2-23-3298/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.07.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-3298

Tsiviilasi

X hagi Y vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Hagihind

12 452,67 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja esindaja: Merily Rool (e-post xxx)

Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja esindaja: Monika Sulg (e-post xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Mitte võtta hageja 05.06.2024 esitatud tõendeid (dtl 230-233) asja materjalide juurde,

kuivõrd need on esitatud hilinenult, ning lugeda need hagejale tagastatuks.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Välja mõista Ylt kahjuhüvitis 229,56 eurot X kasuks.

4. Välja mõista Ylt viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 nimetatud põhinõudelt

(so 229,56 eurolt) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 05.07.2024 kuni

põhinõude täitmiseni X kasuks.

5. Jätta menetluskulud 88,01% osas X ja 11,99% osas Y kanda. Hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Hageja ja kostja sõlmisid 05.10.2022 müügilepingu, millega hageja ostis kostjalt korteri

asukohaga XXX. Hageja sai korteri valduse 20.10.2022 ning avastas 24.10.2022, et korteris

on vaaraosipelgad. Hageja pöördus korteriühistu poole ja sai teada, et probleem on kogu majas.

Hageja tellis tõrje Astrades OÜ-lt, kes kinnitas, et on käinud selles kortermajas tõrjeid tegemas

pidevalt ning probleem on ka nende jaoks teada-tuntud. Kuna kostja eesti keeles ei suhelnud

ning senine poolte suhtlus oli toimunud läbi maakleri, siis teavitas hageja varjatud puudusest

03.11.2022 telefoni teel maaklerit. Täiendavalt saatis hageja 07.11.2022 maaklerile ka e-kirja.

16.11.2022 ei olnud laekunud mistahes tagasisidet probleemi osas, kusjuures maakler kinnitas,

et edastas probleemi kostjale. 29.11.2022 vastas maakler sipelgate kohta, et kostja nendest

midagi ei teadnud, hiljem küsis, et millist kompensatsiooni hageja soovib. 01.12.2022 edastas

hageja oma ettepaneku kompensatsiooni osas, millele kostja vastanud ei ole. Kostja ei ole

hageja ettepanekutele vastanud ega kahju hüvitanud. Vaaraosipelgate puhul on tegemist

probleemiga, mis ei kao olukorras, kus kogu kortermaja ühist tõrjet ei tee – hageja tellitud

10.11.2022 tõrje järel oli vaja juba ühe kuu järel uuesti tõrje tellida, kuna teistes korterites

tehtava tõrje tulemusel liiguvad sipelgad korterite vahel edasi-tagasi. Hagejale tekib jätkuvalt

kahju, kuna iga mõne kuu järel on vaja tellida uus tõrje. Hagi esitamise hetkel on ühe tõrje

maksumus keskmiselt 45 eurot. Hageja soetas korteri 30-aastase laenuga. Arvestades, et tõrjet

tuleb teha umbes iga 3 kuu järel ning eelduslikku inflatsiooni, tekib hagejale kahju 30 aasta

vältel kokku 11 025 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 11 025 eurot, viivise 270,04 eurot ja viivise

kahjuhüvitiselt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II

lauses sätestatud määras. Alternatiivselt palub hageja välja mõista kahjuhüvitise kohtu

äranägemisel ning sel juhul viivise välja mõistmist kahjuhüvitiselt alates kohtuotsuse

tegemisest kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

Kostja seisukohad

2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja korteris enne selle

hagejale müümist sipelgaid näinud ei olnud, samuti ei näinud sipelgaid koristaja, kes korterit

enne müüki koristas. Et majas on sipelgad pidanuks hageja aru saama sellest, et trepikoja

infotahvlil oli üleval sipelgatõrje reklaam, mida hageja pidi korteriga tutvuma tulles nägema.

Vastav reklaam on olnud üleval aastaid. Kui majas on sipelgad, pidanuks mõistlik ostja aru

saama, et sipelgad võivad tulevikus ka ostetud korterisse tulla. Hagis viidatud teavitused

edastas hageja üksnes maaklerile, mitte kostjale. Kostja poole pöördus hageja esmakordselt

alles 04.01.2023. Hageja ei teatanud puudusest mõistliku aja jooksul. Väidetava kahju ulatus

on tõendamata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Hageja 05.06.2024 tõendid

3. Kohus määras 08.03.2024 istungil, et menetlus jätkub kirjalikus menetluses ning et täiendusi,

taotluseid ja tõendeid saab esitada kuni 22.05.2024, millise kuupäevaga eelmenetlus lõpeb ning

pärast mida uusi faktiväiteid ega tõendeid esitada ei saa. Hageja esitas 05.06.2024

menetlusdokumendi, millele oli lisatud kolm uut tõendit (dtl 230-233).

