3-23-1198/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

3. juuli 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1198

Haldusasi

X.X-i kaebus tühistada Maa-ameti 08.03.2023

korraldus nr 1-17/23/54 ja 05.05.2023 korraldus nr 1-

17/23/1019 (vaideotsus) ning kohustada Maa-ametit

Xxxxx ja Xxxx-Xxxxx vahelise piirilõigu

ülemõõtmiseks Xxxx-Xxxxx kinnisasja omaniku või

tema poolt määratud volitatud isiku juuresolekul.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – X.X

Vastustaja – Maa-amet

Kolmas isik 1 – Y.Y

Kolmas isik 2 – Eesti Vabariik Vabariigi Valitsuse

kaudu

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2. august 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maa-amet andis 08.03.2023 korralduse nr 1-17/23/54 „Otsus Xxxxx, Xxxx-Xxxxx ja

24195 Sudiste tee katastriüksuste ühiste piiripunktide asukoha määramisest“. Xxxx-Xxxxx

kinnisasja omanik X.X esitas nimetatud korralduse peale vaide, mis jäeti Maa-ameti

05.05.2023 korraldusega nr 1-17/23/1019 „Vaideotsus (Xxxxx, Xxxx-Xxxxx ja 24195 Sudiste

tee katastriüksuste ühiste piiripunktide asukoha määramisest)“ rahuldamata.

2. X.X esitas 01.06.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Maa-ameti

05.05.2023 korraldus nr 1-17/23/1019 ning palub kohustada Maa-ametit Xxxxx ja Xxxx-

Xxxxx vahelise piirilõigu ülemõõtmiseks Xxxx-Xxxxx kinnisasja omaniku või tema poolt

määratud volitatud isiku juuresolekul.

3. Tartu Halduskohus andis oma 05.06.2023 määrusega alluvuse järgi haldusasja üle Tallinna

Halduskohtule. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse oma 23.08.2024 määrusega menetlusse.

30.04.2024 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub kaebuse rahuldada.

4.1. Kaebaja märgib esmalt, et vaidlus seisneb selles, et Xxxxx kinnistu omaniku poolt

tellitud maa mõõtmise tulemusel 28.11.2022 nr 11-2/22/20509 on Xxxx-Xxxxx ja Xxxxx

kinnistu vahelised piiripunktid 1, 2 ja 3 toodud Xxxx-Xxxxx katastriüksuse maale. Kaebaja

keeldus juba 07.12.2021 toimunud piiride kindlaks tegemise maakorralduslikul toimingul

maastikul allkirjastamast piiriprotokolli, kuna ei olnud nõus piiripunktide nr 1,2 ja 3

(piiripunktid vaadatud Xxxx-Xxxxx piiriprotokolli järgi Xxxxx kinnistu piiriprotokollil

vastavad nad numbritele 7, 8 ja 9) uue asukohaga. Vana piiripunkti nr 2 märkinud metalltoru

hävitati Xxxxx kinnistul oleva Xxxxx süvendamise käigus. Maantee ääres asuv piiripunkt nr 1

võib olla hävitatud Transpordiameti poolt tehtava teehoolduse käigus, mis on kaheldav, kuna

piirikupits asus 7,5 meetrit tee teljest. Kaebaja arvab, et kupitsad on eemaldatud Xxxxx

kinnistu omaniku poolt. Samuti on kadunud metalltoru, mis peaks tähistama piiripunkti nr 3.

Kaebajal on raske uskuda, et need piiripunktid on hävitatud tahtmatult, kuna piiripunkte

tähistasid metalltorud mille läbimõõt on umbes 6 sentimeetrit ja kõrgused 60 ja 80 sentimeetri

vahel (kaebaja poolt lisatud pildimaterjal piiripunkte tähistavatest metalltorudest). Samuti teeb

kaebaja arvates asja kahtlaseks see, et hävinenud on just need 3 piirikupitsat mis külgnevad

Xxxxx kinnistuga. Ülejäänud piiripunktidega probleeme ei ole.

1999 aastal T. Ki poolt teostatud maamõõtmise käigus pandi kõikidesse piiripunktidesse

piirimärkideks ühesugused metalltorud. Maa-ameti 2018 aasta kaardil on näha registreeritud

katastriüksuse piir mis tegelikkuses peaks olema ka tegelik katastriüksuse piir.

Uute piiripunktide järgi jooksevad piiripunktid 1 ,2 ja 3 piiripunktide 4 ja 5 suhtes

sirgjooneliselt aga 2012 aastal tehtud metsamajanduskava kaardil ja 10.11.2020 eraldatud

metsateatise kaardil on näha, et piiripunktist number 3 teeb piir suunamuutuse Tugi kinnistu

suunas.

2012 aastal kui metsamajanduskava koostati olid piirikupitsad piiripunktides 1, 2 ja 3 alles

nendes kohtades kuhu maamõõtja T. K nad 1999 aastal maamõõtmise käigus pani. 2012

aastal koostatud metsamajanduskava ja 2020 aastal koostatud metsateatise järgi on kaebajal

metsaeraldis nr 1 mille suuruseks on 0,20 hektarit. Peale V. L poolt toimunud uute

piiripunktide märkimist on selle metsaeraldise suurus vähenenud umbes poole võrra.

Kaebaja kasutuses oleval maaüksuse plaanil nr 23 (väljastatud 25.01.1999), mis on ametlik

dokument ja Maa-ameti pitsatiga puudub piiripunktide 1 ja 22 vaheline kaugus ja

piiripunktide 9 ja 10 vaheline kaugus, mis on märgitud kolme punktiga. Kaebajale jääb

arusaamatuks, kuidas on Maa-ametis selline asi üldse läbi läinud.

Maa-ameti korralduses 05.05.2023 nr 1-17/23/1019 väidab vastutaja, et Maa-ameti

katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakonna poolt viidi läbi maastikul metallidetektoritega

varasemalt paigaldatud piirimärkide otsimise, kuid ei leitud midagi. Vastutaja poolt tehtud

metalliotsijatega piirimärkide otsimine teostati tegelikest piirimärkide asukohast kümnete

meetrite kauguselt ja seega neil ei olnudki võimalik neid leida.

4.2. Kokkuvõtvalt palub kaebaja taastada piiripunktid 1, 2 ja 3 nii nagu näitab Maa-ameti

2018 aasta kaardil olev registreeritud katastripiir ja arvestataks ka looduslikke märke, milleks

on Xxxxx kinnistule istutatud mets, mille piiriks on katastripiir ja Xxxxx kinnistu omaniku

poolt rajatud aed mis asub Xxxxx kinnistu ja Xxxx-Xxxxx kinnistu piiril.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega järgmistel põhjendustel.

5.1. Vastustaja kirjeldab kõigepealt läbi viidud haldusmenetluse käiku ja märgib, et V. L

(maakorraldustööde tegevuslitsents nr 700 MA-k, edaspidi ka maamõõtja, maakorralduse

läbiviija) esitas 20.05.2021 Maa-ametile taotluse katastrimõõdistamise tingimuste

väljastamiseks Viljandi maakonnas Mulgi vallas Sudiste külas paikneva Xxxxx katastriüksuse

(katastritunnus (edaspidi kt) xxxxx:xxx:xxxx, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, kinnistu

registriosa (edaspidi ro) nr 2313439, moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel,

maakatastris registreeritud 27.03.2001, maa ostueesõigusega erastamine) ülemõõdistamise

teostamiseks. Katastripidaja väljastas 20.05.2021 Xxxxx katastriüksusel mõõdistustööde

läbiviimiseks katastrimõõdistamise tingimused nr LY2105202559. 12.12.2021 esitas

maamõõtja V. L katastrimõõdistamise dokumendid (maakatastri menetlus nr 21121224943)

registreerimiseks katastripidajale.

Esitatud dokumentidest nähtub, et mõõdistustööde käigus tekkis vajadus piiride

kindlakstegemiseks mõõdistatava Xxxxx katastriüksuse ning piirnevate 24195 Sudiste tee (kt

60001:006:0025, sihtotstarve transpordimaa 100%, ro nr 10283850, moodustatud plaani- või

kaardimaterjali alusel, maakatastris registreeritud 16.05.2003, maa riigi omandisse jätmine) ja

Xxxx-Xxxxx (kt xxxxx:xxx:xxxx, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ro nr 1304139,

mõõdistatud aerofotogeodeetilisel meetodil, maakatastris registreeritud 07.07.1999,

õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine) katastriüksustega ühistes piiripunktides nr 7, 8

ja 9 (numeratsioon vastavalt piiriprotokolli nr LY2105202559 (lisa 2, dtl 168-173)

piiripunktide ja piiride skeemile). Maastikule taastatud metalltorud piiripunktides nr 7 ja 8 on

ühised varem maakatastris registreeritud Xxxxx katastriüksuse piiripunktidega nr 7 (tähis:

raudtoru) ja 8 (tähis: raudtoru) (lisa 3 (dtl 174-189) lk 9 - piiriprotokoll), ning Xxxx-Xxxxx

katastriüksuse piiripunktidega nr 3 (tähis: metalltoru) ja 2 (tähis: metalltoru) (lisa 4 (dtl 190-

203) lk 14 - piiriprotokoll). Maastikule taastatud metalltoru piiripunktis nr 9 on ühine varem

maakatastris registreeritud Xxxxx katastriüksuse piiripunktiga nr 9 (tähis: raudtoru), 24195

Sudiste tee katastriüksuse looduses tähistamata piiripunktiga nr 43 ning paikneb Xxxx-Xxxxx

katastriüksuse piiripunktide nr 1 ja 2 vahelisel piirijoonel. Piiride kindlakstegemise põhjuseks

oli asjaolu, et Xxxx-Xxxxx kinnisasja omanikul on erinev teadmine kinnisasjade vahelise piiri

asukohast piiripunktides nr 7, 8 ja 9.

Maamõõtja andis 25.11.2021 edastatud kutsega Xxxx-Xxxxx kinnisasja omanikule X.X-ile ja

Eesti Vabariigile kuuluva 24195 Sudiste tee kinnisasja (riigivara valitsema volitatud asutus

Transpordiamet) omaniku esindajale teada, et ülemõõdistatava Xxxxx katastriüksuse piiri

kindlakstegemine ja kättenäitamine toimub 07.12.2021. Nimetatud piiri kindlakstegemise ja

kättenäitamise kutse edastas maamõõtja mõõdistatava Xxxxx kinnisasja omanikule Y.Y-le

suuliselt. Maamõõtja selgitas, et mõõdistatava Xxxxx katastriüksuse mõõdistustööde

läbiviimisel leiti maastikult piiripunktist nr 6 metalltoru, kuid varasemal mõõdistusel

paigaldatud piiritähised piiripunktides nr 7, 8 ja 9 olid maastikul hävinenud. Maamõõtja

taastas piirimärgid piiripunktides nr 7, 8 ja 9, paigaldades maastikule nõuetekohased

metalltorud. Lisaks selgitas maamõõtja menetlusosalistele edastatud kutses, et piiride

kindlakstegemise põhjuseks on asjaolu, et Xxxx-Xxxxx kinnisasja omanik ei nõustunud

taastatud piirimärkide nr 7, 8 ja 9 asukohtadega maastikul.

Maamõõtja on mõõdistatava Xxxxx katastriüksuse piiriprotokollis LY2105202559 (lisa 2, dtl

168-173) selgitanud, et võttis piiripunktide nr 7, 8 ja 9 asukoha määramisel aluseks Xxxx-

Xxxxx katastriüksuse plaanil (kaebuse lisa 11, dtl 118) näidatud piiripunktide nr 1, 2, 3 ja 4

vahelised joonepikkused. Xxxx-Xxxxx katastriüksuse plaanil on piirilõik 1-4 kujutatud

sirgjoonena, läbides piiripunkte nr 2 ja 3. Xxxx-Xxxxx katastriüksuse piiripunktide nr 3 ja 4

vahelisele piirijoonele on külgneva Mulgi (kt xxxxx:xxx:xxxx, sihtotstarve maatulundusmaa

100%, ro nr 2011739, mõõdistatud suvalises ristkoordinaatide süsteemis, maakatastris

registreeritud 17.11.2000, maa ostueesõigusega erastamine) katastriüksuse mõõdistamisel

paigaldatud piirimärk nr 20 (ühine mõõdistatava Xxxxx katastriüksuse piiripunktiga nr 6)

(lisa 5 (dtl 204-226) lk 18 - plaan). Mõõdistustööde läbiviimisel tuvastas maamõõtja, et Mulgi

katastriüksuse maastikult leitud piiritähiste nr 20 ja 19 (ühine Xxxx-Xxxxx katastriüksuse

piiripunktiga nr 4) mõõdistusandmed on kooskõlas maakatastris registreeritud andmetega.

Arvestades maastikult leitud Mulgi katastriüksuse piirimärke piiripunktides nr 19 ja 20,

taastas maamõõtja nimetatud piirimärkide vahelise piirilõigu pikendusele mõõdistatava

Xxxxx katastriüksuse piiripunktid nr 7, 8 ja 9. Piiripunkti nr 9 asukoha taastamisel võttis

maamõõtja aluseks Xxxx-Xxxxx katastriüksuse piirilõigu 22-1 vahelise pikkuse piki tee äärt

ning 24195 Sudiste tee ja varasema Xxxxx katastriüksuste piiriprotokollid (lisa 6 dtl 227 ja

lisa 2 (dtl 168-173) lk 9), mille kohaselt asub nende kahe kinnisasja ühine piir 24195 Sudiste

tee telgjoonest 7,5 m kaugusel.

Piiride kindlakstegemiseks viis maamõõtja 07.12.2021 maastikul läbi piiride

kindlakstegemise maakorraldusliku toimingu. 07.12.2021 maastikul toimunud piiride

kindlakstegemise toimingust võttis osa Xxxxx kinnisasja omanik Y.Y ja Xxxx-Xxxxx

kinnisasja omanik X.X. Maakorralduse läbiviija määras piiride kindlakstegemise tulemusel

ülemõõdistatava Xxxxx katastriüksuse piiritähisteks piiripunktidesse nr 7, 8 ja 9 tema poolt

varem paigaldatud metalltorud ning piir kulgeb piiripunktide nr 7, 8 ja 9 vahel sirgjooneliselt.

Metalltoru piiripunktis nr 9 asub 24195 Sudiste tee telgjoonest 7,5 m kaugusel.

Xxxxx kinnisasja omanik Y.Y ja 24195 Sudiste tee kinnisasja omaniku volitatud asutuse

Transpordiameti esindaja K. R nõustusid piiride kindlakstegemise tulemustega ning

allkirjastasid piiriprotokolli nr LY2105202559, andes sellega nõusoleku piiride

kindlakstegemise tulemustele. Xxxx-Xxxxx kinnisasja omanik X.X piiride

kindlakstegemise protokolli ei allkirjastanud ning seetõttu puudus kinnisasja omaniku

nõusolek piiriandmetes muudatuste tegemiseks.

Maa-ameti katastrimõõdistamise ja –kontrolli osakond teostas 15.03.2022 maakorralduse

läbiviija V. L esitatud andmete kontrollimiseks välimõõdistuse, mille käigus kontrolliti

mõõdistatava Xxxxx ja piirnevate katastriüksuste moodustamise aluseks olevaid

mõõdistusandmeid. Teostatud kontrollmõõdistamise ja kameraalse andmete analüüsi

tulemusel selgus mh, et piirimärgid piiripunktides nr 6, 7, 8 ja 9 on koordineeritud riikliku

põhivõrgu suhtes nõutava täpsusega. Tööde teostamise ja tuvastatud tulemuse kohta koostas

Maa-ameti katastrimõõdistamise ja –kontrolli osakond 23.03.2022 akti nr 5381/22 (lisa 7, dtl

228-247).

28.11.2022 kirjaga nr 11-2/22/20509 “Ühiste piiripunktide asukoha määramisest Xxxxx ja

Xxxx-Xxxxx katastriüksustel” (kaebuse lisa 1, dtl 64-69) edastas katastripidaja Xxxx-Xxxxx

kinnisasja omanikule X.X-ile kirja selgitades piiride kindlakstegemise vajadust ning

maamõõtja poolt katastripidajale esitatud piiride kindlakstegemise tulemust ja paludes

maaomaniku seisukohta läbiviidavale piiride kindlakstegemise toimingule vastavalt

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1. Xxxx-Xxxxx kinnisasja omanik

esitas 06.12.2022 kirjaga “Vaie Xxxxx katastriüksuse ja Xxxx-Xxxxx katastriüksuse

piirimärkide osas” (Maa-ameti dokumendi-haldussüsteemis registreeritud 13.12.2022, nr 11-

2/22/20509-2 all) vastulaused piiride kindlakstegemise tulemustele (kaebuse lisa 2, dtl 76-77).

Esitatud seisukohas toob maaomanik välja, et piiripunktid nr 7, 8 ja 9 on mõõdistamisel

paigaldatud Xxxx-Xxxxx katastriüksusega kattumisse. Maaomanik selgitab, et metalltoru

piiripunktis nr 8 hävines Xxxxx kinnistul paikneva Xxxxx süvendamise ja hilisema maastiku

planeerimise käigus ning piirimärk nr 9 on hävinenud teehoolduse käigus. Maaomaniku

arvamusel peab Xxxx-Xxxxx katastriüksuse maantee äärsete piiripunktide nr 22 ja 1 vaheline

joonepikkus olema 88 meetrit.

Maa-ameti peadirektor võttis 08.03.2023 vastu korralduse nr 1-17/23/543 “Otsus Xxxxx,

Xxxx-Xxxxx ja 24195 Sudiste tee katastriüksuste ühiste piiripunktide asukoha määramisest”

[edaspidi ka Korraldus nr 543 (kaebuse lisa 3, dtl 78-87)], millega otsustati piiride

kindlakstegemise dokumentide alusel määrata Xxxx-Xxxxx ja ülemõõdistatava Xxxxx

katastriüksuste ühisteks piirimärkideks maastikul taastatud ja koordineeritud metalltorud

piiripunktides nr 7 ja 8 ning Xxxx-Xxxxx, 24195 Sudiste tee ja ülemõõdistatava Xxxxx

katastriüksuste ühiseks piirimärgiks maastikul taastatud ja koordineeritud metalltoru

piiripunktis nr 9 ja määrata piirimärkide asukohad vastavalt 12.12.2021 registreerimiseks

esitatud Xxxxx katastriüksuse mõõdistusandmetele. Korralduse 543 otsuse osas (punkt 3)

põhjendati, miks ei ole Xxxx-Xxxxx kinnisasja omaniku esitatud seisukohad õiged ega

asjakohased.

Kaebaja esitas 24.03.2023 Korraldusele nr 543 vaide (kaebuse lisa 4, dtl 88-90), tuues selles

välja, et jääb oma varem esitatud seisukohtade juurde ning märgib mh ka seda, et tema

hinnangul ei otsitud võimalikke piirimärke piisavalt põhjalikult. Samuti ei ole arvestatud

kasvava metsaga, mis kaebaja sõnul on istutatud Xxxxx kinnisasjale kuni piirini.

Maa-ameti peadirektor jättis 05.05.2023 korraldusega nr 1-17/23/1019 “Vaideotsus (Xxxxx,

Xxxx-Xxxxx ja 24195 Sudiste tee katastriüksuste ühiste piiripunktide asukoha määramisest)”

[edaspidi ka Korraldus nr 1019 (kaebuse lisa 6, dtl 95-103)] vaide rahuldamata, kuna jäi

Korralduses nr 543 antud selgituste juurde ning andis täiendavad selgitused, et miks ei ole

võimalik konkreetsel juhul arvestada piiride kindlakstegemisel valduse ulatust, sh kasvavat

metsa ning milline tähtsus on piiride kindlaks tegemisel abrissil.

Septembris 2023 tuvastati Korralduses nr 543 ilmne ebatäpsus katastriüksuse 24195 Sudiste

tee katastritunnuses ja see parandati Maa-ameti peadirektori 07.09.2023 korraldusega nr 1-

17/23/1931 “Maa-ameti peadirektori 08.03.2023 korralduses nr 1-17/23/543 „Otsus Xxxxx,

Xxxx-Xxxxx ja 24195 Sudiste tee katastriüksuste ühiste piiripunktide asukoha määramisest“

ilmse ebatäpsuse parandamine” (lisa 8, dtl 248-249).

Korralduse nr 543 ja Korralduse nr 1019 ning Xxxxx kinnisasja omaniku 12.07.2023 avalduse

alusel on Xxxxx katastriüksuse ülemõõdistamise kanne maakatastrisse tehtud (vt lisa 11, dtl

262-263) ja maaomanikule saadetud teatis katastrikannete tegemise kohta (lisa 12, dtl 264-

265).

5.2. Vastustaja märgib, et vaidlustatud korraldus nr 543 on vastu võetud maakatastriseaduse

(edaspidi MaaKatS) § 4 lõike 41, § 8 lõigete 1 ja 31, § 16 lõigete 7 ja 8, § 17 lõike 10 ning

maakorraldusseaduse (edaspidi MaaKS) § 15 lõike 5 ja maakorralduse läbiviija esitatud piiri

kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel.

Katastripidaja pädevus otsustada piiri asukoht tuleneb MaaKS-i § 15 lõikest 5, mille kohaselt

otsustab kinnisasja piiri asukoha katastripidaja juhul, kui kinnisasjade omanikud piiri

asukohas kokkuleppele ei jõua. Vastavalt MaaKS-i § 15 lõikele 3 tuleb maamõõtjal piiri

asukoha kindlaks tegemisel lähtuda eelkõige kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või

asjakohases registris leiduvatest andmetest ning piirimärkidest. Kui eelnimetatud andmete

alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle

asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 129 lõigete 2 ja 3 kohaselt.

MaaKatS-i § 16 lõikele 2 vastutab maamõõtja tema teostatud mõõdistamise andmete õigsuse

ja katastrimõõdistamise seaduslikkuse eest. MaaKatS-i § 17 lõikes 11 sisalduva volitusnormi

alusel on keskkonnaminister 14.08.2018 kehtestanud määruse nr 30 “Katastriüksuse

moodustamise kord” (edaspidi KMK), mille §-s 17 on sätestatud katastriüksuse piiride

mõõdistamise tehnilised nõuded. KMK § 17 lõige 14 sätestab, et katastrimõõdistamisel

määratud piiripunkti plaanilise asendi suurim lubatud erinevus võrreldes varasemate

mõõdistamisandmetega on tiheasustusega alal 0,20 meetrit ja muul alal 0,70 meetrit.

KMK § 12 lõige 1 sätestab, et piiri määramisel maastikul peab maamõõtja arvestama

maastikul olevate piirimärkide, maastikusituatsiooni, puudutatud katastriüksuste alusandmete

ja katastriüksuse varasema piirikirjeldusega. Hävinenud piirimärgi taastamist reguleerivad

sama paragrahvi lõiked 4-7, kus lõige 6 sätestab, et aerofotogeodeetiliselt mõõdistatud

piirimärgi taastamisel määratakse taastatava piirimärgi asukoht, arvestades puudutatud

katastriüksuste mõõdistamisandmeid, olemasolevate piirimärkide asukohti maastikul,

katastriüksuse alusandmeid ja maastikul olevat situatsiooni piiripunkti suhtes. Vastuoluliste

andmete korral tehakse kinnisasja piir kindlaks MaaKS-i § 15 alusel.

MaaKatS-i § 17 lõige 4 sätestab, et kui katastrimõõdistamise käigus selguvad vastuolulised

piiriandmed või on tuvastatud, et piirimärkide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse

kantud piiriandmetega või maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki, tuleb kinnisasja piir

kindlaks teha MaaKS-i § 15 alusel, mille lõige 1 sätestab kohustuse viia läbi piiride

kindlakstegemise maakorralduslik toiming olukorras, kus selleks on vajadus või kinnisasja

omanik seda taotleb.

MaaKatS-i § 8 lõike 31 kohaselt moodustab katastripidaja piiri kindlakstegemise toimingu

korral katastriüksuse ja määrab selle piiri asukoha piiri kindlakstegemise dokumentide alusel.

MaaKatS-i § 17 lõige 10 täpsustab, et MaaKS-i §-s 15 sätestatud piiri kindlakstegemise korral

määrab katastripidaja katastriüksuse andmed MaaKatS-i § 16 lõike 7 alusel, mille kohaselt

moodustab katastripidaja katastriüksuse esitatud mõõdistusandmete ja olemasolevate

katastriandmete alusel ning määrab selle pindala piiripunktide andmete alusel ja kõlvikud

kõlvikukaardi andmete alusel. Katastripidaja hinnangul on käesolevas asjas piiri

kindlakstegemise käigus arvestatud MaaKS-i § 15 lõikes 3 tooduga ja sellest lähtuvalt saab

otsustada ka piiri asukoha. Sh on katastripidajal MaaKatS-i § 16 lõikest 8 tulenevalt õigus

otsustada uute mõõdistusandmete alusel ka kõikide puudutatud katastriüksuste piiripunktide

andmete muutmine, määrata piiripunktide andmete alusel puudutatud katastriüksuste pindala

ja kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud.

Selgitame, et piiride kindlakstegemise menetluses tuleb kõiki piiriandmeid hinnata ühtses

kogumis. KMK § 12 lõige 6 sätestab eelnevalt aerofotogeodeetiliselt mõõdistatud piirimärgi

taastamise reeglid ehk aluseks on dokumentides, sh abrissil esitatud andmed. Seetõttu on

maamõõtja piiri asukoha määramisel võtnud aluseks mh ka abrissil esitatud andmed.

Maamõõtja ei saa alusandmetest kõrvale kalduda, vaid tal tuleb piir kindlaks teha selliselt,

nagu see esmamõõdistamisel määrati.

5.3. Kõnealuses piirkonnas registreeriti maakatastris esimesena 07.07.1999 Xxxx-Xxxxx

(endine Xxxxx I) katastriüksus. Xxxx-Xxxxx katastriüksuse mõõdistas aerofotogeodeetilisel

meetodil OÜ Mulgi Maamõõdubüroo (maakorraldustööde tegevuslitsents nr 255 MA-k,

käesoleval ajal kehtetu) maamõõtja T. Ki septembris 1998. Xxxxx I maaüksuse asendiplaani

(koostamise kuupäev puudub) koostas mõõdistustöid teostanud maamõõtja. Xxxxx I maatüki

abrissil (lisa 9, dtl 250) kujutatu kohaselt on piirilõigu 3-4 vaheline joonepikkus 158 m ning

Sudiste teega piirneva piirilõigu 22-1 vaheline joonepikkus 56 m. Mõõdistusandmete alusel

koostati katastriüksuse plaan mõõtkavas 1:10 000. Katastriüksuse plaanil on mh kujutatud

piirilõiku 1-4 vahel sirgjooneliselt. Vastavalt 25.02.1999 koostatud piiriprotokollile on piir ja

piirimärgid õigustatud subjektile X.X-ile kätte näidatud. X.X allkirjastas piiriprotokolli ning

kinnitas seeläbi piirimärkide asukohtadega tutvumist ja temale piirimärkide alalhoiukohustuse

teatavaks tegemist. Piiriprotokolli kohaselt on piiripunktides nr 1, 2, 3 ja 4 (ühine Mulgi

katastriüksuse piiripunktiga nr 19) maastikul raudtorud. Aerofotogeodeetilist

mõõdistamisviisi kasutati hajaasustusega aladel maareformi algusest kuni 20.01.1999, mil

jõustus Vabariigi Valitsuse 05.01.1999 määrusega nr 7 kinnitatud “Katastrimõõdistamise

kord”.

Vastustaja selgitab, et aerofotogeodeetiline meetod on maareformi käigus kasutatud

mõõdistusviisidest kõige ebatäpsem, sest selle meetodi puhul mõõdeti piirilõikude

joonepikkused mõõdulindiga, piiripunktide koordinaate ega sisenurki üldjuhul ei mõõdetud.

Joonepikkused mõõdeti tavaliselt meetri täpsusega. Piiripunktide asukoha täpsemaks

kirjeldamiseks koostati välijoonis ehk abriss, millel näidati ära piirimärkide paiknemine

loodusobjektide (teed, kraavid, hooned jne) suhtes. Katastriüksuse plaani koostamiseks

kasutati aerofotoplaane, millele kanti piiripunktid situatsioonielementide abil. Katastriüksuse

plaani graafilist osa mõjutavad mh alusplaani (aerofotoplaani) ebatäpsus ning piiripunktide

plaanile kandmise ebatäpsus. Katastriüksuste piir määrati piirimärkidega looduses, mis

seejärel maaomanikele ja piirinaabritele kätte näidati ning sellest tulenevalt omavadki piiri

kindlakstegemisel suuremat tähtsust maastikul säilinud esialgsed piirimärgid.

Xxxxx (endine Xxxxx 31) katastriüksus moodustati plaani- või kaardimaterjali alusel ja

registreeriti maakatastris 27.03.2001. Vastavalt 02.01.2001 koostatud piiriprotokollile (lisa 3

lk 9) on piir ja piirimärgid õigustatud subjektile Margus Heiläle kätte näidatud. Margus Heilä

allkirjastas piiriprotokolli ning kinnitas seeläbi katastriüksuse piiri maastikul kättenäitamist

vastavalt Xxxxx katastriüksuse plaanile. Piiriprotokolli kohaselt kulgeb piir piirimärkide nr 9

ja 1 vahel piki Sudiste tee eraldust, tee telgjoonest 7,5 m kaugusel ning piirimärkide nr 6, 7, 8

ja 9 vahel on ühine piir Xxxxx I katastriüksusega.

24195 Sudiste tee (endine T-24195 Sudiste tee) katastriüksus moodustati plaani- või

kaardimaterjali alusel ja registreeriti kõnealuses piirkonnas maakatastris viimasena, s.o

16.05.2003. 26.11.2002 koostatud katastriüksuse plaanil on kujutatud piirilõigul 43-44 ühist

piiri Xxxxx katastriüksusega (endine Xxxxx 31) (lisa 10, dtl 251). Vastavalt 26.11.2002

koostatud piiriprotokollile kulgeb moodustatava katastriüksuse piir piirilõigul 43-44

paralleelselt tee teljega 7,5 m kaugusel tee teljest (lisa 6, dtl 227).

Maakatastris registreeritud Xxxxx ja 24195 Sudiste tee katastriüksused on mõlemad

moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel. Selgitame, et plaani- või kaardimaterjali alusel

katastriüksuse moodustamisel moodustatakse katastriüksus, s.t määratakse maaüksuse pindala

ja piirid kindlaks plaani- või kaardimaterjali alusel ning looduses piiride ega situatsiooni

mõõdistamist ei toimu. Seega on tegemist moodustamisviisiga, mille puhul piiri asukoht

sõltub ka maakatastris varem registreeritud katastrimõõdistamise teel moodustatud piirnevate

katastriüksuste piiri asukohast ja aluskaardi täpsusest, mistõttu on ka katastriüksuse pindala

ebatäpne. MaaKatS-i § 20 lõike 14 kohaselt toimub plaani- ja kaardimaterjali alusel

moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamine katastrimõõdistamise teel

katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel.

Maamõõtja on kohustatud piiride kindlakstegemise käigus arvestama ühtses kogumis kõigi

MaaKS-i § 15 lõikes 3 nimetatud asjaoludega, sh maastikult leitud piirimärkidega. Käesoleval

juhul on maamõõtja katastripidaja hinnangul võtnud arvesse nii arhiividokumente kui ka

maastikult leitud piiritähiseid ühtses kogumis.

Vastavalt AÕS-i § 129 lõikele 2 peab kinnisasja omanik tagama piirimärgistuse säilimise. Ta

ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada. Kaebaja on väitnud, et maastikul maamõõtja

poolt taastatud piirimärgid (Xxxxx piiriprotokolli järgi numeratsiooniga 7, 8, 9) on arvatavasti

kadunud Xxxxx katastriüksusel asuva Xxxxx süvendamise käigus ja avaldab kahtlust, et kuna

maastikult ei leitud just neid piirimärke, mis tähistasid Xxxxx ja Xxxx-Xxxxx katastriüksuste

vahelist piiri, siis kaebaja arvates võivad need olla Xxxxx kinnistu omaniku poolt eemaldatud.

Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakond ei leidnud samuti maastikult jälgi

olemasolevatest piirimärkidest, kuid kaebaja hinnangul otsiti neid valest kohast. Maa-amet ei

saa võtta vastutust ega seisukohta piirimärkide kadumise osas, kuna nende säilimise tagamine

on omanike kohustus. Siiski ei pea Maa-amet põhjendatuks minna uuesti metallidetektoriga

piirimärke otsima kaebaja viidatud asukohast, kuna kaebaja sõnade kohaselt olid kõik

piirimärgid ühesugused ja kaebusele viidatud piirimärkide fotodele tuginedes võib eeldada, et

nii suured metalltorud on maastikul leitavad ka ilma vastava otsimistehnikata juhul, kui need

on säilinud. Praegusel juhul ei ole maamõõtja ega Maa-ameti mõõdistajad maastikult

piiripunktides 7, 8, 9 metalltorusid piiripunkti eeldatavast asukohast leidnud.

Kaebaja on taotlenud, et Xxxxx ja Xxxx-Xxxxx vaheline piirilõik tuleks ülemõõdistada

Xxxx-Xxxxx kinnisasja omaniku või tema poolt määratud volitatud isiku juuresolekul.

Esiteks selgitame, et ülemõõtmine ei muuda kindlakstehtud piiri asukohta. Ka piiride uuel

kindlakstegemisel tuleb lähtuda samadest algandmetest ning piiride kindlakstegemise tulemus

oleks seega sama. Kaebaja on 07.12.2021 toimunud piiri ja piirimärkide maastikul

kindlakstegemisel ja kättenäitamisel osalenud, seega jääb arusaamatuks, millist kaebaja

soovitud eesmärki ülemõõdistamine täidaks.

Samuti ei ole asjakohased metsamajanduskaval märgitud piirid, kuna metsamajanduskava

koostatakse katastriüksuse kaardil olevate andmete järgi, mitte vastupidi. Metsamajanduskava

koostamisel katastriüksuse piiride õigsust looduses ei hinnata, kuna katastrimõõdistamist on

vastavalt MaaKatS-i § 161 lõikele 1 lubatud teha vaid maakorraldustööde tegevuslitsentsi

omaval füüsilisel isikul ja katastripidajal. Seega ei oma teiste isikute poolt koostatud plaanid

õiguslikku tähendust katastriüksuse piiri määramisel. MaaKS-i § 15 lõike 3 kohaselt teeb

maakorralduse läbiviija piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või

asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel. Muud dokumendid piiri

määramisel asjakohased ei ole ja tähtsust ei oma.

Metsamajandamiskava koostamisele esitatavad nõuded on metsaseaduse § 11 lõigetes 3 ja 4

sisalduva volitusnormi alusel keskkonnaminister kehtestanud 16.01.2009 määrusega nr 2

“Metsa korraldamise juhend”, mille § 3 lõige 3 sätestab, et metsa kaardistamise aluseks on

Eesti põhikaart ja katastriüksuse plaan. See tähendab, et metsamajandamiskava koostamisel ei

mõõdistata ega kontrollita katastriüksuste piire maastikul, vaid piiriandmed võetakse üle

katastriüksuse plaanilt (maakatastri andmestikust). Kuna Xxxx-Xxxxx kinnisasja

metsamajandamiskava koostamise ajal, s.o 2012. aastal, oli võimalik huvitatud osapooltel

digitaalset katastri piirikihti kasutamiseks tellida, siis katastriüksuse plaanilt piiriandmete

ümberkandmise asemel võidi metsamajandamiskavade koostamisel kasutada digitaalseid

katastripiire. See selgitab, miks metsakorralduskaval on sarnased piirid 2012. aastal

maakatastrisse kantud piiridega.

Vastustaja esitab joonise: Katastriüksuse piir1d seisuga 01.01.2012 (dtl 163).

5.4. Kaebaja on soovinud, et piiri määramisel arvestataks Xxxxx kinnistule istutatud metsaga,

mis väidetavalt on istutatud katastripiirile. Selgitame, et valduse ulatuse saab AÕS-i § 129

lõike 2 järgi aluseks võtta üksnes siis, kui piiri asukohta ei ole muul viisil võimalik kindlaks

teha. Maa-amet ja maamõõtja on pidanud võimalikuks piiri asukoht kindlaks teha MaaKS-i §

15 lõike 3 esimeses lauses nimetatud dokumentide alusel, milleks on kinnistusraamatus,

maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvad andmed ning piirimärgid. Valduse

ulatuse arvestamine võib MaaKS-i § 15 lõike 3 teise lause kohaselt asjakohane olla üksnes

juhul, kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha. Maa-amet

on põhjalikult nii Korralduses 543 kui ka Korralduses nr 1019 selgitanud, millisel viisil on

piirimärkide asukohad tuvastatud. Arvesse on võetud nii piirnevate katastriüksuste

piiriandmed kui ka piirimärkide vahelised joonepikkused. Maamõõtja ja Maa-ameti hinnangul

on piirimärkide asukohad piisava täpsusega tuvastatud.

Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakond ei tuvastanud välikontrolli käigus

kaebaja viidatud aia olemasolu piiril ega piiri läheduses. Lisaks selgitab vastustaja, et Xxxxx

ja Xxxx-Xxxxx katastriüksuse algsetes moodustamise dokumentides puuduvad igasugused

viited piiril asuvale aiale, seega ei määraks aia asukoht ka aia olemasolul piiri asukohta.

5.5. Kokkuvõtvalt on Maa-amet seisukohal, et kaebus on alusetu ja põhjendamatu ning tuleb

jätta täies ulatuses rahuldamata.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD

6. Transpordiameti (Vabariigi Valitsuse kaudu) seisukoht

6.1. Riigitee nr 24195 Sudiste tee (katastritunnus 60001:006:0025) on riigile kuuluv tee, mille

osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet, kui Kliimaministeeriumi valitsemisala

valitsusasutus.

Transpordiamet ei ole esitanud Sudiste tee katastriüksuse piiripunktide asukoha määramisega

seoses mistahes pretensioone Maa-ametile.

Ühtlasi, arvestades, et kaebaja on vaidlustanud korraldused, mille on väljastanud Maa-amet,

siis puudub Transpordiametil pädevus ja alus hinnata vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse

üle.

7. Kolmas isik Y.Y omapoolseid seisukohti kohtu poolt määratud tähtajaks kohtule ei

esitanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsustes märgitut, asjakohaseid õigusnorme,

poolte kirjalikke ja suulisi seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende

vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus rakendada HKMS § 165 lg 2 toodut ehk kohus

jätab kaebuse rahuldamata, sest nõustub vaidlustatud korralduses ja selle kohta esitatud

vaidele tehtud vaideotsuses toodud piiri kindlaksmääramise osas toodud põhjendustega.

9. Kohus märgib, et kaebaja ei ole suutnud kohut veenda ja esitada tõendeid, millest nähtuks,

et vastustaja on Xxxxx ja Xxxx-Xxxxx katastriüksuste vahel oleva vaidlusaluse piirilõigu

piiripunktide 1, 2 ja 3 kindlaksmääramise osas langetanud õigusvastase otsuse. Sisuliselt

leiab kaebaja, et lisaks juba toimunud mõõdistustele ja piiri kindlaksmääramise toimingutele

tuleks kahe kinnistu vaheline piir määrata nii nagu näitab Maa-ameti 2018 aasta kaardil olev

registreeritud katastripiir ja selle määramise juures tuleks arvestada ka looduslikke märke,

milleks on Xxxxx kinnistule istutatud mets, mille piiriks on katastripiir ja Xxxxx kinnistu

omaniku poolt rajatud aed mis asub Xxxxx kinnistu ja Xxxx-Xxxxx kinnistu piiril.

10. Kohus märgib lisaks vaidlustatud haldusaktides toodule, et vastustaja on oma vastuses

kaebusele põhjalikult selgitanud nii piiri määramise protseduure kui ka läbi viidud toiminguid

ning esitanud oma väidete kinnituseks nii kaardi kui pildimaterjale. Samuti on vastustaja

selgitanud, et kaebuses mainitud aeda välikontrolli kontrolltoimingute läbiviimise ajal ei

tuvastatud ja igasugused viited sellele puuduvad ka Xxxx-Xxxxx katastriüksuse algsetes

moodustamise dokumentides. Kohus nõustub siinkohal vastustaja selgituse/järeldusega, et aia

asukoht ei saa seetõttu kuidagi määrata katastriüksuse piiri asukohta.

11. Kohus märgib oma seisukoha selgituseks, et vastustaja viitab täiesti õiguspäraselt ja

õigustatult kõigepealt asjaolule, et vajadus piiri kindlakstegemiseks kaebajale kuuluva Xxxx-

Xxxxx ja kolmandale isikule Y.Y-le kuuluva Xxxxx katastriüksuse vahel tekkis Xxxxx

katastriüksuse ülemõõdistamise tööde käigus, kuna selgus, et osa varasemalt paigutatud

piirimärke oli kadunud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Xxxxx katastriüksuse

katastrimõõdistamist tegi selleks pädevust ja litsentsi omav maamõõtja V. L. Vaidlust ei ole

ka selle üle, et Xxxxx katastriüksuse piiri kindlakstegemine ja kättenäitamine toimingutel

07.12.2021 osales kaebaja isiklikult, kuid ei ta jäänud rahule määratud piiri asukohaga ja

keeldus vastavat protokolli allkirjastamast. Sisulist vaidlust ei ole ka selles osas, et

ülemõõdistatava piiri kindlaksmääramisel erinevate katastriüksuste vahel tuleb arvestada väga

mitmeid asjaolusid ja hinnata neid komplekselt. Käesoleval juhul on vastustaja nii oma

vastuses kaebusele (viidatud käesoleva otsuse punktis 5.2) kui ka vaidlustatud haldusaktides

selgelt ja arusaadavalt viidanud õigusaktide sätetele, millele tuginedes ta otsuse langetas.

Kohus märgib ära, et sisuliselt ei vaidle kaebaja vastu vaidlustatud haldusaktide andmisel

välja toodud õiguslikele alustele ehk kohus järeldab, et selles osas ei ole otseselt

menetlusosaliste vahel vaidlust.

12. Kohus märgib, et vaidlust ei ole ka selles osas, et lisaks 07.12.2021 looduses toimunud

piiri kindlakstegemise ja kättenäitamistoimingutele litsentseeritud maamõõtja poolt teostas

vastustaja katastrimõõdistamise ja –kontrolli osakond 15.03.2022 maakorralduse läbiviija V.

L esitatud andmete kontrollimiseks välimõõdistuse, mille käigus kontrolliti mõõdistatava

Xxxxx ja piirnevate katastriüksuste moodustamise aluseks olevaid mõõdistusandmeid.

Teostatud kontrollmõõdistamise ja kameraalse andmete analüüsi tulemusel selgus mh, et

piirimärgid piiripunktides nr 6, 7, 8 ja 9 on koordineeritud riikliku põhivõrgu suhtes nõutava

täpsusega. Tööde teostamise ja tuvastatud tulemused on fikseeritud Maa-ameti

katastrimõõdistamise ja –kontrolli osakonna 23.03.2022 aktis nr 5381/22 (dtl 228-247).

Kohus märgib, et Maa-ameti peadirektor palus seejärel oma 28.11.2022 kirjaga nr 11-

2/22/20509 kaebaja seisukohta läbiviidava menetluse osas ja võttis pärast 06.12.2022 kaebaja

seisukoha saamist 08.03.2023 vastu korralduse nr 1-17/23/543 “Otsus Xxxxx, Xxxx-Xxxxx

ja 24195 Sudiste tee katastriüksuste ühiste piiripunktide asukoha määramisest” [edaspidi ka

Korraldus nr 543 (kaebuse lisa 3, dtl 78-87)], millega otsustati piiride kindlakstegemise

dokumentide alusel määrata Xxxx-Xxxxx ja ülemõõdistatava Xxxxx katastriüksuste ühisteks

piirimärkideks maastikul taastatud ja koordineeritud metalltorud piiripunktides nr 7 ja 8 ning

Xxxx-Xxxxx, 24195 Sudiste tee ja ülemõõdistatava Xxxxx katastriüksuste ühiseks

piirimärgiks maastikul taastatud ja koordineeritud metalltoru piiripunktis nr 9 ja määrata

piirimärkide asukohad vastavalt 12.12.2021 registreerimiseks esitatud Xxxxx katastriüksuse

mõõdistusandmetele. Kohtu hinnangul põhjendati Korralduse 543 otsuse punktis 3 piisava

põhjalikkusega, miks ei ole Xxxx-Xxxxx kinnisasja omaniku esitatud seisukohad õiged ega

asjakohased.

Kohus märgib ära ka asjaolu, et kaebaja on haldusmenetluses kasutanud 24.03.2023 vaide

esitamise õigust ja saanud 25.05.2023 vaideotsuse. Kohus leiab eeltoodut kokku võttes, et

käesoleval juhul puudub sisuliselt vaidlus selle üle, et kaebaja oleks jäetud ära kuulamata,

haldusorgan oleks jätnud täitmata uurimiskohustuse või oleks rikutud kaebaja kaebeõigust

haldusmenetluses ehk haldusmenetluse läbiviimisel ei ole rikutud selleks ettenähtud

menetluslikke tagatisi. Asjaolu, et kaebaja ei nõustunud läbiviidud haldusmenetluse tagajärjel

langetatud sisulise otsusega ei muuda menetlust õigusvastaseks.

13. Kohus märgib, et kohtu hinnangul on vastustaja mõlemas vaidlustatud haldusaktis piisava

põhjalikkusega selgitanud otsuse langetamise sisulisi ja õiguslikke põhjendusi ja jõudnud

õiguspärasele lahendusele. Kaebaja nõuet otsida veelkord metallidetektoriga piirimärke

olukorras, kus ta ise oli piiri kindlaksmääramise toimingute juures ja neid ei tuvastatud ja

lisaks ei tuvastanud neid varasemalt mõõdistust läbi viinud litsentseeritud maamõõtja ja

hilisemalt täiendava kontrolli läbiviijad, ei saa pidada põhjendatuks. Kohus märgib, et

kaebajal oli võimalik piiri määramise toimingute ajal ka ise tema väidetavad võimalikud

piirimärkide õiged asukohad maamõõdistajale kätte näidata, sest oma väitel ta teab kust neid

otsida tuleks. Lisaks on kaebaja vastavad väited selges vastuolus tema väljendatud

seisukohaga, et need piirimärgid on ilmselt kõrvaldatud Xxxxx puhastamisele järgnenud

tasandustööde käigus või siis ühe piirimärgi osas teehoiu tööde käigus ehk neid ikkagi

looduses ei eksisteeri.

14. Kohus märgib vaidlustatud haldusaktides toodut detailselt üle kordamata, et tekkinud

olukorras on vastustaja kohtu hinnangul teostanud piiride kindlakstegemise toimingud igati

asjakohaselt ja õiguspäraselt ning võtnud arvesse asjakohastes seadustes ja muudes

õigusaktides ettenähtud asjaolusid ning teinud muuhulgas ka kaebaja enda poolt allkirjastatud

esmaste katastriüksuse moodustamise dokumentide ja piiri kättenäitamise protokolli ning

abrissil olevate andmete kompleksel analüüsil õigesti kindlaks Xxxxx ja Xxxx-Xxxxx

katastriüksuste vahelise piiripunktide asukoha ja fikseerinud kõik eeltoodu igati õiguspäraselt

kõigepealt oma 08.03.2023 korralduses nr 1-17/23/543 “Otsus Xxxxx, Xxxx-Xxxxx ja 24195

Sudiste tee katastriüksuste ühiste piiripunktide asukoha määramisest” (dtl 78-87), millega

otsustati piiride kindlakstegemise dokumentide alusel määrata Xxxx-Xxxxx ja

ülemõõdistatava Xxxxx katastriüksuste ühisteks piirimärkideks maastikul taastatud ja

koordineeritud metalltorud piiripunktides nr 7 ja 8 ning Xxxx-Xxxxx, 24195 Sudiste tee ja

ülemõõdistatava Xxxxx katastriüksuste ühiseks piirimärgiks maastikul taastatud ja

koordineeritud metalltoru piiripunktis nr 9 ja määrata piirimärkide asukohad vastavalt

12.12.2021 registreerimiseks esitatud Xxxxx katastriüksuse mõõdistusandmetele. Samuti on

kohtu hinnangul õiguspärane ja põhjendatud vastustaja 05.05.2023 korraldusega nr 1-

17/23/1019 tehtud “Vaideotsus (Xxxxx, Xxxx-Xxxxx ja 24195 Sudiste tee katastriüksuste

ühiste piiripunktide asukoha määramisest)” (dtl 95-103)].

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud

15. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Teised menetlusosalised menetluskulude

hüvitamise toatulust tähtajaks ei esitanud ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik