2-23-11266/22 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 3. juuli

2024

Tsiviilasi (number ja avaldus)

nr 2-23-11266

A-R. R. hagi L.N. vastu Tartu Maakohtu 13. november

2018 määrusega nr 2-18-7574 väljamõistetud elatise

suurendamiseks

kirjalik hagimenetlus

Hagihind

1442,97 eurot (TsMS § 129 lg 2)

Kohtunik

Kadi Karting (end Aavik)

Hageja

A-R. R. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxx xx-x,

xxxxxxxx xxxx)

Hageja seaduslik esindaja

J.R. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxx xx-x, xxxxxxxx

xxxx, e-post: xxxxxxxxxxx@xxxxx.xxx)

Hageja lepinguline esindaja

jurist Ero Liivik (Erovik Õigusbüroo OÜ, e-post:

info@erovik.ee)

Kostja

L.N. (isikukood: xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx-xxxx x-x,

xxxxxxx xxxx, xxxxx-xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx, e-post:

xxxxxxxx.xxxxxx@xxxxx.xxx)

Kostja seaduslik esindaja

Nastasja Babets (HUGO OÜ, e-post: nastasja@hugolegal.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Suurendada Tartu Maakohtu 13.11.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-7574 L.N.lt A-

R. R. kasuks välja mõistetud elatist.

3. Mõista L.N.lt A-R. R. kasuks alates 04.07.2024 kuni A-R. R. täisealiseks saamiseni

(xx.xx.xxxx) igakuine jooksev elatis 235 eurot ja perioodi 08.08.2023 kuni 03.07.2024 eest

sissenõutavaks muutunud elatis kokku 2585 eurot.

4. Arvestada resolutsiooni p-s 3 nimetatud sissenõutavaks muutunud elatise summast maha

hagejale käesoleva kohtumenetluse ajal juba tasutud elatis.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Toimetada kohtuotsus kätte hageja ja kostja lepingulistele esindajatele.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS

§ 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Hageja on 08.08.2023 esitanud kohtusse hagiavalduse (dtl 2-11) ja selle täienduse 04.09.2023 (dtl

25-34) elatise suurendamiseks. Tartu Maakohtu 13.11.2018 määrusega nr 2-18-7574 on kostjalt

kompromissina hageja kasuks välja mõistetud elatis 100 eurot kuus, alates lapse A.-R. R. sünniakti

isakande tegemisest kuni lapse A.-R. R. täisealiseks saamiseni. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui

20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (dtl 17-19). Alates 01.01.2023 on kuutasu

alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot, st kostja peaks maksma 145 eurot.

Hagiavaldusest tuleneb, et kostja eelnimetatud kompromissi kokkulepet ei täida, ei tunne lapse

vajaduste vastu huvi ega osuta hagejale ka vahetut ülalpidamist. Kostja tasub küll aeg-ajalt hagejale

elatist, kuid seda mitte vastavalt kohtulikule kompromissile, vaid nendel aegadel, millal kostja ise

otsustab. Kostja tasus elatist 2022. aasta detsembris ning siis alles 2023. aasta juunis. Hageja x on

kaalunud kohtutäituri poole pöördumist, kuid ei ole seda veel otsustanud. Kõigi lapse kulude katmine

on jäänud täielikult ema kohustuseks. Arvestades elukalliduse tõusu, samuti lapse vajadusi, kasvavad

igal aastal ka hageja igakuised kulud. Kostja hageja x kirjadele ja ettepanekutele ei reageeri. Hageja

seaduslik esindaja märgib, et lapse igakuised kulud ühes kuus on 550 eurot. Hageja seaduslik

esindaja avaldab, et tema igakuisteks sissetulekuteks on 860 eurot (bruto) ning kahe lapse pealt

saadav lastetoetus 160 eurot. Hageja palub muuta hageja kasuks väljamõistetud elatis alates hagi

esitamisest kuni täisealiseks saamiseni lähtuvalt baassumma indekseerimisest ja brutopalga

muutusest, s.o hagi esitamise seisuga 260,33 eurot. Hageja on 25.09.2023märkinud, et nõustub

kompromissiga, kui kostja hakkab hagejale tasuma 200 eurot (dtl 72).

2. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata ning menetlus lõpetada (dtl 62-63). Kostja ei võta hagi õigeks

ning märgib, et maksab hagejale elatist 116 eurot kuus, on nõus kompromissi korras maksma 150

eurot kuus. Avaldab, et tema töötasu on 960 eurot kuus ning tal on lisaks hagejale veel kaks alaealist

last.

3. Kohus kohustas 25.04.2024 hageja vanemaid esitama mh kõikide pangakontode väljavõtted (dtl 83-

85). Hageja esindaja esitas selgituse sissetulekute kohta ja pangakonto väljavõtted (dtl 87-130).

Kostja edastas samuti oma kontoväljavõtte (dtl 143-206).

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud

perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega.

5. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt

esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last

ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 12; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18).

Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda

mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18). Kui vanem elab

lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei

osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust

üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 19). PKS § 101 lg 1

sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud

summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et

igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on hetkel 272,76

eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et

baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga.

7. On tuvastatav ja poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas;

-

hageja elab x juures ja on x vahetul ülalpidamisel;

-

Tartu Maakohus kinnitas 13.11.2018 määrusega nr 2-18-7574 kompromissi (dtl 17-19), millega

mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 100 eurot kuus alates hageja sünniakti isakande tegemisest

kuni hageja täisealiseks saamiseni;

-

hageja lapsetoetus 80 eurot laekub hageja x kontole;

8. TsMS § 497 järgi kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise

suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega

kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on

poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise

otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib

otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda

otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

9. TsMS § 497 ja § 459 lg 1 alusel esitatava elatise muutmise hagi eeldustena saab nt pidada olukordi,

kus võrreldes varasema kohtulahendi hetkega on oluliselt muutunud lapse vajadused või vanemate

varaline seisund, vanema ülalpeetavate ring on laienenud või vähenenud (sündinud on uus laps, üks

lastest saanud täiskasvanuks) vms. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades

võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et

annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude

muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11).

10. Kohus leiab, et käesoleval juhul on nõude eeldused on täidetud. Kohtu hinnangul on üldteada, et

võrreldes 2018. aastaga on märgatavalt tõusnud elukallidus, mida kinnitavad ka avalikult

kättesaadavad Statistikaameti andmed – nt ainuüksi toidukorviga seonduva tarbijaindeksi tõus on

võrreldes eelmise aastaga 15,8%. Hageja kulude põhjendatuse hindamisel ei saa lähtuda 13.11.2018

kohtumääruses elatise väljamõistmisel esinenud asjaoludest, kuivõrd elatis on välja mõistetud

kompromissi alusel. See tähendab, et asja sisulist menetlust ei ole toimunud ning kohtulahendist ei

nähtu ka kaalutlusi, mis põhjustasid elatise kokkuleppe vanemate vahel just sellises suuruses. Kohus

hindab elatise suurendamise nõuet seega käesoleva hetke majanduslikust olukorrast ja hageja

vajadustest ning tema vanemate, sh kostja, võimalustest lähtuvalt.

11. Miinimummääras muutuva suurusega elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel

määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud,

et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi

ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13). Küll aga

tuleb lapse vajadusi hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise.

Kostja on avaldanud, et kompromissina on ta nõus maksma 150 eurot kuus, mis on vähem kui

seadusest tulenev miinimum.

12. Vanem vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja

varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Kui vanem on nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (lg 2). Kohus võib mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

miinimumelatise ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on

rahvastikuregistri päringu alusel tuvastanud, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks

alaealist last. Seadusest tulenevalt annab see asjaolu elatise vähendamiseks alla seaduse alammäära

üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine miinimummääras tooks kaasa kostja kõigi laste ebavõrdse

olukorra. Kostja ei ole oma avaldustes laste ebavõrdsele olukorrale tuginenud ega esitanud kohtule ka

vastavaid tõendeid. Samas peab lisaks kostjale tema teisi lapsi üleval pidama ka laste x. Kuivõrd

vastavaid andmeid ei ole kohtule esitatud, ei ole kohtul võimalik tuvastada, millised on kostja

kohustused kahe teise lapse osas ning milline on nende laste x osa laste ülalpidamisel.

13. Lapsevanematel on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korra ka muu vara arvel (vt ka

nt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15; ja RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). Piisava sissetuleku teenimise

kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku

seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks

vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Vanemate varaline seisund

tuleb tuvastada võimalikult täpselt (vt ka nt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 14; ja RKTKo nr 3-2-1-35-

17, p-d 21.3-21.4).

14. Lähtuvalt kõrgema kohtu varasematest selgitustest perekonnaasjas tõendite kogumise kohta (vt Tartu

Ringkonnakohtu 22.02.2023 otsus nr 2-21-137993, p 9) tegi maakohus kostja kohta päringu Maksu-

ja Tolliameti töötamise registrisse. Päringu vastuse alusel on tuvastatav, et kostja töötas alates

täiskoormusel töölepinguga 10.01.2023 xxxxx xxxxxxx OÜ-s xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja alates

täiskoormusel töölepinguga 06.06.2024 xxxxxxxx xxxxxx OÜ-s xxxxxxxxxxxxxxxxx (dtl 210).

Kostja pangakonto väljavõttest (dtl 143-206) nähtuvad järgnevad sissetulekud: 09.08.2023 töötasu

825 eurot, 08.09.2023 töötasu 760 eurot, 03.11.2023 sotsiaaltoetus 138,08 eurot, 10.10.2023 töötasu

297 eurot, 12.11.2023 töötasu 319,50 eurot, 05.12.2023 sotsiaaltoetus 138,08 eurot, 10.12.2023

töötasu 368 eurot, 05.01.2024 sotsiaaltoetus 138,08 eurot, 10.01.2024 töötasu 630,80 eurot,

05.02.2024 sotsiaaltoetus 138,08 eurot, 08.02.2024 töötasu 310 eurot, 08.02.2024 sissemakse 800

eurot, 12.02.2024 sissemakse 300 eurot, 05.03.2024 sotsiaaltoetus 138,08 eurot, 11.03.2024 töötasu

420 eurot ja 09.04.2024 töötasu 760 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, milles nähtuks, et

kostjal oleks osaline või puuduv töövõime. Arvestades pangakontodelt tuvastatut (palgamaksed

täiskoormusel alla seaduses sätestatud miinimummäära, sularaha sissemaksed kontole) ja kostja enda

avaldatud sissetulekut (960 eurot), võib asuda seisukohale, et kostja võib oma tegelikke sissetulekuid

varjata. Olenemata asjaolust, et kostja ei ole välja toonud, kui suured on kulud lisaks kahele

ülalpeetavale, arvestab kohus siiski hagejale elatise määramisel kostja kahe teise lapsega. Hageja on

märkinud, et hageja igakuised kulutused praegusel ajal on 550 eurot. Lapse ülalpidamisse tuleb

mõlemal vanemal panustada võrdselt. Arvestades hageja igakuised kulutusi, on tema kummagi

vanema ülalpidamiskohustus seega 275 eurot kalendrikuus (550 : 2). Sellest tuleb maha arvestada

PKS § 101 lg 5 alusel maha arvestada pool hagejale makstavast lapsetoetusest, s.o 40 eurot, mis teeb

põhjendatud elatise suuruseks 235 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et nimetatud summas elatise

tasumisega on hageja huvid kaitstud ja sealjuures on arvestatud ka kostja teiste alaealiste laste

huvidega. Riigikohtu praktika kohaselt on vanemal kohustus teenida sissetulekut lapse

ülalpidamiseks ning ta ei vabane ülalpidamiskohustusest põhjendusega, et tema sissetulek on liiga

väike. Üksnes vähene või ebaregulaarne sissetulek ei ole elatise vähendamise aluseks. Kostja on

tervislike probleemideta täiskoormusel töötav isa, kellel on kohustus tagada kõigile oma lastele, sh

hagejale, elamisväärne elu. Kui kostja sissetulek ei võimalda lastele elatise maksmist, tuleb tal

kaaluda lisatöö võtmist või tasuvama töökoha otsimist. Rahapuuduse tõttu ei vähene laste

miinimumvajadused. Mõlemad vanemad peavad laste ülalpidamiseks võrdväärseid pingutusi tegema.

15. Kohus suurendab Tartu Maakohtu 13.11.2018 määrusega nr 2-18-7574 kostjalt väljamõistetud elatist

ning mõistab kostjalt hageja kasuks alates 04.07.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni

(04.09.2034) igakuise jooksva elatise 235 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates

hagi esitamisest (08.08.2023) kuni kohtuotsuse tegemiseni välja kohtumenetluse ajal sissenõutavaks

muutunud elatise kokku 2585 eurot (11 x 235). Kui kostja on kohtumenetluse ajal hagejale juba

elatist tasunud, tuleb juba tasutud summad sissenõutavaks muutunud elatisest maha arvestada.

16. Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad, mis on

otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasja lahendamisel sisulist

tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud.

17. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud

ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Karting

kohtunik