2-23-115/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

04.juuli 2024, Tallinna kohtumaja

e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu

Tsiviilasja number

2-23-115

Tsiviilasi

N. G. hagi Implanttihoito Hambaravi OÜ vastu kahju

hüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

7 558 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: N. G. (isikukood xxxx), elukoht xxxx;

Hageja lepinguline esindaja: Peeter Malve, Amantese

Õigusbüroo, e-post info@amantese.ee;

Kostja: Implanttihoito Hambaravi OÜ (registrikood

10042778), asukoht Kotkapoja tn 2a-1, Tallinn, e-post

office@implanttihoito.com;

Kostja lepinguline esindaja: Kaili-Helina Kolts,

Aachen

Õigusabi

OÜ,

e-post

kaili-

helina.kolts@aachen.ee.

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt Implanttihoito Hambaravi OÜ-lt hageja N. G. kasuks välja 7 378

eurot raviteenuse osutamise lepingu rikkumise eest.

3. Mõista kostjalt Implanttihoito Hambaravi OÜ-lt hageja N. G. kasuks välja kahju

hüvitamiseks 180 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. 03.01.2023 esitas N. G. (hageja) Harju Maakohtule hagi Implanttihoito Hambaravi OÜ

(kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus võttis 12.01.2023 määrusega hagi menetlusse

ning kohustas kostjat hagile vastama.

2. Kostja esitas 15.02.2023 vastuse hagiavaldusele. Hageja esitas 15.02.2023 seisukoha kostja

vastuse osas ning esitas taotluse kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimiseks. Kohus andis pooltele

võimaluse esitata kohtu vahendusel eksperdile küsimusi (hageja küsimused sisaldusid

ekspertiisitaotluses)

ning

määras

selleks

tähtaja.

Lisaks

suunas

kohus

pooli

kompromissiläbirääkimistele, et vaidlus lahendada kokkuleppel.

3. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks eksperdile küsimusi ei esitanud. Samuti ei esitanud

kumbki pool kompromissiettepanekut. 14.08.2023 esitas hageja oma seisukoha, et on nõus

kompromissi sõlmima vaid selliselt, et kostja võtab hagi sisuliselt õigeks ning hüvitab kõik, mis

hagis nõutud.

4. 04.10.2023 esitas hageja taotluse, et kohus määraks ekspertiisi.

5. Kohus selgitas hagejale, et kostjale ei olnud võimalik kohtu korraldusi eksperdile küsimuste

esitamise osas kätte toimetada. Kohus määras hagejale tähtaja võimaliku eksperdi isiku

andmete ja nõusoleku esitamiseks ning eeldatavat ekspertiisi maksumuse määramiseks.

6. Kostja esitas 31.12.2023 kompromissiettepaneku, mille kohaselt tasub kostja hagejale

kompromissisumma 4 900 eurot kolme võrdse osamaksena 90 kalendripäeva jooksul ning

menetluskulud

jäävad

poolte

endi

kanda.

Hageja

esitas

02.01.2024

seisukoha

kompromissipakkumise osas. Hageja ei võtnud kostja pakutud kompromissi vastu. Hageja tõi

esile, et nõuab kostjalt kahjuhüvitisena tagasi raha, mille hageja laenas krediidiasutuselt, kuid

ei nõua kostjalt intressi, mida hageja igakuiselt tasuma peab, siis leiab hageja, et on kostjale

piisavalt vastu tulnud.

7. Kohus määras pooltele täiendava tähtaja kompromissiläbirääkimiste pidamiseks, kuivõrd

kohtu hinnangul on vaidluse asjaolusid arvesse võttes mõistlik vaidlus lahendada kokkuleppel.

8. 15.01.2024 esitas hageja avalduse, millega loobus ekspertiisitaotlusest ning tõi esile, et kostja

ei ole kompromissiläbirääkimiste osas hagejaga ühendust võtnud ning hageja ei usu, et vaidlust

oleks võimalik kompromissiga lahendada.

9. 02.02.2024 esitas kostja täiendava kompromissiettepaneku, mille kohaselt tagab kostja

hagejale 90 kalendripäeva jooksul asendusravi vastavalt poolte vahel sõlmitud raviteenuse

lepingule Eesti Vabariigis litsentseeritud ja Harju Maakonnas asuvas stomatoloogia kliinikus,

lisaks tasub kostja kompromissi hüvitisena hagejale muude kulude katteks 1 000 eurot,

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

10. 05.02.2024 vastas hageja kostja ettepaneku osas, et kostja on oma pakkumisega hiljaks

jäänud, hageja on hankinud rahalised vahendid ja saab juba hambaraviteenust, mis kostja juures

pooleli jäi.

11. Kostja esitas omapoolsed selgitused 13.02.2024. Hageja esitas oma lõplikud seisukohad ja

seisukoha kostja selgituse osas 14.02.2024 ning täiendavad tõendid. 01.03.2024 esitas hageja

menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole.

12. 15.04.2024 saatis kohus pooltele järgneva sisuga e-kirja:

„Tsiviilasja materjalide alusel ja kuna poolte vahel sisuline vaidlus puudub, teeb kohus õiglase

tulemuse huvides pooltele veelkord ettepaneku kompromissi sõlmimiseks:

Kostja on 13.02.2024 avaldanud, et nõustub sõlmima kompromissi summas, mis katab hageja

katkenud raviteenuse lõpuleviimise kulud;

Hageja on 14.02.2024 avaldanud, et tegelikult pole ta ravi jätkanud. Hinnapakkumise on ta

saanud 7 378 eurole.

Seega saaks kokkuleppe sõlmida selliselt, et kostja maksab hagejale 7 378 eurot.

Mõlemad pooled on sellega nõustunud. Seega palub kohus selgitust, kas sellistel tingimustel

saab kokkuleppe sõlmida ja mis takistab kokkuleppe niisugusel viisil sõlmimist.“

13. 17.04.2024 avaldas hageja, et on kohtu pakutud kompromissiga nõus.

14. 18.04.2024 teatas kostja, et ta ei ole sellisel kujul kompromissiga nõus. Kostja tõi esile, et

tema pakub hagejale soodsamat kompromissi: „/…/ kostja võtab omale kohustuse hageja ravi

jätkamise kuni ravi lõpuni hagejale sobival ajal. Kostja on valmis kompromissi korras ise

(hageja valib kostja töötajate hulgast omale arsti) parandama ravilepingu puudused ja jätkama

hageja ravi alates 01.06.2024. Kostja on soetanud uue ja kaasaegse hambaravikliiniku

sisseseade ning alustab hambaraviteenuse osutamist koheselt peale Terviseameti poolt

tegevusloa väljastamist, mis eeldatavasti toimub mai kuu jooksul.“

15. 19.04.2024 menetlusdokumendis teatas hageja, et ta ei ole kostja pakutuga nõus. Hageja

märkis, et : „kostja pakkumine on hüpoteetiline, sest miski ei garanteeri, et ta oma lubadused

ka ellu viib. Kostja ei ole raviga alustada saanud vaid sellel põhjusel, et tal ei ole piisavat raha

selleks. Loodetavasti suudab kostja aru saada, mis põhjusel hageja tema kliinikut enam

usaldada ei saa, seega hageja loobub kostja pakkumise vastuvõtmisest.“

16. Seega kohtul ei õnnestunud pooli lepitada.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

17. 03.01.2023 esitatud hagis nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamiseks 7 558 eurot, mis

koosneb ravi lõpuleviimiseks vajalikust 7 378 eurost ning kohtueelsest õigusabiteenusest 180

eurot.

18. Hageja toob esile järgmised asjaolud:

-

Pooled sõlmisid 17.08.2022 hageja hambaraviks tervishoiuteenuse osutamise lepingu.

-

Lepinguga võttis kostja endale kohustuse teostada vajalikud ravitoimingud ja

paigaldada hagejale üla- ja alalõualuule kokku 7 implantaati, maksumusega kokku 14

000 eurot. Lepingu sõlmimisel tasus hageja kostjale ettemaksuna 9 000 eurot, lisaks

sõlmis kostja Xxxx Eesti filiaaliga tarbijakrediidilepingu hambaravi saamiseks summas

5 000 eurot, mis laekus kostja kontole. Kokku tasus hageja kostjale tervishoiuteenuse

eest ette 14 000 eurot.

-

Hagi esitamise seisuga on poolte vaheline leping kostja poolt täitmata. Kostja paigaldas

hagejale implantaadid ülalõualuule, kuid alumisel lõualuul jättis tööd lõpuni tegemata.

Kostja poolt hagejale antud info kohaselt lõpetati kokkulepitud teenuse osutamine

seoses arsti lahkumise ning kvalifitseeritud personali puudumisega. Patsiendi

nõudmisele suunata ta tööde lõpuni tegemiseks mõne oma koostööpartneri juurde või

siis tagastada vähemalt ettemaks osas, milles tööd tegemata jäeti, vastas kostja

omapoolse pakkumisega tagastada 1 000 eurot, mida oli liiga vähe ning mis hagejat ei

rahuldanud.

-

Hageja pöördus iseseisvalt Pirita Hambaravi OÜ poole, kus palus koostada raviplaan ja

hinnakalkulatsioon kostja poolt pooleli jäetud raviteenuse lõpuleviimiseks. Pirita

Hambaravi OÜ koostatud raviplaani kohaselt kulub kostja poolt lõpetamata raviteenuse

lõpule viimiseks kokku 7 378 eurot.

-

Hageja tellimusel teostas Amantese Õigusbüroo OÜ 28.11.2022 situatsiooni analüüsi

ja edastas kostjale nõudekirja, mille eest tasus esindajale kokku kahe töötunni eest 180

eurot. Nõudekirjas tehti kostjale ettepanek tasuda hageja kontole 7 378 eurot 5 tööpäeva

jooksul, so hiljemalt 05.12.2022. Kostja jättis nõudekirjale reageerimata.

-

Kostja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingut ning jättis lõpuni teostamata

hambaraviteenuse, mille eest oli hageja teenuse kogumaksumuse ette ära tasunud.

-

Hageja kinnitab, et kostja ei ole talle kordagi kirjalikult taasesitatavas vormis ühtegi

teadet lepingu täitmise või täitmata jätmisega seoses saatnud. Kogu poolte suhtlus

toimus kas telefoni teel või vahetult kohtudes. Kui algselt kostja vähemalt lubaski mingi

lahenduse katkenud raviteenuse jätkamiseks leida või poolelijäänud teenuse eest

midagigi hüvitada, siis lõpupoole ta asus hagejat lihtsalt ignoreerima ja väitma, et teenus

on osutatud.

-

Kuivõrd peamine vaidlusalune asjaolu on mittejuriidilist laadi ja kuulub

tervishoiuteenuse osutamise valdkonda, siis on hageja seisukohal, et käesolevas

menetluses tuleks läbi viia kohtuarstlik ekspertiis. Hageja loobus ekspertiisitaotlusest.

-

Kostja paigaldas hagejale implantaatide asemel tüüblile ajutised hambakroonid, mis

olid mõeldud suus kandmiseks vaid lühikeseks ajaks, kuni paigaldatakse jäävad

hambakroonid, et säilitada normaalne hambumus ning toitumine. Nüüd on hageja

pidanud nende ajutiste hambakroonidega läbi ajama juba ca 2 aastat ning need hakkavad

juba lagunema

-

Hageja teatas, et antud ajal teostab talle proteeshammaste paigaldust sama raviarst, kes

tegeles tema hambaproteeside paigaldamisega ka kostja ettevõttes, kuid kellega kostja

lõpetas töösuhte enne kui arst jõudis hagejaga alustatud ravi lõpule viia. Hageja otsustas

sama arstiga tema teises töökohas jätkata, kuivõrd tal ei olnud arsti töö kohta mingeid

pretensioone. Nüüd töötab sama arst teises ettevõttes ja hetkel tegeleb hagejal ravi

lõpuleviimisega. Hiljem tõi hageja esile, et ei ole veel Pirita Hambaravi OÜ-st vajalikku

ravi saanud. Hageja on Pirita Hambaravi OÜ-s käinud suu ülevaatusel ja raviplaani

koostamisel, st kõik on valmis ravi alustamiseks, kui ta saab selleks vajaliku raha.

Hageja siiski ei saanud ühestki krediidiasutusest vajalikkus summas laenu, et Pirita

Hambaravi OÜ raviga jätkata, sest ta on juba ühe korra laenu kostja juures hammaste

raviks võtnud ning täiendavas summas laenu saamist ta sissetulek enam ei võimalda.

-

Hageja ei soovi kostja juures raviga jätkata, sest ta on pikka aega pidanud pooliku ravi

tõttu kannatama ja kaotanud kostja suhtes usalduse.

19. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda, nende kostjalt välja mõistmist.

Kostja vastuväited

20. Kostja vastas hagiavaldusele 15.02.2023, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista.

21. Kostja on menetluse kestel toonud esile järgmist:

-

Hageja poolt tellitud teenused olid osutatud täies ulatuses.

-

Kuivõrd hageja jätkab ravi sama raviarsti juures, kes ravi varasemalt teostas, ei saa

poolte vahel olla vaidlust kostja poolt osutatud hambaravi teenuse kvaliteedi osas.

-

Hageja ravi kostja juures lõppes kostja suhtes toime pandud äri vaenuliku ülevõtmise

tõttu, mistõttu ei olnud kostjal füüsiliselt raviteenuse osutamist võimalik jätkata. Kostja

sisseseade raviteenuse osutamiseks varastati ja juurdepääs kostja raviteenuse

osutamiseks kasutatavatele ruumidele tõkestati. Käesolevaks hetkeks on kostja tellinud

uue tehnika ning avamas uues kohas hambaraviteenuste osutamiseks kliinikut.

-

Kostja ei vaidle vastu hagejal teenuse osutamise ulatusele ning võtab omaks asjaolu, et

kostjast sõltumata põhjustel raviteenuse osutamine katkes ning kannatanuks osutus

hageja. Seega on kostja nõus sõlmima kompromissi summas, mis katab hageja

katkenud raviteenuse lõpule viimise kulud.

22. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

23. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

24. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, püüdes pooli lepitada ja

läbirääkimistele suunata (ebaõnnestunult) ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis,

leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab nende rahalise

suuruse kindlaks määrusega pärast käesolevas tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumist.

25. Kohus selgitab esmalt seda, et Tsiviilkohtumenetluse (eelnevalt ja edaspidi TsMS) § 4 lg 2

ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda

poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev

menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) TsMS § 231 lg

2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle

omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta

esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

26. Hageja on esitanud kostja vastu järgmised nõuded: mõista kostjalt välja tervishoiuteenuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 7 378 eurot ja kahju sissenõudmiseks tehtud

kulutuste 180 euro hüvitamiseks.

27. Poolte esile toodud asjaolude ja kostja nõustumise alusel (mille kohus loeb TsMS § 231 lg

2 ja 4 alusel tuvastatuks) käsitleb kohus järgnevaid faktilisi asjaolusid:

-

17.08.2020 sõlmisid pooled hambaraviteenuse osutamise lepingu (dtl 7-13 ja tõlge dtl

27 jj, edaspidi Leping), mille alusel pidi kostja läbi viima hageja ülemise ja alumise

lõualuu implanteerimise (2x All-on-6, implantaadiga NeoBioTech Active 3) ja

paigaldama implantaatide peale dioksiid-tsirkoon kroonid. (dtl 33)

-

Lepingu p 2.2 kohaselt pidi teenust osutama stomatoloog M. C., kuid kostjal säilis õigus

teenuse käigus stomatoloogi ka vahetada.

-

Ravi maksumuseks lepiti kokku 14 000 eurot (dtl 13 ja 33). Lepingu sõlmimise päeval

esitati hagejale ka ettemaksu arve (dtl 14) summas 9 000 eurot.

-

Hageja maksis hambaraviteenuse eest osaliselt järelmaksuga, milleks sõlmis 17.08.2020

järelmaksulepingu Xxxx Eesti filiaaliga summale 5 000 eurot perioodiga 12 kuud ja

intressi ning viivisemääraga 19,9% aastas (dtl 14).

-

Kostja pole vaidlustanud seda, et hageja tasus talle hambaravi eest 14 000 eurot.

-

23.09.2023 saatis kostja lepinguline esindaja hagejale (kui kostja kliendile) järgmise

sisuga teate:

„/…/Implanttihoito Hambaravi OÜ kliinik osutas teenuseid aadressil Kotkapoja tn 2 /…/

Tallinn, Osaühingule Danmed kuuluvates ruumides. 01.07.2023 toimus Implanttihoito

Hambaravi OÜ tegevuse vastu Danmed OÜ poolt ebaseaduslik rünne, mille käigus varastas

rendileandja kogu Implanttihoito Hambaravi OÜ- le kuuluva sisseseade, tehnika ka materjali

varu. /…/Implanttihoito Hambaravi OÜ peab kahetsusega teatama, et toimunud kuritegeliku

ründe tõttu Implanttihoito Hambaravi OÜ majandustegevuse vastu ei ole Implanttihoito

Hambaravi OÜ poolt hetkel teenuste osutamine võimalik. Selleks, et Implanttihoito

Hambaravi OÜ-l oleks võimalik tagada Teile tasutud rahaliste vahendite tagastamine või

pooleli jäänud stomatoloogilise ravi kompenseerimine, palume esitada allakirjutanud

esindaja meiliaadressile nõudeavaldus, millele on lisatud algdokumendid (leping, arve,

tasumise dokumendid).“ Dtl 62-65.

Hageja on kostjale esitanud nõudekirja juba 28.11.2022 (dtl 22).

-

13.02.2024 seletuses kohtule, märgib kostja järgmist:

„/…/Hageja ravi kostja juures lõppes kostja suhtes toime pandud äri vaenuliku ülevõtmise

tõttu, mistõttu ei olnud kostjal füüsiliselt raviteenuse osutamist võimalik jätkata. Kostja

sisseseade raviteenuse osutamiseks varastati ja juurdepääs kostja raviteenuse osutamiseks

kasutatavatele ruumidele tõkestati. Käesolevaks hetkeks on kostja tellinud uue tehnika ning

avamas uues kohas hambaraviteenuste osutamiseks kliinikut. Kostja ei vaidle vastu hagejal

teenuse osutamise ulatusele ning võtab omaks asjaolu, et kostjast sõltumata põhjustel

raviteenuse osutamine katkes ning kannatanuks osutus hageja./…/“ Dtl 147.

28. Eelenva alusel tuvastab kohus, et hagejast sõltumatult katkestas kostja raviteenuse

osutamise enne ravi lõpule viimist ning ravi lõpetamiseks vajalikud toimingud on loetletud

Pirita Hambaravi OÜ teostatud tööde nimekirjas (dtl 20) ja nende maksumus kokku on 7 378

eurot. Hageja seletusest (dtl 161) ja Pirita Hambaravi OÜ 14.02.2024 e-kirjast (dtl 163) nähtub,

et hagejale pole tänaseni raviteenust lõpuni osutatud ning alumise lõualuu implantaatidele ei

ole vajalikke dioksiid-tsirkoone pandud.

-

18.04.2024 esitatud omapoolses kompromisspakkumises märkis kostja muuhulgas

seda, et ta alustab uues, kaasaegse sisustusega hambaravikliinikus raviteenuse osutamist

koheselt pärast Terviseameti poolt tegevusloa väljastamist, mis eeldatavasti toimub

maikuu jooksul (dtl 197).

29. Sellest järeldab kohus, et vähemalt aprillis 2024 ei olnud kostjal veel tegevusluba

hambaraviteenuse osutamiseks (pärast ebaseaduslikku rünnet 01.07.2023). Samas ei katkenud

hagejale ravi osutamine väidetava ebaseadusliku ründe tõttu, sest rünne toimus kostja selgituste

kohaselt 01.07.2023, kuid ravi osutamine katkestati oluliselt varem – hageja 28.11.2022

nõudekirjast (dtl 22) ilmneb, et raviteenuse osutamine hagejale lõpetati kvalifitseeritud tööjõu

puudumise ja hagejat ravinud stomatoloogi töölt lahkumise tõttu ja see pidi toimuma oluliselt

varem – enne 28.11.2022 nõudekirja esitamist.

30. Hageja nõude aluseks saab olla Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1, mille kohaselt

kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama

oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi

arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma

patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning

tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse

osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust.

31. Pooled on Lepingu sõlminud, hageja on kogu kokkulepitud teenuse (hambaravi) eest

tasunud, kuid Leping on jäänud osaliselt täitmata (alalõualuu /implantaatide ja/ kroonide

paigaldamine koos sellega kaasnevate raviteenustega) hagejast sõltumatutel põhjustel.

32. Tervishoiuteenuse osutamise leping on olemuslikult käsundusleping VÕS § 619 mõttes

ning teatud ulatuses on võimalik kohaldada käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (vt ka

RKTKo 22.03.2019 tsiviilasjas nr 2-15-18182).

33. Kumbki pool ei ole Lepingut otsesõnu üles öelnud ega ka tuginenud menetluses sellele,

kuid kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7,

§ 652 lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte

kvalifikatsiooniga (vt RKTKo 15.02.2017 tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21; 22.10.2014 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).

34. VÕS § 631 kohaselt võib kumbki lepingupool nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu

üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid

kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni

ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni.

35. VÕS § 772 lg 3 kohaselt võib tervishoiuteenuse osutaja lepingu üles öelda üksnes mõjuval

põhjusel, mille tõttu ei saa tervishoiuteenuse osutajalt kõiki asjaolusid arvestades

tervishoiuteenuse osutamise jätkamist oodata. Tervishoiuteenuse osutaja peab vajaduse korral

siiski tervishoiuteenuse osutamist jätkama, kuni patsient saab tervishoiuteenust mujalt.

36. Selleks, et tsiviilasi lahendada, peab kohus tuvastama, mis sai pooltevahelisest Lepingust,

kui teenuse osutamine hagejale katkestati.

37. Hageja pöördus juba 28.11.2022 kostja poole nõudekirjaga, milles teatas, et kostja on

Lepingut rikkunud, jätnud ravi lõpule viimata ja põhjustanud sellega hagejale kahju 7 378 eurot,

mis on ravi lõpuleviimise maksumus teise tervishoiuteenuse osutaja juures.

38. 23.09.2023 teatas kostja hagejale, et teenuse jätkamine kostja juures ei ole võimalik. Kostja

tegi ettepaneku esitada nõudeavaldus tasutud rahaliste vahendite tagastamiseks või pooleli

jäänud stomatoloogilise ravi kompenseerimiseks.

39. Kohus käsitleb kostja 23.09.2023 kirja Lepingu ülesütlemise avaldusena, mille hageja on

samal päeval e-kirja teel kätte saanud (dtl 62). Seega lõppes Leping hiljemalt 23.09.2023.

40. VÕS § 195 lg 5 kohaselt peavad lepingu ülesütlemise korral lepingupooled tagastama

üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse

vastavalt VÕS §-des 189–191 sätestatut.

41. Hageja nõuabki kostjalt raha selle teenuse eest, mida ta on ette maksnud, kuid teenust ennast

pole saanud. Ala-ja ülalõualuu implantaatide ja kroonide paigaldamise ja ravi eest on hageja

kostjale maksnud 14 000 eurot. Alalõualuu kroonide paigaldamine ja sellega seotud ravi jäi aga

teostamata ja hageja on tõendanud, et ravi lõpuleviimiseks kulub 7 378 eurot. Kostja pole sellele

vastu vaielnud. Ravi jätkamine kostja juures pole võimalik, sest veel aprillikuus 2024 ei olnud

kostjal tegevusluba hambaraviteenuse osutamiseks.

42. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ja kostjal on kohustus

tagastada hagejale 7 378 eurot.

Kahju nõue õigusabikulude hüvitamiseks

43. Hageja nõuab 28.11.2022 nõudekirja koostamisega kaasnenud õigusabikulude hüvitamist

VÕS § 115 lg1 ja § 128 lg 3 alusel summas 180 eurot.

Nõude tõendamiseks esitas hageja Amantese Õigusbüroo OÜ 25.11.2022 arve (dtl 24), mille

kohaselt tuleb hagejal tasuda käibemaksuta (Õigusbüroo ei ole käibemaksukohustuslane) kokku

180 eurot õigusteenuse eest nõudekirja esitamise eest kostjale.

44. Kuna poolte vahel on lepinguline suhe, siis on kahju hüvitamise nõude alus VÕS § 115 lg

1. Hageja nõutav kahju on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes, mille kohaselt hõlmab

kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse

vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtumenetluse-eelsed õigusabikulud, mida isik on

teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada, on eeltoodu alusel iseenesest hüvitatavad.

45. Otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses on käsitatavad ka lepingu rikkumise

tõttu kantud kohtueelsed õigusabikulud.

46. Praegusel juhul saaks väita, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat raha maksmise

kohustust. Kohus leiab, et hagejal on õigus oma õiguste kaitsmiseks pöörduda professionaalse

õigusteenuse osutaja poole. Tasu osutatud abi eest on kohtu hinnangul mõistlik ja pole alust

pidada seda ülemääraseks. Kostja pole kahju hüvitise suurusele ehk õigusabiteenuse hinnale

vastuväiteid esitanud.

47. Seega rahuldab kohus hageja nõude kahju hüvitamiseks 180 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

48. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

49. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.

50. TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.

51. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik