2-22-15373/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.07.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-15373

Tsiviilasi

Osaühingu Simm hagi Farmers Food OÜ vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes

Hagihind

19 206,92 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: osaühing Simm (registrikood 10295232)

Hageja esindaja: Ravo Vitsut (e-post xxx)

Kostja: Farmers Food OÜ (end Faunatar Estonia OÜ,

registrikood 16092197)

Kostja esindaja: Jevgenia Pahhutši (e-post xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

14.06.2024

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Farmers Food OÜ-lt võlgnevus 17 461,70 eurot ja viivis 154,38 eurot osaühingu

Simm kasuks.

3. Välja mõista Farmers Food OÜ-lt viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud

põhinõudelt (so 17 461,70 eurolt) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 13.10.2022

kuni põhinõude täitmiseni osaühingu Simm kasuks.

4. Jätta menetluskulud 98,99% osas Farmers Food OÜ ja 1,01% osas osaühingu Simm kanda.

5. Välja mõista Farmers Food OÜ-lt menetluskulu 4 142,57 eurot osaühingu Simm kasuks.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Farmers Food OÜ-l tasuda osaühingule

Simm menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Kostja pöördus hageja poole, et tellida kilepakendid koerte ja kasside lihapallide pakkimiseks.

Pooled vahetasid 2022.a. märtsis ja aprillis mitmeid e-kirju, millega leppisid kokku pakendite

hinnas, koguses ja kujunduses, kostja kinnitas kujundused lõplikult 14.04.2022. Hageja toimetas

kostjale pakendid 14.06.2022 kätte ning esitas samal kuupäeval arve nr 391 summas 25 461,70

eurot. Kostja pöördus 26.07.2022 hageja poole ja tegi ettepaneku, et tasub arve viies osas. Pooled

leppisid 29.07.2022 kokku, et kostja tasub järgmiselt: 05.08.2022.a 30% arvest, 02.09.2022.a 35%

arvest ja 05.10.2022.a 35% arvest. Kostja tasus esimese osamakse 8 000 eurot, kuid täiendavaid

osamakseid ei tasunud ning meeldetuletustele ei reageerinud. Kostja esitas 27.09.2022 avalduse

lepingust taganemiseks ja nõude kahju hüvitamiseks. Hageja leiab, et lepingust taganemine ei ole

kehtiv ning kostjal on kohustus tasumata ostuhinna tasumiseks. Hageja ei tea ega pidanud teadma

kostja tootmise ning tootmismasinate iseärasusi, kui kostja tellis enda tootmisseadmetele

sobimatud pakendid, ei ole see etteheidetav hagejale. Vahetult pärast pakendite vastu võtmist ei

esitanud kostja ühtegi pretensiooni. Väide justkui hageja oleks käinud kostja tootmises enne

lepingu sõlmimist tõele ei vasta. Kostja väide, et pakendeid ei ole võimalik kasutada, on

pahatahtlik, sest kostja on pakendid kasutusele võtnud.

Kostja kinnitas kujundused 14.04.2022, hageja saatis kostjale 22.04.2022.a e-kirja, milles teatas

tarneaja 07.06.2022 ja selgitas, et tarneaja hilinemised ja raskused on hetkel tavapärased. Kostja

küsis 09.06.2022 hagejalt, millal kiled saabuvad. Hageja vastas 13.06.2022., et tarnepäev on

15.06.2022. Reaalselt võttis kostja kauba vastu 14.06.2022. Seega oli kostja aegsasti teadlik

tarneaegadest ja nende muutustest, esitamata sealhulgas ühtegi pretensiooni. Kostja väidetav kahju

on tõendamata, käive ei ole samastatav tuluga. Selleks ajaks kui kostja pakendid kätte sai, ei olnud

Rimi kostjalt veel tellimust teinudki, st mistahes konkreetne tellimus seoses pakendite tarneajaga

täitmata ei jäänud.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 17 461,70 eurot, viivise 348,28 eurot

ja viivise põhinõudelt 17 461,70 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja seisukohad

2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja edastas hagejale

pakendite valmistamiseks näidise. Näidis anti hagejale kaasa kui hageja esindajad tootmist enne

lepingu sõlmimist külastasid. Tootmises oli hagejal võimalik ka selle masinaga tutvuda, mis seda

pakendit kasutas. Hageja oleks pidanud juhtima kostja tähelepanu sellele, et tellitud pakendid

erinesid näidisest. Hageja otsustas näidist mitte järgida. Kostja ei saa pakendeid kasutada, sest need

on vales mõõdus ja puudub fotosilm. Professionaalne pakendite müüja oleks pidanud aru saama, et

ilma fotosilmata ei saa pakendeid tootmises kasutada. Küsimus mõõtude osas ei leidnud tellimuse

täitmise protsessis lahendust. Kostja informeeris hagejat puudusest koheselt 14.06.2024. Hageja

praakpakendi parandamist võimalikuks ei pidanud. Kostja nõustus maksegraafikuga, kuna lootis

viimase hetkeni, et ta suudab leida võimaluse pakendite parandamiseks. 12. septembriks 2022

lõplikult selgus, et mitte midagi pakendiga teha ei saa, millega seoses kostja taganes lepingust.

Hageja rikkus lepingut tarnides pakendid hilinenult. Tarneajaks oli kokku lepitud 6-7 nädalat peale

kujunduste kinnitamist. Kujundus sai kinnitatud 04.04.2022, mis tähendab, et tarneaeg oli

23.05.2022. Hageja kinnitas ka enda 14.04.2022 kirjaga, et tarneaeg on N21. Hilinemisega seoses

tekkis kostjale kahju 13 754,40 eurot, sest kostja ei saanud täita Rimi tellimust. Kostjal on hageja

vastu nõue 21 754,40 eurot, so lepingu alusel tasutud 8 000 eurot (seoses lepingust taganemisega)

ja kahju hüvitamise nõue 13 754,40 eurot. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Juhul kui kohus

leiab, et hageja nõue on põhjendatud, siis kostja palub nõuded tasaarvestada.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Pooled ei vaidle, et on sõlminud müügilepingu, millega hageja kohustus lemmikloomatoidu

pakendite valmistamiseks ning nende omandi kostjale üleandmiseks, kostja kohustus tasuma

ostuhinna 25 461,70 eurot.

4. VÕS (võlaõigusseadus) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. VÕS § 208 lg 2 I lause järgi käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis

on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele

lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist.

5. Hageja nõuab kostjalt ostuhinna tasumise kohustuse täitmist. Kostja on välja toonud, et ta taganes

lepingust 27.09.2022 avaldusega (dtl 47-48). Avalduse kohaselt taganeb kostja lepingust, sest

üleantud asi ei vasta lepingutingimustele - pakendid ei vasta näidisele vale mõõdu ja puuduva

fotosilma tõttu. Pooled vaidlevad, kas kostja on lepingust kehtivalt taganenud.

6. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale

üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja

pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS §

217 lg 2 p 1 järgi asi ei vasta mh lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS

§ 226 lg 1 I lause järgi näidise, kirjelduse või mudeli järgi müügi puhul eeldatakse, et näidis,

kirjeldus või mudel on asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus kriteerium. Pooled

vaidlevad, millistes müügilepingu eseme omadustes kokku lepiti.

7. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus tuvastab, et hageja tegi kostjale 23.03.2022

hinnapakkumise 3x100kg kilepakendite 400x230mm müümiseks hinnaga 10,80 eur/kg (5 värvi,

trükiplaadid 3 x 5tk, trükiplaadi hind 120 eur/tk; pakkumine dtl 112, e-kiri dtl 9), millele kostja

vastas 23.03.2022, et anname tellimusse (e-kiri dtl 10). 31.03.2022 teatas hageja kostjale, et tootjal

tekkis seoses kujundusfailiga küsimusi, sh kilede laiuse osas (kujundused on suuruses 380x230,

aga kilesid on vaja 400x230?) ja et kas on õige, et ühelgi kujundusel ei ole fotosilma (dtl 11-12,

tõlge dtl 124). Tootja märkis ka, et hinnangusse ei ole arvestatud piisavalt värve, et kogu trükk

jääks nähtavalt. Kostja vastas 01.04.2022 edastades kujundaja vastused, et fotosilma puudumine on

õige ja et pakendid on tellitud samade mõõtudega, mille põhjal siiani oleme tellinud, kui peaks

laiust muutma, siis võin failid ära muuta (dtl 13-14). Hageja küsis 04.04.2022 e-kirjaga kostjalt,

kas saab õigesti aru, et laius jääb 380 mm nagu kujundustel on, mitte 400mm nagu te mulle saatsite

(dtl 15). Kostja vastas 04.04.2022, et jääb nii nagu kujundusel (dtl 16). Hageja kirjutas 06.04.2022

kostjale, et kuna tootjalt selgus, et trükk on vaja teha rohkemate värvidega, siis läheb hind

kallimaks: 6 värvi trükk 10,75 eur/kg, 7 värvi trükk 10,95 eur/kg, 9 värvi trükk 11,15 eur/kg,

trükiplaate esimesel trükil tuleb kokku teha 36tk x 120 eur (dtl 17-18). Kostja vastas 06.04.2022, et

halb üllatus, aga ok (dtl 19). Nähtuvalt esitatust on kostja 08.04.2022 soovinud taas pakendite

suurust ja kujundust muuta, hageja vastas, et tellimus tehasele on juba edastatud ja materjal

tellitud, et valmistada kiled varasemalt kinnitatud laiusega (dtl 20), kujundusi saab muuta (dtl 22).

Kostja küsis 08.04.2022 oma kujundajalt kui suur probleem on, kui kile jääb tellitud laiusega,

kujundaja vastas, et kui tootmisele sobib, lähme edasi (dtl 21). Kostja edastas hagejale 08.04.2022

uued kujundused (dtl 23), hageja palus 14.04.2022 kujundused (dtl 26-35) kinnitada (dtl 24-25),

kostja kinnitas kujundused 14.04.2022 (dtl 36-37).

8. Kohus tuvastab viidatud e-kirjavahetuse alusel, et pooled saavutasid lõpliku kokkuleppe

müügilepingu omaduste osas 14.04.2022, kui kostja kujundused kinnitas. Kujundustel (dtl 26-35)

on kiled mõõtudega 380x230 mm, fotosilma ei ole. Vaidlus puudub, selliste omadustega pakendid

hageja ka kostjale üle andis. Kostja on hagejale ette heitnud, et pakendid ei vastanud mõõtude ja

puuduva fotosilma osas näidisele, mille kostja varasemalt hagejale esitanud oli. Kohus leiab, et

nähtuvalt viidatud e-kirjavahetusest ei olnud pooled kokku leppinud pakendite müümises vastavalt

näidisele. Näidisele on ainult üks viide, so 23.03.2022 e-kirjas (dtl 9), millega hageja edastas

hinnapakkumise, et saadan pakkumise sama materjaliga kilele, mis oli teie saadetud näidis, hind

läks kallimaks, kuna matt kile on oluliselt kallim. Näidis puudutas seega materjali. E-kirjavahetuse

kohaselt ei leppinud pooled kokku näidise järgimises seoses kujunduse (sh fotosilm) või

mõõtudega, nendes lepiti kokku eraldi, vastavaid kokkuleppeid mh korduvalt muutes.

9. VÕS § 14 lg 2 järgi lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist

ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on

lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei

saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kostja on hagejale mh ette heitnud, et hageja ei juhtinud

kostja tähelepanu, et kostja poolt tellitavad pakendid erinevad näidisest ning et pakendid ei sobinud

kostja tootmismasinatele. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja soovis mõõte ja kujundusi korduvalt

muuta, ei pidanud hageja aru saama, et vaatamata avaldatule soovib kostja tegelikult mõõte ja

kujundust nagu oli materjali osas edastatud näidisel. Ühelegi konkreetsele asjaolule, millest hageja

oleks pidanud aru saama, et pakendid ei sobi kasutamiseks masinates, milles kostja neid kasutada

soovis, kostja viidanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et kostjale üle antud asi vastas

lepingutingimustele, mistõttu 27.09.2022 lepingust taganemise materiaalsed eeldused täidetud ei

olnud ning kostja taganemisavaldus oli toimeta.

10. VÕS § 220 lg 1 I lause kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest

müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada

sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 3 järgi kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele

mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu

puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski

lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks

tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 219 lg 1 järgi kui ostja on müügilepingu

sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle

vaadata laskma.

11. Kohus tuvastab, et müügilepingu ese anti kostjale üle 14.06.2022 (kohaletoimetamise tõend dtl 38).

Kostja väide, et ta teatas hagejale lepingutingimustele mittevastavusest samal päeval, on

tõendamata, mistahes tõendid vastava osas puuduvad. Kostja soovis vastavat väidet tõendada

tunnistaja Yi ütlustega, kohus rahuldas taotluse tunnistaja ülekuulamiseks, kuid kostja loobus oma

taotlusest. Poolte e-kirjavahetus 2022.a. juulis puudutab üksnes kostja soovi, et hageja võimaldaks

tasuda müügihinna osamaksetena (dtl 40-43), kostja tasus kokkulepitud esimese osamakse

05.08.2022.a. (dtl 44). Esitatud e-kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks viidanud ühelegi

puudusele üleantud pakendites enne 08.09.2022 (dtl 149). Seejuures olid väidetavad puudused -

mõõdud ja fotosilma puudumine - asjaoludeks, mis pidid olema ilmsed kohe kauba üleandmisel, so

14.06.2022. Mõistlikuks ajaks, et teatada mittevastavusest ja seda kirjeldada, on selliste ilmsete

asjaolude korral kohtu hinnangul mõni päev kuni nädal, mitte kuudepikkune ajavahemik. Kostja

suhtlus oma koostööpartneritega pakendite kasutamise teemal, mille kohta on kostja esitanud

12.09.2022 e-kirja (dtl 111), ei puuduta seda, millistes lepingutingimustes hageja ja kostja

omavahel kokku leppisid. Kostja, jättes mittevastavusest teatamata, pidades samal ajal

läbirääkimisi maksegraafiku teemal, on kohtu hinnangul käitunud vastuoluliselt ning mitte

heauskselt. Kohus asub seisukohale, et isegi juhul, kui müügilepingu ese lepingutingimustele ei

vastanuks, ei ole kostja igal juhul teatanud mittevastavusest mõistliku aja jooksul, mistõttu kostja

oli kostja lepingust taganemise õiguse tulenevalt VÕS § 220 lg 3 seoses lepingutingimustele

mittevastavusega minetanud.

12. Hageja on esitanud kostjale müügihinna tasumiseks arve 391 kogusummas 25 461,70 eurot (dtl

39), kohus tuvastab, et pooled leppisid tasumises kokku järgnevalt: 30% arvest hiljemalt

05.08.2022, 35% arvest hiljemalt 02.09.2022, 35% arvest hiljemalt 05.10.2022 (dtl 42-43), kostja

tasus esimese osamaksena 8 000 eurot (dtl 44), st tasumata on 17 461,70 eurot.

13. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Kuivõrd kohus leidis, et taganemisavaldus oli toimeta, on leping jätkuvalt kehtiv ning

hagejal on õigus nõuda kostjalt ostuhinna tasumata osa 17 461,70 euro tasumist.

14. Kostja on teinud menetlusliku tasaarvestuse avalduse. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut

(tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise

kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui

tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

15. VÕS § 189 lg 1 alusel lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt

lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab

kõik üleantu. Kuivõrd kohus leidis, et kostja taganemisavaldus oli toimeta, ei saanud kostjal

tekkida nõuet lepingu alusel üle antud 8 000 euro tagastamiseks seoses lepingust taganemisega.

16. Kostja on täiendavalt välja toonud, et tal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue 13 754,40 eurot,

sest hageja rikkus lepingujärgset tarneaega. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust,

võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest

ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

17. Nähtuvalt hageja 23.03.2022 hinnapakkumisest (dtl 112) oli selles märgitud tarne aeg 6-7 nädalat

peale kujunduste kinnitamist. Kostja andis 23.03.2022 pakkumusele nõustumuse (dtl 10). Poolte e-

kirjavahetusest ei nähtu, et pooled oleksid hilisemalt kokkulepet seoses tarneajaga muutnud. Kohus

tuvastas eelnevalt, et kostja kinnitas kujundused 14.04.2022. Nähtuvalt esitatust teatas hageja

kostjale 14.04.2022, et tarne aeg on ikka 21. nädal, mai lõpu poole (dtl 113). Seitse nädalat

kujunduste kinnitamisest möödus 05.06.2022, kohus tuvastas eelnevalt, et müügilepingu ese anti

kostjale üle 14.06.2022. Kohus asub seisukohale, et hageja rikkus lepingut andes müügilepingu

eseme üle kokkulepitud tarneajast hilisemalt. Seejuures ei oma tähendust, et hageja teavitas kostjat

tarne hilinemisest ja selle põhjusest (dtl 130-132), esitatust ei nähtu, et pooled oleksid tarneaja

muutmises kokku leppinud. Materjalitarnija viivitus ei mõjutanud hageja lepingujärgseid kohustusi

kostja ees.

18. Kostja väitel tekkis seoses tarne hilinemisega kahju, kuna kostja ei saanud täita Rimi tellimust.

Kohus leiab, et kostja esitatust ei nähtu, et kostjal olnuks kohustus tarnida Rimile

lemmikloomatoitu varasemalt kui 14.06.2022. Kostja on esitanud Rimi 27.03.2022 pöördumise,

milles Rimi tundis huvi kostja külmutatud lemmikloomatoidu vastu seoses 2022.a. mais

käivitatava projektiga (dtl 115) ning enda 15.06.2022 e-kirja (dtl 116), millest nähtuvalt Rimi

arvatavasti tellib selliselt, et tarne on 25-27. nädalal. Et ükski konkreetne tellimus oleks jäänud

seoses tarne hilinemisega täitmata, esitatust ei nähtu.

19. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele,

eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse

kaotamises. Kostja esitatu ei võimalda tuvastada mh, et kostja oleks kaotanud mõne tellimuse

võimaluse seoses tarne hilinemisega. Samuti ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, millises

ulatuses tulu jäi tal väidetavalt saamata, kuigi kohus vastavale vajadusele 20.10.2023 määrusega

tähelepanu juhtis. Kostja on esitanud e-kirja pealkirjaga „saamata jäänud müügikäive,

esmatellimus, RIMI“ (dtl 114), milles on loetletud erinevaid kaupu ja nende maksumust, kuid

väiteid ega tõendeid seonduva väidetavalt saamata jäänud tulu osas esitatud ei ole. Kohus on

juhtinud kostja tähelepanu, et käive ja tulu ei ole samatähenduslikud mõisted. Puuduvad ka väited

ja tõendid, mis võimaldaksid seostada dtl 114 loetletud kaupade müümise võimaluse kaotamist

tarne hilinemisega. Kohus asub seisukohale, et esitatu ei võimalda tuvastada, et kostjal oleks

hageja vastu kahju hüvitamise nõue.

20. Kohus rahuldab hageja nõude kostjalt müügihinna tasumata osa 17 461,70 euro väljamõistmiseks

VÕS § 108 lg 1 alusel.

21. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas.

22. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega sellest, et hageja 29.07.2022 e-kiri (dtl 43) oli kostjale

kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramine VÕS § 114 tähenduses. Nähtuvalt e-

kirjavahetusest (al dtl 40) rääkisid pooled maksetähtaja muutmiseks kostja ettepanekul läbi ning

saavutasid viimaks kokkuleppe kolme osamaksena tasumises. Kohus leiab, et pooled leppisid

kokku lepingu muutmises vastavalt. 25 461,70 eurot oli vastavalt uuele kokkuleppele kostjal

kohustus tasuda järgnevalt: 05.08.2022.a. 7 638,51 eurot, 02.09.2022.a. 8 911,60 eurot ja

05.10.2022.a. 8 911,60 eurot. Kostja esimesest maksest 8 000 eurot jäi teise makse katteks 361,49

eurot, st kostja sattus maksete tasumisega viivitusse järgnevalt: alates 02.09.2022.a. summas 8

550,11 eurot ja alates 05.10.2022.a. 8 911,60 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude perioodi

eest kuni hagi esitamiseni 13.10.2022.a. osaliselt 154,38 euro osas VÕS § 113 lg 1 alusel vastavalt

järgmisele arvestusele:

23. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1

II lauses sätestatud ulatuses alates 13.10.2022 kuni põhikohustuse täitmiseni.

24. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude osas

kohtu hinnangul ei sisalda.

Menetluskulud

25. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

26. Hageja esitas hagi hinnaga 19 206,92 eurot, kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud

hinnale 19 013,02 eurot. Kohus jaotab menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt,

et menetluskulud jäävad 98,99% osas kostja ja 1,01% osas hageja kanda.

27. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

28. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu kokku 4 110 eurot, millest 1 050

eurot kulu riigilõivule ning 3 060 eurot kulu lepingulisele esindajale, millele lisandub kulu seoses

istungil osalemisele vastavalt istungi protokollijärgsele kestusele. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist

on hagi esitamiselt tasutud 1 050 eurot riigilõivu.

29. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja väljatoodu kohaselt osutati hagejale õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot (ilma

käibemaksuta) kokku 25,5 tundi (detailne toimingute loend dtl 198-199). Kohus leiab, et kõik

loendis nimetatud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, ühelegi toimingule märgitud ajakulu

pole põhjust pidada ilmselt ülemääraseks. Vastavaks hinnanguks ei anna mh alust vastaspoole

arvamus, et mõnd toimingut oleks saanud teha ka kiiremini. Hagi koostamisele ja tõendite

komplekteerimisele kulus mh aega ka seoses sellega, et pooltevaheline suhtlus seoses lepinguga

kajastus arvukates e-kirjades. Õigusteenus hinnaga 120 eurot tunnis kohtu hinnagul oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ei ületa. Kohtuistung kestis protokolli kohaselt

kavandatud algusajast arvates 38 minutit, so 0,63 tundi (120 x 0,63 = 75,60 eurot). Kohus asub

seisukohale, et hageja põhjendatud kulu lepingulisele esindajale oli 3 135,60 eurot ning hageja

menetluskulu kokku 4 185,60 eurot.

30. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kostja avaldas, et kulu seoses istungil osalemisega

on kulu lepingulisele esindajale arvestusega 120 eurot tunnis. Kostja kulu lepingulisele esindajale

oli seega 75,60 eurot ning kostja menetluskulu kokku 75,60 eurot.

31. Võttes arvesse kulutuste jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4 143,33 eurot (4185,6 x

98,99%) ning hagejalt kostja kasuks välja mõista 0,76 eurot (75,6 x 1,01%).

32. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded

rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja ja kostja vastastikused

väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena jääb hageja nõude suuruseks 4 142,57 eurot

(4143,33 - 0,76). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 4 142,57 eurot.

33. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

34. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik