3-24-1010/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-1010

Haldusasi

Ilmar Tageli kaebus Põlva valla vastu tee avalikuks

kasutamiseks

määramiseks

kohustamise

ja

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Menetluse alus ringkonnakohtus

Ilmar Tageli määruskaebus Tartu Halduskohtu 29. mai

2024. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Ilmar Tagel

Vastustaja Põlva vald

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ilmar Tageli määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. mai 2024. a

määrus muutmata.

2. Tagastada Ilmar Tagelile määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot Ilmar

Tageli arvelduskontole nr xxx.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ilmar Tagelile kuulub korteriomand (registriosa number xxx), mille koosseisu kuulub

mõtteline osa kinnisasjast asukohaga Põlva vald, Põlva linn, Piiri tn 4, katastritunnus xxx. Piiri

tn 4 kinnisasjal paikneb 30 korteriga elamu.

Piiri tn 4 kinnisasi piirneb ühelt poolt Piiri tn 2 kinnisasjaga ja teiselt poolt Piiri tn 6

kinnisasjaga. Ka nendel kinnisasjadel paiknevad korterelamud.

2. I. Tagel esitas Piiri tn 4 korteriühistu nimel 5. novembril 2020 Põlva Vallavolikogule ja

Põlva Vallavalitsusele taotluse määrata Piiri tn 6 kinnisasjal paiknev eratee (ligi 100 meetrit)

avalikuks kasutamiseks ning algatada sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise menetlus.

3. Põlva Vallavalitsus selgitas 3. detsembri 2020.a vastuses nr 1-18/20-2222-2, et tegemist on

kahe eraomandis oleva kinnisasja vahelise eratee küsimusega ja probleem tuleb lahendada

vastavalt

asjaõigusseadusele

kinnisasjade

omanike

vahelise

kokkuleppega.

Põlva

Vallavalitsuse teada Piiri tn 4 kinnisasjale pääsemiseks takistusi ei tehta

4. Põlva Vallavalitsus vastas 2. aprillil 2024 I. Tageli 7. märtsi 2024. a kirjale ning teatas, et

avalduses ei ole esitatud uusi asjaolusid ja Põlva Vallavalitsus jääb 3. detsembril 2020 esitatud

seisukoha juurde.

5. I. Tagel esitas 5. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Põlva

Vallavalitsuse kohustamist algatada menetlus ja määrata Piiri tn 4 ja Piiri tn 6 korterelamute

vaheline tee avalikult kasutatavaks teeks; hüvitada mittevaraline kahju alusel, et vastustaja

tegevus on tekitanud kaebajale raskeid psüühilisi üleelamisi ja kahjustanud tervist; peatada

Kinnistu Haldus OÜ tegevus Piiri tn 4 kinnisasjale tee rajamiseks.

Kaebuse kohaselt piirneb Piiri tn 4 kinnisasi avalikult kasutatava teega, Piiri tänavaga. Hoone

sissepääsud ja õu paiknevad teisel pool hoonet. Juurdepääs õuealale on naaberkinnisasjade

kaudu. Põlva Linnavalitsus arvas 1998. aastal Piiri tn 4 huvides rajatud juurdepääsutee Piiri tn 6

kinnisasja koosseisu. Tegemist oli maakorralduse nõuete rikkumisega. Asjaolu, et Piiri tn 4

elanikud jäeti ilma juurdepääsust avalikule teele, selgus 2005. aastal, kui läbipääs Piiri tänavale

tõkestati. Kaebaja on korduvalt pöördunud Põlva Vallavalitsuse poole taotlusega määrata Piiri

tn 4 ja Piiri tn 6 vaheline eratee avalikult kasutatavaks teeks, kuid on saanud eitavad vastused.

Põlva Vallavalitsuse tegevus on tekitanud kaebajale suuri psüühilisi üleelamisi ja halvendanud

tervist. Haldusfirma Kinnistu Haldus OÜ on algatanud Piiri tn 4 korterelamu lõunapoolsesse

otsa uue tee projekteerimise, mis võib maja elanikele maksma minna üle 50 000 euro. Kaebaja

on selle tegevuse maakohtus vaidlustanud. Kaebajale tekitab sügavaid hingelisi piinu, et selline

ebaseaduslik tegevus Eesti Vabariigis võimalik on. Kaebaja õigusi ja õiglustunnet on rikutud.

6. Tartu Halduskohus tagastas 29. mai 2024. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 2).

Kinnistu Haldus OÜ vastu esitatud keelamisnõude tagastas halduskohus halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes

tekkinud vaidluste lahendamine. Ehitamine korteriomanikele kuuluvale maale korteriühistu

ja/või korteriomanike kulul on eraõiguslik küsimus. Kaebuse kohaselt on kaebaja esitanud

maakohtule kaebused seoses korteriühistu tegevusega uue tee ehitamise eesmärgil.

Vastustaja vastu esitatud kohustamisnõude tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel,

kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus märkis, et vaidlusalune tee asub kaardilt

nähtuvalt Piiri tn 6 kinnisasjal ja on kinnisasjade vahelisest piirist küllalt kaugel. Seega ei ole

seda õige nimetada Piiri tn 4 ja Piiri tn 6 kinnisasjade vaheliseks teeks. Kaebaja tugineb

kaebuses omandiõiguse riivele ehk sellele, et juurdepääs kinnisasjale, mille mõtteline osa

kuulub kaebajale, ei ole korraldatud nii, nagu kaebaja seda soovib. Kaebaja peab ainuõigeks

juurdepääsu Piiri tn 6 kinnisasja kaudu, mis on korraldatud sundvalduse seadmise ja tee

avalikuks kasutamiseks määramise teel. Tegelikku probleemi juurdepääsuga ei esine. Tartu

Maakohus tegi kohtuasja nr 2-23-17696 lahendamisel kindlaks, et kaebajal on olemas reaalselt

kasutatav juurdepääs oma kinnisasjale jala ja sõidukiga Piiri tn 6 kinnisasja kaudu ning jala

Piiri tn 2 kinnisasja kaudu. Juurdepääsu Piiri tn 6 kinnisasja kaudu ei ohusta parkla ehitamine

sellel kinnisasjal. Ehitusprojekti seletuskirjas on selgelt öeldud, et ühistute vahel kehtivad

liikluskorralduse kokkulepped ehitamise tulemusena ei muutu. Piiri tn 6 korterelamu esiselt

alalt on võimalik sõita Piiri tn 4 korterelamu esisesse parklasse ning prügiauto saab Piiri tn 4

kinnisasja teenindada Piiri tn 6 korterelamu lõunapoolset teed kasutades (seletuskirja lk 4, 8).

Kaebuse põhjal on Piiri tn 4 korteriühistul kavas ka iseseisva juurdepääsu rajamine oma

kinnisasjale. Kuna kaebajal on olemas juurdepääs oma kinnisasjale, seda küll talle mitte sobival

viisil, on tegemist väheintensiivse riivega. Halduskohus pidas kaebuse rahuldamist väga

ebatõenäoliseks. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohalikul omavalitsusel on sundvalduse

seadmise üle otsustamisel avar kaalumisruum. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus

(KAHOS) ei näe isikule ette nõudeõigust teise isiku omanduses olevale erateele sundvalduse

seadmiseks ning isiku kaebeõigus piirdub õigusega nõuda, et kohalik omavalitsus otsustab

sundvalduse seadmisest keeldumise kaalutlusvigadeta (Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli

2024. a määrus asjas nr 3-23-2882, p 11). Eratee avaliku kasutamise saavutamiseks on vaja, et

vastustaja omandab vaidlusaluse tee aluse maa kasutamise õiguse, üks võimalus selleks on

sundvõõrandamine või sundvalduse seadmine KAHOS alusel. Seejärel saab vastustaja teha

ehitusseadustiku § 94 lg 1 nimetatud otsuse tee avalikuks kasutamiseks määramise kohta

(Riigikohtu 13. oktoobri 2020. a määrus asjas 3-19-2255, p 11.3). KAHOS kohaldamise

eelduseks omakorda on, et teealuse maa omandamiseks või sundvalduse seadmiseks on avalik

huvi (KAHOS § 2 lg 1). Eraomandis oleva kinnisasja põhjendamatu koormamine

sundvaldusega ei ole lubatud. Halduskohus leidis, et asja materjalidest ei nähtu vajadust

reguleerida kaebaja juurdepääsu oma kinnisasjale avalik-õiguslike meetmetega. Halduskohus

ei pidanud tõenäoliseks, et vastustaja saab kaalutlusõigust õiguspäraselt teostada viisil, mis toob

kaasa Piiri tn 6 kinnisasja sundvaldusega koormamise ja tee avalikuks kasutamiseks määramise.

Arvestada tuleb sellega, et tegemist on juurdepääsuga ühele, s.o Piiri tn 4 kinnisasjale, Piiri tn 4

korteriühistu ei pöördunud pärast vastustaja 2020. aasta negatiivset vastust kohtusse. Asjaolud

ei ole võrreldes toonasega muutunud. Korteriühistu ei ole praeguses asjas kaebajaks ja on

otsustanud teistsuguste lahenduste kasuks. Olemuselt on pigem tegemist Piiri tn 4

korteriomanike või kaasomanike sisesuhtes toimuva vaidlusega.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõude tagastas halduskohus samuti HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 alusel tuleb hüvitamiskaebus esitada kolme

aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai

või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle

põhjustanud sündmusest arvates. Eeltoodut arvestades ei ole mingeid eduväljavaateid kahju

hüvitamise nõudel, mille aluseks on rohkem kui kolm aastat enne kaebuse esitamist toimunud

sündmused. Kaebuse põhjal oli kaebaja alates 2005. aastast teadlik, et juurdepääsutee tema

kinnisasjale paikneb Piiri tn 6 kinnisasjal. Kaebajale oleks ka enne seda pidanud teada olema,

millised on Piiri tn 4 kinnisasja suurus ja piirid. Tee kuuluvus ei ole n-ö piiripealne küsimus,

vaid tee paikneb selgelt Piiri tn 6 kinnisasjal. Piiri tn 4 katastriüksuse piirid määrati haldusaktiga

enne 17. juulit 1998. See nähtub asjaolust, et korteriomandite esmakinnistamine toimus

17. juuli 1998. a kinnistamisavalduse alusel 14. septembril 1998. Tõenäoliselt määrati Piiri tn 4

kinnisasja suurus ja piirid ligikaudu samal ajal Piiri tn 6 kinnisasjaga, mis toimus 26. veebruaril

1998. Halduskohus märkis, et ülal juba esitatud põhjendustel ei ole ka hüvitamisnõudesse

puutuvalt kaebaja õiguste riive intensiivne.

7. I. Tagel esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu

määrus tühistada ja teha uus määrus, millega saata asi halduskohtule menetlusse võtmiseks.

Väär on halduskohtu seisukoht, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kaebaja

sai takistusteta kasutata teid, mis viisid avaliku teeni kuni 2005. aastani. Seejärel sulges Piiri

tn 2 elamu betoonist lilleklumpidega Piiri tn 4 maja elanikele läbipääsu nende maja eest. Samal

aastal sulges ka Piiri tn 6 ajutiselt Piiri tn 4 elamu ligipääsu avalikule teele, st Piiri tänavale.

Vale on ka halduskohtu seisukoht, et probleemi juurdepääsuga ei esine. Väär on tuginemine

Tartu Maakohtu lahendile asjas nr 2-23-17696. Selles asjas toimus kaebajal kohtunikuga

arutelu, mille käigus palus kohtunik kaebajal avalduse tagasi võtta, kuna asja menetlemine pidi

olema väga keerukas. Pidavat kaasatama Piiri tn 2, 4 ja 6 korteriomanikud. Tulles vastu

maakohtu kohtunikule, võttiski kaebaja avalduse tagasi.

Piiri tn 6 on Piiri tn 4 ja Piiri tn 6 vahelise tee remondiks nõudnud Piiri tn 4 korteriühistult suuri

summasid. Piiri tn 6 elanikud istutasid Piiri tn 4 lõunapoolsesse otsa palju puid, mis kahjustasid

maja vundamenti. Saadi kokkuleppele puude mahavõtmise osas, kuid mahavõtmise kulud pidid

kandma Piiri tn 4 korteriomanikud.

2020. aastal pöördus Piiri tn 4 30 korteriomanikust 20 vastustaja poole tee avalikuks

kasutamiseks võtmiseks. Seega ei pöördunud vaid kaebaja üksi, nagu võiks ekslikult

halduskohtu määrusest järeldada. Vastustaja omavoliline tegevus, mis on viinud selleni, et Piiri

tn 4 kinnistult puudub ligipääs avalikule teele, on tekitanud Piiri tn 4 elanikele suurt

majanduslikku ja moraalset kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus asub seisukohale, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning

ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

10. Ringkonnakohus mõistab, et kaebus on esitatud kaebaja omandiõiguse kaitseks ning kantud

soovist saada Piiri tn 4 kortermajale juurdepääs kaebajale meelepärasel viisil ning sedasi nagu

see kunagi oli, enne kui naaberelamute omanikud seadsid takistusi kunagistele

läbikäiguteedele. Iseenesest ei saa omandiõiguse riiveid pidada vähetähtsateks, kuid kaebuses

toodud ja kohtule teadaolevatel asjaoludel ei saa seda riivet pidada intensiivseks. Kaebuse

peamine eesmärk on, et Piiri tn 4 korterelamu juurest oleks otse ligipääsu Piiri tänavale ehk

avalikult kasutatavale teele. Tartu Maakohtu 13. veebruari 2024. a määrusest tsiviilasjas nr 2-

23-17696 nähtub, et maakohus korraldas 13. veebruari 2024 hommikul vaatluse Piiri tn 4

kinnistul, mille käigus tuvastas, et Piiri tn 4 kinnistul asuvasse hoovi, kus pargivad sõidukid, on

võimalik pääseda nii jalgsi kui sõidukiga mööda Piiri tn 6 kinnistul asuvat teed, mis jääb Piiri

4 ja Piiri 6 korterelamute vahele. Samuti tuvastas maakohus, et Piiri tn 4 kinnistule on võimalik

jalgsi pääseda ka mööda Piiri tn 2 kinnistul asuvat teed. Veel tuvastas maakohus, et Piiri tn 4

kinnistu idapoolne kinnistupiir piirneb vahetult avalikult kasutatava Piiri tänavaga, st Piiri tn 4

kinnistul on vahetu juurdepääs avalikult kasutatavale Piiri tänavale. Ühtlasi tegi maakohus

13. veebruari 2024 ärakuulamisel kindlaks, et I. Tagelile ei ole tehtud otseseid takistusi ega ole

keelatud pääseda ligi Piiri tn 4 kinnistule mööda Piiri tn 2 ega ka Piiri tn 6 kinnistul olevaid

teid, st tal on soovi korral võimalus pääseda Piiri tn 4 kinnistule mööda eelviidatud kinnistutel

asuvaid teid. Ringkonnakohus märgib, et see, et kaebaja võttis toona esitatud avalduse tagasi,

isegi kui ta lähtus seda tehes kohtuniku soovitusest, ei muuda asjaolu, et praegu on kaebajale

tagatud juurdepääs talle kuuluvale korteriomandile. Ta peab küll selleks läbima kas Piiri tn 2

või Piiri tn 6 kinnistuid, kuid takistusi talle seejuures ei teha. Seega ei ole kaebuses kirjeldatud

asjaoludel kaebaja õiguste riive intensiivne ega ole tõenäoline ka esitatud kohustamisnõude

rahuldamine. Samale järeldusele tuleb jõuda ka kahju hüvitamise nõude osas.

11. Määruskaebuse väited, mis puudutavad väitetavaid kulutusi, mis on tulnud kanda seoses nt

puude mahavõtmisega ei ole käesoleva kaebuse seisukohalt relevantsed. Haldusasja raames ei

lahenda kohus kahe korteriühistu vahelisi vaidlusi, kuna taoliste vaidluste lahendamine kuulub

maakohtu pädevusse.

12. Ühtlasi ei ole asjakohane seegi kaebaja väide, et Piiri tn 4 elanikele on tekitatud suurt

moraalset ja varalist kahju. Praeguse kaebuse on esitanud vaid kaebaja enda õiguste ja huvide

kaitseks. Seetõttu ta ei saa viidata ülejäänud Piiri tn 4 elanike väidetavalt rikutud õigustele.

13. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 29. mai 2024. a määrus muutmata.

14. Kaebaja on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot. Tulenevalt

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 9 ei võeta riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise

eest. Seega tuleb kaebajale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 20 eurot

tagastada I. Tageli arvelduskontole nr xxx.

(allkirjastatud digitaalselt)