3-24-1422/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

09.07.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-1422

Haldusasi

X.X.-i taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.06.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

X.X.-i määruskaebus

Kirjalik menetlus

Taotleja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.06.2024. a määruse peale

selle esitajale koos lisadega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3

p 1 alusel.

2. Jätta rahuldamata X.X.-i taotlus riigi õigusabi saamiseks määruskaebemenetluses.

3. Jätta taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS §

56 lg 3 ja § 235 lg 1, TsMS § 247 lg 4).

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED

HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3

sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse

kaitseks on ilmselgelt vähene. HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha

HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära

määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 56 lg 3 sätestab, et kohus võib vajaduse korral

rakendada tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse

seadustiku §-des 244–250 sätestatud eeltõendamismenetluse korda. TsMS §

247 lg 4 kohaselt eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määruse peale võib esitada

määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata. Arvestades Tartu Halduskohtu 18.06.2024. a määruses toodud

põhjendusi taotluse rahuldamata jätmise kohta ning määruskaebuse sisu, on ringkonnakohus

seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud

määruskaebusega on ilmselgelt vähene. Seetõttu kuulub X.X.-i määruskaebus Tartu

Halduskohtu 18.06.2024. a määruse peale tagastamisele.

Määruskaebuse esitaja soovib, et talle antaks advokaat, kuna ta ei jõua enam ise niipalju

kirjutada. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat, taotlusena saada riigi

õigusabi määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise

eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus

on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-

st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12.

peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus

abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise

korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või

mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta

riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on

seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi

andmisest keeldumiseks. KIS-ist nähtuvalt on X.X. aastate jooksul esitanud märkimisväärse

hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on

korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses

osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on

ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et ta on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka

käesolevas asjas esitas X.X. määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud

dokumendi ise. X.X. on käesolevas asjas kokkuvõttes ise esitanud kohtule määruskaebuse

ning HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebused üldjuhul kirjalikus menetluses.

Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata X.X.-ile riigi õigusabi

korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi

taotluse rahuldamata.

X.X. leidis määruskaebuses, et ringkonnakohtul tuleks Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt ja

Tartu Vanglalt välja nõuda vastused tema pöördumistele koos lisadega ning videosalvestised

19.04.2024 kohta. Tegemist on taotlusega täiendavate tõendite kogumiseks. HKMS § 62 lg 2

järgi võtab kohus vastu ja korraldab ainult selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust.

Kuna halduskohus jättis põhjendatult X.X.-i taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks

rahuldamata ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, siis jätab

ringkonnakohus määruskaebuse esitaja eeltoodud taotluse rahuldamata, kuna

määruskaebemenetluses ei ole nõutud tõenditel mingit sisulist tähtsust.

(allkirjastatud digitaalselt)