2-24-6325/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

08.07.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-6325

Kohtuasi

R.W hagiavaldus kohtutäitur Marek Laanemetsa

vastu sundtäitmise täiteasjas nr 014/2007/1189

lubamatuks tunnistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

R.W määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): R.W (isikukood XXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Aleksei Vassiljev (e-post:XXX)

Kostja (vastustaja): Tallinna kohtutäitur Marek

Laanemets (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 14.05.2024 määrus jätta muutmata.

2. R.W määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud ringkonnakohtus jätta

määruskaebuse esitaja kanda.

4. Vabastada R.W riigilõivu summas 70 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

5. Asendada kohtulahendi arvutivõrgus avalikustamisel R.W nimi tähemärgiga ning

mitte avalikustada tema isikukoodi.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-24-6325

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.W (hageja) esitas 21.04.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse kohtutäitur Marek

Laanemetsa (kostja) vastu täitemenetluse nr 014/2007/1189 sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks koos hagi tagamise taotlusega, milles palus täitemenetluse peatada.

2. Hagiavaldusest nähtuvalt algatas kostja 06.11.2007 Riigi Kinnisvara AS-i 06.11.2007

avalduse alusel täitemenetluse nr 014/2007/1189, milles oli täitedokumendiks Harju

Maakohtu 02.07.2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-06-4696, millega mõisteti võlgnikult välja

19 752,58 eurot. Kostja mõistis 06.11.2007 otsusega hagejalt välja täiteasja nr 014/2007/1189

täitekulud summas 2200,74 eurot. Kostja seadis 25.05.2011 täiteasjas nr 014/2007/1189

hagejale kuuluvatele mõttelistele osadele kinnistutest kinnisturegistri nr 60734; 60834;

2917334; 3516834; 3516934 Riigi Kinnisvara AS-i nõude ja täitekulude tagamiseks

käsutuskeelumärked. Kostja arestis 13.03.2014 täiteasjas nr 014/2007/1189 võlgnikule

kuuluvad mõttelised osad kinnistutest kinnisturegistri nr 60734; 60834; 2917334; 3516834;

3516934 Riigi Kinnisvara AS-i nõude ja täitekulude tagamiseks. Kostja seadis 21.03.2014

täiteasjas nr 014/2007/1189 hagejale kuuluvale Goldenbrand OÜ (likvideerimisel) osale

nimiväärtusega 2556 eurot käsutuskeelu. Kostja arestis 21.10.2022 täiteasjas nr

014/2007/1189 hagejale Eesti Töötukassa poolt makstava töövõimetusetoetuse summas 21

953,32 eurot Riigi Kinnisvara AS-i nõude ja täitekulude tagamiseks 20% ulatuses igakuisest

maksest. Hageja esitas 04.08.2023 kostjale avalduse täitemenetluse täiteasjas nr

014/2007/1189 lõpetamiseks seoses täitedokumendist tuleneva nõude aegumisega. Kostja

otsustas 15.08.2023 täiteasjas nr 014/2007/1189 lõpetada Riigi Kinnisvara AS-i nõude

sissenõudmise seoses nõude aegumisega, jätkates täitemenetlust kohtutäituri tasu nõudes

summas 810 eurot ja tasumata täitekulude summas 18,53 eurot. Hageja tasus 07.01.2023

kostjale täiteasja nr 014/2007/1189 täitekulud summas 18,53 eurot. Seega on alates

07.01.2023 täiteasja nr 014/2007/1189 nõudeks kohtutäituri põhitasu summas 810 eurot.

Kostja teavitas 11.04.2024 hagejat 11.04.2024 väljakuulutatud hageja hoonestatud kinnistu,

mis on võlgniku püsielukohaks, enampakkumisest algusega 02.05.2024.

3. Sundtäitmise kuulub lubamatuks tunnistamisele järgmistel põhjustel: kostja 15.08.2023

otsuse alusel hagejalt väljamõistetud kohtutäituri tasu nõue summas 810 eurot on arvestades

hageja igakuiseid laekumisi ja püsikulutusi äärmiselt suur, mistõttu ei ole seda võimalik

tasuda ühekordse maksena; kohtutäituri tasu summas 810 eurot tasumine on võimalik 36 kuu

jooksul igakuise võrdse maksena, mis ei sea hagejat järjekordselt lootusetusse olukorda ning

võimaldab hagejale inimväärse ja iseseisva toimetuleku; kostja nõude tasumise ajatamisel 36

kuu peale võrdsetes igakuistes maksetes tuleb kohtutäituri tasu nõue lugeda täidetuks ning

sellisel juhul on kostja 15.08.2023 otsuse sundtäitmine lubamatu TMS § 221 lg 1 alusel, kuna

nõue on ajatatud; hageja taotluse rahuldamisel tuleb lugeda kostja 15.08.2023 otsusest

tuleneva kohtutäituri põhitasu nõue summas 810 eurot ajatatuks ning tunnistada kostja

15.08.2023 otsusest tuleneva kohtutäituri põhitasu nõude sundtäitmine summas 810 eurot

lubamatuks (dtl 3). Hageja esitab TMS § 221 lg 1 alusel hagi täiteasja nr 014/2007/1189

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemetsa

15.08.2023 otsuse alusel võlgnikult väljamõistetud kohtutäituri tasu nõudes 810 eurot ja palub

2-24-6325

lugeda Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemetsa 15.08.2023 otsuse alusel võlgnikult

väljamõistetud kohtutäituri tasu nõue summas 810 eurot täidetuks kui võlgnik tasub nõude 36

kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetega summas 22,50 eurot.

4. Harju Maakohus andis kostjale hagi tagamise avalduse ja hagi menetlusse võtmise kohta

arvamuse andmiseks tähtaja kuni 03.05.2024.

5. Kostja esitas Harju Maakohtule 03.04.2024 seisukoha, milles leidis, et hageja esitatud hagi

menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud

õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma hagimenetluse kaudu

õiguskaitset. Tasu suuruse ja õiguspärasuse üle on võlgnik esitanud Harju Maakohtule

kaebuse. Kohus jättis 12.10.2023 määrusega nr 2-23-12680 kaebuse rahuldamata (määrus

jõustus 30.10.2023). Võlgnik on valinud ebaõige õiguskaitsevahendi täitemenetluses nõude

ajatamiseks. Võlgnikul tuleb esitada kohtule taotlus täitemenetluse ajatamiseks tulenevalt

TMS §-st 45. Nõude ajatamist ei saa taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga,

vaid nõude peab olema enne hagi esitamist ajatatud. Hagi tuleb jätta tagamata.

6. Harju Maakohus jättis 06.05.2024 määrusega hagi tagamise avalduse rahuldamata ning

andis hagejale hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 13.05.2024.

Kohus selgitas mh, et võlgnik ei saa taotleda täitemenetluse peatamist või täitmise

pikendamist või ajatamist TMS § 221 lg 1 või lg 11 järgi esitatud hagis. Kohus luges hageja

kohtule esitatud hagiavalduse TMS §-s 45 nimetatud avalduseks täitemenetluse peatamiseks

või täitmise pikendamiseks või ajatamiseks ning määras, et hagejal tuleb kohtule teatada, kas

hageja soovib 21.04.2024 kohtule esitatud avalduse menetlemist hagita menetluses TMS §-s

45 nimetatud avaldusena ning sellisel juhul avaldust täpsustada.

7. Hageja esitas 07.05.2024 vastuväite kohtu tegevusele ning 13.05.2024 taotluse lahendada

vastuväide kohtu tegevusele viivituseta peatades koheselt täitemenetlus nr 014/2007/1189.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus tegi 14.05.2024 määruse, millega keeldus hageja 21.04.2024 esitatud

hagiavaldust kostja vastu menetlusse võtmast (resolutsiooni punkt 1) ja jättis rahuldamata

hageja 07.05.2024 Harju Maakohtule esitatud vastuväide kohtu tegevusele ning

täitemenetluse täiteasjas nr 014/2007/1189 peatamata (resolutsiooni punkt 2). Määrus oli

edasikaevatav osas, milles kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest.

9. Määruse põhjenduste kohaselt sätstab TMS § 221 lg 1, et võlgnik võib esitada sissenõudja

vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel,

et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta

täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi

sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud

täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka

kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

10. Hageja põhjendas hagiavaldust väidetega, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus kostja

15.08.2023 kohtutäituri põhitasu otsuse täiteasjas nr 014/2007/1189 sundtäitmiseks. Kohus

leidis, et hageja esitatud väite õigsust eeldades on hageja TMS § 221 lg 1 mõistes võlgnikuks

ning kohtutäitur kostjaks.

2-24-6325

11. Hageja põhjendas hagiavaldust väidetega, et kohtutäituri tasu 810 eurot on arvestades

hageja igakuiseid laekumisi ja püsikulutusi äärmiselt suur, mistõttu ei ole seda võimalik

tasuda ühekordse maksena ning tasu on võimalik tasuda 36 igakuise maksega. Hageja leidis,

et nõude tasumise ajatamisel 36 kuu peale võrdsetes igakuistes maksetes tuleb kohtutäituri

tasu nõue lugeda täidetuks ning sellisel juhul on kostja 15.08.2023 otsuse sundtäitmine

lubamatu TMS § 221 lg 1 alusel, kuna nõue on ajatatud.

12. TMS § 221 lg 1 järgi tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks, kui nõue on ajatatud.

Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud väitega, et 15.08.2023 kohtutäituri põhitasu otsusega

täiteasjas nr 014/2007/1189 on ette nähtud kohtutäituri põhitasu 810 eurot tasumine 36

osamaksega. Samuti ei ole hageja põhjendanud hagiavaldust väitega, et nõude täitmine on

ajatatud hageja ja kostja kokkuleppel. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud väitega, et

täitemenetlust on pikendatud või ajatatud TMS § 45 alusel. Hagis märgitud asjaoludest ei

nähtu, et sundtäitmisele esitatud nõude on ajatatud või täitemenetlus pikendatud või ajatatud.

Seetõttu ei ole hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagiga ei ole võimalik saavutada

soovitud eesmärki, milleks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine.

13. TMS § 221 lg 1 ja 11 järgi tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks, kui nõuet ei ole

olemas või nõue ei kehti. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud 15.08.2023 kohtutäituri

põhitasu otsusest täiteasjas nr 014/2007/1189 tuleneva nõude puudumise või kehtetusega.

Nõude suurus ja võlgniku suutmatus seda ühe maksega rahuldada ei ole Eestis kehtiva õiguse

kohaselt asjaoludeks, mis tooksid kaasa sundtäitmisele esitatud nõude puudumise või

kehtetuse. Hagis märgitud asjaoludest ei nähtu, et sundtäitmisele esitatud nõue on lõppenud,

puudub või on kehtetu. Seetõttu ei ole hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagiga ei

ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, milleks on täitedokumendi täidetavuse

kõrvaldamine.

14. Hageja on 07.05.2024 vastuväites leidnud, et ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja kui

võlgnik ei saa taotleda täitemenetluse peatamist või täitmise pikendamist või ajatamist TMS §

221 lg 1 või lg 11 järgi esitatud hagis. Kohus leidis, et kostja seisukoht ei põhine kehtival

õigusel ega kohtupraktikal. TMS § 221 lg-d 1 ja 11 ei sätesta võlgniku õigust taotleda

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis nõude ajatamist või osamaksetega tasumist.

Seega ei ole TMS § 221 lg-ga 1 kaitstud võlgniku õigus taotleda sundtäitmisele esitatud

nõude ajatamist või osamaksetega tasumist. Sellisele seisukohale ei ole asunud ka Riigikohus

hageja osundatud lahendites (vt RKTKo 28.09.20211 3-2-1-60-11, p 15; RKTKo 28.04.2010

3-2-1-31-10, p 20). Hageja on esitanud hagiavalduse nõudes, millele TMS § 221 lg-d 1 ja 11

ei anna õiguskaitset.

15. TsMS § 368 lg 2 sätestab, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse

tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega

tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise

nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui

täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. TsMS §

368 lg-s 2 nimetatud hagi ei ole kujundushagi, st selle hagi alusel ei kujundata ümber

olemasolevat õigussuhet. TsMS § 368 lg 2 järgi esitatud hagi alusel tuvastatakse

täitedokumendist tulenevate poolte õiguste ja kohustuste sisu, sh kohustuste täitmise kord.

TsMS § 368 lg 2 kaitseb võlasuhte poole õigust taotleda kohtult, et kohus tuvastaks, millisel

konkreetsel viisil täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks (vt ka RKTKo 28.04.2010

3-2-1-31-10, p 20). Koos TsMS § 368 lg-s 2 nimetatud tuvastushagiga on võlgnikul võimalik

esitada TMS § 221 lg 1 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, et kõrvaldada

täitedokumendi täidetavus muul viisil kui kohtu tuvastatud viis. TsMS § 368 lg 2 ja TMS §

2-24-6325

221 lg-d 1 ja 11 koosmõjus ei sätesta eraldi alust sundtäitmisele esitatud nõude ajatamise või

osamaksetega tasumise taotlemiseks. Kui täitedokument ise nõude osamaksetega tasumist ette

ei näe, ei saa kohus TsMS § 368 lg 2 järgi esitatud hagi alusel tuvastada, et võlgnikul on õigus

täita nõue osamaksetega.

16. Hageja on põhjendanud hagiavaldust nõude suurusega, suutmatusega nõue tasuda ühe

maksena ning võimalusega tasuda nõue 36 kuu jooksul võrdsete osamaksetega. Hageja ei ole

hagiavaldust põhjendanud väitega, et 15.08.2023 kohtutäituri põhitasu otsusega täiteasjas nr

014/2007/1189 on ette nähtud kohtutäituri põhitasu 810 eurot tasumine 36 osamaksega.

Hagist ei nähtu TsMS § 368 lg-s 2 nimetatud tuvastushagi esitamine. Samuti ei nähtu hagis

märgitud asjaoludest, et sundtäitmisele esitatud nõue tuleb täitedokumendist tulenevalt tasuda

36 võrdse osamaksega. Seetõttu ei ole hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagiga ei

ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, milleks on täitedokumendi täidetavuse

kõrvaldamine.

17. TMS § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või

täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane.

Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku

perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

18. Hagist nähtuvalt on hageja eesmärk täitedokumendist tuleneva nõude tasumine 36 võrdse

osamaksega. Kohus oli seisukohal, et võlgniku õigus taotleda täitemenetluse pikendamist või

ajatamist on kaitstud TMS §-ga 45. Kohus andis hagejale 06.05.2024 määrusega tähtaja kuni

13.05.2024, et kohtule teatada, kas hageja soovib 21.04.2024 kohtule esitatud avalduse

menetlemist hagita menetluses TMS §-s 45 nimetatud avaldusena (dtl-d 93-94). Hageja ei

avaldanud kohtu määratud tähtaja jooksul tahet, et kohus menetleks 21.04.2024 kohtule

esitatud avaldust TMS §-s 45 nimetatud avaldusena. Seega ei saa kohus hageja 21.04.2024

kohtule esitatud avalduse alusel hagita menetlust algatada.

19. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Kohus leidis eelnevalt, et hageja on esitanud hagiavalduse eesmärgil, millele

seadus ei anna õiguskaitset. Samuti tuvastas kohus, et hagis märgitud asjaolude õigsust

eeldades ei ole võimalik hagiga taotletud eesmärki saavutada, see tähendab täitedokumendi

täidetavust kõrvaldada. Eeltoodust tulenevalt esinevad hagi menetlusse võtmisest keeldumise

alused TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi. Kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

20. Hageja esitas 14.05.2024 määruskaebuse, mida täpsustas 17.06.2024 ja milles palub

tühistada maakohtu määrus täies ulatuses ning ja saata asi tagasi maakohtule R.W hagi

menetlusse võtmise otsustamiseks.

21. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaebuse esitaja seisukohal, et käesoleval juhtumil

puuduvad sundtäitmise lubamatuks hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks alused.

22. Maakohus ei ole

määruses oma kõrgendatud põhjendamiskohustust täitnud.

Määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtu seisukohaga, et käesoleva tsiviilasja esemeks olev

sundtäitmise lubamatuks hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil. Määruskaebuse esitaja on korduvalt rõhutanud oma

2-24-6325

menetlusdokumentides (vt nt 07.05.2024 menetlusdokumendi 4 lõik alt), et hagi eesmärgiks

on täiteasja nr 014/2007/1189 täitedokumendi s.o. Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek

Laanemetsa 15.08.2023 otsuse täidetavuse kõrvaldamine. Seega puudus kohtul alus keelduda

hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

23. Määruskaebuse esitaja ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et hagist nähtuvalt on hageja

eesmärk täitedokumendist tuleneva nõude ajatamine. Hagiavaldusest nähtuvalt palub hageja

tunnistada sundtäitmise lubamatuks muuhulgas põhjusel, et hagejal on materiaalõiguslikud

vastuväited sundtäitmisel oleva täitedokumendi osas. Muuhulgas on hagis viidatud

asjaoludele, et täitedokumendist tulenevad nõuded on (osaliselt) täidetud ning

täitedokumendis fikseeritud nõude suurus ei ole põhjendatud. Hageja on küll esitanud nõuet

täitedokumendist tuleneva nõude ajatamiseks, kuid üksnes täiendava põhjendusena, miks

sundtäitmist tuleb tunnistada lubamatuks.

24. Määruskaebuse esitaja ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et hagis märgitud asjaoludest ei

nähtu, et sundtäitmisele esitatud nõue on lõppenud, puudub või on kehtetu. Hagiavalduses on

toodud välja, et 15.08.2023 otsustas Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemets

täiteasjas nr 014/2007/1189 lõpetada Riigi Kinnisvara AS nõude sissenõudmise seoses nõude

aegumisega jätkates täitemenetlust kohtutäituri tasu nõudes summas 810 eurot ja tasumata

täitekulude summas 18,53 eurot (vt lk 2 lõik 1) ning 07.01.2023 tasus võlgnik Harju

tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemetsale täiteasja nr 014/2007/1189 täitekulud summas

18,53 eurot (vt lk 2 lõik 2). Seega tugineb hageja asjaolule, et täidedokumendist tulenev nõue

on täidetud summas 18,53 eurot, ehk nõue summas 18,53 eurot puudub (või lõppenud).

Eeldades hagis esitatud väidete õigust võib kohus hagi TMS § 221 lg 1 ja 11 alusel rahuldada,

tunnistades täiteasja nr 014/2007/1189 lubamatuks 18,53 euro ulatuses.

25. Hagiavalduses tugineb hageja asjaolule, et täitedokumendis fikseeritud nõude suurus ei

ole põhjendatud. Seega täiteasjas nr 014/2007/1189 sundtäitmisel oleva täitedokumendi näol

on tegemist kohtutäituri seaduse (KTS) § 412 alusel tehtud kohtutäituri otsusega. Kuna

täiteasjas nr 014/2007/1189 sundtäitmisel oleva täitedokumendi näol ei ole tegemist

kohtuotsusega, siis saab võlgnik TMS § 221 lg 11 alusel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule

ja kehtivusele. Vaidlustades täitedokumendis fikseeritud nõude suurust esitaski

määruskaebuse esitaja vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja

kehtivusele. Eeldades hagi esitatud väidete õigust võib kohus hagi TMS § 221 lg 11 alusel

rahuldada, tunnistades täiteasja nr 014/2007/1189 sundtäitmise kas täielikult või osaliselt

lubamatuks. Hageja leiab, et kui võlgnik KTS § 412 alusel tehtud kohtutäituri otsust vaidlustab

(sh TMS § 221 lg 11 alusel esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga), peaks

kohus kontrollima nii kohtutäituri diskretsiooni piiride järgimist kui ka diskretsiooni alusel

tehtud otsuse motiveeritust ja põhjendatust. Täiteasja nr 014/2007/1189 sundtäitmisel olev

15.08.2023 otsus on täiesti motiveerimata ja põhjendamata, st otsuses puuduvad

elementaarselt andmed, mis võimaldavad kontrollida kohtutäituri tasu suuruse vastavust

seaduses sätestatule (mh andmed täiteasjas nr 014/2007/1189 sissenõudmata jäänud

summast), rääkimata andmetest, mis võimaldavad kontrollida kohtutäituri poolt diskretsiooni

teostamist ja põhjendatust.

26. Kohtumäärus on vastuoluline. Nimelt toob maakohus määruses välja, et hagist nähtuvalt

on hageja eesmärk täitedokumendist tuleneva nõude tasumine 36 võrdse osamaksega. Kohus

on seisukohal, et võlgniku õigus taotleda täitemenetluse pikendamist või ajatamist on kaitstud

TMS §-ga 45. Asudes seisukohale, et hageja eesmärk täitedokumendist tuleneva nõude

ajatamine, oleks kohus pidanud algatada hagi alusel TMS §-ga 45 ettenähtud menetlus, mitte

2-24-6325

hagi menetlusse võtmisest keelduda. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et TMS §-ga 45

ettenähtud avalduse menetlemine on võimalik TMS § 221 lg 1 ja 11 sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagiga samas menetluses.

27. Kostja leidis vastuses määruskaebusele, et hageja esitatud hagi menetlusse võtmisest tuleb

keelduda, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma hagimenetluse kaudu õiguskaitset. Kohtutäituri tasu

otsuse vaidlustamine on sätestatud TMS §-s 217. Kohtutäitur koostas tasu otsuse 15.08.2023

ning haegja kasutas oma õigust otsust kohtus vaidlustada. Harju Maakohtu 12.10.2023

määruses nr 2-23-12680 (jõustus 30.10.2023) ei nõustunud kohus avaldaja seisukohaga, et

kohtutäituri tasu 810 eurot on põhjendamatu, ebaproportsionaalne ja vastuolus heade

kommetega põhjusel, et avaldajal puuduvad piisavad sissetulekud ja sellises suuruses tasu

seaks avaldaja lootusetusse olukorda.

Menetluse edasine käik

28. Hageja esitas Harju Maakohtule 14.05.2024 ka menetlusabi andmise ja riigi õigusabi

saamise taotlused. Harju Maakohus rahuldas riigi õigusabi saamise taotluse 03.06.2024

määrusega ning menetlusabi saamise taotluse osaliselt 03.06.2024 määrusega. Hageja esitas

25.06.2024 Harju Maakohtule määruskaebuse tagamise taotluse, mille kohus 26.06.2024

määrusega rahuldamata jättis.

29. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Esmalt osundab ringkonnakohus, et kuigi määruskaebuse esitaja on vaidlustanud

maakohtu määruse täies ulatuses ning TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 tulenevalt on

ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega, on praegusel juhul võimalik maakohtu

määruse seaduslikkust kontrollida üksnes osas, milles see oli edasikaevatav, so resolutsiooni

punkt 1 osas, milles maakohus keeldus hageja esitatud hagiavaldust menetlusse võtmast.

Ülejäänud osas ei olnud määrus edasikaevatav ning on seega jõustunud.

31. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

1, §-le 659 ja §-le 667 leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna Harju Maakohtu

määruse tühistamiseks alust. Kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning vastavalt TsMS §

657 lg 1 p-le 1 ja § 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel kõigi maakohtu määruses

toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

32. Ringkonnakohus ei nõustu ühegi määruskaebuse esitaja etteheitega maakohtu tegevusele.

Vaidlustatud määruse õiguslikest põhjendustest nähtuvalt keeldus maakohus hageja

hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mis sätestab, et kohus võib

jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud

õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga

ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

33. TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi

menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse

2-24-6325

menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse

võimalik, peab hageja kandma menetluskulud. Kohtul on TsMS § 371 lõike 2 p-st 2 tuleneval

alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja

kaalumiskohustus ning et hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda võib alles pärast

määruse TsMS § 465 lg 2 nõuete kohast põhjendamist, milles peavad olema näidatud ka

põhjendused, mille alusel kohus otsustas hagiavalduse menetlusse võtmata jätta. Kui tegemist

on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka

õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt RKTKo, 31.01.2008, 3-2-1-p 13).

34. Praegusel juhul ei nähtu maakohtule esitatud hagiavaldusest, et tegemist oleks keeruka

õigusliku küsimusega. Hageja on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes.

35. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi

alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud,

ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega

õigusjõudu. TMS § 221 lg 1¹ kohaselt saab võlgnik muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul,

iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18– 191 nimetatud täitedokumentide

puhul, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited

täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

36. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema

vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi rahuldamise

korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise

nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud/täitedokumendis märgitud summat (vt

RKTK0 17.03.2021, 2-19-6362, p 17.1). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk

on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mida iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus

võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet

(RKTKo 28.09.2011, 3-2-1-60-11, p 15).

37. Maakohtule 21.04.2024 esitatud hagiavalduses tõi hageja mh esile, et 15.08.2023 otsustas

kostja täiteasjas nr 014/2007/1189 lõpetada Riigi Kinnisvara AS nõude sissenõudmise seoses

nõude aegumisega, jätkates täitemenetlust kohtutäituri tasu nõudes summas 810 eurot ja

tasumata täitekulude summas 18,53 eurot ning kuna hageja on täitekulude summa tasunud, on

täiteasja nr 014/2007/1189 nõudeks ainult kohtutäituri põhitasu summas 810 eurot. Hageja

hinnangul on selles summas sundtäitmine lubamatu, kuna kohtutäituri tasu nõue summas 810

eurot on arvestades võlgniku igakuiseid laekumisi ja püsikulutusi äärmiselt suur, mistõttu ei

ole seda võimalik tasuda ühekordse maksena, kohtutäituri tasu summas 810 eurot tasumine on

võimalik 36 kuu jooksul igakuise võrdse maksena, mis ei sea võlgnikku järjekordselt

lootusetusse olukorda ning võimaldab võlgnikule inimväärse ja iseseisva toimetuleku ning

kohtutäituri tasu nõude tasumise ajatamisel 36 kuu peale võrdsetes igakuistes maksetes tuleb

kohtutäituri tasu nõue lugeda täidetuks, millisel juhul on kostja 15.08.2023 otsuse

sundtäitmine lubamatu TMS § 221 lg 1 alusel, kuna nõue on ajatatud.

38. Hagiavalduses toodust saab ringkonnakohus analoogselt maakohtuga aru nõnda, et hageja

iseenesest ei vaidle kostjaks oleva kohtutäituri tasu nõudele summas 810 eurot vastu, kuid

peab selle tasumist võimalikuks ajatamise teel. Maakohus on seega õigesti järeldanud, et hagi

eesmärgiks ei ole mitte TMS § 221 alusel mitte täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine,

vaid kostja tasunõude ajatamine TMS § 45 alusel 36 võrdse osamakse teel.

39. Määruskaebuse esitaja väitega, et ta on hagiavalduses selle eesmärgina rõhutanud täiteasja

nr 014/2007/1189 täitedokumendi s.o. kostja 15.08.2023 otsuse täidetavuse kõrvaldamist ja

2-24-6325

hagiavaldusest nähtuvalt palub hageja tunnistada sundtäitmise lubamatuks muuhulgas

põhjusel, et hagejal on materiaalõiguslikud vastuväited sundtäitmisel oleva täitedokumendi

osas, ei ole võimalik nõustuda. Kuigi on õige see määruskaebuse osundus, et hagis on

viidatud täitedokumendist tulenevate nõuete osaliselt täitmisele (täitekulusid puudutavas

osas), ei nähtu sellest asjaolu, et hageja vaidleks täitedokumendis fikseeritud tasunõude

summas 810 eurot põhjendatusele vastu. Hageja on hagiavaldusest nähtuvalt soovinud üksnes

kostja tasunõude edasist ajatamist kohtulikus korras.

40. Võttes arvesse eeltoodut ja asjaolu, et hageja ei ole hagiavalduses tuginenud väitele, et

kostja nõue summas 810 eurot oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud või ei oleks see

muul põhjusel kehtiv, on maakohus õigesti järeldanud, et esitatud hagi on esitatud asjaoludel

õiguslikult perspektiivitu ning selle menetlusse võtmisets tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

keelduda.

41. Kuna TMS § 221 lg-d 1 ja 11 ei sätesta võlgniku õigust taotleda sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagis nõude ajatamist või osamaksetega tasumist, on maakohus iseenesest

õigesti hagejale selgitanud ka seda, et tema avaldust saab käsitleda TMS § 45 alusel

täitemenetluse ajatamise avaldusena. Määruskaebuse esitaja etteheide maakohtule, et kohus

oleks pidanud hagi alusel algatama TMS § 45 alusel ettenähtud menetluse, ei ole

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt selgitas maakohus

06.05.2024 määruses hagejale, et kuna hagiavaldusest nähtuvalt on hageja tahe suunatud

täitemenetluse peatamisele, täitmise pikendamisele või ajatamisele TMS § 45 mõistes, loeb

kohus hageja kohtule esitatud hagiavalduse TMS §-s 45 nimetatud avalduseks täitemenetluse

peatamiseks või täitmise pikendamiseks või ajatamiseks ning annab tähtaja kohtule teatada,

kas hageja soovib avalduse menetlemist hagita menetluses TMS §-s 45 nimetatud avaldusena.

Hageja ei ole sellist tahet üheski menetlusdokumendis, sh määruskaebuses, väljendanud.

Seega ei saanud maakohus hageja 21.04.2024 kohtule esitatud avalduse alusel hagita

menetlust algatada. Vaidlustatud kohtumääruse vastuolulisus ei ole ringkonnakohtu hinnangul

tuvastatav.

42. Maakohtule ei ole ette heidetav ka põhjendamiskohustuse rikkumine. Vaidlustatud

määrusest nähtuvalt on maakohus piisavalt põhjendanud, mille tõttu kohus leiab, et

hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb käesoleval juhul keelduda. Maakohus saigi hagi

õiguslikku perspektiivi hinnates lähtuda ainult hageja enda poolt hagiavalduses esitatud

nõudest ja nõude alusena esile toodud asjaoludest. Hagi õiguslikku perspektiivikust tuleb

hinnata hagiavalduses esitatud asjaolude, mitte hagile lisatud tõendites sisalduva info järgi (vt

RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p 10). Maakohus ei pidanud ka kontrollima

täitedokumendiks oleva kohtutäituri tasuotsuse diskretsiooni piiride järgimist ja diskretsiooni

alusel tehtud otsuse motiveeritust ning põhjendatust, kuivõrd kostja menetlusdokumentidest

nähtuvalt on täitedokumendiks olevas kohtutäituri otsuses toodud tasu suurust ja

õiguspärasust kohtute poolt kontrollitud tsiviilasja nr 2-23-12680 raames.

43. Võttes arvesse eeltoodut ning seda, et kohtupraktika kohaselt ei anna TMS § 221 lg-s 1

sätestatud hagi võlgnikule õigust alusetute hagide esitamisega täitemenetlust venitada (vt

RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-11-15, p 11), jääb määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

44. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS §

171 lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda.

2-24-6325

45. Harju Maakohtu 03.06.2024 määrusega vabastati hageja määruskaebuse esitamisel

riigilõivu summas 70 eurot tasumisest. Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2024 vabastati hageja

määruskaebuse tagamise taotluse esitamisel riigilõivu summas 70 eurot tasumisest. TsMS §

190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud

täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud

menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel

menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude

kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või

asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS §

190 lg 7 alusel võib kohus vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise

kohustusest. Võttes arvesse hageja majanduslikku seisu ja tema osalist töövõimet, vabastab

ringkonnakohus hageja määruskaebuse ja määruskaebuse tagamise taotluse esitamise eest

tasumisele kuuluva riigilõivu summas 140 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

46. Määruskaebuse esitaja on ringkonnakohtule 01.07.2024 esitatud määruskaebuse tagamise

taotluses esitanud ka taotluse avalikustada lahend asendades määruskaebuse esitaja nime

initsiaalide või tähemärkidega jättes avalikustama määruskaebuse esitaja isikukoodi ja vara

andmed. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse hageja nime asendamiseks tähemärkidega

ega avalikusta tema isikukoodi (TsMS § 462 lg 2 koostoimes TsMS § 463 lg-ga 2).

47. Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest, § 372 lg-st 5 ja § 696 lg 3

esimesest lausest esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/