2-24-109292/14 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1 (10)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg

03.07.2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-109292

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

321,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktiva

Finance

Group

OÜ

(registrikood

10746479), lepinguline esindaja PB

Kostja: XX (isikukood x)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista XXlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 128,98 eurot,

intress summas 6,89 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga

summas 5,56 eurot.

3. Välja mõista XXlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis alates 27.04.2024 kuni

põhinõude (128,98 euro) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid

mitte rohkem kui 123,42 eurot.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu intressi 22,57 euro ulatuses,

sissenõutavaks muutunud viivise 44,59 euro ulatuses ning sissenõudmiskulude 30 euro

nõudes.

5. Jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätta menetluskulud

49% ulatuses kostja kanda ning 51% ulatuses hageja kanda.

6. Välja mõista XXlt hageja Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 132,30 eurot.

7. Välja mõista XXlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (132,30 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

2 (10)

8. Kostjal käesolevas menetluses menetluskulusid tekkinud ei ole ja seega kostjale

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid pole.

9. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 182,74 eurot, intressi

29,46 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 50,15 eurot;

samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 27.04.2024 kuni põhinõude 182,74

eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 15,9% aastas.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja AS Inbank Finance ja kostja

09.04.2022 järelmaksulepingu nr. x, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Lepingu

kohaselt on krediidi kulukuse määr 38,38% aastas ja intressimäär 15,9% aastas.

3. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 08.11.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 29.11.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise

lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul. AS Inbank Finance loovutas 30.11.2022 kostja vastase nõude hagejale Aktiva

Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

4. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on omandanud teabe, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise

nõude. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja

sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur

analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole

sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu, siis lähtuti

sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad

olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust

põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult

kontrollinud

kostja

krediidivõimelisust,

teinud

kõik

endast

oleneva

kostja

krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui

kostja sissetulekud.

5. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja ei saa eeldada, et temale esitatud

andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta

VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste

võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Laenu võtmise

otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote

ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab

laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Kui tarbija enda tahtlik käitumine

3 (10)

toob kaasa tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamise ja krediidi andmise tarbijale, kes

tõeste ja täielike andmete esitamise korral poleks krediiti saanud, ei ole tarbijal õigus

tugineda VÕS § 403⁴ lg-le 6 ja krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti hindamine ei

too kaasa lg-s 7 nimetatud tagajärgi. Vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku

hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime

suhtes. Laenuandmisel ja -võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud,

mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua kliendile positiivset tulemust, samuti

kliendi hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiasutuse

hooletuseks.

6. Hageja esitas tõendina laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse

hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse.

Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud.

7. Inbank on teinud mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel. Pank eeldab, et tarbijatel on enda finantsseisundi (sh regulaarse

sissetuleku) kohta kõige täpsem informatsioon ning tarbijad esitavad pangale täpset ja tõest

informatsiooni. Pank kasutab riskipõhist lähenemist tarbijate sissetuleku kontrollimiseks.

Pank rakendab erinevaid riskikontrolle, mis võivad põhjustada negatiivse otsuse (näiteks

varasem maksekäitumine) või pangakonto väljavõtte esitamise kohustuse. Negatiivne otsus

või sissetuleku tõendamise kohustus rakendub ennekõike juhul, kui tarbija poolt esitatud ning

tema kohta erinevatest allikatest saadud informatsiooni kogumis vaadeldes tekib kahtlus

tarbija poolt esitatud informatsiooni õigsuses lähtuvalt panga varasemast kogemusest

sarnaste näitajatega tarbijagruppidega.

8. Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne

krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste

kohta. Seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda

kontoväljavõtet,

vaid

krediidiandjal

tuleb

adekvaatselt

hinnata

laenutaotleja

krediidivõimelisust. Pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu

informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi

summast. Kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille

puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid

ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu

kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust

ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale

jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti

usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta

täitma. Klient on sõlminud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on

arusaadavad. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest

ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Lepingu sõlmimisel oli kostja teadlik, et laen on

kohustus mida tuleb täita.

9. Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 363,98 eurot. Kostja kohustus kauba

eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja tagastas maksegraafiku

alusel põhiosa katteks 181,24 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 182,74 eurot.

10. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud

tasuma intressi. Lepingu punkti 6 kohaselt: Intressi arvestamine Teenuselepingu jõustumise

päevast (k.a.). Intressi arvestamisel lähtume tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevasest

aastast. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 15,9% aastas. Kostjal on

4 (10)

intressivõlgnevus alates 4. osamaksest, s.o 20.08.2022 kuni ülesütlemiseni 29.12.2022 kokku

summas 29,46 eurot (7,73+7,35+6,74+6,57+1,07=29,46). Kostja intressi tasunud ei ole.

11. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina

hageja poolt kostjale saadetud kirjad. Hageja sissenõudekulude summa 30 euro kujunemine:

01.12.2022 esimese tasulise kirja saatmine 5 eurot, 14.12.2022 teise tasulise kirja saatmine

5 eurot, 16.01.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega

tekkinud kulud 15 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud kokku 30

eurot.

12. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 182,74 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 30.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 26.04.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras

s.o 15,9% aastas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas

50,15 eurot.

13. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja

mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude

täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates

27.04.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,9% aastas.

14. Kostja on enne ülesütlemist tasunud esialgsele võlausaldajale kokku 80 eurot, mis on

läinud põhiosa katteks. Peale ülesütlemist on kostja tasunud hagejale 155 eurot, mis on

läinud põhiosa katteks. Kokku tasus kostja 235 eurot (155.00+80.00). Seega on kostjal

kokku tasumata põhiosa 128,98 eurot (363,98-235). Käesoleval juhul vastavalt lepingu

maksegraafikule tuli laen tagastada perioodil20.05.2022-20.12.2023 ehk kõikide osamaksete

tähtaeg oli hagi esitamisega saabunud. Käesoleval juhul vastavalt hagivaldusele sai kostja

laenu kokku summas 363,98 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik tasumised 235 eurot,

arvestada põhiosa katteks ning kostjal tuleb tagastada lepingute alusel saadud summa 128,98

eurot.

Kostja vastus

15. Pärnu Maakohtu 24.05.2024 määrusega võeti hagi menetlusse ja edastati kostjale

vastamiseks 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohtumäärus koos hagimaterjalidega

on kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teade avaldati

31.05.2024. Kostja, kes kohustus nõudele vastama hiljemalt 01.07.2024, ei ole nõudele

vastuväiteid esitanud.

Kohtu põhjendused

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole.

17. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

18. Hageja nõue kostja vastu tuleneb hageja ja kostja vahel 09.04.2022 sõlmitud

järelmaksulepingust (dtl 53-61), mis oma olemuselt on tarbijakrediidileping. VÕS § 402 lg

5 (10)

1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

19. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020

otsus asjas nr C-679/18). Riigikohus on oma praktikas korduvalt selgitanud, et tehingu

tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas

pooled sellele sõnaselgelt tuginevad.

20. VÕS § 406 lg 1 kohaselt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi

ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et

krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud

tingimustel ja tähtaegadel.

21. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud

keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra

arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse

määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.

22. Käesoleval juhul on krediidi kulukuse määraks 38,38%, mille kohus leiab olevat

kooskõlas seaduses sätestatud määraga.

23. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud

tingimustel

tagasi

maksma

(edaspidi

krediidivõimelisus)

ja

hindama

tarbija

krediidivõimelisust. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–

7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

24. Vastavalt KAVS § 49 lg-le 1 peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise

ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel

arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste

suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3)

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena;

5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

6 (10)

kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel

võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada

tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused,

sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe omandamiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 1. lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg-st 4

tulenevalt ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud

teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema

pangakonto väljavõte ja hinnata seda, kui muud andmed ei ole piisavad.

25. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 4034 lg 13 järgi

vaidluse korral tõendama krediidiandja.

26. Tallinna Ringkonnakohus on 8.11.2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55

osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna

Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu

28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja

krediidivõimelisust hinnanud“.

27. Kohus on 09.05.2024 kohtunõudega (dtl 104-107) kohustanud hagejat täiendavalt

selgitama ja tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjaga

krediidilepingu sõlmimisel.

28. Hageja ei ole täiendavaid selgitusi ega tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise osas esitanud. Hageja on märkinud, et kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada tasumata põhivõlgnevus

128,98 eurot (dtl 116-117).

29. Kohus märgib, et selleks, et kohus saaks kontrollida vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist, on vajalik näidata konkreetseid faktilisi asjaolusid selle kohta, mida

krediidiandja on teinud, et omandada teavet, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidilepingus kokkulepitud tingimustel laenu tagasi maksma, ja kuidas on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust, sh milliste kogutud andmete pealt on krediidiandja

teinud milliseid järeldusi. Samuti tuleb selgelt välja tuua, kust on andmed kogutud ja kuidas

on kostjalt saadud andmeid kontrollitud.

30. Hagiavaldusest nähtub, et krediidiandja on kostja krediidivõimelisuse hindamiseks

võtnud aluseks krediiditaotluses kostja poolt esitatud andmed igakuise sissetuleku ja

kohususte kohta. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest nähtuks, kuidas

krediidiandja kostja poolt avalduses toodud sissetulekute suurust ja regulaarsust või

kohustuste mahtu kontrollis. Kohtu hinnangul ei saa kostja laenutaotlus olla aluseks tema

finantsvõimekuse hindamisel. Hageja ei ole välja toonud, kuidas kontrolliti kostja

sissetulekuid ja olemasolevaid kohustusi. Samuti pole hageja välja toonud, et kostja enda

sissetulekute osas valeandmeid oleks esitanud või et kostja krediidiandja nõudmisel enda

7 (10)

finantsvõimekuse kohta täiendavaid andmeid esitanud ei oleks. Krediidiandja on teinud

päringu maksehäireregistrisse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Kohus leiab, et ainuüksi kehtivate maksehäirete puudumine ei saanud

tõendada kostja krediidivõimekust. Lisaks on taust.ee väljavõte tehtud 26.04.2024 (dtl 66)

ehk kohtule ei ole tõendatud, et laenuandja üldse lepingu sõlmimise ajal maksehäireregistrit

kontrollis.

31. Kohus leiab, et kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmides ei ole järgitud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole piisava hoolsusega kontrollinud kostja

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevaid andmeid.

32. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti.

33. Hageja on hagis välja toonud, et kostja sai soetada kauba maksumusega 363,98 eurot.

Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on

tasunud kokku 235 eurot.

34. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 08.11.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 62). 29.11.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale

teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul (dtl 63). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et ülesütlemise hoiatus on saadetud

kostjale tähitud kirjaga 08.11.2022, ning see on tagastatud 11.11.2022, ning ülesütlemise

teatis on edastatud kostjale tähitud kirjaga 30.11.2022 ja see on tagastatud 21.12.2022.

35. Riigikohus on varem leidnud, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale

tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse

korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud

tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt

Riigikohtu 25. aprilli 2012. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p 12). Tahteavalduse tähitud

kirjaga kättetoimetamise kohta TsÜS § 69 lg 3 korral on Riigikohus olnud seisukohal, et

tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja

sisu kohta ning seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga

tutvuda (vt nt Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-09, p 11 ja

Riigikohtu 25. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p 14). (vt RKTKo 2-15-

17677/33, p 13). Seega ei ole kostjale ülesütlemise hoiatust ja ülesütlemisavaldust kätte

toimetatud, ning lepingut ei öeldud lehtivalt ülesse.

36. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on

määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või

asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kuna kostja kohustus

tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel perioodil 20.05.2022-20.12.2023, siis muutus kogu

nõue sissenõutavaks 21.12.2023.

8 (10)

37. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

38. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 128,98

eurot.

39. Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 on rikkumise tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär oli 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli 2,5% aastas, mis 181-päevase perioodi eest

moodustas 3,52 eurot. Perioodil 01.07.2023 kuni lepingu lõppemiseni 20.12.2023 oli VÕS

§-s 94 sätestatud intressimääraks 4% ja seega moodustas intress 173 päeva eest 3,37 eurot.

Kokku moodustab intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses intressimääras perioodil

01.01.2023-20.12.2023 6,89 eurot. Arvutamisel on aluseks võetud, et perioodil 28.04.2022-

23.09.2022 tasus kostja võlgnevuse katteks 80 eurot, seega on intress arvestatud sumalt

283,98 eurolt.

40. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 30.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.04.2024

määras s.o 15,9% aastas. Hageja on viidanud Riigikohtu lahendis 3-2-1-120-08 (p 12)

esitatud seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas

ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab,

et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled

on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka

sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas

lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära

järgi.

41. Maakohus märgib, et hagile lisatud järelmaksulepingu tingimuste kohaselt on

intressimääraks 15,9% aastas ning viivisemääraks 15,9% aastas.

42. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda seaduse

alusel viivist seadusjärgses, s.o VÕS § 113 lg 1 teise lause järgses viivisemääras (analoogselt

VÕS § 4034 lg 7, mille kohaselt lepingus kokku lepitud intressimäär asendub seadusjärgse

intressimääraga). Kuna kohus on leidnud, et leping lõppes 20.12.2023, siis on hageja

õigustatud nõudma viivist alates 21.12.2023.

43. Eeltoodust tulenevalt tuleb sissenõutavaks muutunud viivist arvestada 128,98 eurolt

seadusjärgse viivisemääraga perioodil 21.12.2023 – 26.04.2024. Hageja ei ole täpsustanud,

mis ajal kostja tasus hagejale 155 eurot peale lepingu lõppemist.

44. Perioodil 21.12.2023 – 31.12.2023 moodustub viivis 0,41 eurot määraga 12,5% aastas

ning perioodil 01.01.2024 – 26.04.2024 summas 5,15 eurot määraga 12,5% aastas. Kokku

on sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga 5,56 eurot.

45. Hageja on esitanud ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõude.

46. Kohus on seisukohal, et tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue on põhjendatud

rahuldada seadusjärgses intressimääras selliselt, et põhinõudelt 128,98 eurolt kuulub

väljamõistmisele viivis alates 27.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

9 (10)

47. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot. Tartu

Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-s 9 märkinud, et: “VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt

ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude

osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu). Samas ei vabane

krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”.

48. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000 euro.

49. Hagiavalduse kohaselt kujunesid hageja sissenõudmiskulud 30 eurot järgmiselt:

01.12.2022 esimese tasulise kirja saatmine 5 eurot; 14.12.2022 teise tasulise kirja saatmine

5 eurot; 16.01.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega

tekkinud kulud 15 eurot. Hageja on sissenõudmiskulude tekkimise tõendina esitanud pdf-

formaadis dokumendi (dtl 67-87), milles on väidetavad kostjale saadetud kirjad. Kohus leiab,

et nimetatud tõend ei ole piisav sissenõudmiskulude tõendamiseks. Kirjad on tekstina ühes

failis, nende algus ja lõpp on raskesti eristatav ning on ilmne, et sellise failina neid kostjale

saata ei saanud. Kohus leiab, et VÕS § 1132 lg 2 näol ei ole tegemist seadustatud

hinnakirjaga, vaid piirmääradega hüvitiste välja mõistmisele. Seega nõudmaks konkreetset

summat meeldetuletuskirja eest, peab kahju tekkimine olema hageja poolt tõendatud. Kohus

on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kahju hüvitamise nõude eeldusi ega muid tekkinud

kulutusi ning kohus jätab sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.

50. Seega kuulub hagi rahuldamisele järgmiselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 128,98 eurot, intress 6,89 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis hagi esitamise seisuga 5,56 eurot, viivis alates 27.04.2024 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 123,42

eurot.

Menetluskulud

51. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda.

52. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 49% ulatuses kostja kanda ja 51% ulatuses hageja

kanda.

53. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud

riigilõivu summas 100 eurot, ning õigusabikulud 2 tunni eest summas 338 eurot (arvestusega

169 eurot/tund ilma käibemaksuta) (nimekirjas ekslikult märgitud 358, 2x169=338, mitte

358). Kokku 408 eurot. Samuti kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

10 (10)

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni.

54. Riigilõivu summas 70 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus

tuleneb riigilõivuseadusest. Seega on tegemist põhjendatud kuluga.

55. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud 2 töötunni eest, kokku 338 eurot (s.o 169

eurot/h ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tunnitasu ja ajakulu

põhjendamatult suured. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse

kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK

28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Kohus loeb põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Ajakulu

osas, arvestades, et tegemist on masshagiga, on kohus seisukohal, et põhjendatud ajakulu on

2 tundi. Lepingulise esindaja kulu põhjendatud kokku 200 eurot.

56. Põhjendatud kulu kokku 270 eurot.

57. Kuna kohus on hagi rahuldanud osaliselt 49% ulatuses, siis tuleb kostjalt välja mõista

menetluskulu hüvitamiseks 132,30 eurot. Kostjal menetluskulud puuduvad, seega kohus

kostja menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

58. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

59. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

Kohtunik