Legislator Case Law & Legislation
3-23-1265/6 AI generated

3-23-1265/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-23-1265/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X esitas 8. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja arvates on Orava vald käitunud XXX talu maade tagastamisel õigusvastaselt. Kaebaja sõnul on arhiividokumentides

Legislator headnote

AI generated

3-23-1265/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: X esitas 8. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja arvates on Orava vald käitunud XXX talu maade tagastamisel õigusvastaselt. Kaebaja sõnul on arhiividokumentides

Keywords

AI generated
orphan medicinal products warranted characteristic mandatory health insurance fund unsolicited observations claim for insurance benefits inadequate medical examination
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-1265

Haldusasi

X kaebus Võru valla vastu seoses XXX talu maa

tagastamisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2024.

a määruse resolutsiooni punkti 1 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Võru vald

RESOLUTSIOON

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2024. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 8. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja arvates on Orava vald

käitunud XXX talu maade tagastamisel õigusvastaselt. Kaebaja sõnul on arhiividokumentides

väga palju vigu ja ekslikult kirjutatud otsuseid ning andmeid. Kaebaja palub lugeda

arhiiviteatist. Kui kõik vead ära parandataks, oleks talu pidanud tervikuna minema kaebaja isa

ainuomandisse. Ei ole ka õiguspärane, et Orava vald andis ½ talu maadest tema lesele ning jättis

talu maadest ilma lapsed, sh kaebaja. Kaebaja ema on valesid andmeid andnud ning kaebaja

kahtleb, kas ta üldse aru sai, mis dokumentidesse oli kirjutatud. Orava vald on jaganud talu

maad võõrastele, kuigi pidi 27,63 ha andma tagasi endistele omanikele. Taheti anda

kaasomandisse 17,8 ha, kuigi oleks pidanud andma 27,63 ha. Kaebaja ei andnud allkirja, et

mitte kõigest ilma jääda. Kaebaja hoonete teenindamiseks ei antud üldse maad. Kaebaja toob

ka välja, et tal oli sügav puue 13. detsembrist 2013 kuni 31. detsembrini 2018 ning Võru vald

ei andnud talle ka ööpäevaringset hooldajat, kaebajat abistasid naabrid.

2. Tartu Halduskohus tagastas 26. jaanuari 2024. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1).

Halduskohus märkis, et mõistab praegust kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud uuesti Võru

valla (s.o endise Orava valla õigusjärglane) vastu XXX talu maa tagastamata jätmise

õigusvastasuse kindlakstegemise nõude (s.o tuvastamiskaebus vastavalt halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p-le 6). Halduskohus arvestas vaidluse eseme määratlemisel

kaebaja viitega Tartu Ringkonnakohtu 11. aprilli 2023. a määrusele asjas nr XXX, mille lõpus

ringkonnakohus märkis, et määruskaebus ei sisalda uusi asjaolusid ega väited, millega kohus

poleks varasemas menetluses arvestanud. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja mõistis seda

selliselt, et tema kaebeõiguse jaatamiseks võib olla piisav, kui ta esitab kohtule mingeid uusi

dokumente.

Halduskohus leidis, et tuvastamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohus nõustus Tartu Halduskohtu 14. oktoobri

2022. a määruses asjas nr XXX esitatud seisukohtadega ning leidis samamoodi, et kohtule ei

ole äratuntav ükski viis, kuidas XXX talu maa kaebajale tagastamata jätmise küsimuse uurimine

kohtus saaks kaebajale tuua mingit reaalset kasu. Nii Tartu Halduskohus kui ka Tartu

Ringkonnakohus leidsid kohtuasjas nr XXX tehtud määrustes, et vaidluse asjaolusid arvestades

on kaebaja tõhusamaks õiguskaitsevahendiks hüvitamiskaebus ja selle kaebaja kohtuasja nr

XXX raames halduskohtule ka esitas. Ka praeguses asjas ei näinud halduskohus põhjust asuda

teistsugusele seisukohale. Kohus võttis asjas nr XXX seisukoha ka XXX talu maa tagastamata

jätmise õiguspärasuse osas. Praeguseks on nimetatud asjas tehtud kohtuotsus küll jõustunud,

kuid käesoleva kaebuse esitamise ajal oli kohtuasja menetlus veel Tartu Ringkonnakohtus

pooleli ning kui kaebaja asjas tehtud kohtuotsusega ei nõustunud ja soovis maa tagastamata

jätmise õiguspärasuse küsimuse üle edasi vaielda, oli tal võimalus esitada pärast

apellatsioonimenetlust Riigikohtule kassatsioonkaebus. Uue kohtuasja algatamine samas

küsimuses ei ole põhjendatud, liiatigi veel õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Praeguses

kaebuses esitatud väited ühtivad üldjoontes kaebaja poolt varasemas kohtuasjas esitatud väidete

ja seisukohtadega talu maa pärimise osas. Praeguse kaebuse põhjenduste ja sellele lisatud

dokumentide pinnalt ei nähtu taolisi uusi asjassepuutuvaid asjaolusid, mida juba kohtuasjas nr

XXX ei käsitletud. Muuhulgas käsitles kohus ka kaebaja väidet, et tema tervis oli vahepeal halb

ja ta ei saanud menetlustoiminguid teha. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta kaebaja väited

ning selgitused ja hinnangud, mis ei puutunud maa tagastamata jätmise õiguspärasuse

hindamisel asjasse, kuid mida kaebaja on ka praeguses kaebuses uuesti esitanud (nt kes oli enne

maa õigusvastast võõrandamist kaebaja hinnangul selle õige omanik; kuidas toimus kaebaja isa

kolhoosi astumine ja sealt väljaarvamine; kuidas oleks tulnud lahendada kaebaja vanemate

pärimisasju; Põlva maakonnakomisjoni 1993. a otsus on vigane, kuna seal on kaebaja ilma

jäetud oma isa varast jne). Eelnevat arvestades ei pidanud halduskohus põhjendatuks suunata

kaebajat uut hüvitamisnõuet esitama, kuna selle nõude osas kuuluks menetlus lõpetamisele

HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse

sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus.

3. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu 26. jaanuari

2024. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega saata asi halduskohtule menetlusse

võtmiseks.

Kaebaja leiab jätkuvalt, et ta on õigusvastaselt jäetud ilma talumaast suuruses 27,63 ha ning

talle tuleb hüvitada tekitatud kahju 3 miljoni euro ulatuses. Kaebaja kordab kaebuses esitatud

asjaolusid ja seisukohti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus asub seisukohale, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.

5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse seisukohtade ja põhjendustega ja ei pea neid

vajalikuks siinkohal korrata (HKMS § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna

alust halduskohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Kuna kaebaja määruskaebuses

lihtsalt kirjeldab asjaolusid, laimab erinevaid isikuid ja väljendab end igati ebasobival viisil, ei

pea ringkonnakohus käesoleval juhul vajalikuks täiendavaid põhjendusi vastuseks

määruskaebuses märgitule esitada.

6. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 26. jaanuari 2024. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)