2-22-13412/99 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-13412

Tsiviilasi

Kaire Karu ja Heino-Hillar Oruli avaldus juurdepääsu

määramiseks avalikule teele

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. märtsi 2024 määrus

Kaebuste esitajad ja kaebuste

liigid

Kaire Karu ja Heino-Hillar Oruli määruskaebused

Kristin Karu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja I (avaldaja I) : Kaire Karu (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Määruskaebuse esitaja II (avaldaja II): Heino-Hillar Orul

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Määruskaebuse esitaja III: Kristin Karu (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Määruskaebuse

esitajate

I-III

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadid Küllike Namm ja Nele Tammemäe

Puudutatud isikud:

1. Eerik Kõuts (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava

2. Kairi Aaslaid (isikukood XXXXXXXXXXX)

3. Kaidi Liiv (isikukood XXXXXXXXXXX)

4. Kaspar-Villu Aaslaid (isikukood XXXXXXXXXXX)

5. Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu)

(registrikood 70004459)

6. Haljala vald (Haljala Vallavalitsuse kaudu)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 8. märtsi 2024 määrus ning saata tsiviilasi uueks

läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule.

2. Rahuldada Kaire Karu, Heino-Hillar Oruli ja Kristin Karu määruskaebused osaliselt.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

1. Kaire Karu (avaldaja I) ja Heino-Hillar Orul (avaldaja II; ühiselt: avaldajad) esitasid 9. septembril

2022 Viru Maakohtule avalduse avalikult teelt juurdepääsu määramiseks. Avaldajad palusid määrata

ööpäevaringse juurdepääsu XXX kinnistule (registriosa nr XXXXXXXX) üle Eerik Kõutsile

(puudutatud isik I) kuuluva XX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) 3 meetri laiuses ja 88 meetri

pikkuses vastavalt avaldusele lisatud skeemile. Avaldajad palusid kanda kinnistusraamatusse XX

kinnistu registriossa märkuse tähtajatu juurdepääsu kohta ööpäevaringselt jalgsi ja autotranspordiga

ning kohustada puudutatud isikut I andma vastav nõusolek.

Avalduse kohaselt on avaldajad XXX kinnistu ühisomanikud ja puudutatud isik I on XX kinnistu

omanik. Haljala Vallavalitsuse 30. juuni 2022 korralduse nr 216 kohaselt jagati XX kinnistu kaheks

katastriüksuseks (XX ja XXXXX). XXX kinnistu omanikud on kasutanud juurdepääsuna avalikule

teele XX kinnistu XXXXX katastriüksusel olevat pinnasteed. XXX kinnistule pääsuks kasutavad

avaldajad kokkuleppel YY kinnistu ja X kinnistu omanikega mahasõitu avalikult kasutatavalt

Mustoja-Haili-Vihula teelt nr 8870138 XX kinnistuni ja sealt edasi pinnasteed, mis kulgeb mööda

XX kinnistut.

Avaldajad tegid puudutatud isikule I ettepaneku teeservituudi seadmiseks ja selle kinnistusraamatusse

kandmiseks. Puudutatud isik I keeldus sellest leides, et XXX kinnistule pääseb ka teist teed pidi.

Puudutatud isiku I pakutud alternatiivne tee peaks minema üle X, Sagadi metskond 70 ja XY kinnistu,

kus ei tohi ega saa sõidukitega sõita. XY kinnistule tee rajamise võimatust on kinnitanud

Keskkonnaamet (I kd, tl 16).

XXX kinnistu on avaldajate elukoht ajal, mil seal on võimalik elada - tavapäraselt kevadest sügiseni.

XXX kinnistule on vajalik pääseda nii elanikel, kinnistu kasutajatel, jäätmeveoks ja vajadusel kiirabil

ning päästetehnikal. Põhjendatud ja otstarbekas on määrata tähtajatu, ööpäevaringne juurdepääs sealt,

kust see on ajalooliselt läinud. Juurdepääsu peab saama kasutada nii jalgsi kui sõidukitega. Avaldajad

palusid kanda juurdepääsutee kohta AÕS § 63 lg 1 p 4 ja § 141 lg 3 alusel kinnistusraamatusse

märkusse ning kohustada puudutatud isikut I andma vastav nõusolek.

Avaldajad taotlesid 17. juulil 2023 alternatiivselt, et juurdepääs toimuks XXX kinnistult avalikule

teele mööda XX ja XXXXX kinnistute piiri vastavalt lisatud skeemile ja fotole (II kd, tl 5-6). Skeem

ja foto on vaatega XXX kinnistu väravast mööda XX ja XXXXX kinnistu piiri. Rohelise joonega on

tähistatud tee osa, mida E. Kõuts kasutab ka ise oma maja juurde sõitmiseks ja sinise punktiirjoonega

uus osa. Juurdepääsuks ei ole vajalik tee ehitus. Vajalik on üksnes ühe peenikese puu läbimõõduga

kuni 8 cm ja põõsa eemaldamine (pildil nähtav). Avaldajad on nõus kandma vastavad kulud.

Avaldajatele kuulub ka XY kinnistu. XY kinnistu metsamaal on autodega sõitmine keelatud ja see on

ka objektiivselt võimatu, sest tegemist on pehme pinnasega (II kd, tl 16).

OÜ Lacados koostas 17. juuli 2023 XXX kinnistu juurdepääsutee eskiisprojekti (II kd, tl 33). Töö

koostamise üldiseks eesmärgiks oli rajada XXX kinnistule juurdepääs läbi XY ja Sagadi Metskond

70 kinnistu ning selgitada välja orienteeruv tee ehitusmaksumus. OÜ Lacados on orienteeruvaks tee

ehitusmaksumuseks märkinud 7651,20 eurot. Eskiisprojektis on märgitud, et senine juurdepääs XXX

kinnistule on läbi XXXXX ja XX kinnistute, mis ei vaja täiendavaid teeehituslikke kulutusi.

Eskiisprojektis on rõhutatud, et juurdepääs rajatakse Lahemaa looduspargi alal. Sellest tulenevalt

tuleb ehitusprojekt ja ehitamine kooskõlastada Lääne-Viru maakonna Keskkonnateenistusega.

Sõltuvalt Keskkonnateenistuse kooskõlastusest võib olla vajalik keskkonnamõjude eelhinnangu

läbiviimine. Selles osas saab kujundada lõpliku seisukoha oma ala spetsialist.

2. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu.

Puudutatud isik I ei nõustunud juurdepääsu määramisega üle XX kinnistu, sest XXX kinnistule on

olemas alternatiivne juurdepääs, mis ei läbi XX kinnistut. Ajalooliselt on XXX kinnistule juurdepääs

toimunud just üle X ja XY kinnistu.

X kinnistu kuulub Kristin Karule (puudutatud isik II; I kd, tl 43), kes on avaldajate lähikondne ning

XY kinnistu kuulub avaldajatele endale (I kd, tl 45). Vastavalt Vihula Vallavalitsuse 1. märtsi 1999

korralduse nr 73 p-le 3.1 (I kd, tl 47) peab X kinnistut läbiv tee jääma avalikuks kasutamiseks. Üle X

kinnistu nurga on võimalik pääseda XY kinnistule, millelt on lage ja mugav juurdepääs ka XXX

kinnistule. Avaldajad soovivad juurdepääsu üle XX kinnistu üksnes seetõttu, et teekond oleks 70 m

lühem.

Puudutatud isik I omandas XX kinnistu 1996. Siis pöördus tema poole avaldaja II palvega, et sõita

XXX kinnistule üle XX kinnistu. Puudutatud isik I andis selleks suulise nõusoleku kuni uute

asjaolude tekkimiseni. Puudutatud isiku I heatahtlikkusest ei saa kujuneda tema jaoks kohustust

igavesti lubada teed üle tema kinnistu.

Keskkonnaameti 22. augusti 2022 kirjast ei saa järeldada, et kuivõrd XY kinnistule ei ole tee

ehitamine võimalik, siis on ainuvõimalik juurdepääs üle XX kinnistu. XY kinnistule ei ole vaja teed

ehitada, sest seal on võimalik sõita ilma teed ehitamata. Ka XX kinnistule ei ole kunagi teed ehitatud.

Avaldajad ei ole tõendanud, et üle XY kinnistu ei ole võimalik autoga sõita.

Keskkonnaamet vastas puudutatud isikule I, et XXX maaüksusele on juurdepääs võimalik tagada nii

XX ja X kaudu lõunas kui ka X, YY, Sagadi metskond 70 ja XY maaüksuste kaudu põhjas (I kd, tl

70). Ka tsiviilasjades nr 2-17-9840 ja 2017-16430 on juurdepääsuteed määratud üle X kinnistu.

Puudutatud isik I on XX kinnistu jaganud kaheks katastriüksuseks ja taotletav juurdepääs lõikab

tekkiva X katastriüksuse maakorralduslikult sisuliselt kaheks. Puudutatud isik I soovib müüa X

katastriüksuse StyleTower OÜ-le (I kd, tl 48). StyleTower OÜ on ostu-müügi tehingust huvitatud

üksnes tingimusel, et X üksust ei hakka koormama servituut.

3. Puudutatud isik II nõustus avaldusega.

Ajalooliselt on XXX kinnistule toimunud juurdepääs üle XX kinnistu X katastriüksuse. Seda tõendab

Maa-ameti kaart aastast 1989, kuhu on märgitud juurdepääs XXX kinnistule üle XX kinnistu (I kd,

tl 101). Y kinnistu ei kasuta X kinnistut kogu ulatuses, vaid kuni õueväravani (I kd, tl 102). XYäärses

riigimetsas ja XY kinnistu metsamaal on autodega sõitmine keelatud ja see on ka objektiivselt

võimatu, sest tegemist on pehme pinnasega.

Puudutatud isik II ei nõustunud valla 7. oktoobri 2022 ettepanekus sätestatud tingimustel sõlmima

asjaõiguslepingut X kinnistu koormamiseks isikliku kasutusõigusega Haljala valla kasuks või

kokkuleppima sundvalduse seadmises (I kd, tl 106).

4. Kairi Aaslaid (puudutatud isik III), Kaidi Liiv (puudutatud isik IV) ja Kaspar-Villu Aaslaid

(puudutatud isik V) (YY kinnistu omanikud) leidsid, et XXX kinnistule on mõistlik juurdepääsu tee

määrata üle X, Sagadi metskond 70 ja XY kinnistu. Selline trajektoor ei sega kellegi olemasolevat

elukorraldust. Avaldajate taotletud tee üle YY kinnistu ei ole mõistlik. Üle XY kinnistu on

tegelikkuses sõidetud korduvalt. Faktiliselt ajab X kinnistul asju Sander Karu, kes on puudutatud

isiku II esindaja.

5. Eesti Vabariik (Riigi Metsamajandamise Keskuse kaudu; Sagadi metskond 70 kinnistu omanik)

märkis, et kuna kinnistu asub kaitsealal, peab tee rajamine olema kooskõlastatud kaitseala valitsejaga.

Kuna Keskkonnaamet ei ole pidanud võimalikuks tee rajamist XY kinnistule, siis ei pea

Keskkonnaamet ilmselt võimalikuks ka tee rajamist Sagadi metskond 70 kinnistule. Reaalservituut

on tasuline. Tasu suurus ei tohi olla väiksem tasu harilikust väärtusest. Kasutusõiguse tasu on

0,03 eurot ühe ruutmeetri kohta aastas, mis vastab varasemalt sarnasel eesmärgil kasutatava

kinnisasja eest tasutavale aastatasu suurusele, sellele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud

korras ja suuruses. Lisaks aastatasule tuleb juurdepääsutee kasutajal tasuda kõik juurdepääsutee

kasutamisega seotud seadusest tulenevad maksud ja koormised. Samuti teeb kasutaja omal kulul kõiki

töid, mis on vajalikud juurdepääsutee projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks.

6. Haljala vald (Haljala Vallavalitsuse kaudu) leidis, et XXX kinnistule peab juurdepääs toimuma

läbi X ja XY kinnistu, mitte läbi XX kinnistu.

Haljala vald on alustanud X kinnistut läbiva tee avalikku kasutusse määramist. Menetluses olev

Haljala valla üldplaneeringu kohaselt on X kinnistut läbiv tee planeeritud avalikku kasutusse, et

avalikkusel oleks võimalik pääseda randa. Menetluses oleva Haljala valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikul väljapanekul ajavahemikus

21. veebruar 2022 kuni 25. märts 2022 esitati Mustoja küla elanike poolt 8 arvamust, millega sooviti

säilitada juurdepääs kallasrajale läbi X kinnistu. XXX kinnistule oleks avalik juurdepääs kasutatav.

X kinnistut läbiv tee on varasemalt teises kohtumenetluses juurdepääsuteeks määratud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

7. Maakohus rahuldas avalduse ning määras XXX kinnistu omaniku kasuks 3 meetri laiuse ning

195,05 meetri pikkuse tähtajatu ning ööpäevaringse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele nii jalgsi

kui igat liiki sõiduvahendiga üle X kinnistu, Sagadi metskond 70 kinnistu ja XY kinnistu vastavalt

kohtumääruse kohustuslikuks lisaks olevale plaanile. XXX kinnistu omanikul tuleb tasuda Sagadi

metskond 70 kinnistu omanikule juurdepääsu tasu 0,45 eurot aastas, millele lisandub käibemaks.

Lisaks tuleb XXX kinnistu omanikul tasuda Sagadi metskond 70 kinnistu omanikule iga-aastaselt

tasuda maamaks Sagadi metskond 70 kinnistule langeva juurdepääsu aluse maa-alana 15 m2 katteks

vastavalt makse teostamise hetkel kehtivale maamaksu suurusele. Maamaksu tasumiseks vajalikud

andmed edastab koormatud kinnistu omanik koormava kinnistu omanikule selliselt, et makset oleks

võimalik tasuda maamaksu tasumiseks seaduses ettenähtut tähtajaks.

Maakohus määras, et juurdepääs ja juurdepääsu tasu maksmise tingimus märkusena tuleb kanda

kinnistusraamatu III jakku esimesele vabale järjekohale määruse p-s 2 nimetatud registriosadesse ja

lugeda, et kohtumäärus asendab selliselt X, Sagadi metskond 70 ja XY kinnistute omanike

tahteavaldusi KRS § 34¹ lg 1 tähenduses käesoleva määruse ja selle kohustuslikuks lisaks oleva plaani

alusel juurdepääsu servituudi ja määruse p-s 3 nimetatud tasu maksmise tingimust märkusena

sissekandmiseks kinnistusraamatu III jakku esimesele vabale järjekohale määruse p-s 2 nimetatud

registriosadesse. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on AÕS § 156 lg 1 eeldused juurdepääsutee määramiseks

täidetud. Avaldus kuulub rahuldamisele, kuid mitte avaldajate taotletud viisil. Maakohus leidis, et

asjaolusid ja ümbritsevaid kinnistuid arvestades on juurdepääs kõige mõistlikum ja optimaalsem üle

X, Sagadi metskond 70 ja XY kinnistute. Y kinnistule on antud juurdepääs varasema kohtulahendiga

üle X kinnistu. Seega on tegemist teega, mille mõjudega on X kinnistu omanikud aastate jooksul

arvestanud ja millel on väljakujunenud kasutamisjäljed. Sama rada mööda peaks hakkama kulgema

Haljala valla kehtiva korralduse alusel mereni juurdepääsu tagamine avaliku kasutusena ja avalikes

huvides. Asjaolu, et käesoleva menetluse raames selgunud sundvalduse seadmise küsimus, ei

tähenda, et Haljala Valla 1999. a korraldus oleks tühistatud.

Maakohus nõustus osaliselt avaldajate väitega, et keskkonnanõuded ei võimalda XY kinnistule teed

rajada (Keskkonnaameti kiri I kd, tl 16). Keskkonnaamet on samas silmas pidanud teed

ehitusseadustiku § 91 jj tähenduses. Küll aga on looduskaitsealadel teeradasid. Sagadi metskond 70

kinnistu omanik on menetluse lõpuks juurdepääsu määramisega nõustunud.

Avaldajad on väitnud, et XY kinnistut planeeritakse teha looduskaitseliseks objektiks (II kd, tl 140

pöördel) ja et selles osas toimub inventuur (II kd, tl 143). Maakohus leidis, et see mõjuta käesoleval

ajal juurdepääsu vaidluse lahendamist. Keskkonnaameti selgitusest nähtuvalt pidanuks viidatud

inventuuri andmed olema esitatud juba 1. oktoobriks 2023. Keskkonnaameti 9. novembri 2023

vastusest nähtuvalt (II kd, tl 180) tähendaks piirkonna range kaitse eelkõige raiete ja ehitustegevuse

keeldu. Keskkonnaameti 30. novembri 2023 vastusest (II kd, tl 184) nähtub, et XX ja XXXXX

kinnistul ei ole metsaelupaika inventeeritud. Maakohus tuvastas visuaalsel vaatlusel, et juurdepääs X,

Sagadi metskond 70, XY kinnistute kaudu ei eelda puude raiumist. Samuti ei ole vaja ehituslikult

teed rajada, vaid juurdepääs seisneb olemasoleva ja inimtekkeliselt juba väljakujunenud raja

kasutamises.

Y kinnistu omanik on kasutanud piki X kinnistut kulgevat loodusliku aluspinnasega piisavalt tugevat,

selgelt markeerunud, väljakujunenult nähtavate autojälgedega teerada 2019 aastast tsiviilasjas 2-17-

16430 tehtud kohtumääruse alusel (II kd, tl 117). Puudub mistahes takistus, et seda ei saaks kasutada

oma kinnistuni jõudmiseks ka avaldajad. Ka looduskaitselised piirangud ei ole sealtkaudu kulgemisel

takistuseks kuni sinna ei ehitata teed ehitusseadustiku mõistes.

Paikvaatlusel (II kd, tl 122) nähtus, et XY kinnistu nurgast XXX kinnistu esimese kokkupuuteni, on

läbitav tee ja seda kinnitab puudutatud isiku I (I kd, tl 41). Maakohus nõustus YY kinnistu omanikega,

et teerada on võimalik kohendada - renoveerida paari liivakoormaga. Avaldajad ei ole ümber lükanud

YY kinnistu omanike väidet, et avaldajad on seda rada kasutanud tünnisauna transportimiseks. Seega

ei ole põhjendatud avaldajate väide, et tee ei ole pehmuse ja vesisuse tõttu kasutatav. See, et teerada

oli ühel korral ajutiselt läbimatu, ei saa olla aluseks sealtkaudu juurdepääsu lugemisel teostamatuks.

On ainumõistlik kasutada juba väljakujunenud teerada piki X kinnistut, mida mööda on juurdepääsu

õigus varasemalt antud ka (XY ja XXX kinnistuga piirnevale) Y kinnistule, üle Sagadi metskond 70

kinnistu nurga ning piki XY kinnistu serva. Sellega ei tükeldata ühtegi kinnistut (majandamist ja

elukondlikult häirivalt) keskelt pooleks, rada kulgeb piki kinnistute piire ja on rohkem kui pooles

ulatuses juba ka varasemalt juurdepääsuna kasutusel. Kinnistute omanike õiguste kitsendamine on

kompenseeritav juurdepääsutasuga.

Maakohus leidis, et avaldajate pakutud alternatiivne juurdepääsu tee, mis läheks mööda XX ja

XXXXXX kinnistu piiri, ei ole mõistlik. Seal ei ole täies pikkuses vajadusel autoga läbimiseks

võimalikku rada ning eeldaks puude maha võtmist, mida ilma vältimatu vajaduseta ei peaks

looduskaitselisel alal tegema. Keskkonnaameti selgituste kohaselt pole raie lubatud (II kd, tl 180-

186). Maakohus leidis, et XX kinnistu jagamisel kaheks katastriüksuseks (X ja X) ei oma

juurdepääsutee valikul mõju.

Avaldajate esimeseks valikuks olnud juurdepääs üle XX kinnistu X katastriüksuse on erinevate

kinnistute omanike huvide tasakaalustamiseks kõige keerukam. Juurdepääs eeldaks X, X, X, XX

kinnistu kasutamist. Seda juurdepääsu varianti peab võimalikuks vaid X kinnistu. Kui neljast

potentsiaalselt koormatava kinnistu omanikust kolm ei näe põhjust ega alust sealtkaudu juurdepääsu

võimaldada, tähendab see inimeste vaheliste emotsionaalsete pingete eskaleerumist.

Maakohtu valitud juurdepääsutee osas ei ole avaldajad ei esitanud arvutusi ega andmeid

juurdepääsutasu määramiseks. Maakohtul puuduvad andmed, et XY ja X kinnistu omanikud oleks

tasu määramist taotlenud ja/või selle suurust pakkunud/väljaarvestanud (vt III kd, tl 2). Maakohus

leidis, et sundkorras pole alust neile tasu määrata. Ükski kolmest kinnistu omanikust - X, XY, Sagadi

metskond 70 - keda määratav juurdepääs hõlmab, ei ole esile toonud, kui suures ulatuses igaühel

koormatava kinnistu väärtus juurdepääsu tõttu väheneks, milline oleks kinnistu väärtus ilma

koormatiseta ja milline võiks sellest tulenevalt, diskontomäära arvestades, olla õiglane juurdepääsu

tasu.

Maakohus leidis, et Sagadi metskond 70 omanikule tuleb tasu määrata arvestades taotlust TsMS § 233

alusel. Ebamõistlik oleks nõuda temalt kinnistu väärtuse vähenemise tõendamist. Sagadi metskond 70

kinnistut riivab juurdepääs äärmiselt marginaalselt. Kuivõrd kinnistule ei rajata teed ehitusseadustiku

tähenduses, siis langevad ära tee projekteerimise, ehitamise ja hooldamise kulud.

Maakohus leidis, et TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda,

sest antud juhul tehakse lahend nii avaldajate kui ka puudutatud isikute jaoks saabuva õigusselguse

huvides ja seetõttu jäävad iga menetlusosalise menetluskulud sama sätte alusel iga menetlusosalise

enda kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED

8. Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebused, milles vaidlustavad maakohtu

määrust nii XXX kui XY kinnistu omanikena. Avaldajad paluvad tühistada maakohtu määruse

juurdepääsu viisi osas ja teha uus määrus, millega määrata 3 m laiune ja 115 m pikkune tähtajatu ning

ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele nii jalgsi kui igat liiki sõiduvahendiga üle XX

kinnistu YY kinnistu vastavalt avaldajate poolt 16. augusti 2023 menetlusdokumendi lisaks olevale

plaanile. Alternatiivselt määrata XXX kinnistu omaniku kasuks 3 m laiune ja 224 m pikkune tähtajatu

ning ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele nii jalgsi kui igat liiki sõiduvahendiga üle

XX kinnistu vastavalt avaldajate poolt 16. augusti 2023 menetlusdokumendi lisaks olevale plaanile

(tähistatud siniste täppidega). Samuti taotlevad avaldajad juurdepääsu servituudi märkusena

kinnistusraamatusse kandmist ja vajalike tahteavalduste asendamist. Menetluskulud paluvad

avaldajad jätta solidaarselt menetluskulud XX kinnistu endise (puudutatud isik I) ja praeguse

omaniku (StyleTower OÜ) kanda.

Alternatiivselt paluvad avaldajad määrata XY kinnistu omanikele juurdepääsutasu 1500 eurot aastas,

mis tuleb XXX kinnistu omanikul tasuda iga jooksva aasta 1. veebruariks XY kinnistu omaniku

arveldusarvele vastavalt viimase poolt XXX kinnistu omanikule esitatud arvele.

Menetluskulud paluvad avaldajad jätta XX kinnistu endise (Eerik Kõuts) ja praeguse omaniku

(StyleTower OÜ) kanda solidaarselt. Avaldajad taotlevad kaasata menetlusse uus XX kinnistu

omanik – StyleTower OÜ. Avaldajad paluvad võtta vastu määruskaebusele lisatud tõend.

Avaldajad ei nõustu maakohtu määratud juurdepääsuteega mööda X, Sagadi metskond 70 ja XY

kinnistuid. XXX kinnistut kasutatakse aastaringselt. Oluline liiklustiheduse kasv õuealal elumajade

kõrval häirib X kinnistu omaniku huve.

Valla üldplaneering, et X kinnistut mööda hakkab kulgema juurdepääs kallasrajani on hüpoteetiline

ning senise sundvalduse seadmise menetluse lõpetas vald omal algatusel. Isegi kui hüpoteetiliselt

määratakse tulevikus üle X kinnistu juurdepääs kallasrajale, siis seda üksnes jalgteena. Avaldajad

taotlevad juurdepääsu igat liiki sõiduvahenditega. X kinnistut ei läbi ükski tee, seega on valla 1999.

a korraldus õigustühine.

Maakohtu seisukoht, mille kohaselt saab XXX kinnistu omanik kasutada XY kinnistul inimtekkelist

teed, on ebaõige ning vastuolus asjas kogutud tõenditega. Ka paikvaatluse protokollis on tuvastatud,

et XY kinnistul olev tee on jalgrada ning juurdepääsu määramiseks on vaja nii XY kui ka Sagadi

metskond 70 kinnistule tee rajamine. Tee rajamine on kinnistute looduskaitseliste piirangute tõttu

keelatud. Maakohtu lahendi tulemusel ei saa avaldajad kasutada kohtu määratud juurdepääsu

looduskaitseliste piirangute tõttu. Olemasolevat jalgrada ei ole võimalik kasutada igat liiki

sõidukitega.

YY kinnistu omanike väide, et XY kinnistu teed on võimalik paari liivakoormaga renoveerida, on

tõendamata ja ebaõige. Tee ei ole kunagi olnud sõidukite poolt kasutuses. OÜ Lacados täiendav

arvamus kinnitab, et XY kinnistu niiske ja naaberkinnistutest oluliselt madalama pinnase tõttu ei ole

läbipääsu võimalik tagada paari liivakoorma lisamisega vms. Juurdepääsu kasutamiseks on vaja

eemaldada 15 puud ning koorida mittesobilik pinnas, täita ja tugevdada pinnas ning lisada kruusa.

Ebaõige on maakohtu seisukoht, et XY kinnistul on samasugune tee nagu XX kinnistul. XY kinnistul

ei ole autode sissesõidetud rada. XY ja XX kinnistute kõrguse vahe on 2,5 m, paikvaatlusprotokollis

on viidatud XY kinnistul asuvale niiskele pinnasele, OÜ Lacados eskiisprojektis on märgitud, et ala

niiskuspaikkonnas ning madalamates kohtades esineb seisuvett suuremate sademete korral võib tee

jääda vee alla.

Maakohus on jätnud tähelepanuta tõendid selle kohta, et kohtu määratud juurdepääs eeldab mitmete

puude langetamist, mis on keelatud (II kd, tl 180-186). X kinnistu värava taga Sagadi metskond 70

kinnistul on suur männimets (vt foto nr 17), mis ühtlasi on ka projekteeritav range kaitsega

metsaelupaikade looduskaitseala. Samas on kohus määranud 5 m pikkuselt ja 3 m laiuselt juurdepääsu

Sagadi metskond 70 kinnistul, mis on reaalselt võimatu ilma olemasolevat männimetsa langetamata.

Pöörates edasi XY kinnistule, jäävad pöördel samuti puud ette. Maakohus on jätnud tähelepanuta

tsiviilasjas nr 2-17-16430 (nn Y servituut) tuvastatu, et X kinnistu piiripunktis 6 ca 20 meetrit lõuna

pool asuv suur puu ja seal on tee laius kitsam kui 3 m. Viidatud asukoht ei ole läbitav päästeautodega.

Maakohtu väide, justkui eeldaks avaldajate poolt taotletud alternatiivne juurdepääs puude

mahavõtmist, on ebaõige, kuivõrd sellel asub vaid üks puu, mis on alla 8 cm läbimõõduga. Alla 12 cm

läbimõõduga puu langetamiseks ei ole vaja raieluba. Üksnes asjaolu, et XX kinnistu piiril ei ole

sissesõidetud teed, ei ole alus juurdepääsu määramata jätmiseks, sest teed ei ole ka Sagadi 70

metskonna ja XY kinnistutel. XX kinnistu jagamine kaheks katastriüksuseks kohtumenetluse kestel

ei saa olla selle kinnistu juurdepääsuna keelamise aluseks, kuivõrd kogu kinnistu (mõlemad

katastriüksused) võõrandati samale isikule – OÜ-le StyleTower, mis omakorda kuulub YY kinnistu

omanikule Kaidi Liivale. Alternatiivset taotletud juurdepääsu kasutas XX kinnistu omanik ka ise oma

maja juurde sõitmiseks.

XX kinnistu omanikul on otsene huvi X kinnistu koormamise vastu, kuivõrd see omakorda tõstab XX

kinnistu väärtust, mis on koormatiste vaba. Avaldajad on tõendanud, et taotletav juurdepääs on

ajalooline tee. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks kaalub XX ja YY kinnistute omanike huvi

üles avaldajate huvi.

Maakohus võttis juurdepääsutee aluseks skeemi, mis ei arvesta sõidukite pöörderaadiust.

Maakohtu määrus ei näe ette mistahes tasu maksmise kohustust XY kinnistu omanikele, kelle

omandit on määrusega oluliselt kitsendatud. XY kinnistu omanikud ei ole loobunud

juurdepääsutasust. Arvestades, et puudutatud isik I nõudis juurdepääsutasu 1000 eurot, nõuavad

avaldajad XY kinnistu omanikena tasu 1500 eurot, sest XY kinnistu on elamumaa. Juhul, kui kohus

peaks leidma, et kõiki tasu määramist mõjutavaid faktoreid on keerukas välja selgitada, sh kas ja kui

suurel määral kinnisasja väärtus väheneb märkuse sissekandmisel kinnistusraamatusse, tuleb kohtul

juurdepääsutasu suurus kindlaks määrata TsMS § 233 lg 1 alusel oma siseveendumuse kohaselt.

Õiglane oleks jätta menetluskulud solidaarselt XX kinnistu endise omaniku puudutatud isiku I ja

StyleTower OÜ kanda. Puudutatud isik I põhjustas avaldajate kohtusse pöördumise vajaduse.

9. Puudutatud isik II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus juurdepääsuviisi osas ja teha uus määrus, millega määrata XXX kinnistu omaniku kasuks

juurdepääs ühel avaldajate taotletud viisidel. Alternatiivselt palub puudutatud isik II määrata

juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks X kinnistu omanikule 2000 eurot aastas, mis tuleb

XXX kinnistu omaniku arveldusarvele vastavalt viimase poolt esitatud arvele. Menetluskulud palub

puudutatud isik II jätta puudutatud isiku I ja StyleTower OÜ kanda.

Puudutatud isik II on korduvalt vaielnud vastu juurdepääsutee määramiseks üle temale kuuluva X

kinnistu. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei määratud ajaloolist teed juurdepääsu teeks. Määruses

ei ole kaalutud puudutatud isiku II huve ega seda, mida uue juurdepääsutee rajamine endaga laiemalt

kaasa toob – seda nii materiaalselt kui ka looduskaitseliselt. Puudutatud isik II kordas avaldajate

määruskaebuses toodud väiteid.

Maakohus on jätnud juurdepääsutasu määramata. Arvestades, et puudutatud isik I nõudis

juurdepääsutasu 1000 eurot, nõuab puudutatud isik II X kinnistu kasutamise eest tasu 2000 eurot, sest

tegemist on elamumaaga. Juhul, kui kohus peaks leidma, et kõiki tasu määramist mõjutavaid faktoreid

on keerukas välja selgitada, sh kas ja kui suurel määral kinnisasja väärtus väheneb märkuse

sissekandmisel kinnistusraamatusse, tuleb kohtul juurdepääsutasu suurus kindlaks määrata TsMS §

233 lg 1 alusel oma siseveendumuse kohaselt.

Menetluskulud peaks kandma solidaarselt XX kinnistu endine omanik puudutatud isik II ja praegune

omanik StyleTower OÜ, kuna see oleks asjaolusid arvestades õiglane.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

10. Puudutatud isik I palub jätta määruskaebused rahuldamata. Puudutatud isik I jääb oma varasemate

seisukohtade juurde.

11. Avaldajad XXX ja XY kinnistu omanikena toetavad esitatud määruskaebused.

12. Puudutatud isik II toetab esitatud määruskaebuseid.

13. Puudutatud isikud III-V (YY kinnistu omanikud) paluvad jätta kõik määruskaebused rahuldamata

ja maakohtu määrus muutmata. Samuti paluvad puudutatud isikud III-V jätta määruskaebusele lisatud

tõendid vastu võtmata. Menetluskulud paluvad puudutatud isikud jätta YY kinnistu omanike kanda.

Puudutatud isikud III-V ei vaidle vastu StyleTower OÜ menetlusse kaasamisele.

Paikvaatlusel nähtus, et XXX kinnistut saab kasutada nii avaldajate taotletud kui ka puudutatud isiku I

väljapakutud trajektoore. Mõlemal variandil sõidutee puudub. XY ja XX kinnistu (sh X katastriüksus)

on identsete piirangute all – ühelegi ei tohi looduskaitseliste piirangute tõttu ehitada. Faktiline olukord

on seega võrdne. Avaldajate huvi peaks olema juurdepääsutee saamiseks, mitte X kinnistu omaniku

huvide prioritiseerimiseks. XXX kinnistut kasutatakse ainult suvitamiseks. Maakohus on õigesti

leidnud, et Vihula valla 1999. a korraldus on kehtiv. Korralduses viidatud „tee“ ei tähenda, et tegemist

on õigustühise haldusaktiga.

Üksnes asjaolu, et XY kinnistul olev tee on seni jalgrajana olnud kasutusel ei takista selle läbimist

autoga ning ainuke võimalus oleks tee ehitamine. Seega on ebaõiged väited, et maakohtu määratud

teed ei ole võimalik kasutada.

Y kinnistu, XXX kinnistu, X kinnistu ja YY kinnistu põhjapoolne osa on samal kõrgusel XY ja Sagadi

70 metskonna kinnistuga. Kuivõrd XXX kinnistut kasutatakse ainult suvitamiseks, ei ole talve,

kevade ja sügisega seotud pinnase võimalik liigniiskus aktuaalne. OÜ Lacados eskiisi täpsustus ei ole

asjakohaseks tõendiks TsMS § 238 lg 1 mõttes ja puudub alus selle vastuvõtmiseks. Eskiis lähtub

eeldusest, et ehitatakse tee ehitusseadustiku mõttes. Hädavajaduse korral päästeautod ei kasuta ainult

ametlikke juurdepääse, vaid kõikvõimalike juurdepääsu võimalusi. Maakohus leidis õigesti, et

avaldajate pakutud tee variandid ei ole mõistlikud.

Avaldajad ega puudutatud isik II ei ole maakohtus tasu määramist taotlenud.

14. Eesti Vabariik (RMK kaudu) jääb oma varasemate seisukohtade juurde.

15. Haljala vald (Haljala Vallavalitsuse kaudu) leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik

ning selle tühistamiseks puudub alus. Haljala vald jääb oma varasemate seisukohtade juurde.

16. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada

täies ulatuses ja asi tuleb saata TsMS § 667 lg 2 alusel samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus rahuldab avaldajate ja puudutatud isiku II määruskaebused osaliselt.

18. Avaldajad pöördusid kohtu poole neile kuuluvale XXX kinnistule avalikult kasutatavalt teelt

juurdepääsu määramiseks AÕS § 156 lg 1 alusel. Avaldaja taotles maakohtule esitatud avalduses

juurdepääsu määramist üle X, YY ja XX kinnistu või üksnes üle XX kinnistu (I kd, tl 63 - rohelise ja

sinisega tähistatud teed). XX kinnistu kuulus avalduse esitamise ajal puudutatud isikule I. Maakohus

rahuldas avalduse, kuid mitte avaldajate taotletud viisil, vaid määras juurdepääsu üle puudutatud

isikule II kuuluva X kinnistu, riigile kuuluva Sagadi metskond 70 kinnistu ja avaldajatele kuuluva

XY kinnistu. Maakohus määras Sagadi metskond 70 kinnistu omaniku kasuks kindlaks juurdepääsu

tasu.

Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebused nii XXX kinnistu omanikena kui XY

kinnistu omanikena ning taotlevad jätkuvalt juurdepääsu määramist nende taotletud viisidel, mis

lähevad mh üle XX kinnistu. Alternatiivselt taotlevad avaldajad nende kui XY kinnistu omanike

kasuks juurdepääsutasu kindlaksmääramist.

X kinnistu omanik (puudutatud isik II) esitas samuti maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles

taotleb juurdepääsu määramist avaldajate taotletud viisil või alternatiivselt tema kasuks

juurdepääsutasu kindlaksmääramist.

19. Avaldus, millega taotletakse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele tuleb TsMS § 475 lg 1 p 131

kohaselt lahendada hagita menetluses. Hagita menetluse uurimispõhimõtte kohaselt on kohtul

kohustus selgitada välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud (TsMS § 5 lg 3).

AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise

eeldusteks juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava

juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi

ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste

juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 4. märtsi 2020 määrus tsiviilasjas

nr 2-17-12857/119, p 15).

20. Avaldajad taotlevad puudutatud isikuna XX kinnistu uue omaniku – StyleTower OÜ kaasamist.

StyleTower OÜ on XX kinnistu omanik alates 11. detsembrist 2023. Maakohtus vaidlesid avaldajad

StyleTower OÜ kaasamisele vastu.

Ringkonnakohus selgitab, et kohus kaasab hagita menetluse osalised TsMS § 198 lg 3 esimese lause

järgi omal algatusel ning vastutus asja õige lahendamise eest lasub uurimispõhimõttest tulenevalt

kohtul. Sellest tulenevalt peab kohus TsMS § 5 lg 3 esimese lause järgi lahendi tegemiseks vajalikud

asjaolud ise välja selgitama ja koguma ka vajalikud tõendid. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus

hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnangutega

asjaoludele.

Riigikohus on selgitanud, et asja lahendamisse tuleb kaasata kõik kinnisasja omanikud, keda avalduse

lahendamine puudutab (sh kõigi kinnisasjade, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla

tulla, omanikud) ja kinnisasjade asukohajärgne omavalitsus. Riigikohus rõhutas, et nimetatud reegel

on üks olulisemaid põhimõtteid juurdepääsuasjade lahendamisel, kuna selle järgimisega tagatakse, et

vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt ning seejuures arvestatakse

ka avaliku võimu seisukohaga. Kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldaja taotletud

juurdepääsuga, vaid võib määrata juurdepääsu ka mujalt, olemata seejuures seotud menetlusosaliste

seisukohtadega. Selliselt tagatakse, et juurdepääsu nõudes ei tuleks menetluslikel põhjustel alustada

uut menetlust mujalt kulgeva juurdepääsu kindlaksmääramiseks (Riigikohtu 17. mai 2010 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p-d 24, 25).

Juurdepääsuasjade lahendamisel on puudutatud isikuteks kõik kinnisasjade omanikud, mille kaudu

võib juurdepääsu määramine kõne alla tulla. Kuivõrd praegusel juhul taotlesid avaldajad juurdepääsu

määramist üle XX kinnistu, mis kuulub StyleTower OÜ-le, rikkus maakohus tema menetlusse

kaasamata jätmisega ja seisukoha välja selgitamata jätmisega TsMS § 5 lg-s 3, § 198 lg 3 esimeses

lauses ja § 6182 lg-s 1 sätestatut.

21. Määruskaebuste esitajate (avaldajad ja puudutatud isik II) hinnangul on maakohus jätnud neile

juurdepääsu kasutamise tasu põhjendamatult määramata.

AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsuga koormatava kinnisasja omanikul õigus saada tasu, mis hõlmab

hüvitist maamaksu, juurdepääsutee korrashoiu kulude (juhul kui juurdepääsutee korrashoiu kohustus

lasub juurdepääsuteed taluma kohustatud kinnisasja omanikul) ning omandiõiguse riive eest, mis

peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele (vt selle kohta Riigikohtu

1. juuni 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416/41, p-d 15.3 ja 15.4 ning nendes viidatud

kohtulahendid).

Juhul kui isik, kelle kinnisasja soovitakse juurdepääsuga koormata, on menetluses tuginenud sellele,

et juurdepääsutee tõttu väheneb tema kinnisasja kui terviku väärtus, ja ta taotleb juurdepääsutasu

kaudu kinnisasja väärtuse vähenemise hüvitamist, tuleb kohtul välja selgitada kinnisasja väärtus ilma

juurdepääsutee talumise kohustuseta ning see, kui palju juurdepääsutee talumise kohustus kinnisasja

väärtust vähendab (koormatava kinnisasja väärtuse vähenemine ehk koormatistest vaba ja koormatud

kinnisasja väärtuse vahe). Kui kohus tuvastab, et juurdepääsutee määramise tõttu juurdepääsuteega

koormatava kinnisasja kui terviku väärtus väheneb, tuleb juurdepääsutasu määrata selliselt, et

juurdepääsutasuna juurdepääsuteega koormatava kinnisasja omanikule tagatavad perioodilised

maksed suurendaksid kinnisasja väärtuse juurdepääsutee määramise eelsele tasemele, juhindudes

Riigikohtu 1. juuni 2022 määruse nr 2-19-20416/41 p-s 15.5 esitatud valemist. Kui juurdepääsutasu

määratakse kindlaks koormatava kinnisasja väärtuse vähenemist arvesse võttes, siis eelduslikult

hõlmab see ka hüvitist kaotatud kasutuseeliste, kinnisasja korrashoiu kulude ja maamaksu eest

(vt eelviidatud Riigikohtu lahendi p-d 15.5 ja 15.6).

AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul alati määrata

teeniva kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse

omaniku kasuks välja mõista.

Riigikohus on mitmel korral selgitanud, et tasu välja mõistmata jätmine on erandina lubatav üksnes

juhul, kui teeniva kinnisasja omanik on väljendanud kohtule selgelt, et ta tasu ei soovi (Riigikohtu

16. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 42).

22. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks avaldajatega (kui XY kinnistu

omanikud) ja puudutatud isikuga II (X kinnistu omanik) arutanud juurdepääsutasu suurust juhul, kui

kohus peaks juurdepääsu määrama üle neile kuuluvate kinnisasjade. Maakohus ei ole viidanud

ühelegi avaldajate või puudutatud isiku II seisukohale, et nad ei soovi juurdepääsu tasu suuruse

määramist. Avaldajad on 22. jaanuari 2024 istungil arvamust avaldanud üksnes selles osas, et nad on

nõus tasuma XX kinnistu omanikule tasu 9,5 või 12,5 eurot aastas (III kd, tl 2).

Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kuivõrd avaldajatel ja puudutatud isikul II oli võimalus

juurdepääsutee osas arvamust avaldada, siis oli neil võimalik ka tasu osas seisukoht esitada.

Ringkonnakohus selgitab, et hagita menetluse uurimispõhimõte tähendab, et kohtud peavad tagama,

et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi põhjusel, et

menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Hagita asja lahendamisel on kohtul

asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning samas õigus nõuda omal algatusel

isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist (vt Riigikohtu 9. märtsi 2022 määrus

tsiviilasjas nr 2-19-9543/48, p 18).

Juurdepääsutasu osas avaldajate ja puudutatud isiku II seisukohtade küsimata jätmisega rikkus

maakohus oluliselt hagita menetluse uurimispõhimõtet, mis toob kaasa maakohtu määruse

tühistamise. Kaebajad on määruskaebustes viidanud soovile kohaldada juurdepääsutasu arvutamise

põhimõtteid, mida Riigikohus on selgitanud 1. juuni 2022 määruses nr 2-19-20416 p-s 15. Samas ei

ole määruskaebustes välja toodud andmeid ega tõendeid, mille alusel saaks kohus tuvastada ja

arvutada juurdepääsutasu suurust.

23. Ringkonnakohus leiab eeltoodud rikkumisi arvestades, et maakohtu määrus tuleb tühistada täies

ulatuses ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks, s.o StyleTower OÜ kaasamise otsustamiseks

ja seisukohtade väljaselgitamiseks ning juurdepääsutasu arvutamise aluseks olevate asjaolude

väljaselgitamiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga määruse p-des 15-17 ja 20, et juurdepääsu

võimaldamine ei pea tähendama tee ehitust ehitusseadustiku tähenduses. Maakohtul tuleb asja uuel

läbivaatamisel mh kontrollida avaldajate väidet, et kaevatavas määruses ettenähtud juurdepääs 5

meetri pikkuselt ja 3 meetri laiuselt Sagadi metskond 70 kinnistul ei ole läbitav sõidukiga männimetsa

langetamata. Avaldajad saavad selles osas esitada täiendavaid tõendeid, võimalik on kohtul selles

osas läbi viia vaatlus (TsMS § 290). Maakohtul tuleb mh anda avaldajatele (seoses XY kinnistuga) ja

puudutatud isikule II tähtaeg täpsustamaks juurdepääsutasu suurust ja selle arvestamise aluseid ning

esitada kohtule selleks vajalikud tõendid. Koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste

tõendamiseks võib esitada mh asjatundja arvamuse. Kui maakohus kaasab StyleTower OÜ, tuleb

küsida ka tema seisukohta juurdepääsutasu suuruse osas.

Kuivõrd maakohtu määrus kuulub tühistamisele täies ulatuses, ei pea ringkonnakohus vajalikuks ja

menetluse ökonoomiaga kooskõlas olevaks (TsMS § 2) võtta seisukohti ülejäänud määruskaebuste

väidete osas. Sisulise seisukoha võtmata jätmise tõttu ei hinda ringkonnakohus ka avaldajate

määruskaebusele lisatud tõendi (OÜ Lacados eskiisi täpsustus) vastuvõtmist vajadust. Tõendi

vastuvõtmise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

24. Maakohus on avaldajad kaasanud menetlusse n-ö topelt, s.o nii avaldajate (XXX kinnistu osas)

kui puudutatud isikutena (XY kinnistu osas). Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosaline on

konkreetne füüsiline või juriidiline isik ning teda ei pea kaasa mitu korda juhul, kui ta on nii selle

kinnistu omanik, millele avalikule teele juurdepääsu taotletakse kui nende kinnistute omanik, mille

kaudu juurdepääsu määramist kaalutakse. Ringkonnakohus ei ole maakohtule sellist juhist 10. aprilli

2023 määruses andnud.

Praegusel juhul on n-ö topeltkaasamine toonud kaasa selle, et avaldajad on esitanud kaks

määruskaebust ehk ühe n-ö XXX kinnistu omanikena ja teise XY kinnistu omanikena ning omakorda

vastastikku määruskaebustele vastanud, mis on suurendanud põhjendamatult menetluskulusid.

Ringkonnakohus märgib, et avaldajatel ei tule edasises menetluses enam seisukohti eraldi

menetlusdokumentides ja topelt esitada.

25. Ringkonnakohus selgitab, et avaldajate määruskaebuse taotlus ja maakohtu resolutsiooni p 4 on

eksitavad

„juurdepääsu

servituudi“

märkuse

kinnistusraamatusse

kandmise

osas.

Kinnistusraamatusse kantakse märkus juurdepääsu ja selle tingimuste osas. Kohtulahendi alusel

määratud juurdepääs AÕS § 156 lg 1 tähenduses, ei ole „servituut“, mistõttu on selle mõiste

kasutamine resolutsioonis eksitav.

26. Maakohtu määruse järgi on määruse lahutamatuks lisaks plaanimaterjal (III kd, tl 43), mis

sisaldab mitmeid erinevaid teid/võimalikke teid tähistavaid jooni.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et 1. veebruaril 2024 jõustunud kinnistusraamatuseaduse

muudatuste kohaselt tuleb kinnistusosakonnale esitada viide kandega seotud õiguse ruumiandmetele

maakatastris, kui see on vajalik kande mõistmiseks. Viite asemel võib esitada katastrikaardi skeemi,

kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik või on oluliselt raskendatud.

Maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt,

millega muudetakse ka KRS § 36, on kinnistamistoimingu tegemisel oluline esitleda

kinnistusosakonnale seatava piiratud asjaõigusega seotud ruumiandmeid. Muudatuse jõustumisel

esitatakse kinnistusosakonnale kandega seotud õiguse ruumiandmed maakatastris, kui need on

vajalikud kande mõistmiseks. Seega saab kohtunikuabi kitsenduse ala olemasolu kontrollida

infosüsteemi kaudu, misjärel tehakse kanne kinnistusraamatusse. Kande sisus ei viidata õiguse ala

mõistmiseks enam lepingu lisaks olevale plaanile teksti vormis, vaid kitsenduse ala unikaalsele

identifikaatorile/tunnusele, mis on lingitav ja viib kinnistusraamatust maakatastri kaardirakendusse,

kus kitsenduse ala esitletakse. Seejuures, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt

võimalik (näiteks vastav infosüsteem ei toimi) või on oluliselt raskendatud (näiteks ruumiandmeid ei

saa üheselt mõistetavalt kujutada kuivõrd asuvad hoone sisemuses mõne üksiku korruse kohta), siis

võib ruumiandmete asemel esitada kinnistusosakonnale katastrikaardi skeemil.

27. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks ja seetõttu ei määra kindlaks

menetluskulude jaotust ega rahalist suurust. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja uuel

läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 teine lause).

28. Riigikohtule ei ole võimalik esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega

ringkonnakohus saadab avalikult kasutatavale teele juurdepääsu taotlemise asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, st ei tee menetlust lõpetavat lahendit (Riigikohtu 28. mai 2014 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)