seega kohus seda summat akordioni tundide sisse ei saa

arvestada.

42. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendatud on hageja hariduse, spordi ja hobi kulud

kuni 30.06.2022.a summas 174 eurot ning alates 01.07.2022.a kuni 21.06.2023.a 50 eurot

kuus.

43. Hageja on märkinud, et transpordikulu on 50 eurot kuus (dtl 5). Kostja leiab, et

põhjendatud kuludeks tuleb lugeda 0 eurot, kuna hageja elab kooli lähedal ning

ühistransport on tasuta (dtl 181).

44. Kohus nõustub kostjaga, et kuna kool asub elukoha läheduses ning hageja näol on

tegemist gümnaasiumi õpilasega, siis ei ole usutav, et lapsevanem hagejat autoga kooli või

trenni viib. Hageja ei ole kohtule transpordikulusid ka põhjendanud. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et transpordikulude kostjalt väljamõistmine põhjendatud ei ole.

45. Hageja on märkinud, et sidekulud ühes kuus on 8 eurot. Kostja leiab, et sidekulud 8 eurot

on põhjendatud, kuid kuni 30.09.2022.a tasus kostja ise hageja telefoni ning elukoha

internetiteenuste eest (dtl 124, 174, 181, 451). Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud

hageja sideteenuste eest tasumist (dtl 344). Kohus nõustub hagejaga. Kohus selgitas

kohtuistungitel korduvalt kostjale, et oma väidete tõendamiseks tuleb esitada ka vastavad

tõendid. Kostjale anti korduvalt võimalus tõendite esitamiseks (dtl 92, 182). Kostja ei ole

esitanud Telia Eesti AS arveid, millest nähtuks, millest tasutud summad koosnesid ning

milliste mobiilside teenuste eest tasuti. Seega on tõendamata kostja väide, et ta tasus

hageja telefoni kuni 30.09.2022.a. Kuna kostja on nõustunud, et põhjendatud on sidekulud

8 eurot ühes kuus, siis loeb kohus selle kulu põhjendatuks.

46. Hageja on märkinud, et muud vältimatud püsikulud ühes kuus on 117 eurot. Hagis ei ole

põhjendatud, mida hageja nende kulude all silmas on pidanud. Kostja leiab, et need on

põhjendamatud kulud, kuid taskurahana käsitledes on põhjendatud 50 eurot kuus (dtl 181).

Kohtule on esitatud järgmised maksekorraldused: 07.09.2022.a Kuulsaal OÜ 20,62 eurot,

Amsterdami Hotel booking 22.10.2022.a summas 146,53 eurot (dtl 105, 107). Hageja

pangakontolt nähtub, et hageja isa on teinud hagejale erinevaid rahalisi ülekandeid

summas 5-55 eurot selgitustega kanne, kink, lilled, Kumu, Estonia jne (dtl 103-104).

Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et põhjendatud on muud vältimatud püsikulud ühes

kuus 50 eurot.

47. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et hageja tõendatud ja

põhjendatud kulud ühes kuus kokku on järgmised:

48. Perioodil 01.07.2021.a kuni 30.06.2022.a 632,27 (eluasemekulud 118,27 eurot, toidukulu

200 eurot, riiete ja jalanõude kulu 55 eurot, tervise ja hügieeni kulu 27 eurot, hariduse,

spordi ja hobi kulu 174 eurot, sidekulu 8 eurot, muud vältimatud püsikulud 50 eurot),

millest ühe vanema osa on 316,13 eurot.

49. Perioodil 01.07.2022.a kuni 31.08.2022.a 508,27 (eluasemekulud 118,27 eurot, toidukulu

200 eurot, riiete ja jalanõude kulu 55 eurot, tervise ja hügieeni kulu 27 eurot, hariduse,

spordi ja hobi kulu 50 eurot, sidekulu 8 eurot, muud vältimatud püsikulud 50 eurot),

millest ühe vanema osa on 254,13 eurot.

50. Perioodil 01.09.2022.a kuni 21.06.2023.a 623,31 (eluasemekulud 233,10 eurot, toidukulu

200 eurot, riiete ja jalanõude kulu 55 eurot, tervise ja hügieeni kulu 27 eurot, hariduse,

spordi ja hobi kulu 50 eurot, sidekulu 8 eurot, muud vältimatud püsikulud 50 eurot),

millest ühe vanema osa on 311,65 eurot.

51. Kostja on palunud elatise väljamõistmisel arvestada hagejale makstavate toetustega ning

vähendada selle võrra tasumisele kuuluvat elatist. Vaidlus puudub, et kostja on igakuise

lapsetoetuse hageja arvelduskontole edasi kandnud (dtl 125, 339).

52. Enne 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS leidis Riigikohus 09.06.2017.a kohtuotsuses

kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 28.2, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest

väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses

nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh

lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul

viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega,

lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (vt otsuse p‑d 20-23). Seda juhul,

kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.

53. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk

kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama

(vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10; 28. oktoobri

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

54. Alates 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja

poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste

vahel.

55. Seega tuleb alates 01.01.2022.a ülaltoodud summadest vastavalt PKS § 101 lg-le 5 maha

arvutada lapsetoetus automaatselt (käesoleva kohtuotsuse punktid 48-50). 01.01.2022.a

kuni 31.01.2023.a oli lapsetoetus 60 eurot kuus ning alates 01.02.2023.a 80 eurot kuus.

56. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hagejale elatis

välja mõista järgnevalt:

57. Perioodil 14.04.2022.a kuni 30.06.2022.a 286,13 eurot kuus (316,13-30, vt käesoleva

kohtuotsuse p 48, 55), kogusummas 734,44 eurot (286,13 x 2 + 162,18 (17 x 9,54)).

58. Perioodil 01.07.2022.a kuni 31.08.2022.a 224,13 eurot kuus (254,13-30, vt käesoleva

kohtuotsuse p 49, 55), kogusummas 448,26 eurot (224,13 x 2).

59. Perioodil 01.09.2022.a kuni 31.01.2023.a 281,65 eurot kuus (311,65-30, vt käesoleva

kohtuotsuse p 50, 55), kogusummas 1408,25 eurot (281,65 x 5), millest tuleb maha

arvutada 500 eurot (vt käesoleva kohtuotsuse p 70), seega kogusummas 908,25 eurot.

60. Perioodil 01.02.2023.a kuni 21.06.2023.a 271,65 eurot kuus (311,65-40, vt käesoleva

kohtuotsuse p 50, 55), kogusummas 1276,65 eurot (271,65 x 4 + 190,05 (21 x 9,05)).

Tagasiulatuva elatise nõue

61. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt perioodi 01.07.2021.a kuni

10.01.2022.a eest summas 3066,13 eurot ja perioodi 11.01.2022.a kuni 14.04.2022.a eest

summas 1630,83 eurot (dtl 99). Kostja vaidleb sellele vastu ning leiab, et nõue on alusetu,

kuna hageja ei pöördunud kordagi elatise nõudega kostja poole (dtl 50).

62. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

63. Riigikohus on 27.10.2021.a otsuses tsiviilasjas nr 2-19-18082 leidnud, et enne hagi

esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest hagejate õigust

nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Seega ei ole kostja

etteheide hagejate poolt tõendamiskoormise mittetäitmise kohta asjakohane ega ole

ainuüksi maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Hagejatel kui alaealistel lastel on õigus

nõuda elatise tasumist juhul, kui elatist ei tasuta üldse või kui see tasutakse ebapiisavas

ulatuses.

64. Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 17-19 leidnud, et kostja majanduslik olukord

võimaldas tal ülalpidamiskohustust täita. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks

ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on väitnud, et andis hagejale sularaha, kuid millal ja

mis summades, seda selgitatud ja tõendatud ei ole. Seega leiab kohus, et tagasiulatuva

elatise nõue on põhjendatud ning see tuleb kostjalt välja mõista.

65. Tagasiulatuva elatise perioodi 01.07.2021.a kuni 31.12.2021.a ajal oli seadusjärgne elatise

miinimummäär 292 eurot (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 10). Miinimumi ulatuses ei

olnud vaja tõendada lapse vajadusi (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

35-17, p 27).

66. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et hageja on tagasiulatuval perioodil regulaarselt

külastanud kostjat ning söönud ka kostja juures, millele hageja ei ole vastu vaielnud, siis

on käesoleval juhul mõjuvaks põhjuseks miinimumi vähendamine poole lapsetoetuse 30

euro (60:2) ulatuses perioodil 01.07.2021.a kuni 31.12.2021.a (vt käesoleva kohtuotsuse

punkt 52, 53).

67. Hageja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikus 01.08.2021.a kuni

05.11.2021.a on kostja teinud hagejale ülekanded kokku summas 45 eurot (dtl 15). Hageja

on kinnitanud hagi punktis 1.3, et käsitleb neid ülekandeid elatisrahana (dtl 4).

68. Seega tuleb perioodi 01.07.2021.a kuni 31.12.2021.a eest hageja kasuks välja mõista

tagasiulatuv elatis summas 1527 eurot (292 – 30 = 262 x 6 – 45) ning perioodi

01.01.2022.a kuni 13.04.2022.a eest tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis

summas 982,41 eurot (286,13 x 3 + 124,02 (13 x 9,54)), vt käesoleva kohtuotsuse p 48,

57).

69. Arvestades kohtu eelnevaid põhjendusi, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista tagasiulatuv elatis perioodi 01.07.2021.a kuni 13.04.2022.a eest kogusummas

2509,41 eurot (1527 + 982,41).

70. Asja materjalidest nähtub, et kostja on teinud käesoleva tsiviilasja menetluse ajal

11.12.2022.a hagejale ülekande summas 500 eurot, selgitusega sinule ja kassile (dtl 125).

Hageja leiab, et 11.12.2022.a ülekanne ei tõenda hagejale elatise maksmist (dtl 343).

Kohus hagejaga ei nõustu. Kuna tegemist oli juba täisealisega lapsega, siis on kostja poolt

hageja arvelduskontole saadetud summa käsitlev elatise tasumisega ning elatise

maksmisel tuleb tasutud elatise summasid arvesse võtta.

71. Kohus selgitab hagejale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele,

tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud

ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust

ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada

hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

72. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus

täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS

§ 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

73. Hageja palub kohtul määrata kindlaks elatise igakuine tasumise kord, millise kohaselt

tuleb sissenõutavaks muutunud elatis tasuda hageja arveldusarvele ühe nädala jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest (dtl 100). Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise

korra vastavalt taotlusele.

74. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatise

summad tasuda hageja arveldusarvele ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

75. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

76. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 4635 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

77. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1

hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

78. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt ja hagi esitati kohtule alaealise lapse ülalpidamise

asjas, siis jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. Kohus selgitab, et kuna

menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik