3-22-2373/35 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-22-2373

Otsuse kuupäev

4. juuli 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tõsta kaebaja

töötasu 2 euroni tunnis

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Kohustada vastustajat kaebaja

02.08.2022.a taotlust nr 2-3/2602-1 uuesti lahendama.

2. Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamiseks rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata vastustaja vastuväited kaebuse

menetlusse võtmisele ja kaebetähtaja ennistamisele.

4. Jätta menetluskulud välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

5. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 05.08.2024.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

6. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 27).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Kaebaja X esitas Tartu Vanglale taotluse (edaspidi taotlus, reg 02.08.2022 nr 2-3/2602-1,

tl 11) tõsta majandustöödel töötavate kinnipeetavate palk õiglasele tasemele, et töötajal oleks

võimalik midagi vangla poest osta ja lastele koju raha saata.

2. Tartu Vangla käsitles taotlust märgukirjana. Vangla selgitas 26.08.2022.a vastuses nr 2-

3/2602-2 (tl 12), et kinnipeetavate töötasu määrad on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses

„Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ (edaspidi töötasu määrus) ning

vanglal puudub pädevus neid muuta. Kaebaja sai vangla vastuse kätte 29.08.2022 (tl 10).

3. Kaebaja esitas 30.08.2022 otsuse punktis 1 nimetatuga samasisulise taotluse

Justiitsministeeriumile (reg 01.09.2022 nr 11-7/6181-1, tl 18).

4. Justiitsministeerium vastas 15.09.2022.a kirjaga nr 11-7/6181-2 (tl 19). Ministeerium

leidis, et töötasu määr on piisav. Ministeerium ei kavanda lähiajal kinnipeetavate töötasu

määrade ülevaatamist ja muutmist. Kaebaja sai vastuse kätte 20.09.2022 (tl 10).

5. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, see jõudis kohtusse 07.11.2022. Kohus võttis

kaebuse menetlusse nõudes kohustada vastustajat tõstma kaebaja töötasu 2 euroni tunnis.

Kohus tegi kaebuse menetlusse võtmisel kindlaks, et kaebaja on esitanud taotluse kontrollida,

kas õigusnormid, millega on määratud tema töötasu suurus, on kooskõlas põhiseadusega.

6. Kaebaja seisukohad olid kokkuvõtvalt järgmised. Kinnipeetava palk on olnud sama suur

alates 2011. aastast. Tol ajal oli see elatustaset arvestades õiglane. Vahepeal on elatustase

oluliselt muutunud. 2011. aastal oli miinimumpalk oluliselt väiksem kui praegu. Töötasu on

märgatavalt vähenenud ja muunud väärtusetuks. Palgast tehakse kinnipidamisi vabanemis-

toetuseks ja nõuete tasumiseks, kuid niisuguse töötasu juures võtab vabanemisfondi täitmine

ja võlgade tasumine määramatu aja. Kaebajal on võlgu ligi 22 000 eurot ja ta peab iga kuu

maksma elatist 250 eurot. Iga töö peab olema õiglaselt tasustatud. Kaebajal peab olema

võimalus toetada oma peret. Töötasu suurus on väärikust alandav.

01.01.2023 tõsteti töötasu 0,64 eurolt tunnis 0,74 eurole tunnis. See on esimene palga

tõstmine alates 2011. aastast, kui euro kasutusele võeti. 2011. aastal kehtestati palk tollase

miinimumpalga järgi. 2022. aastal oli inflatsioon Eestis 20 % ja 2023. aastal 17-18 %.

Kinnipeetava töötasu ei ole suurenenud proportsionaalselt alampalgaga.

Kaebajal on vanemana õigus ja kohustus hoolitseda oma laste eest. Kohus on kaebajale

pannud kohustuse tasuda elatist 250 eurot kuus (kohtuasi 2-18-128118). Sellega on vastuolus

vastustaja seisukoht, et kaebaja töötamise eesmärgiks ei olegi tulu teenimine. Vabanemisel

ootavad kaebajat ees suured võlad ja nendest tingitud sotsiaalsed probleemid. Kaebaja ei ole

täielikult riigi ülalpidamisel, paljud teenused on tasulised (s.h isiklike asjade pesemine,

jalanõude parandamine, telefonikõned, kirjavahetus, elekter), kaebajal tuleb endal soetada

esmatarbe-kaubad (pesu, hügieenitarbed).

7. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja on tööle määratud haldusaktidega,

milles on välja toodud ka makstava töötasu suurus. Kehtiv õigus ei anna kinnipeetavale õigust

esitada nõudeid töötasu suuruse osas (v.a kui töötasu jääb alla minimaalset määra) või nõuda

töötasu tõstmist. Kaebajal oleks tulnud vaidlustada tööle määramise käskkiri töötasu suurust

puudutavas osas. Kaebaja ei ole seda teinud. Käskkirja kehtivuse ajal (neli kuud pärast

käskkirja väljaandmist) ei ole võimalik asuda nõudma töötasu muutmist.

Vastustaja ei nõustu sellega, et kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kuna

kaebajale vastas üksuse juht, siis oleks vaie tulnud esitada vastustajale. Kaebaja oli sellest

teadlik. Kohus on kaebetähtaja ennistanud põhjendamatult.

Kohustamisnõude rahuldamiseks ei ole alust. Kehtiv õigus ei kohusta vanglat töötasu

määramisel lähtuma kinnipeetava soovidest. Vastustaja on töötasu määramisel seotud

eelarveliste vahenditega. Majandustööl töötavate kinnipeetavate töötasu määramisel on

arvestatud sellega, et esmatähtsad kulutused on kaetud riigi poolt. Tartu Vanglas on töötasu

olnud suurem, kui seadusandja poolt määratud minimaalne määr.

Erinevalt vabaduses viibivatest isikutest katab riik kinnipeetavate esmavajalikud kulutused.

Kinnipeetavale töötasu maksmise eesmärk ei ole võrreldav tavaelus makstava töötasuga.

Kinnipeetava töötamine vangistuse vältel ei ole pelgalt rahateenimise võimalus, vaid see on

suuresti kasvatusliku iseloomuga abinõu, millega toetatakse vangistuse eesmärgi saavutamist

– suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele. Tööharjumuse kujundamine aitab

vähendada tõenäosust, et kinnipeetav paneb pärast vabanemist toime uue kuriteo, kuna tal

puudub oskus ja harjumus tööl käies õiguskorda rikkumata elatist teenida. Seetõttu ei ole

kinnipeetavale makstava töötasu alammäära kehtestamisel keskne, kas ette nähtud summa eest

on kinnipeetaval võimalik n.ö ära elada või mitte. Kinnipeetaval puudub õigus nõuda vanglalt

tööd kindlal elualal, majanduslikult tulutoovat tööd ja tööd õpitud kutsealal. Vangistuse

eesmärgiks ei ole kinnipeetava rakendamine tulutooval tööl, mis tagaks temale võimaluse

vähendada rahalisi kohustusi, saata raha pereliikmetele või osta kauplusest lisaks vangla

pakutud toidule muid tooteid. Vangla majandustööle rakendatud kinnipeetava töötasu suurust

reguleerivad normid on kooskõlas põhiseadusega.

Vastustaja esitas andmed kaebaja Tartu Vanglas viibimise ja töötamise ning kaebajale

makstud töötasu kohta. Vastustaja selgitas, et tasu suurus sõltub sellest, kas kaebajat rakendati

osakonna koristustöödel, pesumajas või köögis. Pesumajas ja köögis töötades on kinnipeetava

hõivatus suurem, töötatud tunde rohkem ja saadud tasu suurem. Eluosakonna koristamisel

jääb töötatud aeg ühe tunni piiresse ja koristama ei rakendata kinnipeetavat igapäevaselt.

Kohtu seisukoht

8. Vastustaja esitatud andmete põhjal on kaebaja olnud tööle määratud vangla

majandusabitöölise (vangla majandustööle abitöölise) ametikohale järgmiselt.

Haldusakt

Periood

Tasu

07.08.2018.a käskkiri nr 6-3/193

(vastuse lisa 1)

01.09.–31.10.2018

0,64 eurot tunnis

22.02.2019.a käskkiri nr 6-3/70

(vastuse lisa 2)

01.03.–30.04.2019

0,64 eurot tunnis

25.04.2019.a käskkiri nr 6-3/135

(vastuse lisa 3)

01.05.–30.06.2019

0,64 eurot tunnis

16.07.2019.a käskkiri nr 6-3/217

(vastuse lisa 4)

17.07.–31.12.2019

0,64 eurot tunnis

30.12.2019.a käskkiri nr 6-3/391

(vastuse lisa 5)

01.01.–31.06.2020

0,64 eurot tunnis

07.01.2021.a käskkiri nr 6-3/4

(vastuse lisa 6)

08.01.–28.02.2021

0,64 eurot tunnis

26.02.2021.a käskkiri nr 6-3/58

(vastuse lisa 7)

01.03.2021–28.02.2022

0,64 eurot tunnis

01.04.2022.a käskkiri nr 6-3/90

(vastuse lisa 8)

31.03.2022–30.03.2023

0,64 eurot tunnis

27.03.2023.a käskkiri nr 6-3/82

(vastuse lisa 9)

22.03.2023–22.03.2024

0,74 eurot tunnis

Sellest nähtub, et kaebaja on olnud pidevalt tööle määratud alates 08.01.2021. Ainus katkestus

selles perioodis esineb 28.02-31.03.2022.

Olukord on võrreldav töölepingu seaduse § 10 lg 1 sätestatuga - kui töötaja ja tööandja on

sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda

või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe

algusest peale tähtajatuks, ning tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui

ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.

Töölepingu seadus ei ole kinnipeetava töötamisele küll kohaldatav, kuid arvestada tuleb ka

vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 4, mille alusel peavad töö korraldamise viisid ning sisu

võimalikult vastama töökorraldusele vabaduses.

Eeltoodu tähendab, et taotluse esitamise ajal ehk 02.08.2022 oli kaebaja olukorras, kus ta oli

küll tööle määratud kolmanda järjestikuse tähtajalise haldusaktiga, kuid tema töösuhet saab

pidada samadel tingimustel katkematult kehtivaks alates 08.01.2021.

9. Kohtu hinnangul esitas kaebaja menetluse uuendamise taotluse haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 44 lg 1 tähenduses. Kaebaja taotles töötasu suuruse ülevaatamist. Kaebaja tugines

sellele, et ta on samal ametikohal töötanud juba pikka aega ja töötasu suurus ei ole muutunud.

Vastustaja vastust kaebaja taotlusele saab käsitleda keeldumisena kaebaja soovitud sisuga

haldusakti andmisest.

10. Kohtu hinnangul on kaebajal õigus taotleda töötasu suuruse muutmist.

VangS § 37 lg 1 alusel on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 sätestab,

et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava

füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada

tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.

VangS § 43 lg 1 ja 2 kohaselt makstakse kinnipeetava rakendamisel vangla majandustöödel

talle töötasu. Kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja

töötatud ajast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab

Vabariigi Valitsus.

Töötasu määruse § 2 reguleerib töötasu maksmist ajatöö eest. Selle alusel arvestatakse

ajatööaega tundides (lg 1) ning täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär

vangla pakutaval tööl on 95,87 eurot kuus (lg 2).

11. Otsuse punktis 10 toodud normidest nähtub, et kuigi Vabariigi Valitsusele on antud

volitus kehtestada kinnipeetava töötasu määrad, ei ole valitsus seda teinud. Valitsus on

kehtestanud töötasu alammäära vangla pakutaval tööl, milleks on 95,87 eurot kuus.

Töötasu määruses sätestatud alammäär on kooskõlas VangS § 43 lg 2 nõudega, et

kinnipeetava töötasu alammääraks on 10 % üldiselt kehtivast palga alammäärast. 95,87 eurot

oli 2021. aastal 16,42 % kuupalga alammäärast 584 eurot, 2022. aastal 14,66 % kuupalga

alammäärast 654 eurot ja 2023. aastal 13,22 % kuupalga alammäärast 725 eurot.

12. HMS § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud

volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. HMS § 4 lg 2

sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi

ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Kui töötasu määruses on kehtestatud ainult töötasu alammäär ja VangS § 43 lg 2 ütleb, et töö

tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast, siis tähendab see, et vastustajal oli

kaebaja töötasu suuruse kehtestamisel kaalutlusõigus.

Ka õiguskirjanduses on leitud, et kui kinnipeetav töötab vangla majandustöödel, määrab tema

töötasu suuruse vangla, juhindudes töötasu määrusest. Töötasu suuruse määramine on sel

juhul vaadeldav haldusaktina HMS § 51 mõttes ning sellest peavad nähtuma selle metoodika

ja arvutamise aluseks olnud asjaolud, et võimaldada töötasu suuruse määramise kohtulikku

kontrolli. Töötasu suuruse teatavaks tegemine kujutab endast haldustoimingut HMS § 106

tähenduses, mille eesmärk on anda kinnipeetavale võimalus vaidlustada talle määratud tasu1.

13. See, et kaebajal oli võimalus esitada tühistamis- ja kohustamisvaie ning seejärel kaebus

tema tööle määramise käskkirja peale töötasu suuruse osas, ei võta kaebajalt ära võimalust

esitada menetluse uuendamise taotlus või vastustajalt kohustust lahendada seda kooskõlas

HMS nõuetega.

14. Vastustaja ei ole kaebaja taotlust nõuetekohaselt lahendanud. Viga algab sellest, et

kaebaja esitas taotluse haldusakti andmiseks (kohtupraktikas käsitletakse haldusaktina ka

otsust jätta haldusmenetlus uuendamata), kuid vastustaja käsitles taotlust märgukirjana. See

mõjutab asja lahendamist. Märgukirja puhul piirdub haldusorgani kohustus kirjale

vastamisega (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise

esitamise seaduse § 5 lg 1 ja 8). Kaebaja taotluse lahendamiseks tuli alustada haldusmenetlust

(HMS § 35 lg 1 p 1) ning teha haldusmenetluse seaduses sätestatud menetlustoimingud.

Vastustaja põhjendused kaebaja taotluse lahendamisel ei ole õigusnormidega kooskõlas.

Kohus leidis eespool, et töötasu määrus ei sätesta kaebaja töötasu suurust ning vastustajal tuli

töötasu määramisel teostada kaalutlusõigust. Vastustaja ei ole kaebaja taotluse lahendamisel

kaalutlusõigust teostanud, vaid on väitnud, et tal mingit otsustusõigust ei ole. Kinnipeetava

kohustus töötada on erand põhiseaduse § 29 teises lõikes kehtestatud üldisest sunniviisilise

töö keelust. Sellise töö eest makstava tasu suurus peab olema arusaadav ja põhjendatud.

15. Kohus leiab, et kaalutlusõiguse täielikku teostamata jätmist ei ole võimalik kõrvaldada

kohtumenetluses. Kohus siiski märgib, et vastustaja ei ole ka kohtumenetluses välja toonud

kaalutlusi, mille alusel määrati kaebaja töötasu suurus. Vastustaja viitas üksnes sellele, et

töötasu suurus on määratud eelarvega, kuid eelarve koostaja ülesandeks ei ole konkreetse

kinnipeetava töötasu suuruse määramine seaduses sätestatud kriteeriumite, s.h töö eripära ja

töötatud aja alusel.

Suurem osa vastustaja põhjendustest kohtumenetluses käsitleb üldiselt kinnipeetava

töökohustust, selle ulatust ja eesmärke ning seda, miks kinnipeetava töötasu võib olla väiksem

töötasust tavaelus. Need ei ole põhjendused konkreetselt kaebaja töötasu suuruse määramisel.

Kohus märgib, et kaebaja ka ei taotle sama suurt töötasu nagu vabaduses - kaebaja taotleb

töötasu 2 eurot tunnis, tunnipalga alammäär 2022. aastal oli aga 3,86 eurot tunnis.

16. Kaebaja taotles, et kohus kohustaks vastustajat määrama tema töötasu suuruseks

vähemalt 2 eurot tunnis. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 3 sätestab, et

kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või

toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama.

1 Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2014. Lk 125-126

Kaebaja töötasu suuruse määramine on väga mitmetahuline küsimus. Nagu kohtuasja

materjalidest nähtub, on uudne isegi lähenemine, et vastustajal tuleb seda küsimust

kaalutlusõigust teostades otsustada. Ammugi ei ole välja kujunenud, milliseid asjaolusid ja

kaalutlusi on selle juures kohane arvestada.

17. Õiguskirjanduses on välja toodud, et vangla majandustööde all tuleb mõelda

kinnipeetavate rakendamist töödel, mis on sunnatud vangla enda olmeliste vajaduste

rahuldamiseks (nt köök, pesumaja jms). Erialakirjanduse kohaselt püüeldakse nüüdisaegses

vangistuspraktikas selle poole, et katta kinnipeetavate tööga esmajärjekorras

kinnipidamiskoha enda vajadused. Kinnipeetava rakendamine majandustöödele ei ole seotud

tema nõusolekuga isegi juhul, kui tööde tegemine langeb väljapoole tööaega, puhkepäevale

või riiklikele pühadele, kuna vangla igapäevaelu arvestades tuleb majandustöid teha sõltumata

ajast2.

Kohus leiab, et hoolitsemine oma igapäevase elukeskkonna ja esmavajaduste täitmise eest on

eeskätt iga inimese enda kohustus. Vangla on praegu kaebaja enda tegude tõttu tema

igapäevane elukeskkond. Kaebaja rakendamine vangla majandustöödel tähendab tema

osavõttu oma elukeskkonna (s.h selle ühiselt kasutatava osa) korrashoiust ning kaebaja ja

teiste kinnipeetavate igapäevaste vajaduste tagamiseks vajalike tööde tegemisest. Sarnaseid

olukordi esineb ka tavaelus - korterelamu elanikud hoiavad oma tööga korras elamu ühiselt

kasutatavaid ruume ja elamu ümbrust, majaomanikud koristavad oma hoonega külgnevalt

tänavalt lund jne.

Kohus nõustub, et sellise töö puhul ei ole sissetuleku teenimise võimaluse andmine esmaseks

eesmärgiks.

18. Vastustaja esitatud andmete (tl 72) põhjal on kaebaja ühes kuus teenitud töötasu suurus

olnud oluliselt erinev, kuna kaebaja on töötanud erineva koormusega. Ühelt poolt võib välja

tuua 16 kuud, mil töötatud aeg jääb vahemikku 78,83 - 210,42 tundi kuus ja töötasu

vahemikku 50,45 - 137,67 eurot kuus. Tõenäoliselt on tegemist ajaga, mil kaebaja töötas

pesumajas ja köögis. Tegemist on arvestatava töökoormuse ja töötasuga. Teiselt poolt on

kokku 18 kuul jäänud kaebaja töötatud aeg vahemikku 0,83 - 19,50 tundi kuus ning töötasu

vahemikku 0,53 - 12,48 eurot kuus. Tõenäoliselt on tegemist ajaga, mil kaebaja töötas

osakonna koristajana.

Vastustaja otsustada on see, kas korraldada osakonna koristamine nii, et seda teeb võimalikult

suur arv kinnipeetavaid, kes töötavad harva ja kelle tööaeg ja töötasu jääb väga väikeseks, või

nii, et seda teevad n-ö põhitööna mõned kinnipeetavad, kes töötavad regulaarselt ja kellel on

võimalus teenida suuremat tasu. See on vangistuse täideviimise korraldamise otstarbekuse

küsimus, millesse kohus sekkuda ei saa (HKMS § 158 lg 3). Mõlema töökorralduse puhul

täidetakse osasid eesmärke, mida kinnipeetava töökohustuse põhjendamisel tavaliselt välja

tuuakse - esimesel juhul saab arendada võimalikult paljude kinnipeetavate sotsiaalset

vastutust, teisel juhul saab arendada mõnede kinnipeetavate tööharjumust ja luua neile reaalne

võimalus täita oma rahalisi kohustusi. Majandustööde kogumaht vanglas on piiratud ning

eelnimetatud eesmärkide samaaegne saavutamine vangla majandustööde kaudu ei ole

võimalik. Mõlemal juhul saab öelda, et töötamine toetab eesmärki suunata kinnipeetav

õiguskuulekale käitumisele.

Samas võib töötasu suuruse määramisel tähtsust omada, kui suurt töötasu on kaebajal

võimalik teenida kuus. On võimalik, et väiksema töökoormuse korral peaks tunnitasu olema

2 Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2014. Lk 117-118.

suurem või peaks kehtima alammäär, millest väiksem ei tohi töötasu kuus olla töökoormusest

olenemata. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus töötasu muutub iseennast, töötamise

mõistet ning kinnipeetava töökohustuse aluseid ja põhjendusi naeruvääristavaks. Kaebaja

väidet, et tema teenitud töötasu suurust mõnedel kuudel saab pidada väärikust alandavaks, ei

saa täielikult kõrvale jätta.

19. Kaebaja viitas, et töötasu suurus ei võimalda tal täita oma kohustusi elatise tasumisel.

Kohtuasja 2-23-7433 dokumentidest kohtute infosüsteemis nähtub, et kaebajalt mõisteti elatis

250 eurot kuus alates 06.11.2018 välja kohtumäärusega, mis tehti maksekäsu menetluses 2-

18-128118. Kaebajale toimetati makseettepanek kätte Tartu Vanglas 13.11.2018 ning kaebaja

sellele vastuväidet ei esitanud. Kaebaja esitas 21.05.2023 hagi nõudes vähendada elatist 50

euroni kuus, kuna kaebaja viibib vanglas ja tal ei ole võimalik elatise tasumiseks raha teenida.

Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega 27.06.2023 ning määras elatise suuruseks 50 eurot

kuus alates 21.05.2023.

Perekonnaseaduse § 102 lg 2 sätestab, et kui alaealise lapse vanem on olukorras, kus ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla seadusjärgse elatise summa.

Ühelt poolt nähtub eeltoodust, et kaebajale üle jõu käiva elatise väljamõistmine oli tingitud

kaebaja enda tegevusetusest. Kaebaja viibib vanglas alates 09.01.2018, ta määrati esimest

korda tööle 07.08.2018.a käskkirjaga ajavahemikuks 01.09.–31.10.2018 ning ta sai töötasu

septembri eest 12,48 eurot ja oktoobri eest 10,45 eurot. Kaebajale pidi makseettepaneku

saamise ajal olema arusaadav, et tal ei ole mingit võimalust nõutud elatist tasuda.

Teiselt poolt kohus kahtleb selles, kas eraõiguses kehtivad õigusnormid ja kohtupraktika

võimaldaksid mõista elatise välja näiteks nii, et kaebajal tuleb elatisena tasuda summa, mille

ta vastavas kuus vanglas töötades teenis, kuid mitte rohkem kui ... eurot. Kohus möönab

probleemi esinemist olukorras, kus vangistuses viibival vanemal ei ole ka parima tahtmise

juures reaalset võimalust teenida tulu, mille arvel oma alaealist last ülal pidada. Kuid see

probleem ei kuulu õiguslikult kinnipeetava töötasu, vaid alaealiste laste ülalpidamise

korraldamise valdkonda ning väljub käesoleva kohtuasja piiridest. Vastustaja ei saa töötasu

suuruse määramisel arvestada sellega, millised rahalised kohustused kaebajal on.

20. Kohaseks argumendiks võib olla see, milline on kaebaja töötasu suurus võrreldes kehtiva

palga alammääraga ja kui pikk aeg on möödas selle kehtestamisest. Kaebaja töötasu ja

alampalga suhe on olnud järgmine.

Aasta

Kehtiv alampalk

tunnis

Kaebaja palk

tunnis

Mitu % oli kaebaja

palk alampalgast

2018

2,97

0,64

21,55

2019

3,21

0,64

19,94

2020

3,48

0,64

18,39

2021

3,48

0,64

18,39

2022

3,86

0,64

16,58

2023

4,30

0,74

17,21

Õige on kaebaja väide, et töötasu suhteline suurus on pidevalt vähenenud. Ka töötasu

tõstmine 2023. aastal ei viinud töötasu suhtelist suurust tagasi näiteks 2018. aasta tasemele.

Iseenesest õige on vastustaja väide, et kaebaja palk on olnud kõrgem töötasu määruses ette

nähtud miinimumist. Kuupalga alammäärale 95,87 eurot vastab tunnipalga alammäär 0,57

eurot. Kuid see veel ei tähenda, et kaebaja töötasu on kohane ja põhjendatud. Kohane võib

olla arvestada sellega, et palga alammäär kehtestati aastal 2011, mil kuupalga alammäär

tavaelus oli 278,02 eurot ja tunnipalga alammäär 1,73 eurot.

21. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlus õigusnormide suhtes, mis reguleerivad kinnipeetava töötasu suurust.

Seda, et kinnipeetava töötasu ei ole sama suur kui töötasu vabaduses, on kohtupraktikas

korduvalt peetud põhiseadusega kooskõlas olevaks. Näiteks on leitud, et põhjendatud ei ole

kinnipeetava töö tasustamine vabaduses viibivate isikutega võrreldavas määras, kuna sel juhul

asetataks kinnipeetavad, kes ei osale oma igapäevakulude kandmisel, vabaduses viibivate

isikutega võrreldes paremasse olukorda, moonutades sellega ka vangistuse kui karistuse

olemust (Tartu Halduskohtu 08.11.2019.a otsus asjas 3-19-1720 p 12). Kohus nõustub sellega.

Nagu kohus eespool leidis, määrab kaebaja töötasu suuruse vastustaja haldusaktiga.

Haldusakti suhtes ei saa põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust läbi viia. Õigusnormid ei

takista vastustajal kehtestada alammäärast kõrgemat tasu.

22. Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab kaebuse. Kohus ei saa teha vastustajale kaebaja

soovitud ettekirjutust konkreetse suurusega töötasu kehtestamiseks, kuid kohus kohustab

vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama.

Menetluskulud, muud taotlused. Selgitused

23. Vastustaja esitas vastuväite kaebuse menetlusse võtmisele. Vastustaja ei nõustu sellega, et

kaebaja on nõuetekohaselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.

Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Kohus jääb 27.03.2023.a määruses esitatud põhjenduste

juurde ja ei korda neid. Kohtu seisukohta ei muuda see, et kaebaja on varem esitanud vaideid

olenevalt olukorrast õigele vaideorganile (tl 57-64). Tegemist oli juhtumiga, kus vastustaja

algusest peale kvalifitseeris ja lahendas õigesti kaebaja taotluse. Mõlema toodud näite puhul

sisaldas haldusakt või kaebaja taotluse suhtes tehtud otsus vaidlustamisviidet, s.o selgitust,

kellele ja millise tähtaja jooksul saab vaide esitada. Praeguses asjas tugines kohus kohtueelse

menetluse läbimisele hinnangu andmisel sellele, et vastustaja kvalifitseeris kaebaja taotluse

valesti märgukirjana, kaebajale antud vastus ei sisaldanud vaidlustamisviidet ning asjaolusid

kogumis arvestades on kaebaja teinud kõik endast oleneva selleks, et saavutada vaidluse

lahendamine kohtueelses menetluses.

24. Vastustaja esitas vastuväite kaebetähtaja ennistamisele. Kohus jätab selle rahuldamata,

kuna Tartu Halduskohtu 27.03.2023.a määrus kaebetähtaja ennistamise kohta on jõustunud ja

vastuväite esitamise teel seda muuta ei saa. Vastustajal oli võimalus esitada määruskaebus.

25. HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et

menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta.

Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Menetluskulude

väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse

määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.

26. Kohus vabastas kaebaja 27.03.2023.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise

kohustusest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama

menetluskulud (HKMS § 118 lg 3). Puudub reaalne nõue või kulu, mille üle otsustada.

Riigilõivu küsimust ei ole vaja käsitleda otsuse resolutsioonis.

27. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks