2-24-100179/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

LIHTMENETLUSOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

4. juuli 2024

Kohtunik

Kadi Karting (end Aavik)

Hagihind

2543,70 eurot

Hageja

Väike Teemant OÜ (registrikood: 11289854; asukoht: Õuna 13,

Viljandi linn)

Hageja seaduslik esindaja

juhatuse liige E. T. (e-post: info@teemant.ee)

Kostja

A.J. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx,

xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxx

@xxxxx.

xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista solidaarvõlgnik A.J.lt Väike Teemant OÜ kasuks kahju 2145,60 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 159,97 eurot ja alates 05.07.2024 kuni põhinõude tasumiseni

viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista A.J.lt Väike Teemant OÜ kasuks menetluskulu 385 eurot ja viivist tasumata

menetluskulult alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

5. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

6. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot,

on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta;

menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse

kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited,

vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes

olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.

2. Hageja tugineb oma nõuetes kostja vastu hageja (üürileandja) ja K. K. (üürnik, põhivõlgnik)

vahel 06.04.2023 sõlmitud üürilepingule (dtl 38-44), millega võttis kostja solidaarkohustuse

vastutada käendajana hageja ja põhivõlgniku vahel üürilepingu nõuetekohase täitmise eest.

3. Hageja esitas põhivõlgniku ja kostja vastu nõude 04.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluses 2363,47 euro saamiseks. Põhivõlgnik võlgnevuse osas vastuväiteid ei esitanud

ning kohus tegi maksekäsu. A.J. esitas vastuväite, millest johtuvalt esitab hageja nõude kostja

vastu.

4. Üürileandja on esitanud üürnikule 5 arvet, kogusummas 2145,60 eurot (dtl 45-50).

Hageja nõue üüri ja kõrvalkulude osas on kokku 1449,90 eurot, mis kujuneb järgnevalt: arve

nr 29/RE 19,41 eurot; arve nr 36/RE 443,70 eurot; arve nr 42/RE 447,18 eurot; arve nr

48/RE 410,94 eurot, arve 53/RE read 1-9 kokku 128,67 eurot. Lepingu punkti 8.3 ning VÕS §

312 lg 1 kohaselt tuleb üürilepingu lõpetamisest ette teatada kolm kuud. Põhivõlgnik teatas

soovist leping lõpetada ette vähem kui kolm kuud, s.o 8 päeva. Ehk põhivõlgnik teatas soovist

leping lõpetada 30.09.2023 ning üürileping lõppes 08.10.2023, millest johtuvalt

teatas põhivõlgnik soovist üürileping lõpetada ette vähem 2 kuud ja 23 päeva. Üürilepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks puudusid põhivõlgnikul alused. Ühe kuu üür oli lepingu p 4.1

kohaselt 340 eurot. Hagejal tekkis kahju seoses üürilepingu lõppemisest vähem etteteatatud

ajaga 940,70 eurot, mis on kujunenud järgnevalt: 2 kuu üür 680 eurot (340x2) + 260,70 eurot

(340/30x23). Lisaks kohustus põhivõlgnik lepingu p 6.2.17 tulenevalt teostama lõpukoristuse,

millist kohustust põhivõlgnik samuti ei täitnud ning millest kantuna kandis hageja kahju

summas 125 eurot seoses akende pesu, külmiku ja kappide koristusega. Kuivõrd põhivõlgnik ei

tagastanud hagejale ka kahte võtit, oli hageja sunnitud laskma valmistada 2 lisavõtit, millega

kaasnes kahju 30 eurot.

5. Lisaks põhinõudele nõuab hageja kostjalt hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivist kokku 127,05 eurot ja jooksvat viivist kohustuse täitmiseni seadusjärgses

määras.

6. Kostja hagi 26.05.2024 ei tunnista (dtl 64), märkides mh, et tema arvates tuleks menetlus

lõpetada, kuna üürnik on nõus maksegraafikuga. Lisaks avaldab kostja, et tema ei ole

üürilepingut allkirjastanud ja hageja pole esitanud digiallkirjastatud lepingut.