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 66 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal

tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses

sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle

menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331

lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest

enne hoiatati. TsMS § 330 lg 3 järgi pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses

pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat

avaldust, samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras.

TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja

möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse,

taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei

põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et

hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Hageja tõendite esitamist hilinemisega põhjendanud ei ole. Asjas määratud menetlustähtajad

on möödunud ning tõendite menetlemine põhjustaks menetluse viibimise, sest vastaspoolele

tuleks anda tähtaeg hilinemisega esitatule vastamiseks. Kohus keeldub hageja 05.06.2024

tõendite vastu võtmisest, kuivõrd need on esitatud hilinenult ning loeb need hagejale

tagastatuks.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus tuvastab, et hageja kui ostja ja kostja kui müüja sõlmisid 05.10.2022 müügilepingu,

millega kostja müüs hagejale korteriomandi asukohaga XXX (leping dtl 10-20).

5. VÕS (võlaõigusseadus) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu.

6. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka

asja juurde kuuluvad dokumendid. Lepingu p 2.1.5 kohaselt lepingu esemel ei ole mingeid

müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei

saanud märgata ülevaatuse teostamisel, täpsemalt kokku lepitud ei ole. Müügikuulutuse (dt 21-

22) kohaselt korter vajab san. remonti, sipelgaid mainitud ei ole. VÕS § 77 lg 1 II lause järgi

kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool

kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

7. VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt asi ei vasta mh lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel

asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida

müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja

erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt

kasutatakse. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt korter, kus on vaaraosipelgad,

on elamiskõlbmatu.

8. Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et korteriomandi reaalosas oleksid olnud sipelgad selle

hagejale üle andmise ajal. Kostja kinnitusel tema korteris sipelgaid näinud ei olnud, selliselt

vastas kostja hagejale ka 2022.a. novembris maakleri vahendusel toimunud e-kirjavahetuses

(dtl 59-60). Korteri üleandmine toimus 20.10.2022 (akt dtl 58), hageja on välja toonud, et

korteris on sipelgad alles 07.11.2022 e-kirjas maaklerile (dtl 64, lisad dtl 65-68). Kohtule on

esitatud sõnumivahetus korterit enne müüki koristanud koristajaga, kes avaldas, et tema

korteris sipelgaid ega ka mingeid putukate tõrjevahendeid ei näinud (dtl 167-170, tõlge dtl

171-172). Hageja väited selle kohta, kuidas kostja võis sipelgate varjamiseks korteris ise

eelnevalt põhjalikult koristada või tõrje tellida, on oletuslikud. Kohus leiab, et kui majas olid

sipelgad, ei saa välistada, et need võisid liikuda müügilepingu esemeks olnud korteriomandi

reaalosasse lühikese ajavahemiku jooksul pärast selle hagejale üle andmist, ka hageja ise on

välja toonud, et sipelgate liikumist majas mõjutab nt tõrje tegemine.

9. Kostja on omaks võtnud, et teadis müügilepingu sõlmimise ajal, et majas on olnud probleeme

sipelgatega, trepikojas oli üleval sipelgatõrje reklaam aastaid. Müügilepingu esemeks oli

Lasnamäe 9-korrulises paneelmajas asuv korter (kuulutus dtl 21-22, hindamisakt dtl 25-57).

Kohus leiab, et vaaraosipelgad on sagedane ja paneelelamutele tüüpiline probleem, asjaolu, et

korterelamus on sipelgad, ei võimalda asuda seisukohale, et müügilepingu esemeks olnud

korteriomand ei vastanuks selliselt korterilt eeldatavale vähemalt keskmisele kvaliteedile.

10. VÕS § 14 lg 1 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil

ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud

esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema

tõesed. VÕS § 14 lg 2 järgi lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu

sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel

poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist

teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Riigikohus on leidnud, et kui lepingueelsete

kohustuste rikkumine selgub pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda

ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka

kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist (3-2-1-171-14, p 12).

11. Kohus leiab, et asjaolu, et korterelamus on sipelgad, on asjaoluks, mille suhtes korteri ostjal

on äratuntav oluline huvi, sest sipelgad võivad liikuda ka konkreetse korteriomandi

reaalosasse. Kohus leiab, et kostjal oli kohustus informeerida hagejat elamus olevatest

sipelgatest lepingueelsete läbirääkimiste käigus tulenevalt VÕS § 14 lg 2. Vastava kohustuse

täitmiseks ei olnud kohtu hinnagul piisav, et trepikoja teadetetahvlil oli üleval sipelgatõrje

reklaam. Kostja ei ole välja toonud, et ta oleks sellele eraldi hageja tähelepanu pööranud.

Kohus asub seisukohale, et kostja on müügilepingut sipelgatest teavitamata jätmisega

rikkunud.

12. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on selgitanud, et kui

lepingueelsetel läbirääkimistel antud ebaõige oluline teave või olulistest asjaoludest teatamata

jätmine viis lepingu sõlmimiseni, mida teine pool tegelikest asjaoludest teades ei oleks

sõlminud, on kahju hüvitamise nõue suunatud kahju hüvitamisele, mis teisele poolele lepingust

tekkis, st teine pool tuleks kahju hüvitamise kaudu panna võimalikult lähedasse olukorda

võrreldes olukorraga, kus ta oleks olnud lepingut sõlmimata (3-2-1-62-13, p 18). Hageja on

välja toonud, et olukorras, kus tõrjet ei tehta kogu majale korraga ei ole sipelgatest võimalik

lõplikult vabaneda, mistõttu tuleb hagejal tellida oma korterile professionaalne tõrje iga 3 kuu

järel. Vastavast regulaarsest väljaminekust teades ei oleks hageja korterit kas üldse ostnud või

vähemalt mitte müügilepingus kokku lepitud hinnaga, korteri ostmiseks võttis hageja 30-

aastase laenu. VÕS § 127 lg 6 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju

täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus

tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

13. Hageja on esitanud e-kirjavahetuse sipelgatõrjet teostava firmaga OÜ Astrades (dtl 211), mille

kohaselt mõjub professionaalne geeltõrje 3-6 kuud, kui kogu elamule ei teostata tõrjet korraga,

jääb probleem kestma. Kohus leiab, et ainuüksi nimetatud tõendist ei ole võimalik tuletada, et

probleem sipelgatega on sedavõrd ulatuslik, et mõistlikult vajalikuks tuleks pidada hageja

korterile professionaalse tõrje tellimist 4 korda aastas. Nähtuvalt hageja esitatud raportitest ja

arvest (dtl 72-74) viidi hageja korteris tõrjed läbi 10.11.2022 ja 13.01.2023, hageja ei ole välja

toonud, et kohtumenetluse kestel oleks sellele täiendavalt tõrjeid teostatud. Korteriühistu

06.05.2024 e-kirja (dtl 210) kohaselt prooviti korraldada ühine tõrje hageja trepikojas, kuid

enamik polnud huvitatud - reageeris vähem kui kolmandik korteriomanikest; sipelgatega

seotud kaebusi praktiliselt pole, viimase aasta jooksul teatas sipelgatest ainult 3 korterit ja need

ei olnud hagejaga samast trepikojast; ühistu ostetud geeliga süstlad jäid kasutamata. Nimetatu

ei ole kooskõlas hageja väidetega probleemi ulatuse osas. Korteriühistu märkis samas kirjas

ka, et kõigis korterites ei saa teha tõrjet korraga, sest maja on suur ning kõik elanikud geelsööta

oma korteritesse paigaldama ei nõustu. Kohus nõustub hagejaga selle osas, et viidatud

seisukohast nähtuvalt ei ole probleemi sipelgatega ilmselt võimalik lähimal ajal püsivalt

lahendada, hinnanguliselt võib olla vajalik kuni üks tõrje aastas. Professionaalne tõrje mõjub

esitatu kohaselt küll kuni 6 kuud, kuid lisaks sellise tõrje tellimisele saab

sipelgatõrjevahendeid, nt söödamajakesi, oluliselt odavamalt osta ka poest. Olukorras, kus

professionaalset tõrjet kogu majale ei teostata ning probleem seetõttu lõplikku lahendust

niikuinii ei saa, on ühes korteris iga kolme kuu tagant teostatava professionaalse tõrje

läbiviimise mõistlikkus kohtu hinnangul küsitav.

14. Nähtuvalt arvelt (dtl 74) maksab üks tõrje 45 eurot, 10.11.2022 ja 13.01.2023 läbi viidud

tõrjetega seoses tekkis seega kulu 90 eurot. Tulevikus tekkiv kulu hinnanguliselt 28 aasta kohta

on 1 260 eurot (28 x 45). Kohus ei võta arvesse eelduslikku inflatsiooni, sest professionaalse

tõrje tellimisele on esiteks ka odavamaid alternatiive ning teiseks võib probleem ka tulevikus

ära langeda.

15. Kohus rahuldab hageja nõude kahju hüvitamiseks osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja kahjuhüvitise 1 350 eurot (90 + 1260).

16. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

17. Hageja esitas hagiga mh viivisenõude perioodi 29.11.2022 – 01.03.2023 eest summas 270,04

eurot, kuid selgitas, et juhul kui kohus mõistab kahjuhüvitise välja hageja nõutuga võrreldes

muus ulatuses, siis hageja viivist perioodi 29.11.2022 – 01.03.2023 eest ei nõua (dtl 128) ning

taotleb viivise väljamõistmist alates kohtuotsuse tegemisest. Kohus mõistab välja viivise

kahjuhüvitiselt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhikohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II

lauses sätestatud ulatuses.

18. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude

kohta ei sisalda.

Menetluskulud ja tasaarvestus

19. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

20. Hageja esitas hagi hinnaga 12 452,67 eurot, kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud

hagihinnale 1 491,75 eurot. Kohus jaotab menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele

selliselt, et menetluskulud jäävad 88,01% ulatuses hageja ja 11,99% ulatuses kostja kanda.

21. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

22. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 1 889,30 eurot, millest riigilõiv

840 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 1 049,30 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on

hagi esitamiselt tasutud 840 eurot riigilõivu.

23. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Hageja väljatoodu kohaselt osutati hagejale õigusteenust tunnihinnaga 35

eurot (lisandub käibemaks) kokku 24,75 tundi (detailne toimingute loend dtl 234-235). Kohus

leiab, et kõik märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, ühelegi toimingule

märgitud ajakulu ei ole ilmselt ülemäärane. Tunnitasu sarnasele keskmisele teenusele vastavat

hinda ei ületa, vastupidi, jääb märkimisväärselt alla keskmise. Hageja põhjendatud kulu

lepingulisele esindajale on 1 049,30 eurot ja menetluskulu kokku 1 889,30 eurot.

24. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjal kulu 1 530,47 eurot, so kulu

lepingulisele esindajale. Kostjale osutati õigusteenust kokku 18,8 tundi (detailne toimingute

loend dtl 223). Kohus leiab, et ka kostja loendis kajastatud toimingud on kooskõlas menetluse

käiguga ja ajakulu seoses ühegi toiminguga puudub alus pidada ilmselt põhjendamatuks.

Esitatu kohaselt osutati kostjale õigusteenust kuni 29.02.2024 hinnaga 95 eurot tund ja

edasiselt 99 eurot tund, milline tasu ei ületa kohtu hinnangul keskmist sarnase õigusteenuse

eest makstavat tasu. Kostja põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on 1 530,47 eurot.

25. Võttes arvesse kulutuste jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 226,53 eurot

(1889,30 x 11,99%) ning hagejalt kostja kasuks välja mõista 1 346,97 eurot (1530,47 x

88,01%).

26. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte

nõuded rahuldatud osas.

27. Kohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad

menetluskulud, mille tulemusena jääb kostja menetluskulu hüvitamise nõude suuruseks

1 120,44 eurot (1 346,97 - 226,53). Samuti tasaarvestab kohus hageja kahju hüvitamise nõude

1 350 eurot kostja menetluskulude hüvitamise nõudega ning mõistab kostjalt hageja kasuks

kokku välja 229,56 eurot (1 350 - 1 120,44). Seoses tasaarvestusega märgib kohus, et

kummalgi poolel hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

28. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik