1-24-3298/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

02.07.2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-3298

Kohtunik

Lea Pähkel

Kohtuistungi sekretär

Irene Valge

Prokurör

Aare Pere

Kaitsja

Indrek Västrik

Kriminaalasja sisu

Helsingi apellatsioonikohtu 14.01.2022 otsuse nr

22/101512 tunnustamine ja Q Q ületoomine karistuse

kandmise jätkamiseks Eestis

Süüdimõistetu

Q Q (sündinud xxx, ik xxx; xxx kodanik, elukoht

rahvastikuregistri kohaselt: xxx ja xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

02.07.2024, Tallinn

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)§ 48911; § 50835 ; § 50836; 508 38; 50839

kohus määras:

RESOLUTSIOON

1. KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel tunnistada lubatavaks Q Q suhtes tehtud Soome

Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 14.01.2022 otsuse nr 22/101512 täitmine Eesti

Vabariigis ning lugeda Q Q poolt Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks vangistus

13 aastat.

2. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 14.01.2022, s.o aeg, millest alates viibib Q Q

käesoleva kuriteo raames vahi all.

3. Jätta menetluskulud – kaitsjatasu summas 131,76 eurot riigi kanda KrMS § 180 lg 3

alusel.

4. Määrus edastada Riigiprokuratuurile, kaitsjale, Justiitsministeeriumile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik

kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule.

KOHTUMÄÄRUSE ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Justiitsministeerium edastas 05.06.2024 Harju Maakohtule menetlemiseks Soome Vabariigi

Kriminaalsanktsioonide Ametist saabunud tunnistuse Q Q suhtes tehtud Soome Vabariigi

Helsingi apellatsioonikohtu 14.01.2022 otsuse nr 22/101512 tunnustamiseks ja Q Q

ülevõtmiseks karistuse kandmise jätkamiseks Eestis. Soome Vabariigi Helsingi

apellatsioonikohtu 14.01.2022 otsus nr 22/101512 on jõustunud 22.12.2022.

Kohtuistungil oli prokurör seisukohal, et Soome Vabariigi poolt esitatud taotlus Q Q

karistuse üle toomiseks lubatav. Q Q on xxx kodanik. Ta on Soome Vabariigist Soome

migratsiooniameti otsusega välja saadetud ja talle on kehtestatud Soome Vabariiki

sissesõidukeeld 15 aastaks pärast seda, kui ta siis välja saadetakse. Seega on, vastab siis Q

Q nendele tingimustele, mis raamotsus ja Eesti kriminaalmenetluse seadustiku vastavad

sätted karistuse üle toomiseks ette näevad. Q Qt on karistatud siis korduvate

narkokuritegude eest Soome Vabariigis. Need kuriteod vastavalt sellele taotluses esitatule

on karistatavad ka Eestis karistusseadustiku KarS § 284 lõige 2 alusel. Talle mõistetud 13

aastane vangistus mahub ka nendesse piiridesse, mis Eestiski sarnase kuriteo eest võiks

mõista. Seega karistust muuta ei ole vaja.

Taotluse täitmine ja karistuse tunnustamine Eesti Vabariigis lubatav. Q Q enda seisukohta,

mille vastavas taotluses on esitanud, et ta ei soovi Eestisse tulla ja et ta on seotud Soome

Vabariigiga ja sotsiaalse rehabiliteerimise eesmärgil tal Eestiga mingit seost ei ole, märgib

prokurör, et kuna ta saadetakse Soome Vabariigist välja, siis ei ole tal ka sotsiaalse

rehabiliteerimise eesmärgil mõtet jääda Soome, sest kohe pärast karistuse kandmist

saadetakse ta nagunii Eesti Vabariiki välja. Ühtegi teise riiki Soome teda saata ei saa. KrMS

§ 508 45 näeb ette, et ennetähtaegsele vabastamisele kohaldatakse eesti õigust. Sama

põhimõte tuleneb raamotsusest, et kohtuotsust täitev riik kohaldab enda ennetähtaegse

vabastamise õigust. Ehk siis see asjaolu, kas ennetähtaegne vabastamine on Soomes kergem

või Eestis raskem, ei ole asjakohane. Prokurör toetab Soome Vabariigi taotlust ja palub

kohtuotsust tunnustada.

Kaitsja palus kohtul hinnata, kas siis Q Q poolt toime pandud kuriteod vastavad KarS § 184

lg 2-le. Samuti palus hinnata kas Soome migratsiooniameti otsus 16.10.2020 number

198440 2020 siis vastab nendele nõuetele, et isiku karistuse kandmine Eestisse tuua. Q Q

on eelnevalt läbi viidud menetluses teatanud, et ta ei soovi tulla Eestisse elama, seega

kaitsja palus kohtul hinnata, kas siis üle toomine on võimalik või mitte. Taotlusest ei nähtu

kas ennetähtaegne vabanemine toimuks täpselt samadel tingimustel ka Eestis ja selles

olukorras tuleb lähtuda Q Q huvidest. Kaitsja palub kohtul hinnata kas sellise otsuse

tunnustamine on lubatav.

Kohus, ära kuulanud prokuröri ja kaitsja seisukohad ning tutvunud asja materjalidega

tuvastas, et Soome Vabariik on edastanud tunnistuse, millega taotleb Eesti Vabariigi kodaniku

Q Q suhtes Soomes tehtud kohtuotsuse tunnustamist ja temale mõistetud karistuse

täideviimist Eesti Vabariigis. Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 14.01.2022

otsusega (nr 22/101512) on Q Q süüdi mõistetud raskes narkokuriteos (8 episoodis).

Nimetatud kuritegude toimepanemise eest mõisteti Q Qle karistus Soome Vabariigi

karistusseadustiku ptk 50 § 1, 2 järgi.

KrMS 50835 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine

lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, sõltumata selle

karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui tegemist on sama seadustiku §-s 4896

nimetatud süüteoga. Eestile esitatud tunnistuse kohaselt on Q Q süüdi mõistetud raskes

narkokuriteos ning kohus nõustub prokuröriga, et Q Q on süüdi mõistetud kuriteos, mis asub

tunnistuse kohaselt KrMS § 4896 loetelus punkt 5 all ning mille osas tehtud otsused kuuluvad

täitmisele ilma topeltkaristamise nõudeta. Samas on nimetatud tegu karistatav kuriteona ka

Eestis ja seda KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, mille eest on ette nähtud karistuseks vangistus 3 kuni

15 aastat. Seega on käesoleval juhul täidetud kohtuotsuse tunnustamise üldtingimused KrMS

§ 50835 mõttes.

Q Q on enda Eestisse ületoomise vastu. KrMS § 50838 lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku

nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav,

kui süüdimõistetud isik on KrMS § 50836 lg 1 nimetatud isik.

KrMS § 50836 lg 1 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui

süüdimõistetud isik on: 1) Eesti Vabariigi kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti

Vabariigis või 2) Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis,

kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistava kohtuotsuse või muu

pädeva asutuse otsuse alusel.

Q Q on Eesti Vabariigi kodanik ja Eesti Vabariigis on viimane teadaolev elukoht tal xxx ja

tunnistuse kohaselt on Soome Immigratsiooniameti 16.10.2020 otsusega Q Q kodumaale

Eestisse tagasi saadetud ja talle on väljastatud 15-aastane sisenemisekeeld, mis hakkab

kehtima hetkest kui Q Q Soome Vabariigist välja saadetakse. Seega puudub Q Ql ka õiguslik

alus Soome Vabariigis viibimiseks ning esinevad mõlemad KrMS § 50836 lg 1 nimetatud

kohtuotsuse tunnustamise kriteeriumid.

KrMS § 50838 lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja

mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on KrMS §

50836 lg-s 1 nimetatud isik. Praegusel juhul on saanud Q Q oma arvamuse esitada ja esitatud

materjalidest nähtuvalt Q Q enda Eestisse ületoomist ei soovi. KrMS § 50838 lg 1 p 2 kohaselt

Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetu on Eesti Vabariigi

kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast

riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel.

Praegusel juhul nähtub materjalidest ning rahvastikuregistri andmetest, et Q Q on xxx kodanik

ning tema viimane elukoht enne kinnipidamist asus xxx. Samas on tema suhtes kohaldatud

Soome Vabariigist väljasaatmist. Nimetatud põhimõte on kooskõlas ka Nõukogu

raamotsusega 2008/909/JSK (art 4 lg 1, art 6 lg 1, 2). Seega on Soome Vabariigis tehtud

kohtuotsuse tunnustamine lubatav ja karistus täidetav ka Eestis ning seda arvestamata Q Q

enda seisukohta. KrMS §-s 50839 sätestatud kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse

täideviimist välistavaid ja piiravaid asjaolusid arutataval juhul ei esine. Seega esinevad

KrMS-s sätestatud alused Q Q suhtes tehtud välisriigi kohtuotsuse Eesti Vabariigis

tunnustamiseks ja täitmiseks.

Q Qle mõisteti Soome Vabariigis vangistus 13 aastat, mis ei ületa Eesti Vabariigis sama

kuriteo eest ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu temale Soome Vabariigis

mõistetud karistus muutmisele. Tulenevalt riikidevahelisest vastastikkuse usaldamise

põhimõttest ja lähtuvalt KrMS § 50835 lg 1 ja KrMS § 50835 lg 2 ei ole Eesti kohtul pädevust

hinnata seda, kas tunnistuses kirjeldatud kuritegu on ka sisuliselt toime pandud või vastab

kuriteokoosseisule.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et KrMS § 48911 lg 1 p 1 kohaselt tuleb

tunnistada Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 14.01.2022 otsuse (nr 22/101512)

täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks Q Qle mõistetud karistuse täitmise osas, määrates Q Qle

ärakantavaks karistuseks vangistus 13 aastat algusega 14.01.2022, s.o ajast, mil Q Q viibis

antud kuriteo raames vahi all.

Antud menetluses on menetluskuluks määratud kaitsjale Eesti Vabariigi poolt makstud tasu,

s.o 131,76 eurot kohtuistungiks ettevalmistamise ning kohtuistungil osalemise eest. KrMS §

180 - 188 ei näe ette korda, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi

kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa

lähtuda ka KrMS § 180 lg 1, sest Eesti Vabariigi kohus ei mõista Q Qt süüdi, vaid tunnustab

ja täidab varasemalt juba tehtud ja jõustunud Soome Vabariigi süüdimõistvat otsust. Samuti

arvestab kohus sellega, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlust ei

algatanud Q Q, vaid Soome Vabariik. Q Ql puudus selles osas sõnaõigus ning ta vaidles vastu

enda karistuse kandmise ületoomisele Eesti Vabariiki. Samas on KrMS § 480 lg 1 p 3 ja 4

kohaselt kaitsja osavõtt välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest

kohustuslik, kui otsustatakse isikule mõistetud vabadusekaotusliku karistuse tunnustamist ja

isiku üleandmist karistuse kandmiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Eesti Vabariigil

tekkinud riigi õigusabi kulud riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pähkel

kohtunik