3-24-1875/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuli 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1875

Haldusasi

XXi kaebus seoses tema terviseandmete vangiregistris

kajastamisega ja nende kasutamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 4. juuli 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XXi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 4. juuli 2024. a määruse

peale haldusasjas nr 3-24-1875.

2. Rahuldada XXi määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 4. juuli 2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-1875

ja saata asi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas Tallinn Halduskohtule 24.06.2024 kaebuse, milles palus tunnistada

õigusvastaseks Tallinna Vangla arstide tegevus, mis seisnes kaebaja terviseandmete andmises

vanglaametnikule. Tallinna Vangla koostas kaebaja kohta 10.06.2024 iseloomustuse ja esitas

selle kohtule koos taotlusega kaebajale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

Iseloomustuses on kajastatud konfidentsiaalseid terviseandmeid, mida kaebaja on avaldanud

arstidele ja psühholoogile. Vanglas on tavaks, et kui ametnik tahab saada terviseandmeid, siis

saadetakse meditsiiniosakonnale e-kiri ning meditsiiniosakonna juhataja annabki kinnipeetava

kohta vabalt kõik meditsiinilised andmed. Tallinna Vangla arstide õigusvastane tegevus rikkus

kaebaja eraelu puutumatust (põhiseaduse § 26; Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni art 8). Tegemist on terviseandmete kui eriliigiliste ja seega kõrgendatud kaitset

3-24-1875

2(4)

vajavate isikuandmete õigusvastase töötlemisega. Arvestades, et rikutud on patsiendisaladuse

tuuma, siis on kaebajal tekkinud üleelamised kindlasti olulised. Kahjustada sai ka tema usaldus

tulevikus psühholoogilise ravi saamisel, sest kaebaja lähtus põhjendatult eeldusest, et vestlused

arsti ja psühholoogiga toimusid ravi eesmärgil. Kaebaja viitab Riigikohtu 21.06.2024 otsusele

nr 3-22-2022. Kaebaja palub tühistada 10.06.2024 iseloomustus ning koostada riskihindamine

uuesti ilma konfidentsiaalsete andmeteta ja esitada kohtule uus karistusjärgse kontrolli taotlus.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 04.07.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kinnipeetava poolt kaebuse

esitamisel näeb vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 ette kohustusliku vaidemenetluse. Kaebuse

kohaselt koostas Tallinna Vangla vaidlusaluse iseloomustuse kaebaja kohta 10.06.2024. Seega,

isegi kui kaebaja on esitanud Tallinna Vanglale vaide, mis tuleb lahendada 30 päeva jooksul

selle edastamisest arvates, ei saa vaidemenetlus olla praeguseks lõppenud. Kaebaja saab kohtu

poole pöörduda alles pärast seda, kui vangla on tema vaide lahendanud. Kaebuse tagastamine

ei võta õigust pöörduda tähtaegu järgides vajaduse korral uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2).

3. XX palub 05.07.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 04.07.2024 määrus.

Kaebaja õigusi on rikkunud Tallinna Vangla arstid, mitte vanglaametnikud. Kuivõrd

tervishoiutöötajad ei osuta vanglas tervishoiuteenust haldusmenetluses, vaid eraõiguslikus

suhtes, siis ei ole võimalik esitada vaiet ning VangS § 11 lg-tes 5 ja 8 sätestatud kohustuslikud

kohtueelsed menetlused ei kohaldu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2024 määrus nr 3-24-

1335).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea

määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda Tallinna Vanglalt sellele vastust.

5. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et halduskohus ei saanud kaebust tagastada HKMS

§ 121 lg 1 p 4 alusel. Tuleb möönda, et kaebuse tekst on raskesti mõistetav, kuid halduskohus

ei ole samuti selgelt määratlenud, millise(d) taotluse(d) ta sellest välja luges. Ringkonnakohus

saab määrusest aru nii, et halduskohtu hinnangul on kaebaja palunud tunnistada õigusvastaseks

Tallinna Vangla toiming, mis seisneb selles, et vanglaametnikud kasutasid kohtule esitatud

10.06.2024 iseloomustuse koostamiseks vangiregistris sisalduvaid kaebaja terviseandmeid.

6. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tallinna Vangla 11.06.2024 edastanud XXi kohta

koostatud materjalid (sh inspektor-kontaktisiku koostatud 10.06.2024 iseloomustuse) Harju

Maakohtule kriminaalasjas nr xxx karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.

Ringkonnakohus on tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlusse puutuvalt varasemas

praktikas leidnud, et maakohtu jaoks materjale ette valmistades (sh kinnipeetava iseloomustuse

koostamisel) ei täida vangla materiaalselt haldusülesannet, vaid loob maakohtu

täitmiskohtuniku jaoks tingimused kriminaalmenetluses otsustatava küsimuse lahendamiseks

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2022 määrus nr 3-21-2427; 03.02.2023 määrus nr 3-22-

2652). Karistusjärgse käitumiskontrolli (vt karistusseadustiku § 871) kohaldamine on samuti

kriminaalasja menetleva kohtu pädevuses ning kaebajal on võimalik oma väidetavalt rikutud

õigusi kaitsta selles menetluses. Maakohus lahendab karistusjärgse käitumiskontrolli küsimuse

iseseisvalt ning HKMS § 4 lg-st 1 tulenevalt ei ole halduskohtu pädevuses lahendada nõudeid,

3-24-1875

3(4)

mis seonduvad maakohtu menetluses Tallinna Vangla 10.06.2024 iseloomustusele tuginemise

lubamatusega. Selliste nõuete osas tulnuks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

7. Riigikohtu 21.06.2024 otsuses nr 3-22-2022 (p 20) on samas hinnatud, et vangiregistris

kajastatud kinnipeetava isikuandmete esitamine maakohtule esitatavas iseloomustuses on osaks

karistuse täideviimisest, millele kohaldub mh riigivastutuse seadus (RVastS). Otsuses on lisaks

leitud, et isikuandmete töötlemistoimingutena on vaidlustatavad mh arstide või psühholoogiga

peetud vestluste kokkuvõtete vangiregistrisse sisestamine ja nende säilitamine ning andmetele

vanglateenistujatele juurdepääsu võimaldamine. Terviseandmete vangiregistrisse sisestamise

õiguspärasuse hindamisel on oluline, millisel eesmärgil andmeid koguti (s.o ravi või karistuse

täideviimine) ning kas see oli andmesubjektile arusaadav (vt otsus nr 3-22-2022, p-d 21–22.5).

8. Määruskaebuse kohaselt seostab kaebaja oma õiguste rikkumist eeskätt Tallinna Vangla

meditsiinitöötajate toimingutega, mis seisnesid tema terviseandmete vangiregistrisse lisamises

või terviseandmete muul viisil (nt e-kirjaga) vanglaametnikele edastamises. Seejuures rõhutab

kaebaja, et vestlused toimusid selgelt ravi eesmärgil ning tervishoiuteenuste osutamine vanglas

toimub eraõiguslikus vormis, mistõttu ei ole VangS § 11 lg-d 5 ja 8 ning RVastS asjakohased

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2024 määrus nr 3-24-1335, p-d 7–8). Ringkonnakohus on

seisukohal, et osutatud tervishoiuteenuseid kajastavate andmete vangiregistrisse sisestamine ei

kujuta endast osa tervishoiuteenuse osutamisest, vaid iseseisva haldusülesande täitmist, isegi

kui sellised andmed kannab registrisse tervishoiutöötaja. Riigikohus ei ole asjas nr 3-22-2022

samuti pidanud vajalikuks eristada, kes konkreetselt andmed vangiregistrisse kandis, vaid on

käsitanud seda vangla tegevusena (vt otsuse p-d 23–24). Seetõttu ei ole praegusel juhul tegemist

olukorraga, kus halduskohus lahendab sisuliselt eraõiguslikku vaidlust.

9. Eeltoodust lähtudes tõlgendab ringkonnakohus kaebust HKMS § 2 lg 4 teise lause alusel

selliselt, et kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla andmetöötlustoimingud,

mis seisnevad tema eriliigiliste isikuandmete vangiregistrisse sisestamises ja seal säilitamises

ning nendele andmetele vanglaametnikele juurdepääsu võimaldamises ja vanglaametnike poolt

10.06.2024 iseloomustuse koostamisel nende andmete kasutamises. Konkreetselt on kaebuses

välja toodud arstide mõningad hinnangud kaebaja tervisele ja käitumisele (nt kergesti ärrituv,

manipulatiivne, labiilne iseloom) ning kaebajat häirivad lauseosad 10.06.2024 iseloomustuses

(„/.../ (tarvitanud kanget alkoholi (viina) umbes 250 ml); „Isik on väitnud, et proovis alkoholi

esimest korda 11-12-aastaselt olles sõbraga koos“; „/.../ (nõrgenenud enesekontrolli taustal,

impulsi ajel).“).

10. Halduskohus on kaebust HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastades jätnud tähelepanuta, et

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 72 tulenevalt ei ole võimalik esitada nn tuvastamisvaiet,

mistõttu ei saa ka VangS § 11 lg 5 välistada tuvastamiskaebusega halduskohtusse pöördumist.

Vangiregistris terviseandmete õigusvastase töötlemise lõpetamiseks oleks asjakohane esitada

kohustamisnõue ning sellisel juhul tuleks enne kohtusse pöördumist läbida vaidemenetlus (vt

HMS § 72 lg 1 p 3). Kohustamisnõue ei aitaks seejuures kaitsta kaebaja õigusi seonduvalt juba

toimunud andmetöötlustoimingutega (sh 10.06.2024 iseloomustuse maakohtule esitamisega).

Määruse p-s 6 märgitud põhjustel, ei pea ringkonnakohus võimalikuks halduskohtumenetluses

lahendada vaidlust selle üle, kas Tallinna Vangla koostatud 10.06.2024 iseloomustus on sobiv

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks või tuleks vanglal koostada kaebaja

kohta uus iseloomustus ja edastada see maakohtule. Isegi kui aktsepteerida uue iseloomustuse

koostamiseks kohustamise nõuet, ei ole kaebaja selles osas läbinud VangS § 11 lg-s 5 ettenähtud

kohustuslikku kohtueelset menetlust.

3-24-1875

4(4)

11. Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemine eeldab HKMS

§ 44 lg-st 1 ja § 45 lg-st 2 tulenevalt, et see aitab kaitsta kaebaja õigusi. Seejuures juhul, kui

kaebaja õiguste kaitseks oleks võimalik üksnes hüvitada väidetavalt õigusvastaste toimingutega

tekitatud kahju, siis tuleks kaebajal esitada hüvitamiskaebus (vt HKMS § 45 lg 2 teine lause) ja

läbida sellele eelnevalt kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 8. Kuivõrd

asjaoludest tulenevalt ei saa välistada tuvastamiskaebuse preventiivset eesmärki (maakohus ei

ole kriminaalasjas nr xxx karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist veel otsustanud, asjas

on määratud kohtuistung 12.08.2024) ega rehabiliteerivat eesmärki, kui kaebaja ei soovi

taotleda kahju hüvitamist (nt Riigikohtu 14.02.2023 määrus nr 3-22-721, p-d 11–12), siis ei ole

praeguses menetlusetapis alust kaebust tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

12. Halduskohtul tuleb edasise menetluse käigus selgitada vastavalt HKMS § 120 lg 1 p-s 1

ettenähtule välja vaidluse ese ning alles seejärel on võimalik otsustada, kas kaebuse saab võtta

menetlusse või mitte (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2024 määrus nr 3-24-1335, p-d 8–9).

13. Eelneva põhjal tuleb XXi määruskaebus rahuldada ning Tallinna Halduskohtu

04.07.2024 määrus tühistada, Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega saadab XXi kaebuse

Tallinna Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)