7. Hageja täiendavas seisukohas 04.06.2024 selgitatakse, et põhivõlgnik ei ole kordagi

pöördunud hageja poole ettepanekuga võlgnevus ajatada. Samuti on põhivõlgniku osas tehtud

maksekäsk, mida põhivõlgnik täitma ei ole asunud. Lisaks ei välistaks põhivõlgniku poolt nõude

osaline tasumine nõude esitamist hageja vastu. Kostja ja põhivõlgnik vastutavad solidaarselt.

Hageja on esitanud hagiavalduse lisas 1 üürilepingu, mille p-s 12 on sätestatud käendusega

seotud kokkulepped. Ka üürilepingu päises on selgelt märgitud kostja kui käendaja. Üürilepingu,

milles sisalduvad käendusega seotud kokkulepped, on kostja allkirjastanud ehk teisisõnu

dokumendil on kostja digitaalallkiri ning kostja ei saa sellest johtuvalt ka väita, et ta ei ole

dokumenti allkirjastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

9. Kohus leiab, et hagile lisatud dokumentidega (dtl 38-50) on hagis kirjeldatud asjaolud

usaldusväärselt tõendatud. Hageja ja K. K. sõlmisid 06.04.2023 eluruumi üürilepingu. On

tuvastatav, et lepingupooleks on käendajana ka kostja, kes on lepingu 6.04.2023 kell 16.06

digitaalselt allkirjastanud. Digikonteineris on ka üürniku ja üürileandja esindaja allkirjad.

Nimetatud lepingu p-dega 12.1-12.3 võttis kostja solidaarkohustuse vastutada käendajana hageja

ja põhivõlgniku vahel üürilepingu nõuetekohase täitmise eest, kui üürilepingust tulenevate

kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning põhivõlgnik on lepingust tulenevate kohustuste

täitmisega viivituses enam kui 30 päeva. Üürilepingus sätestati, et kostja käendajana vastutab

solidaarselt lepingu nõuetekohase täitmise eest, sh üüri, kõrvalkulude, viiviste, leppetrahvi,

kahju, samuti põhivõlgnikult võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju

hüvitamise eest summas kuni 7000 eurot (s.o käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma).

Kostja on kohustatud täitma põhivõlgniku poolt hageja kasuks täitmata rahalised kohustused 10

kalendripäeva jooksul arvates hageja sellekohase vähemalt kirjalikus taasesitamist võimaldavas

vormis edastatud teate saamisest.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kõik kohustused täita vastavalt lepingule

või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise

eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS §

127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lõikes 2 tuleneb, et varaline kahju on eelkõige

otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lõikest 3 tuleneb, et otsene varaline kahju hõlmab

eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse

vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Lõike 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida

isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt

saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib

seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

11. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

12. VÕS § 145 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesolevalt on

üürilepingus kokku lepitud üürniku ja käendaja solidaarses vastutuses. Viimati viidatud

paragrahvi lg 2 esimese ja teise lause kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies

ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja

leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu

ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

13. Kohus on eelviidatud sätetele tuginedes seisukohal, et hagi kostja kui käendaja vastu tuleb

täielikult rahuldada. Kostjalt kui solidaarvõlgnikult tuleb hageja kasuks välja mõista kahju

2145,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 159,97 eurot (kohtu arvutused

www.viivisekalkulaator.ee) ja alates 05.07.2024 kuni põhinõude tasumiseni viivis tasumata

põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

14. Kohus selgitab, et solidaarvõlgnikul on solidaarkohustuse täitmisel õigus põhivõlgnikult

võlausaldajale tasutu tagasi nõuda, st solidaarvõlgnikule läheb sellisel juhul üle võlausaldaja

nõue solidaarvõlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas

osas.

15. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus hageja menetluskulud, s.o riigilõivu 385 eurot kostja

kanda. Samuti mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt hageja kasuks välja ka viivise tasumata

menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik