1-24-1012/19 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-24-1012

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2024, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-1012 (22233000225)

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Kohtuistungi sekretär

Ilona Berezina

Tõlk

Aleksander Minini

Kriminaalasi

Nikolai Levtšenko süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin

Süüdistatav

Nikolai Levtšenko, isikukood 38411260235; elukoht xxx;

määratlemata kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; töökoht

xxx; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati

11.10.2018 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsusega

kriminaalasjas nr 1-18-5249 KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 4 aastat ja

8 kuud vangistust, KarS § 74 lg 1, 2 alusel koheselt

ärakandmisele 8 kuud vangistust ning KarS § 74 lg 1, 3 kohaselt

ülejäänud osa karistusest, s.o 4 aastat vangistust, tingimisi

katseajaga 5 aasta (11.10.2018–10.10.2023); kahtlustatavana

kinni peetud 20.03.2022–21.03.2022

Kaitsja

Aleksei Smelov (lepinguline)

Kohtuistungil osalenud

isikud

süüdistatav

Nikolai Levtšenko

kaitsja

Aleksei Smelov

prokurör

Ragnar Plistkin

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 233, 238 ja §-dest 306, 311, 313 ja

315, maakohus otsustas:

Tunnistada Nikolai Levtšenko süüdi KarS § 424 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises

ning mõista talle karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista

Nikolai Levtšenkole karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liirkaristus Harju Maakohtu 11.10.2018

otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5249 Nikolai Levtšenkole mõistetud karistuse

1-24-1012

ärakandmata osaga ehk vangistusega 4 aasta ja mõista liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 20.03.2022

kuni 21.03.2022, s.o 2 (kaks) päeva. Nikolai Levtšenko ärakandmata karistus on vangistus

4 (neli) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

KarS § 74 lg 5 ning KarS § 74 lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Nikolai

Levtšenko suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 5 (viie) aasta pikkuse

katseaja jooksul toime uut kuritegu, ning täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja

kohustusi, kohaldades tema suhtes tähtajaliselt elektroonilist valvet.

KarS § 74 lg 5, § 75 lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 p 2 alusel on Nikolai Levtšenko kohustatud

käitumiskontrolli ajal alluma 4 (neli) kuud elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve

tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Nikolai

Levtšenko keha külge. Elektroonilist valvet kohaldada aadressile xxx.

Võttes aluseks KarS § 75 lg 1 on Nikolai Levtšenko kohustatud järgima katseajal järgmisi

kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Nikolai Levtšenkot mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Nikolai Levtšenkot osalema katseajal

sotsiaalprogrammis.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t

alates 10.04.2024. KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Nikolai Levtšenko määrata Tallinna vangla Viru kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 424 lg 3 ja § 50 lg 1 p 1, lg 3 alusel kohaldada Nikolai Levtšenkole lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks.

Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on süüdimõistetu kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Asitõendid:

-

väljatrükk tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1

alusel kriminaaltoimiku juurde.

1-24-1012

Mõista Nikolai Levtšenkolt Eesti Vabariigi kasuks välja:

-

sundraha 1230 eurot;

-

kaitsjatasu kohtueelses menetluses 420,74 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Nikolai Levtšenkol menetluskulud kokku 1 650,74

eurot tasuda ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004

SEB Pank või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank või kontole nr

EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank,

maksekorraldusele märkida viitenumber xxx ning selgitus „Nikolai Levtšenko, 1-24-1012,

menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja

kannatanu 30 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes

soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule

kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise

korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja

kantseleis 1. mail 2024. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda

motiveeritud kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus

motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva

kohtumaja kantseleis 1. mail 2024. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

1. Nikolai Levtšenkot süüdistatakse selles, et ta juhtis 20.03.2022 kella 13.00 paiku Narvas

Vaksali tn 9 juures mootorsõidukit Volvo XC60, riikliku reg-märgiga xx, alkoholi tarvitamisest

tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et Nikolai Levtšenko ühes liitris väljahingatavas õhus

oli alkoholisisaldus vähemalt 1,19 mg.

Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse

aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt

tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse

alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes

grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus Nikolai

Levtšenko liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis.

1-24-1012

Seega Nikolai Levtšenko, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistung

2. Süüdistatav N.Levtšenko tunnistas end süüdi täies mahus, kahetses tehtut, enda ülekuulamist

ei taotlenud.

Prokuratuur on seisukohal, et asjas puudub igasugune vaidlus süüdistuse põhjendatuse ja kuriteo

subsummerimise osas ja pakkus karistada N.Levtšenkot tingimisi vangistusega allutamisega

käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele.

Kaitsja on seisukohal, et puudub vaidlus selles, et N.Levtšenko pani süüdistuses kirjeldatud

asjaoludel KarS §424 lg 1 ettenähtud kuriteo, aga teda tuleb karistada selle eest rahalise

karistusega.

Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas ning süüdistatav N.Levtšenkole tegevuse

õiguslik hinnang

3. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt,

sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine

nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse

omavahelisse konteksti.

4. Uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis

kohus järeldusele, et N.Levtšenko süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on

tõendamist leidnud ning on süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti.

5. Asjas puudub igasugune vaidlus süüdistuse põhjendatuse ja kuriteo subsummerimise osas.

Seda kinnitas ka süüdistatav ise 21.03.2022 ülekuulamisel (lk 51-56). Peale selle, N.Levtšenko

süü on tõendatud järgmiste tõenditega.

20.03.2022 tunnistaja A H ülekuulamisprotokolli kohaselt (lk 1-3), 20.03.2022.a. kella 13.00

paiku tema politseipatrulli koosseisus pidas kinni Nikolai Levtšenkot, kes juhtis sõiduautot

Volvo joobeseisundis aadressil Vaksali 9, Narva.

20.03.2022 tunnistaja A V ülekuulamisprotokolli kohaselt (lk 4-9), ta nägi, et sõiduauto Volvo,

mida juhtis nende naaber Nikolai, põrkas kokku kahe autoga hoovis aadressil xxx, seejärel

politsei pidas Nikolaid kinni.

Tunnistaja A V kinnitas A V ütlusi (lk 37-41).

Väljatrükk tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega tõendab, et 20.03.2022.a. kell 13.28

Nikolai Levtšenko väljahingatavas õhus oli vähemalt 1.19 mg/l alkoholi.

Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 15-34), millega oli vaadeldud politseiametniku vormikaamera

videosalvestis ning protokolli lisaks olevad fototabelid kinnitavad, et kinnipidamisel tunnistas

N.Levtšenko, et enne autoga sõitmist tarvitas ta alkoholi.

6. Sellest tulenevalt, on tuvastatud, et Nikolai Levtšenko juhtis 20.03.2022 kella 13.00 paiku

Narvas Vaksali tn 9 juures mootorsõidukit Volvo XC60, riikliku reg-märgiga xxx, alkoholi

1-24-1012

tarvitamisest tingitud joobeseisundis, st N.Levtšenko tegevuses ilmneb KarS §424 ettenähtud

kuriteo koosseisu objektiivne külg.

7. Subjektiivsest küljest eeldab KarS §424 ettenähtud kuriteo koosseis tahtlust kõigi

objektiivsete asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse

tahtlusega. Kohus on seisukohal, et mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis N.Levtšenko otsese

tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõistes, st süüdistatav oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid

sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda.

8. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Kohtu seisukoht karistuse osas

9. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

10. Mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis N.Levtšenko otsese tahtlusega.

11. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel.

Kohus on seisukohal, et Nikolai Levtšenko süü aste on alla keskmise. Tema tegevuses puuduvad

karistust raskendavad asjaolud ja ilmneb karstust kergendav asjaolu KarS § 57lg 1 p 3 mõistes

ehk puhtsüdamlik kahetsus.

12. Arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist ja süü astet, asub kohus

seisukohale, et N.Levtšenko suhtes on põhjendatud ja otstarbekohane KarS §424 lg 1 ettenähtud

sanktsiooni alla keskmise määra karistuse mõistmine.

13. Süüdistatav N.Levtšenko on varem karistatud kohtu poolt šokivangistusega katseajaga 5

aastat. Vaatamata sellele pani N.Levtšenko uut tahtlikku kuritegu katseaja jooksul. Ülaltoodu

alusel ei näe kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

rahalise karistusega. Kohus on seisukohal, et karistus uue tahtlukult toimepandud kuriteo eest ei

saa olla eelnevast karistusest leebem.

14. Üldjuhul, kui uus tahtlik kuritegu pannakse toime katseaja jooksul, siis pööratakse karistus

reaalsele täitmisele. Samal ajal tuleb arvestada ka konkreetse asja eripära. N.Levtšenko töötab,

tal on alaealiste lastega pere. Kuritegu on toimepandud rohkem kui kaks aastat tagasi, sel

perioodil käitus süüdistatav seadusekuulekalt. Töökoha järgi iseloomustatakse N.Levtšenkot

positiivselt (lk 67).

15. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et reaalse vangistuse kohaldamine sel juhul ei ole

otstarbekohane ning N.Levtšenko on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest leebemate meetmetega, kohaldades KarS § 74 lg 5 ning KarS § 74 lg-te 1 ja 3

sätteid. Nikolai Levtšenko elukoht sobib elelektroonilise valve kohaldamiseks (lk 107-109).

16. Kaitsja on seisukohal, et uus katseaeg piirab N.Levtšenko liikumist vabaduses, sh riigist

lahkumist ning lükkab tema võimalust alustada uut elu puhtalt lehelt. Kohus nõustub kaitsjaga

selles osas, et käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele allutamine võib olla isikule

ebamugav ja tema tegevust piirav mitmes aspektides, aga samal ajal, kui isik paneb toime

süüteo, siis peab ta ka arvestama sellega, et sellele järgneb karistus, mis võib tema enda teo tõttu

põhjustada talle liigseid väljaminekuid või ebamugavusi. Teisisõnu ei pea karistus olema

süüdlasele mugav.

1-24-1012

17. Süüdistatav pani kuriteo toime alkoholi mõju all, mistõttu asub kohus seisukohale, et

süüdistatava käitumise parandamise huvides tuleb kohustada N.Levtšenkot mitte tarvitama

alkoholi katseaja jooksul.

18. Samas on kohus seisukohal, et selleks, et aidata N.Levtšenkol paremini kohaneda

ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida, on vaja kohaldada

tema suhtes ka KarS §50 lg 1 p 1 sätteid ning mõistab N.Levtšenkole lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmise. Kuna taoline rikkumine on N.Levtšenkol esmakordne, siis

lisakaristus määratakse minimaalsel määral.

Menetluskulud

19. KrMS § 180 lg 1 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9)

ja kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p 4). KrMS § 180 lg 3 ls 1

kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumise väljavaateid.

20. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023

määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 820 eurot.

St, et sundraha suurus on 1230 eurot. Kohtueelse menetluse kaitsjatasud (82,80 + 337,94)

moodustavad kogusuuruse 420,74 eurot. Kohus loeb menetluskulu põhjendatuks ja

rahuldamisele kuuluvaks nii menetlustoimingu, kui selleks kulunud aja osas.

21. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval

esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks

nende kulude hüvitamine süüdistataval ilmselt üle jõu. Seadusest tulenevate menetluskulude

suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele

asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas

selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude

väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude

tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku

resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse

all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb eelkõige silmas pidada selle

meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib

olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse

tõuke isiku seadusekuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb

aga eeltoodud seisukohta eitada. Kohus on veendumusel, et menetluskulude riigi kanda jätmisel

ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatava resotsialiseerumisväljavaadetele ja

seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatavate kanda.

22. Väljamõistetavate menetluskulude suurust silmas pidades peab kohus kohaseks rakendada

Nikolai Levtšenko suhtes KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude ajatamiseks.

Nikolai Levtšenkol on võimalus kujundada riigi nõude summas 1650,74 eurot täitmise

osamaksete suurus ja tähtaeg tasumistähtaja raames, kuid kohustus kuulub täitmisele ühe aasta

jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid

1-24-1012

23. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse

asitõenditega toimimise viisi kohta. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses

või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest

valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse

või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või

ekspertiisiasutuses. Käesoleva kriminaalasja materjalide juures olev väljatrükk tõendusliku

alkomeetri kasutamise tulemusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist

kriminaalasja materjalide juurde.

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

Kohtunik

Viru MK 10.04.2024 kohtuotsus on tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2024

otsusega.