1-10-6526/94 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-10-6526

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.07.2011. a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Täitmiskohtunik Ene Muts Kriminaalasja number 1-10-6526 (09278000091) kirjalikus menetluses Kriminaalasi

Tartu Maakohtu 03.12.2010. a otsuse täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine Taotluse sisu Katseaja pikendamine Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Jana Elken Süüdimõistetu, kriminaalhooldusalune E.M

Elukoht: x, isikukood: xxx; töökoht: x

Süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 03.12.2010. a otsusega KarS §

199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 203 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS §

68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 22.–

23.07.2009. a ning 26.-28.10.2009.a, s.o 5 (viis) päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud ja 25 päeva vangistust KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 3 aastat. Katseaja algus 03.12.2010. a, lõpp 02.12.2013. a. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 427 lg 1 ja § 432 lg 1, 4

KarS § 74 lg 4 alusel pikendada E.M-i Maakohtu 03.12.2010. a otsusega vangistuse tingimuslikul mittekohaldamisel määratud katseaega 4 (nelja) kuu võrra, s.o. kuni 02.04.2014. a.

Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus.

Määruse koopia saata E.M-ile ja Tartu vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast aravates.

Põhjendused.

2(2) Tartu Maakohtu 03.12.2010. a otsusega tunnistati süüdi E.M KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 203 järgi mõisteti E.M-ile karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti E.M-i liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS §

68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 22.–23.07.2009. a ning 26.-28.10.2009.a, s.o 5 päeva ning E.M-i kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud ja 25 päeva vangistust.

Tartu Maakohtu 23.11.2010. a otsusega E.M-ile mõistetud karistus jäeti iseseisvaks täitmiseks.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui E.M ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal nõuetekohaselt KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1, 2, 4 alusel määratud kontrollkohustusi.

KarS § 75 lg 2 p 1, 2, 4 alusel määrati E.M-ile katseajaks järgmised kontrollkohustused:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

- heastada kuriteoga tekitatud kahjusid igakuiselt vähemalt 500 (viiesaja) krooni, [32

(kolmekümne kahe) euro] ulatuses alates veebruarist 2011.a;

- otsida endale töökoht ja asuda tööle 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest 03.12.2010.a. Kohtuotsus jõustus 13.05.2011. a Tartu Ringkonnakohtu otsusega.

Kriminaalhooldusametnik taotleb katseaja pikendamist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, kriminaalhooldusalune ei heasta kahju.

Esimesel 02.06.2011.a. toimunud registreerimisel selgus, et isik ei ole kahju heastama asunud. E.M on töötukassasse pöördunud juba möödunud aasta novembrikuust ning tegeles aktiivselt tööotsingutega. Alates aprillikuust on ta ka ametlikult tööl Elvas asuvas OÜ-s x. Seega võib tööleasumise kohustuse lugeda täidetuks, kuigi hilinemisega.

02.06.2011.a. kirjutatud seletuses põhjendas E.M rahalise kohustuse tasumata jätmist asjaoluga, et oli aru saanud, et töökohta otsima ja hagisid maksma tuleb hakata kohtuotsuse jõustumisest. Samuti lisas ta, et oli alates 28.11.2010.a. alates töötukassas arvel ja tegeles tööotsingutega. Lisaks kinnitas, et on valmis hagisid tagantjärele jaokaupa tasuma ja on alates 27.04.2011.a. ametlikult tööl OÜ-s x.

Käitumiskontrolli raames on toimunud kaks registreerimist. Ametniku puhkuse tõttu ei ole E.M-i kohta tehtud veel riskihindamist ega koostatud katseajaks hoolduskava, mistõttu on raske anda hinnangut isiku motivatsioonile edaspidi seaduskuulekalt elada. Kuigi kohtuotsuses on kohustus selgelt kuupäevaliselt kirjas, väidab isik, et eelnimetatud kohustus on jäänud täitmata seetõttu, et mõistis kohustuse tähtaja algust valesti. 08.06.2011.a. esitas E.M käsikirjas kirjutatud tõendi selle kohta, et on kannatu

H-E.A 03.06.2011.a. ja 08.06.2011.a. tasunud 32 eurot. Selle kohta on aga vastuolulised andmed kuna 08.06.2011.a. helistas ametnik nimetatud kannatanule, kes kinnitas, et on saanud vaid ühel korral E.M-ilt 32 eurot.

Karistusregistri 27.06.2011.a. väljavõtte kohaselt on kriminaalhooldusalust katseaja vältel karistatud kahel korral: 1. 05.03.2011.a. ÜTS § 54' 7 lg1 alusel rahatrahviga; 2. Tartu Maakohtu 02.06.2011.a. otsusega määrati LS § 74' 1 lg 2, § 74´ 7 rikkumise eest KarS § 63 lg

1 alusel kaks päeva aresti.

3(2) Tuginedes eeltoodud rikkumisele teeb ametnik ettepaneku pikendada E.M-i katseaega proportsionaalselt selle osa võrra, mille vältel on jäänud rahaline kohustus täitmata, s.o nelja kuu võrra kuni 02.04.2014.a.

Täitmiskohtunik leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud.

E.M ei ole nõuetekohaselt täitnud KarS § 75 lg 2 p-de 1 alusel määratud kontrollkohustust. Kuriteoga tekitatud kahjude heastamise kohustust ei asunud ta täitma koheselt katseaja algul. Põhjus, mida E.M nimetab, ei ole asjakohane ega mõjuv.

Kohtuotsuses on kirjas katseaja algus, mis tuleneb seadusest. Kontrollkohustus oli määratud katseajaks. Kuriteoga tekitatud kahjude heastamise kohustus on igakuine kohustus, mille täitmise ulatus on määratud vähemalt 32 euro kuus ja kohustuse täitmist tuli alustada alates veebruarist 2011.a.

Arvestades Tartu Maakohtu 03.12.2010. a otsusega määratud katseajal kontrollnõude rikkumise mahuga on katseaja pikendamine proportsionaalne rikkumisega. Kohus pikendab katseaega 4 kuu võrra.

E.M-i Maakohtu 03.12.2010. a otsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramine ei ole pika katseaja algul otstarbekas.

Ene Muts täitmiskohtunik